„Viktoriinil osalejad vastasid nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka pidid ära tundma linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Õpilastel tuli määrata kirjelduse järgi sookure, hallvarese ja suitsupääsukese pesad ning ära arvata erinevate lindude toit või talvitumiskoht. Küsimusi oli ka Eesti kõige arvukama pesitseja mestvindi ja tänavuse aasta linnu metsise kohta,“ rääkis linnuviktoriini üks korraldajatest Külli Kalamees-Pani. „Raskemateks osutusid linnulaulu ja pesade ülesanded. Esikolmiku väljaselgitamiseks tuli esitada mitu lisaküsimust. Kõik osalejad olid väga tublid,“ lisas ta.

Nooremas vanuseastmes (6.‒7. klass) saavutas esikoha võistkond Sinirind koosseisus Geteli Hanni Johannese Koolist Rosmal ja vanemas vanuseastmes (8.‒9. klass) võistkond Hullud Metsised koosseisus Martin Valvas, Loviisa Purm ja Madli Matilda Jaaniso Tartu Loodusmajast.

Esimese koha võitjad 

Teise koha pälvis nooremas vanuseastmes Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond Sinipääsuke koosseisus Mona Lippus, Hanna Brigita Kört ja Claudia Olev. Vanema vanuseastme teise koha pälvis samuti Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond Keevitajad koosseisus Johanna Maria Jõgisu, Triinu Luts ja Voldemar Jagomägi.

Teise koha võitjad

Kolmandale kohale tuli nooremas vanuserühmas Rannu Kooli võistkond Siidisabad koosseisus Karmen Virkus, Merit Kinsigo ja Laura-Liisa Tõldsepp. Vanemas vanuserühmas tuli kolmandale kohale Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Vaprad Kahtlejad koosseisus Artur Raik, Anette Kosenkranius ja Hanna-Triinu Järvine.

Kolmanda koha võitjad

Linnuviktoriinil osales sel aastal kokku 31 võistkonda 23 Eestimaa koolist 86 õpilasega. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.‒7. klass ning 8.‒9. klass. Parimad noored linnutundjad selgitas välja žürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Elen Kontkar.

2018. aasta linnuviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Auhindadega toetasid Eesti ornitoloogiaühing, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Linnuviktoriini tulemused leiate TÜ loodusmuuseumi kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Elen Kontkar.

Samal teemal:

• Lühifilmide konkurss noortele "Eestimaa looduse 100 nägu"
• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Auhinna ja tunnustuse saab Eesti ettevõtja, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane ning kujundlik, ütles ministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang märkis, et hea eesti ettevõttenime võistlus sai alguse kaks aastat tagasi. „Suur huvi võistluse vastu näitas, et õnnestunud nime ja seda kandvat ettevõtet väärtustatakse. Ootame ka sel aastal nimesid, mis on eestipärased ja kujundlikud ning kajastavad ettevõtte eripära,“ ütles Metslang.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september. Võistluse tulemused tehakse teatavaks oktoobri alguses.

Kandidaate saab esitada veebis või posti teel Emakeele Seltsi postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.

2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ emakeele joonistusvõistlusele laekus 165 tööd
• Minister Mailis Reps emakeelepäeval: emakeele elujõud on meie endi kätes

Lapsed ja noored läkitasid töid kokku 34 lasteaiast ja koolist, samuti saatsid laste joonistusi lapsevanemad. „Meil on väga hea meel, et konkurss osutus niivõrd populaarseks ja hõlmas tõesti kogu Eestit. Palju töid saabus lisaks Tartule ka näiteks Ida-Virumaalt ning geograafiliselt kaugeim kool, kust laste joonistused meieni jõudsid, oli Emmaste põhikool Hiiumaal. Paljude tööde puhul oli näha, et lisaks heale teostusele mõeldi ka sõnumile ega unustatud ära huumorit,” sõnas kunstide keskuse koordinaator Margot Must.

Kõikidest laste ja noorte saadetud töödest on Tartu Ülikooli kunstide keskuse Facebooki lehel avatud fotogalerii. Ära märgitud tööde arv sõltus esitatud tööde arvust vastavas vanusegrupis.

3–7-aastastelt lasteaialastelt saabus kokku 57 tööd. Auhinnaga märgiti ära kolm tööd:
Oskar Hinn (3-aastane)
Andri Aart (6-aastane)
Freia Vinogradov (7-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maribel Tendermann (4-aastane) 

7–9-aastased 1.–3. klassi õpilased esitasid kokku 41 tööd, millest žürii valis kaks auhinnaga ära märgitud tööd:
Lee Plado „Sõida tasa üle silla” (9-aastane)
Mirjam Märtin (9-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Steven Jürgenson „Võta jalad selga” (2. klass) 

10–12-aastaste 4.–6. klassi õpilaste vanusegrupis saabus võistlusele kokku 50 tööd, millest žürii valis kolm auhinnaga ära märgitud tööd:
Anette Pihus „Lips on läbi” (10-aastane)
Astor Argos (10-aastane)
Rebeka Luukkala (11-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maria Lisete Eksi (12-aastane) 

13–16-aastaste 7.– 9. klassi noorte vanusegrupis laekus konkursile kokku 17 tööd, millest žürii valis ühe auhinnaga ära märgitud töö:
Kettlin Sirk (16-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Alex Kriisa (13-aastane) 

Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada Kääpa kooli õpetajat Ülli Kelnerit, kes oli juhendanud 19 teise ja neljanda klassi last, kelle kõigi töödes joonistati humoorikalt Eesti vanasõnu.

Lasteaedadest vääris eriauhinnaga ära märkimist Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaed rohke osaluse eest. Sealt saabus 17 tööd erinevatest lasteaia vanuserühmadest.

Auhindade saajatega võetakse ühendust. 

Konkurss „Joonistame emakeelt“ korraldati 21. veebruarist 7. märtsini. Osaleda said kõik kuni 18-aastased lapsed ja noored. Töödes võis kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile. Joonistuskonkursi eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu emakeelele ning panna nad natuke mõtlema emakeele olemusele ja olulisusele. Konkurss oli osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"

„Vürtsikilu ja kama on õpilastele juba teada, aga mitmed toidud ja koostisosad on ka üllatuseks,“ rääkis võistluse peakorraldaja Ülle Tamsalu. „Tänavu osaleb meil juba kaks Leedu kooli. Kui lätlastele on vürtsikilu tuttav, siis leedukatele mitte. Pidin neile pilte saatma, et nad saaks aru, mis see on ja oskaks oma võistlejaid ette valmistada. Meile endale on välisvõistlustel käies tavaline, et tuleb kasutada seni tundmatuid toiduaineid või ka töövahendeid.“

Võistlusel osalevad õpilased loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse, kes peavad valmistama pearoa, magustoidu ja üllatustoidu. „Välisvõistlejaid on meil juba nii palju, et pea kõik kolmandate kursuste võistkonnad tulevad rahvusvahelised. Esimest korda on välisvõistlejad ka teise kursuse võistlusel,“ ütles Tamsalu. „Õpilastele on sellises tiimis töötamine väga hea kogemus.“

Kokku osalevad võistlusel 12 kooli õpilased Eestist, Lätist ja Leedust. „Aastatega on üritus väga populaarseks saanud. Kõik tahavad Saaremaale tulla,“ tõdes Tamsalu. „Kahjuks pidime tänavu hiljemaks jäänud registreerujatele ka ära ütlema, sest me ei mahuta võistlust muidu kahe päeva sisse ära.“

Kohtunikeks on peakokad Tallinnast ja Kuressaarest. Peakohtunik on Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu (Estonia Resort Hotel & Spa restoran NOOT). 

Tamsalu rääkis, et ametikoolil on traditsiooniks, et kooli Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel esindanud kokk saab osaleda kohtunikuna teise kursuse võistlusel. „Tänavu on kohtunikuks Erika Eding, kes tõi sügisel Belgias korraldatud AEHT võistlustelt koolile kõigi aegade esimese kuldmedali,“ rääkis ta.

„Kokakunst Kuressaares“ sai alguse 2010. aastal eesmärgiga pakkuda õpingutega samas faasis olevatele eakaaslastele kokavõistluse kogemust ja motivatsiooni oma erialal tippu jõudmiseks.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Suur osa ametikooli tänavustest tasuta koolitustest on uued
• Ametikool osaleb liitreaalsuse arendamise projektis

Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi spetsialistid, lähtus valiku tegemisel, et idee oleks teostatav, innovaatiline ja ressursse säästev. Nädalavahetusel toimunud rahvahääletusel osalenud viis projekti valis hindamiskomisjon välja samade kriteeriumite alusel. Rahvahääletusel anti kokku 2071 häält. 

Negavati konkursi 15 parimat:

·         3cular – arendavad välja puidujääkidest printimismaterjali ning selle kasutamist võimaldava ekstruuderi.

·         Atlas – töötavad välja tarkvara, mis aitab klientide tarbimisharjumustele tuginedes poodidel ette ennustada ja minimaliseerida kaupade ära viskamisega seonduvaid kulusid. 

·         Circup (rahvahääletuse lemmik) – töötavad välja tehnoloogia, mis muudab isikliku kuuma joogi topsi kasutamise tanklates ja kohvipoodides mugavaks.

·         Edible – loovad ühekordseks kasutuseks mõeldud söödavad ja biolagunevad toidutarvikud.

·         E-Balansave – töötavad välja tehnilise lahenduse, mis reguleerib reaalajas tarbija elektrienergia kasutamist liinipinge- ja hinnapõhiselt.  

·         Energiasäästu klaasikiled – arendavad välja kiled klaasidele, mis aitavad kontrollida ruumi temperatuuri ja valgust kardinaid kasutamata. 

·         Expurk (rahvahääletuse lemmik) – koguvad kokku erinevad alumiiniumpurgid, mida taara tagastustes vastu ei võeta. Seejärel sulatavad purgid, valavad sulamassi vormidesse ning valmistavad sellest jalgrattaid, selle raame või varuosasid.

·         FlowTime - loovad rusikasuuruse seadeldise, mis kinnitub mugavalt dušivooliku külge ja annab signaaliga märku, kui vesi on jooksnud teatud aja.  

·         Kokkupandav tops – teevad keskkonnasõbralikust materjalist kokkuvolditava kuuma joogi topsi, mida on mugav kaasa võtta, kuna mahub jope taskusse või kotti.

·         Miss Food – loovad rakenduse, mis salvestab suuremate poekettide kliendikaardi omanike toidukaupade ostud, et tarbija saaks ülevaate ostetud toodete kasutamisvõimalustest toidutegemisel.   

·         Powerfun – loovad keskkonnateadlikkust tõstva lauamängu koolilastele.  

·         Rattasõit popiks – paigaldavad koolidesse tervislikuks vaba aja veetmiseks spetsiaalsed rattapukid, millega sõitmisel kuvatakse ekraanile läbitud distants. Väntamisel kogutud energia salvestatakse akudesse.    

·         Roheline energia kõigile – loovad rakenduse, mille abil saab enesehindamise, strateegilise planeerimise ja elektrienergia varasema tarbimise andmete kaudu näha tegelike ressursside kulu ja seetõttu oma tegevusi paremini planeerida.  

·         Elektrikulumõõtur „Kulu“ – soovivad tõsta avalikkuse teadlikkust elektriseadmete tarbimisest lihtsasti kasutatava energiakulu mõõturi abil. 

·         Söö oma karbist – algatavad teavituskampaania, mille käigus kutsuvad üles kõiki eestlasi kasutama toidu ostmiseks oma pakendit. Lisaks kaasavad kampaaniasse restoranid, kes pakuvad soodustust oma toidukarbiga toidu ostmisel kaasa. 

Täpsemalt saab projektidega tutvuda Negavati kodulehel. 

Edasipääsenuid ootab juba tuleval nädalavahetusel, 17.-18. märtsil ees Paunküla Heaolukeskuses seminar, kus ideed koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel on kõikidel meeskondadel veel kaks nädalat oma projektide kallal töötada. 

6.-7. aprillil tutvustatakse taas oma ideid hindamiskomisjonile, kes siis valib välja seitse Negavati konkursi finalisti. Pärast finalistide selgumist on edasipääsenutel viimane võimalus oma projekte testida ja veelgi arendada. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti astuvad üles 31. mail Tallinnas toimuval Negavati superfinaalil, kus selguvadki parimatest parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavati konkursile laekus sel hooajal 55 ideed. Idee puhul võis tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või tõsta teadlikkust. Viiendal juubelihooajal ootas Negavatt ressursisäästlikke ideid kõikidelt 18-30-aastastelt noortelt.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick de Partee.

Samal teemal:

• Negavatt kingib Eestile 55 nutikat keskkonnasäästlikku ideed

Ühtlasi soovivad korraldajad anda loodushuviga noortele võimaluse oma lühifilmide avaldamiseks.

Konkursist oodatakse osa võtma kõiki 10-15 aastaseid noori. Võistlus toimub eraldi nooremas (10-12- aastased) ja vanemas rühmas (13-15-aastased). Töid saab esitada kuni 25. aprillini 2018.

Konkursile saab esitada kuni kahe mi  nuti pikkuse lühifilmi, mis on varustatud algus- ja lõputiitritega. Nendes peavad olema märgitud vähemalt filmi pealkiri, autor ja valmimise aeg.

Lühifilm peab andma edasi noore autori nägemuse sellest, mis seostub tema jaoks Eestimaa puutumatu loodusega. Video tegemiseks sobivad paigad, mis on tihedast inimasutusest eemal (nt metsad, sood, mererannik jne). Võistlustöös ei tohi olla kaadreid hoonetest, teedest, inimestest ning koduloomadest.

Suure lisaväärtuse annab tööle põnevate loodushetkede jäädvustamine (kohtumised metsloomade või lindudega, harva esinevad ilmastikuolud jne). Konkursil osalemise reeglite kohta saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse
• Looduse tundmise võistluse "Loodus lummab" võitis Tartu Erakool

Oma lemmiku poolt saab hääletada Negavati kodulehel. 

Rahvahääletuselt leiab viis Negavati konkursile saabunud ideed, mille valisid välja hindamiskomisjoni liikmed lähtudes sellest, et neil oleks potentsiaali konkursi käigus oma idee reaalselt ellu viia. 

Kahele vakantsele kohale järgmises Negavati voorus kandideerivad: 

·         Expurk - koguvad kokku erinevad alumiiniumpurgid, mida taara tagastuses vastu ei võta. Seejärel valmistavad purkide sulamassist jalgrattaid või nende osi.   

·         Leafy - teevad kuivatatud ja purustatud puulehtedest biolagunevaid kotte, kuhu sisse saab omakorda puulehti koristuse käigus panna.  

·         SunCharge - loovad tooteid, kuhu on integreeritud mobiilsed päikesepatareid. 

·         Circup -  arendavad tehnoloogia, mis muudab isikliku kuuma joogi topsi kasutamise tanklates ja kohvipoodides mugavaks. 

·         Teko bioprügi - koguvad kokku ja kompostivad Tallinna Teeninduskooli biojäätmed kilekotte kasutamata. Lisaks viivad koka õpilaste seas läbi prügi sorteerimist populariseeriva kampaania.   

Oma lemmiku poolt saab hääletada aadressil www.negavatt.ee/haaletus. Iga päev on võimalik ühe IP-aadressi alt valida üks lemmik. Hääletus lõpeb  pühapäeval, 11. märtsil kell 22. Kõik 15 teise Negavati vooru pääsenud projektid avalikustame esmaspäeval, 12. märtsil Negavati kodulehel ja Facebooki lehel. 

Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus ideed koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad 31. mail Tallinnas toimuvale Negavati superfinaali. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Taotlusvooru kogueelarve on ligi 800 000 eurot. 

„Arendusprojektide taotlusvooru sihiks on tudengitele senisest paremate IKT-l põhinevate teadmiste ja oskuste andmine, mille tulemusena paraneb lõpetajate konkurentsivõime tööturul ning ka Eestis antava kõrghariduse tase üldiselt,“ avas taotlusvooru tausta IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 43 avaldust kümnest kõrgkoolist. Ekspertkogu otsustas toetada kuut taotlust IKT õppekavade toetamiseks ja kümmet taotlust IKT oskuste arendamiseks teistel erialadel. „Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,“ lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. 

Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks. 

Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.  

Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT-oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.

Tallinna Ülikoolist toetatakse kolme projekti – TLÜ Haapsalu kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria kõrvaleriala. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada. 

Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia jt erialade õpetamisel. 

Lisainfot arendusprojektide taotlusvooru ning toetust saanud projektide kohta saab lugeda siit: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor.

Arendusprojektide taotlusvooru eesmärk on tugevdada Eesti IKT kõrgharidust ning suurendada IKT oskuste rakendamist ka teistes valdkondades. Taotlusvooru sihtrühmaks on kõik Eesti kõrgkoolid, toetust antakse nii IKT õppekavade kui ka kõikidele teistel õppekavadel erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamiseks. Arendusprojektide taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, taotlusvooru koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. 

Foto: Caspar Rubin, Unslpash.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust IKT-oskuste tugevdamiseks

2018. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada kuni 15. märtsini. Konkursi preemiafond on 8100 eurot.  Preemiad antakse üle 24. mail Tartus toimuval hariduskonverentsil.

Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates:

• eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• magistritöö
• populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/kasvatusteadus

Kontakt ja lisainfo

Sirli Taniloo, Eesti Teadusagentuur

telefon: 7 317 347; 52 60 562

e-post: sirli.taniloo@etag.ee

Samal teemal:

• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

Tegu on Eestis erakordse reaalajas toimuva loomekonkursiga, kus iga osaleja käe all peab 3,5 tunni jooksul valmima suuremõõtmeline akrüülmaal etteantud teemal.

Seekordne kunstiturniir on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kannab pealkirja "Vabana sündinud", mis innustab noori mõtisklema vabaduse olemuse üle ning siduma seda enda ning tänapäeva Eesti eluga. Kunstiturniiril saab selgeks, kas me oleme vabad inimesed vabal maal, kellel on vabadus valida kus elada, kelleks saada, keda armastada, kuidas end väljendada, millesse uskuda? Milliseid vabadusi peavad iseseisvas Eestis sündinud noored kõige olulisemaks ning kas nad oskavad neid vabadusi üldse piisavalt väärtustada või võtavad neid iseenesestmõistetavatena ning kuidas seda kõike läbi kunsti edasi anda?

Turniiri eesmärk on anda üldhariduskoolide noortele andekatele õpilastele, kelle kunstianne on avaldunud tavakooli kunstitundides, võimalus ennast proovile panna, arendada nende loovat mõtlemist, kunstilist ja sõnalist eneseväljendusoskust ning neid tunnustada. Turniirist on oodatud osa võtma kõigi Eesti üldhariduskoolide 7.-12. klassi õpilased.

Võistlus toimub kahes vanuserühmas:

7.-9. klass
10.-12. klass

Kuna üldhariduskoolides on kunstiõpetuseks kasutatavad vahendid ja materjalid piiratud, siis on see paljudele õpilastele esmakordne võimalus professionaalselt oma kunstitöö teostada ning seda avalikult näitustel eksponeerida. Korraldajad loodavad, et see innustab osalejaid oma loomingulisust arendama ning otsima uusi võimalusi eneseväljenduseks, et leida üles just enda anne ja oma tee elus.

Lõuendid, värvid ja töövahendid on osalejatele korraldajate poolt, transpordi eest peavad aga hoolitsema osavõtjad ise.

Üritus on suunatud just nendele kõige säravamatele noortele kunstnikele, kellele üritusel osalemine võiks olla ühteaegu nii arendavaks väljakutseks kui ka tunnustuseks nende töökusele ja andele.  

Üritus toimub avaliku sektori ning eraettevõtete koostöös ning kunstitalente on aastast aastasse toetanud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Kohtla-Järve linnavalitsus, Selver, Jardin lilled, Koduekstra, Ehituse ABC, AS Farmi piimatööstus, Virumaa Hostel, Charlot, Vironia kaubanduskeskus, Ideaal Kosmeetika, Polven Foods, Eesti kaevandusmuuseum, Aleks-Alla toitlustus & catering, OÜ Nursulu ning Kwintex.

Väärikad auhinnad võitjatele ja tänukingitused kõigile osavõtjatele!

Lisainfo, reeglid ja registreerimine  www.kunstiturniir.com 

Registreerumine on avatud alates 6. märtsist 2018 ja lõpeb kohtade täitumisel.