Mis juhtub, kui grupp entusiaste püüab teaduslikult tõestada, et maa on lame ja kas tõestamiskatsete ebaõnnestumine kummutab usu? Kas haid on ökosüsteemile piisavalt olulised, et õigustada filmitegija hukkumist nende elukeskkonna jäädvustamisel? Kas geenmuundatud toit on inimkonna tulevik või hukatus?

Neile ja mitmele teisele küsimusele inimkonna minevikust ja tulevikust annavad vastuse kuus teadusdokumentaalfilmi, mis linastuvad PÖFF-i noortefilmide festivali Just Filmi teadusfilmide programmis "Teadus360°" Tallinnas ja Tartus 16.-29. novembrini 2018. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba kolmandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab mõista maailma toimimist ning seostada koolis õpitavat päris eluga. 

 „Eelmisel aastal näitasid noori täis kinosaalid, et noorte huvi teadusfilmide vastu on suur. Üheskoos teadusajakirjanike ja teadlastega saame selle üle rõõmsad olla. Aitab ju teadusfilmide programm noortes teadushuvi ärgitada ja alal hoida, avardab noorte maailmapilti ning aitab paremini kinnistada koolis õpitut,“ sõnab Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson teadusfilmide programmi olulisust hinnates.

Kaasahaaravad ja mõtlemapanevad filmid näitavad, milleks kaasaegne teadus on võimeline ning milline võiks olla meie tulevik. Filmides tõstatatud teemasid aitavad osade seansside järel mõtestada ja laiendada teadlaste ja (teadus)ajakirjanike arutelud, mis on korraldatud koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga. Lisaks on võimalik kohtuda kolme filmi autoritega.

„On vahva, et mõnegi filmi järel puhkeb kohe samas saalis õdus vestlus, kus vaatajad saavad tärganud mõtteid ja tundeid teema asjatundjaga arutada, jagada vaimustust nähtu üle või ka kõhklusi-kahtlusi,“ rõõmustab Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. Lisaks avaldab ta lootust, et tänavuse programmi "Teadus360°" filmid suudavad vaatajad argirutiinist välja raputada ja anda juurde teadusel põhinevat tunnetust maailmakõiksuse vägevusest, eluslooduse haprusest ja meie, inimeste, tegelikest valikuvõimalustest kõige selle keskel. 

Filmide ning teadlaste ja ajakirjanike vestluste ajakavaga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri või Just Filmi kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Sam MacGhee.

Samal teemal:

• "Klassiga kinno!" novembrikuu dokumentaalfilm koolinoortele
• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö

Kõige paremini tõlkisid eesti ja inglise keelt omavahel keeletehnoloogia ettevõtte Tilde ja Jaapanis loodud tõlkemootorid. 

Hiljuti Brüsselis toimunud rahvusvahelisel masintõlkekonverentsil WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, pandi peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel. 

TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas. „Eesti keele teeb raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord,“ rääkis Fišel. Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti. 

Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada. Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti ja ühe eestikeelse teksti.

Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid, mida saab lähemalt lugeda ERR Novaatorist.

Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem. Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT. 

„Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate’ist,“ kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid. 

„Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit,“ lisas Fišel.

Allikas: TÜ pressiteade

10. novembril toimuval juubelikonverentsil „Eesti mõõdud“ keskendutakse psühholoogide uuringutele eestlaste ja teiste eestimaalaste kohta.

Psühholoogia instituudi juhataja ja Eesti Psühholoogide Liidu president Kariina Laas kinnitas, et konverentsil on koos Eesti psühholoogia tipud, kes teadlaste ja praktikutena on ühtlasi maailmas kõrgelt hinnatud.

„Psühholoogia tähtsus ühiskonnas kasvab pidevalt – psühholooge kaasatakse peale vaimse tervise valdkonna aina enam ka näiteks rahvatervishoidu, geneetikasse, majandusse ja haridusse. TÜ psühholoogia instituudi ja EPL-i ühise juubelikonverentsi ettekanded kajastavad psühholoogia mitmekülgsust suurepäraselt,“ lisas Laas.

Konverentsil saab muu hulgas teada, kuidas mõtleb Eesti laps ning kui suur roll on psühholoogias meie geenidel. Vastust otsitakse küsimustele, kas eestlane töötab liiga palju ja tunneb liiga vähe ning milline on tema suhe söömise ja joomisega. Räägitakse ka sellest, kuidas tehakse Eestis psühholoogiateadust, ja mõõdetakse esmapilgul mõõtmatuna näivat: hetke, teadvust, tõde ja rottide tundeid.

Konverentsile on oodatud kõik psühholoogiahuvilised, instituudi vilistlased, endised ja praegused töötajad ning Eesti Psühholoogide Liidu liikmed.

Juubeliürituste osana etendub TÜ uues anatoomikumis (Näituse 2) alates 2. novembrist ka Tartu Uue Teatri lavastus „Unusta/unista“, mis on valminud koostöös TÜ psühholoogia instituudiga.

Vaata lähemalt konverentsi kava.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis tähistatakse Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana asutamispäeva
• Tartu kõrgkoolid tutvustavad end Tallinnas kõrghariduspäeval „Õpi Tartus“

Kell 12.30 algab auditooriumis Lossi 3–417 tähtpäevale pühendatud seminar „Rootsi keel kui vähemuskeel: soomerootslased ja eestirootslased“. Esinevad Eva Liina Asu-Garcia Tartu Ülikoolist ja Elis Henell Soome Rootsi Rahvaparteist. Vestlust juhib rootsi keele ja kirjanduse külalislektor Maria Engqvist.

Kell 15 on Jakobi 2–114 võimalik kuulata tuntud Rootsi ajaloolase, diplomaadi ja raamatute autori Gunnar Wetterbergi ettekannet Rootsi ühest suurimast riigimehest Axel Oxenstiernast ja tema sõprusest Gustav II Adolfiga. Juttu tuleb ka sellest, kuidas riigikantsler Oxenstiernast sai pärast kuninga surma Rootsi riigi tegelik valitseja, keda peetakse Rootsi riigiaparaadi rajajaks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu esinduse juhataja Madis Kanarbiku sõnul on Gunnar Wetterberg oma valdkonna asjatundja, kes on kirjutanud põhjalikke uurimusi 17. sajandi Rootsi ühiskonnast ja ajaloost. „Peale selle on Wetterberg töötanud Rootsi välisteenistuses, Rahandusministeeriumis ja Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidus ning esindanud Rootsit diplomaadina ÜRO-s, OECD-s ja Euroopa Liidus,“ lisas Kanarbik.

Gunnar Wetterbergi loengule järgneb Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli ettekanne „Kreeka ime Rootsi suurvõimu ajastul“. Seminari juhatab TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kell 17.15 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 algab ülikooli aulas barokkmuusika kontsert „Gustav Adolfi aegse armastuse võlu ja valu“. Esinevad kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos barokkviiulil, Villu Vihermäe viola da gamba’l ning Robert Staak lautol. Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe räägib ülikooli asutamisest. Kontsert on tasuta.

Ürituse korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Soome Instituut.

Allikas: TÜ pressiteade

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldajad ootavad Kultuurikatlasse üle 2000 gümnaasiumiõpilase, kellel avaneb võimalus tutvuda viie kõrgkooli õppekavadega, osaleda töötubades ja kuulata eri valdkondade asjatundjaid rääkimas ülikoolilinna Tartu võimalustest. Konverentsil astuvad üles näiteks näitleja Tõnis Niinemets, Tartu targa linna valdkonnajuht Lauri Sokk, Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski ning emeriitprofessor ja endine Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Liina Laulu sõnul soovivad sündmuse korraldajad, et tulevased sisseastujad hakkaksid juba varakult mõtlema, millised erialad neile võiksid sobida. „See on suurepärane võimalus tutvuda erialade sisuga juba enne edasiõppimisotsuse langetamist. Õppekavasid tulevad tutvustama tudengid, kellelt võib kuulda vahetuid ülikoolielu emotsioone. Praktilise kogemuse saamiseks on noortel võimalus osaleda töötubades,“ rääkis Laul.

Valida on üle 20 töötoa vahel. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli geograafid tegema Tallinnast kolmemõõtmelist mudelit, Eesti Maaülikooli veterinaarid aitavad mõõta loomade õnnetaset ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid lasevad omal nahal kogeda, kuidas on olla vanur. Eesti Lennuakadeemia õppurite seltsis saab uurida, kui palju sarnaneb Hollywoodi filmides nähtud lendamine päris eluga, ja Kõrgema Sõjakooli kadettiga saab harjutada vägede juhatamist.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja esmakordselt ka Kõrgem Sõjakool. Meeleolukat päeva juhib tuntud saatejuht ja ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.

Rohkem teavet ja kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ registreerimislingi leiab sündmuse kodulehelt.

Info ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse kolmanda korruse ruumid ja avahoidla

Programm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusuuendusest huvitatud õpetajatele ja õppejõududele. Koostöös ettevõtjatega ning parimate koolitajate juhendamisel on osalejail võimalik teha midagi käegakatsutavat Eesti hariduse uuendamise heaks. 

HITSA partnerid EHE programmi juures on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ettevõtjatest on juba andnud nõusoleku programmis kaasa lüüa teiste seas ITL, Microsoft Estonia, Dell EMC ja Eesti Energia. Korraldajad ootavad jätkuvalt liituma ka kõiki teisi Eesti hariduse tulevikku panustada soovivaid ettevõtjaid.

Konkurss aasta kestvas arenguprogrammis osalemiseks oli tihe. Kandidaatidel tuli kirjeldada, millist haridusinnovaatilist ideed nad ellu viia soovivad. Esimesel aastal programmi pääsenute seas on haridusuuendajaid nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedadest ja ülikoolidest. 

„HITSA soovib, et me kõik tunneksime end üha enam tehnoloogiast mõjutatud maailmas kindlalt,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Olen veendunud, et kõige paremini saavad meid selles aidata just õpetajad.“

Ka tunnustatud pedagoogikateadlane ja üks EHE programmi õppejõudusid Margus Pedaste on veendunud õpetajatöö tähtsuses: "Kuigi tehnoloogia osa suureneb, ei kao õpetajad kuhugi. Õpetaja roll muutub ja tänu tehnoloogiale jääb tal tulevikus enam aega tegevusteks, mille peale täna võibolla ei tulegi…“ 

Programmiga seotud teadlastest, õpetajatest, ettevõtjatest jt ekspertidest koosnev võrgustik otsib vastust küsimusele, kuidas õppida nüüdisaegselt. Milliseid tehnoloogiaid tasuks Eesti hariduses paremini tunda? Millised tehnoloogiad aitaksid saavutada parimaid õpitulemusi?

Arenguprogrammi EHE avaseminar
3.-4. november, Tartu

Lisainfo HITSA kodulehel

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid ja startup-kogukonna esindajaid nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Unsplash, Andreas Palmer

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• HITSA avas IT-teemalise foorumi haridusasutustele

2019/2020. õppeaastaks saab sisseastumisavalduse Tallinna Tehnikaülikooli õppeprogrammidele SAISis esitada juba 1. novembrist (õppekavadele, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite või keskhinde baasil) ning kõikidele õppekavadele alates 1. jaanuarist.

Vaata lähemalt TalTechi kodulehelt!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Teadlaste Öö TalTechis: joonistav robot, võidusõit labürindis ja nutitelefoni tuunimine
• TalTechi ülikoolilinnakus on võimalik isesõitvat autot uudistada

„Kuigi raamatukogu remondi lõpptähtaeg oli alles 2019. aasta algul, oleme väga rahul, et ehitajad lõpetasid renoveerimise juba augusti lõpus,“ lausus TÜ raamatukogu direktori kt Liisi Lembinen. „Nii saame raamatukogu täielikult avada varem, kui aasta tagasi julgesime loota.“

Septembris ja oktoobris koliti kolmandale korrusele mööbel ning riiulitele raamatud. Nüüd on kõik raamatukogu avalikuks kasutuseks mõeldud ruumid valmis.

Esimesel korrusel asub alates neljapäevast avahoidla, kuhu saab minna iga lugeja. „Siin saab ESTERist leitud kohaviida järgi igaüks vajalikud raamatud üles otsida,“ rääkis Lembinen. Ta lisas, et avahoidla on raamatute leidmiseks põhjalikult viidastatud. Kuna avahoidla on lugejatele täiesti uus ala, teevad raamatukogu töötajad 1. novembril kell 11 ja 13 seal ekskursioone, kuhu on oodatud kõik tudengid ja ülikooli töötajad.

Kolmanda korruse puhkealal saab nii diivanitel lõõgastuda kui ka aktiivselt puhata. Selleks on eraldi ruumis jõusaalist paljudele tuttavad masinad: velotrenažöör, sõudeergomeeter, ellips ja jooksulint, samuti hantlid ja matid. Puhkeala juures on ruum, kus saab süüa kaasa võetud toitu.

Remondi käigus renoveeriti ka teadlaste ja doktorantide seas väga menukad individuaalkabiinid, mida on nüüd kokku 56. „Need ruumid on endiselt väga nõutud,“ tõdes Lembinen. Täpsemat infot individuaaltööruumide kohta saab raamatukogu kodulehelt.

Kuigi maa-alustes hoidlates on remont lõppenud, läheb veel mõni kuu aega, kuni kõik kogud on paigutatud oma kohale. Seetõttu on kuni märtsi lõpuni vanemad kogud lugejatele osaliselt kättesaamatud.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartus tuleb juttu varauusaegsete üliõpilaste väitekirjadest
• Tartu Ülikooli raamatukogu avab uksed

Head vaatamist ja infosüsteemide kasutamist!

Foto: rowpixel, Unsplash

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• Värkvõrk on koolides kohal
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid 

Haridusfestivali läbiv mõte oli, et iga „iduEDU“ festivalil osaleja annab oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele. Tallinna kesklinna hariduskvartalis Reaalkooli, Kesklinna Põhikooli, Inglise Kolledži ja Keskraamatukogu vahet liikudes said nii idud kui taimed valida 100 töötoa vahel. 

Kuidas leida tasakaal uuenduste ja traditsioonide vahel

Haridusfestivali avaettekandes mõtiskles Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets uuenduste ja traditsioonide üle hariduses. Eks ole igal haridustasandil ühelt poolt suhtumist, et uuendused on head ja vajalikud, ja teisalt, et 100 aastat on ühtmoodi õpitud ja õpetatud, saab edaspidi samamoodi hakkama. „Eesti haridusuuendused on keerelnud ühe mõiste ümber: muutunud õpikäsitus. Silme eest võtab kirjuks, kui palju on leitud võimalusi ühe ja sama asja õpetamiseks, näiteks lihtsa matemaatikaülesande lahendamiseks. Mis on mõistlik? Mina arvan, et mõne aja pärast tuleb uus teema, ja selleks on mõtestamine. Miks ma just nii õpetan? Miks on vaja seda või teist õppida?" kõneles Mati Heidmets. Ta lisas, et töömaailmas on mõtestamisest saanud võtmeküsimus just noorte puhul. Nemad ei küsi, kuidas tööülesannet täita, vaid miks ta peab seda tegema, mis tema tööst muutub, mis on tegevuse mõte. 

Järgnenud diskussioonis osalesid Raino Liblik, Kati Kurim, Merlin Linde ja Mati Heidmets (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Ülikool). Ühiselt arutleti, kuhu tõmmata piir sisseharjunud õpetamisel ning kuidas mõjutavad õppimist kaasaegsed võimalused.

Et on erinevaid õpikäsituse mõtestamise viise, on hea. Iga kool leiab oma niši. Kui oleks ette kirjutatud, mis on muutunud õpikäsitus ja kuidas seda teha, oleksid kõik koolid ühenäolised. Alguses oligi muutus kunstliku maiguga – tuleb kindlasti midagi teistmoodi teha. Tasapisi tuli mõistmine, et eesmärk on õppija toetamine, mitte muutused. „Õpetaja peab leidma õpetamisviisid, mis sobivad tema õpilastele. Lähtuma pean enda tugevustest ja kooli traditsioonidest,“ leidis Merlin Linde. Ühiselt oldi arvamusel, et teadmiste väärtustamine ja suhtumine õppimisse kui tõsisesse töösse peab jääma, see ei tohi koolis muutuda. 

Sagimist oli palju

Festivalipäev ja külalised olid pidevas liikumises. Üks töötuba lõppes, teine oli juba alanud, kolmandasse tuli joosta ja neljandast jõuti kuulata algust. Aga valik oli lai: kokakunstist droonide lennutamiseni, jõulukroonide valmistamisest virtuaalreaalsuseni. Olid ka elukestva õppe töötoad täiskasvanutele, kes plaanivad katkenud õpinguid jätkata või karjääris muudatust teha. 

Üks sajast töötoast

Üks sajast töötoast oli „Kultuuripäevik õppetöös“ (Tallinna Reaalkool, õpetaja Maarja Kell ja õpilased). Sisult väga lihtne ja praktiline: Maarja Kella 8. klassi õpilased peavad juba mitmendat aastat igaüks kultuuripäevikut, kuhu märgivad nähtud teatrietendused, vaadatud filmid, külastatud näitused; reisid, spordivõistlused, kontserdid, muuseumid jne. Mõte on selles, et noored oskaksid vaadata ka kultuurisündmuse taha: kui keeruline on korraldamine, lavastamine, muusikateose loomine, näituse ülespanek jne. Ka näitlejate nimed või mõni fakt ajastu kohta jääb nii paremini meelde. Igaüks täidab kultuuripäevikut vabalt valitud vormis, miinimum on viis sissekannet. Klassijuhataja vaatab kord-kaks õppeaastas päevikud üle, aga mitte hindamiseks, vaid tagasiside saamiseks. Ja kui algul olid õpilased kultuuripäeviku pidamise vastu – no milleks, see on lisatöö, oh õudust! – siis nüüd enam nii vastu ei olda. Lastevanematele meeldib aga kultuuripäevik väga. 

HITSA töötoad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oli „iduEDUl“ väljas oma töötubadega: sai teada, kes on haridustehnoloogid; kuidas alustada rahvusvahelist projektitööd eTwinningus; milliseid koole oodatakse Digikiirendi programmi; mida näitavad tehnoloogiatrendid; kuidas ProgeTiiger programmeerima õpetab jpm. 

„iduEDU“ toimus 20. oktoobril Tallinna kesklinna hariduskvartalis. Festivali korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Pildigaleriid saab vaadata Tallinna Haridusameti kodulehelt. 

Samal teemal:

• Sügiskonverentsil tutvustati konkursi „Digimõte 2016“ projekte
• Reaalkoolis toimus reaal- ja loodushariduse konverents