16. oktoobri veebiseminaril räägime täpsemalt, mis asi on E-koolikott: mida sealt leida võib ning kuidas on õpetajal seda keskkonda mugav kasutada nii õppematerjalide kasutamise kui ka loomise seisukohast. 

E-koolikotist leiab õppematerjale erinevatele haridustasemetele -  nii lasteaiale, üldharidus- kui ka kutsekoolile. Seega on kõigi haridusastmete õpetajad ja muidu huvilised oodatud!

Täpsem info ja registreerumine

Foto: Photo by Tamara Bellis on Unsplash. Allikas: Haridus- ja Noorteameti info. 

Samal teemal:

• Koolide digiõppevara muutub mitmekesisemaks
• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Tee omale Google Classroom nädalaga selgeks! Google Classroom on lihtne ja mugav õpihaldussüsteem. Kokkuvõttev veebipõhine kursus avab kõige tähtsamad funktsioonid Google Classroom kasutamise kohta. Koolitused toimuvad eesti ja vene keeles.

• 19.-27.08 (vene keeles)
• 21.-27.08 (eesti keeles)
• 10.-17.09 (eesti keeles)

Lisainfo ja registreerumine hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused/google-classroom-nadalaga-selgeks. 

Samal teemal:

• Hariduse IT-inimeste inspiratsioonipäev metsas
• Digikiirendi programmist oli koolimeeskondadele distantsõppe ajal abi 

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 
“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Hummuli Põhikool tutvustab mõisaparki QR-koodide abil

Hummuli Põhikooli meeskonnal näiteks valmis koolituse raames Hummuli mõisaparki tutvustav tuur QR-koodide abil. Seda tehes täienesid õpetajate digioskused, tekkis uus õuesõppe võimalus, ja mõisaparki saab tutvustada laiemale ringkonnale. Kokkuvõtet tehes leidis koolimeeskond, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele: digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. “Koolitustel pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks oleme väga palju kasutama hakanud Google Drive keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks,” võib lugeda nende kokkuvõttest. 

Mikitamäe Kooli tasakaalukas koolipere

Ka Mikitamäe Kooli meeskond tõi välja, et uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Abiks oli koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. “Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi,” sai kokkuvõttesse kirja. Samas tõi distantsõpe ja Digikiirendis osalemine välja, et parandada tuleb koolipere sisekommunikatsiooni ning alustati kontoritarkvaraprogrammi Office 365 kasutamisega. “Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama nii õpetajate kui õpilaste peamise suhtluskanalina ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse,” selgitas kooli direktor Karin Sonts kokkuvõttes. 

Riidaja Põhikooli meeskond õppis tundma uusi veebikeskkondi

Riidaja Põhikooli meeskonnal valmis Digikiirendi koolituse käigus maastikumäng QR-koodidega: õpilased õpivad mängu käigus kasutama QR koodi, Padletti ja linnumääramise äppi “Eesti linnud” ning füüsiline koormus on ka tagatud. 

“Kui distantsõpe koolimajja jõudis, oli Digikiirendi koolitus juba alanud. Vaatamata koolitusele ja haridustehnoloogi abile oli murekohaks õpetajate omavaheliste kokkulepete vähesus. Selle tingis ettevalmistusperioodi puudumine. Koolituse käigus saime teadmistepagasisse mitmeid uusi digikeskkondi. Paraku jäi nende reaalne kasutamine tagasihoidlikuks, sest ka õpilastele olid keskkonnad tundmatud. Distantsõppest võtame kaasa tõdemuse, et hästi õppivad õpilased said hakkama ja liikusid edukalt edasi. Nõrgemad õpilased jäid õppetöös maha ja vajasid kontaktõpet,” sai kirja Riidaja Põhikooli kokkuvõttesse.

Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis

Tsirguliina Kooli meeskond pakkus Digikiirendi alguses välja kolm projekti, mida koolituse käigus valmis teha. Tegelikkuses asus kogu koolipere ühte projekti teostama: digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis ning õppekava arendus uuetest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Ja see projekt kestab edasi ka pärast Digikiirendi koolituse lõppu. 

“Distantsõpe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast,” meenutas Tsirguliina Kooli meeskond. “Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas  uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel.” 

Värska Gümnaasiumis jätkub arendusprojekt ka pärast Digikiirendit

Ka Värska Gümnaasiumi meeskonnal oli mitu arendusprojekti ideed, muuhulgas kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Esimesel koolituspäeval, 5. märtsil, otsustati e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. “Me ei osanud uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada,” sai kirja kokkuvõttesse. 

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõttes võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Aleksander Vlad on Unsplash

Samal teemal: 

• Narva-Jõesuu Kool ja Sinimäe Põhikool said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Narva-Jõesuu Kool läbis edukalt Digikiirendi nn rätsepakoolituse

Projektiks, mis pidi valmima koolituse lõpuks, valis Narva-Jõesuu Kool digipädevuste lõimimise 5. klassi loodusõpetuse ainekavasse. Distantsõpe, samal ajal toimunud Digikiirendi koolitus õpetajatele ja  digiõppematerjalide loomine koos andsid selleks hea võimaluse. Tulemust kontrollitakse nii, et õpilased osalevad digipädevuse tasemetöös ning kui tulemused on paremad kui eelmise aasta tasemetöös, on projekt õnnestunud. Projekti saab laiendada ka 1.-7. klassi loodusõpetuse ainekavadesse. 

Narva-Jõesuu Kooli õpetajad Julia Zharkova ja Andrei Akimov kirjutasid Digikiirendist kokkuvõtet tehes, et distantsõppe tõttu pidid mõned õpetajad omandama uusi teadmisi väga kiiresti, suures mahus ning harjumatul viisil. Digikiirendi näol võtsid õpetajad esimest korda osa koolitusest, mis oli korraldatud ZOOMi platvormi abil. 

Koolituselt saadud teadmised ja vilumused tulevad kindlasti kasuks, olgu või mainitud mõned uued õptiud keskkonnad. Näiteks www.padlet.com, online-tahvel, mis annab igale õpilasele võimaluse oma töid teistelegi näidata. Õpetaja paigutab tahvlile õppematerjale: fotod, videod, materjalid internetist jms. Või siis https://www.liveworksheets.com, kus õpetaja saab luua elektroonilisi töölehti ning raamatuid ainete ja teemade järgi. Online-viktoriine õppisid õpetajad tegema keskkonnas https://quizizz.com. 

„Paari nädalaga oleme teinud rohkem kui mitme aastaga. Õpetajad said uusi teadmisi, mida kindlasti rakendavad tööprotsessis ka järgmisel aastal. Õpetaja saab valida kõige sobivamaid e-ressursse erinevatele õppeastmetele. Õpilased õpivad koos õpetajaga. Õpetajate ülesanne on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas,“ võtsid õpetajad koolituse kokku. 

Sinimäe Põhikooli õpilased tegid GPS-kunsti

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Näide ka Lääne-Virumaalt 

Vajangu Põhikooli koolimeeskond oli samuti rahul, et nad liideti DigiKiirendi baaskoolitusega saamaks sügavamaid teadmisi digivahendite kasutamisest õppetöös.  „Ei saa väita, et meie koolis digivahendeid varem ei kasutatud – kasutati küll, aga asi polnud nii süsteemne,“ tegi meeskond kokkuvõtte. „Nüüd läks korraga vaja palju uusi keskkondi, teadmisi, et ise hakkama saada ja lisaks see koos teadmistega ka õpilastele edasi anda. Õpilased pidid keskkondades toimetama  ja lisaks uue õppematerjali selgeks saama.“

Vajangu Põhikooli õpetajate mõtteid:  

• Digikiirendi kursus sattus just digiõppe ajale ja kursusel saadud oskusi sai kasutada e-tundide andmisel. Uusi platvorme tuleb õpetada lastele kooli tulles.
• Kasutasime keskkondi Opiq, Quizizz, Kahoot, Taskutark, Writereader, Youtube, Crossword, Padlet jne. Õppisin juurde palju uut ja huvitavat.
• Sain teada, kuidas muusikakatkendeid teha ja kuulamiseks üles laadida. Ristsõnade koostamine oli huvitav. Saatsin õpilastele e- kooli lingid, mida nad teemade õppimisel kasutasid. Laule õppisid nad Youtubist.
• Mind huvitasid erinevate huvigruppidega suhtlemiskanalid. Uusi teadmisi sain Facebooki ja Google Drive´i kasutamiseks.

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Bram Naus on Unsplash

Samal teemal:

• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval
• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi

Eelmisel aastal sai alguse Valma seikluspargis tore traditsioon. Siis sai koos Peeter Marvetiga veedetud huvitav päev häkkides. Ka selle aasta ürituse koht on sama. Hetkel on juba teada mitu toredat abilist-esinejat, kes aitavad päeva heade mõtetega sisutada.  Üks neist on näiteks RIA. Lisaks on see viimane üritus otseselt HITSA nime all, sest Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ehk HITSA liitub uue loodava asutusega, Haridus- ja Noorsooametiga. Räägitakse ka sellest. Igav igatahes ei hakka!

Täpsem info ja registreerimine

Foto: Photo by Niklas Veenhuis on Unsplash

Samal teemal:

• Heli Aru-Chabilan: viis sammu tulevikukooli suunas
• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel
• HITSA tutvustab rahvusvahelisel konverentsil Eesti e-õppe kogemust

Kevadel 2020 osalesid Digikiirendi programmis 

• Aruküla Põhikool
• Hummuli Põhikool
• Mikitamäe Kool
• Mustvee Kool
• Märjamaa Gümnaasium
• Narva-Jõesuu Kool
• Peipsi Gümnaasium
• Pikavere Mõisakool
• Riidaja Põhikool
• Saue Gümnaasium
• Sinimäe Põhikool
• Tarbja Lasteaed-Algkool
• Tsirguliina Kool
• Vajangu Põhikool
• Valgu Põhikool
• Värska Gümnaasium 

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Lõpuüritusel kuulati huvitavaid ettekandeid, tunnustati tublisid Digikiirendis õppinuid, koolide esindajad andsid ülevaate läbiviidud projektidest ja rääkisid edasistest plaanidest. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, mida võtta sügisesse kaasa lõppenud õppeaastast ja distantsõppe kogemusest. “Te sisenesite Digikiirendi programmi ja teie jaoks saabus kohe eksamipäev. Missugused küsimused on tekkinud pärast distantsõpet? Kõigepealt – kuidas muutus õpetaja roll? Missugune on hea veebitund? Hea distantsõpe? Meil ju ei ole ees standardeid, millega võrrelda,” tõi Maadvere näiteid. 

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõi välja seitse olulisemat distantsõppe õppetundi, mis selgusid aruteludest koolijuhtidega. Need on: digivahendite (häda)vajadus lõi võimaluse õppimiseks ja muutusteks; haridustehnoloogi tugi on tähtis; õpetajate digipädevused paranesid oluliselt; õpilased said digivahendid, kuid see eeldas head koostööd kohalikul tasandil; palju erinevaid õpikeskkondi loob huvitavamaid võimalusi, aga vähem on siiski parem; ülioluline on kommunikatsioon ja süsteemne lähenemine; distantsõpe HEV-lastega eeldab paremat ettevalmistust. “Nüüd, kui õppeaasta on lõppenud, rääkige omavahel, mida ja kuidas te sügisel teha tahaksite. Ja ärge unustage HITSAt, me jätkame tegevust, saame teile abiks olla,” sõnas Heli Aru-Chabilan. 

Kiirpilk koolitusprogrammis tehtule ja vaade tulevikku

Ülevaate kõikide osalenud koolide arendusprogrammidest ning kokkuvõtted tehtust leiab siit: https://sites.google.com/view/dk2020kevad/avaleht

Aruküla Põhikooli meeskond tuli  Digikiirendi raames järeldusele, et uuel õppeaastal tuleb teha digipädevuste arendamise tegevuskava ja seda kogu õpetajaskonda kaasates ning IT-õppekava koostamise raames. Õpetajatelt kogutud arvamustest ilmnes, et uute oskuste omandamine Digikiirendis oli paljudele põnev ja digipisikuga nakatunute arv on tõusuteel. Kasvas valmisolek ja julgus rohkem digivõimalusi katsetada ja kasutusele võtta.

Hummuli Põhikool leidis, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele - digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. Oli hea tunda, et koolitajate ja mentorite tugi ja nõuanded on igal hetkel käepärast. Koolituse poolt pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks kasutatakse hästi palju Google Drive´i keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks ja GoogleMeeti suhtluseks. 

Mikitamäe Kooli kokkuvõte: Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. Muutusime hetkega õppivaks organisatsiooniks. Lõime Facebooki õpetajate grupi, kus lahendasime kiirelt tekkinud argimuresid ning jagasime teadmisi ja nippe ühe või teise veebikeskkonna kasutamisel. Iganädalased infokoosolekud ja igapäevased haridustehnoloogilised nõustamised Zoomis andsid võimaluse rääkida õpetajatel oma muredest, rõõmudest, kitsaskohtadest, parimatest praktikatest ning aitasid ühtsustunnet hoida. Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi. Alustasime Office 365 kasutamisega. Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama peamise suhtluskanalina nii õpetajate kui õpilaste poolt ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse.

Saue Gümnaasium: Digikiirendi koolitustel osalemine meenutas osalejatele, kui erinevad me meeskonnas oma teadmistelt ja oskustelt oleme. Hetkekski ei tekkinud aga kahtlust meeskonna ühtsuses ja tahtmises üksteist toetada. Meeleolu hoidsid üleval nii kooliperele saadetud muusikaline tervitus, õpetajate kooli Instagrami konto üle võtmised, ühiselt loodud ja ette kantud luuletus kui õpetajate kodukontorite pildisein. Kui Digikiirendi koolitused lõppesid, siis algasid virtuaalsed õpetajatetoa kogunemised Zoomis. Igaüks andis oma panuse, kes loojana, kes kaasaelajana. Need tegevused liitsid meeskonda.

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli. 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal: 

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• 17 kooli parandas Digikiirendi programmis oma digioskusi
• Digikiirendi mõjuks hästi igale koolile

Valminud on uus teenus haridusasutustele. Printimisteenuse juhtimine on eriti lihtne läbi uue haldusliidese.  Samuti on tehtud liidestus HarIDga. Sellest räägib lähemalt Overalli Tallinna ärilahenduste juht Tõnis Haamer. 

Veebiseminar toimub 27. mail kell 14.00.

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning seminar toimub keskkonnas Zoom. Üritus toimub Print In City ja HITSA  koostöös.

Registreerumine ja lisainfo

Avafoto: Photo by Evelyn Geissler on Unsplash

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist?
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

Eesti Haridustehnoloogide Liit ja HITSA kutsuvad kõiki huvilisi osalema järgmisel põneval vahendivõistlusel. Sellel korral uurime, milline võiks olla parim testide loomise keskkond. Kahooti teavad kõik ja sellel me ei peatu. Toome välja teisi põnevaid võimalusi. Kuna testide keskkondi on nii palju, siis toimub mõõduvõtmine kahel päeval ning sõelale jäid kaheksa keskkonda. Jällegi on kohtunikeks veebiseminaril osalejad ning mängu juhib Ingrid Maadvere.

28.04 kell 15.00-16.00 
Quizizz (Janne Ojala)      
Quizalize (Ingrid Maadvere)      
Socrative (Anneli Rumm) 
Classtime (Marika Anissimov)

29.04 kell 15.00-16.00
MS Forms (Riina Tralla)       
Google Forms (Janne Ojala)    
Wizer (Anne Krull) 
Mentimeter (Anneli Rumm)

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

28.04 veebiseminari registreerumine

29.04 veebiseminari registreerumine

Avafoto: Photo by Galymzhan Abdugalimov on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• Digivõtmes õpilugu arendab õpilaste digioskuseid igas õppeaines

Eestikeelne seminar toimub 24. aprillil kell 14-15.30. Veebiseminari modereerib Innove õppeva- ja metoodikaagentuuri juht Natalja Mjalitsina, kogemusi jagavad Anna Golubeva (lapsevanem), Veera Sibrik (Mäetaguse kooli direktor), Terje Kurismann (eripedagoog), Evelin Tael (Innove Rajaleidja psühholoog). Kuulama on oodatud kõik huvilised. Registreeru siin!

Venekeelne seminar toimub 23. aprillil kell 14-15.30. Osalevad Anna Golubeva (lapsevanem), Veera Sibrik (Mäetaguse kooli direktor), Natalja Bahhir (Narva Soldino gümnaasiumi logopeed ja HEVKO), Anželika Zaderei (Innove Rajaleidja psühholoog). Registreeru siin!

Seminaridel lähtutakse õpetajate endi poolt antud tagasisidest: peamised küsimused, valupunktid ja näited toimivatest praktikatest.

Pärast seminaride toimumist laetakse need järelvaatamiseks üles HITSA YouTube’i kanalisse.