Viktoriin viiakse läbi kahes etapis. Esmalt toimub igas riigis rahvuslik finaal, kus klassid võistlevad üksteisega samaaegselt interneti õpikeskkonnas Kahoot!. Rahvusliku finaali võitnud klass saab saata kaks esindajat Euroopa rahatarkuse viktoriini finaali. Eesti finaali korraldab Eesti Pangaliit, kes tasub ka võitja klassi kahe esindaja ja nendega kaasa reisiva täiskasvanu (õpetaja või lapsevanema) reisi- ja majutuskulud, mis on seotud osalemisega Brüsselis toimuvas finaalis.

Eesti finaal toimub 15. märtsil kell 9.00. Klassid saavad ennast interneti teel Kahoot! keskkonnas läbiviidavale viktoriinile kirja panna kuni 16. veebruarini. Kõige nupukam ja nobedam klass, kes annab parimad ja kiireimad vastused 10 kuni 15 küsimusele, kuulutatakse Eesti finaali võitjaks. Kaks õpilast sellest klassist saavad osaleda Brüsselis toimuvas Euroopa finaalis. 

Euroopa finaal toimub Brüsselis 8. mail. 

Rahvuslikud finaalid toimuvad 30 riigis: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriik.

Kõik rahvuslike finaalide võitjad võistlevad omavahel Euroopa rahanädala finaalis 8.mail Brüsselis. 

Võitjad toovad koju auhinna kogu klassile ja saavad European Money Quiz   2018 võitja au ja kuulsuse!

Kõik täpsed juhised võistlusel osalemiseks ja registreerumiseks leiab Eesti Pangaliidu kodulehelt. 

Allikas: Eesti Pangaliidu info. Foto: kuvatõmmis.

Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda noortele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori uurimistöödele teaduslikumalt lähenema.  Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda, kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Konkursil osalemiseks tuleb täita osalusvorm ja esitada uurimistöö, töö kokkuvõte eesti ja inglise keeles, juhendaja arvamus uurimistööst ning isikut tõendava dokumendi koopia. Tööde esitamise keskkond on avatud aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema, ja konkursi auhindade kätteandmine toimuvad õpilaste teadusfestivalil 12.-13. aprillil 2018 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval, 13. aprillil. Teadusagentuur katab teises voorus osalejate transpordi, toitlustuse ja majutuse kulud.

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. 

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Lisaks avaneb parimatel noortel võimalus osaleda noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.

Konkursi eriauhindu andsid 2017. aastal välja  27 asutust.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt. 

Samal teemal:

• Noored leiutajad muudavad maailma julgete mõtete abil
• Teadushuvi väärib võimalust
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

​

Räpina Aianduskool kutsub õppeasutuste gruppe ja rühmi osalema järjekordses taimekasvatusprojektis "Kurgisõbrad". 

Projekti käigus toimub hariliku kurgi (Cucumis sativus) ja mehhiko pisikurgi ehk kare pisimeloni (Melothria scabra) taimede seemnest võidukasvatamine. Lisaks ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipp, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik saak. Õpetusi jagavad ja tuge pakuvad nii aianduskooli õpilased kui ka õpetajad. 

Töökomplektid saadetakse osalejatele 12. veebruaril. 

Ühine kurgitaimede kasvatamine algab 19. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2018. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 31. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Regstreerimisankeet on leitav Räpina Aianduskooli kodulehelt. 

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

KURK - Koos Uuendustega Rikastame Keskkonda!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"
• Räpina Aianduskooli taimeprojekt tuleb jälle!
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Selle hooaja FIRST LEGO League teemaks on „Hüdrodünaamika“. Lisaks robotimängule peavad õpilased esitama uurimusprojekti, kus on tõstatatud ühiskonnas leiduv veega seonduv probleem, mida noored on uurinud ning leidnud ka erinevaid lahendusvõimalusi.

Võistluspäevade ajakava:

Võistluspäevad algavad kell 9.30 suure avamistseremooniaga. Peale seda hakkavad meeskonnad kindla ajakava alusel oma projekti ja põhiväärtusi kohtunike ees kaitsma.

Kaasaelajatele põnevaim ja kaasahaaravaim osa on robotivõistlused, mis algavad 12.15 ja kestavad ca 15.40-ni. Õpilaste poolt ehitatud robotid peavad robotivõistlustel 2,5 minuti jooksul lahendama erineva raskusastmega ülesandeid kindlal mänguväljakul. Kokku on mänguväljakul 18 missiooni, mille lahendamisega on meeskondadel võimalik saada 535 punkti.
Täpne päevaajakava on leitav siin.
 
Pealtvaatajatel on võimalus tutvuda täpsemalt koolirobootikas toimuvaga, uurida meeskondadelt nende projekti ja lahenduste kohta ja elada kaasa robotivõistlustele. Tegemisi ja uudistamist jagub noorematele ja vanematele.

Lapsevanema Diana Pouldeli sõnul on FIRST LEGO League näol tegemist väga unikaalse ettevõtmisega, kus õpilased saavad harjutada palju erinevaid oskusi, mida hiljem elus vaja läheb – probleemide analüüsimine ja lahenduste leidmine, meeskonnatöö, oma ideede esitlemise oskus, programmeerimine jpm. Veel lisas ta, et tema lapsed on nüüd kolmandat hooaega võistlemas ja emana on ta näinud lastel muljetavaldavat arengut.

Suur finaal toimub 10.-11. märtsil, kus osaleb kokku 42 parimat FIRST LEGO League Estonia meeskonda, kes on saanud edasipääsu eelvoorudest. Kokku on finaalis ca 350 noorrobootikut.
 
FIRST LEGO League Eesti võistluseid korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga.
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit.

Sissepääs tasuta ja kõik huvilised on oodatud uudistama!

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus.

Allikas: First Lego League

Samal teemal:

• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on eesti lastekirjanduse suursündmus, mis kutsub lapsi valima oma lemmikuid viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutest. See on kõige vahetum tagasiside lugejatelt ning võimalus väljendada oma tänu ja kiitust meie lastekirjanikele ja illustraatoritele. Ootame kõiki andma oma panust, et võimalikult paljud lapsed osaleksid konkursil ja hääletaksid oma lemmiku poolt.“ 

Tänavu võistlevate raamatute nimestik sisaldab 234 raamatut aastatest 2016–2017, sealhulgas võistleb 136 eesti kirjanikku ja 108 illustraatorit. Hääletamine kestab 20. veebruarini.

XIV Nukitsa konkursi võitjad tehakse teatavaks 7. aprillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. 

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemad laureaadid leiab siit.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Samal teemal:

• Laste ja noorte kultuuriaasta pööras pilgu noorele loojale ja publikule
• Aasta Rosina auhinna pälvis teadmisteraamat „Füübits“

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel, e-posti aadressil keeletegu@hm.ee  või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500‒1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-aadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Võistlus toimus populaarse ja hariva arvutimängu Minecraft virtuaalkeskkonnas. Nädala jooksul püstitasid noored võistlejad Minecrafti maailma tulevikunägemusi sellest, kuidas näeb elu Eestis, Lätis ja Leedus välja 10, 25 või 100 aasta pärast. 

Eestis registreeris võistlusele ligi 100 meeskonda, keda hinnati kolmes vanuserühmas (7-11, 12-15 ja 16-18). Hindamisel pöörati tähelepanu tööde originaalsusele, loomingulisusele ja tehnilisele teostusele. Baltikumi üldvõidu ja keskmise vanusekategooria parima ehitise Eestis püstitas meeskond Öökullid koosseisus Kristjan (15), Oliver (15) ja Elvis (15). Rahvusvahelisele žüriile avaldas muljet noorte ehitatud maailma detailsus ja oskuslik viis, kuidas oli kasutatud Minecrafti maailma ning Redstone’i programmeerimise võimalusi. 

Kohaliku vanima vanuserühma võitis võistkond Kummikud (Kirti 18), kes nägi elu Eestis aastal 2067 harukordselt värvikirevana. Nooremas vanusekategoorias hinnati parimaks võistkond Kakupets koosseisus Johanna (7) ja Karl Robin (10) tööga Tulevikulinn, milles oli erilist tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikele lahendustele. Eripreemia pälvisid võistkonnad j1, RoSaHe ja Team55. Noored olid ehitanud nii tuleviku Tallinnat, Tartut kui Kilingi-Nõmmet, viinud oma maailmad kosmosesse ning kujutanud ette teleporteerumise võimalusi. 

Žüriiliige Heli Sepping Microsoft Eestist lausus võislustööde kohta: “Laste loomingulisus on aasta-aastalt aina kasvanud ja sel korral torkasid võistlustööd silma just uudsete ja vahvate ideede poolest. Kõrvaltvaatajana võib ehk tunduda, et Minecrafti võistlus on üks tore mäng, kuid tegelikult eeldab taoliste tuleviku linnade ja hoonete ehitamine lisaks loomingulisele nägemusele ka head meeskonnatöö, ajaplaneerimise, projektijuhtimise ja turundamise oskust, mis on olulised tööturul edukalt hakkama saamiseks.”

Minecrafti võistlus toimus Eestis juba neljandat korda ning Baltikumi ülene mõõduvõtmine leiab aset teist aastat järjest. Sel aastal on võistlus pühendatud Eesti 100. aastapäevale ning tulevikunägemused kingituseks kodumaale. 

“Minecrafti eri!” võistluse korraldasid Vaata Maailma Sihtasutus/NutiLabor, Microsoft Eesti ja mitmed vabatahtlikud abilised.

Videot võidutööst näeb SIIN.

Foto: ekraanitõmmis võidutööst.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali

IJSO on kuni 15-aastaste õpilaste loodusteaduste võistlus, kus teadmised pannakse proovile nii bioloogias, füüsikas kui ka keemias. Lisaks kahele teooriatööle on IJSO omapäraks kolmeliikmelistes võistkondades ühiselt sooritatav eksperimentaalvoor. Igast riigist võib osaleda kuni kaks kolmeliikmelist võistkonda. 3.-12. detsembril Hollandis Arnhemis ja Nijmegenis toimunud 14. rahvusvahelisel noorte loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) osales 300 õpilast 48 riigist.

Tänavu jõudis võistlus esimest korda Euroopasse ning oli kujundatud keskse teema „Vesi ja jätkusuutlikkus“ ümber. Teemast lähtuvalt käsitlesid ülesanded näiteks taimede kohastumusi üleujutustega hakkama saamiseks, reovee puhastamise tehnikaid ning üle kallaste tõusvate jõgede ohjeldamist. Praktilises voorus tuli võistlejatel jälgida kingloomi ning teha järeldusi nende hakkamasaamisest erineva soolsusega vees; määrata tiitrimise teel vee soolasisaldust ning püüda soolvee ja magevee piiril soolsuse erinevuse arvelt elektrienergiat toota. 

Võistkonna mentori Andres Ainelo sõnul olid ülesanded hästi läbi mõeldud ning nõudsid võistlejatelt mitte ainult üksikute faktide teadmist vaid pigem head loogilise mõtlemise ning probleemilahendamise oskust. Ta lisas, et hästi oli läbi mõeldud ka vaba aja programm, mis samuti vee ümber koondatud. Õpilased külastasid reoveepuhastit ja said palju teada Hollandi veemajandusest. 

Individuaalne üldvõit läks sel aastal Venemaa õpilasele, riikide koondarvestuses oli parim Taiwani delegatsioon.

Eesti võistkonda kuulusid: 

Anna Pauliina Rumm, Tallinna Reaalkooli 9. kl.
Martin Rahe, Tallinna Reaalkooli 9. kl.
Sofia Marlene Haug, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. kl.
Andreas Simson, Tallinna Reaalkooli 10. kl.
Daniil Vaino, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 10. kl.
Hendrik Vija, Miina Härma Gümnaasiumi 10. kl.

Eesti õpilasi saatsid juhendajatena Tartu Ülikooli doktorandid Andres Ainelo ja Jörgen Metsik ning nooremteadur Andreas Valdmann. 

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Pildil on vasakult: Andreas Simson, Hendrik Vija, Martin Rahe, Sofia Marlene Haug, Anna Pauliina Rumm, Daniil Vaino. Foto: Andres Ainelo.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt

Teisele kohale tulid Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest ning kolmanda koha said Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist.

Teise kursuse kutseõppurid Imre-Ingmar ja David olid võidu üle väga rõõmsad, sest kõiki võistlusülesande etappe polnud nad jõudnud eelnevalt harjutada. „Pidime võistlusel töö käigus mitmeid asju proovima ning tuleb välja, et õnnestus,“ rõõmustasid esimest korda võistlustules olnud noormehed. 

Imre-Ingmar valis kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala, sest nii tema vanaisa kui ka vend on ehitajad. „Julgesin selle valiku pärast põhikooli teha, sest mul oli ehituse vastu kindel huvi,“ sõnas noormees. 

Jõulukellu võistlusülesandena tuli noortel kutseõppuritel laduda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva teemaline välisseinafragment, mis sisaldas kandvat seina Fibo plokist, soojustust, tuuletõket ja müüritist. Müüritise pikemal osal oli eenduv kiri „Eesti 100“. 

Peakohtuniku ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alase sõnul oli tänavusel Jõulukellul osalenud võistkondade tase hea, kuid samas joonistusid selgelt välja kaks tugevamat võistkonda. „Rakvere Ametikooli õppuritele tõi esikoha tehnoloogia jälgimine, kvaliteetne töö, täpsed mõõtmistulemused ja väga hea üldmulje,“ lisas Alas.

Paarisvõistluse esikuuiku igast meeskonnast pääseb järgmise aasta maikuus toimuvatele üleriigilistele kutsemeistrivõistlustele Noor Meister 2018 üks võistleja. Esikuuik on järgmine: 
1. Imre-Ingmar Lehtoja ja David Skrjabin Rakvere Ametikoolist
2. Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest
3. Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist
4. Venna Simm ja Arnold Karing Võrumaa Kutsehariduskeskusest
5. Kevin Roio ja Marek Starke Viljandi Kutseõppekeskusest
6. Kasper Kase ja Mihkel Anniko Pärnumaa Kutsehariduskeskusest

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 13. korda ning võistlusest võttis osa üheksa võistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber ja Isover.

SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös. 

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Parimad noored maastikuehitajad tulevad Luua Metsanduskoolist

Eesmärk oli ka jagada kogemusi ja näidata, kuidas noored kasutavad igapäevaelus nutikaid tehnoloogiad, kasvõi näiteks oma kodu turvalisuse tõstmiseks. Võistlus toimus tänavu märtsi algusest novembri lõpuni. Projektis osalesid Eesti, Leedu ja Austria noored. 

Videote valmimine jaotatai kolme faasi: idee leidmine ja filmimise ettevalmistus, filmimine ise ning video järeltöötlus. Noori juhendasid videote valmistamisel Soome eksperdid Akseli Virtanen ja Erkka Lehto, kes valmistasid spetsiaalselt selleks puhuks kolm õppevideot ja juhised Padleti keskkonnas (ühiskirjutamist võimaldav veebi-teadetetahvel), mis toetasid noori loometöös. Projekti tulemusena lõid kolme riigi noored 21 videot, mis kõik on vaadatavad Youtube kanalist Smartly on the Web https://www.youtube.com/channel/UCZsxqkZT62iqCvfd9qYoD8w. Videod on inglise keeles või varustatud ingliskeelsete subtiitritega.

Noorte tehtud videod näitavad, et turvalisuse temaatika internetis on neile väga oluline. Enim käsitleti oma töödes privaatsuse ja küberkiusamise teemasid.  Valminud videotest valiti nii noorte kui ka täiskasvanute poolt välja parimad tööd. 

Eesti õpilased olid edukad

Eesti õpilastel läks konkursil väga hästi. Parima video tiitli võitis video „Interneti ohutus“ („Internet Safety“), mille autorid on projekti "Targalt internetis" noortepaneeli liikmed Georg Šumailov ja Robert Pärnpuu. Kolmanda koha saavutas Luunja Keskkooli noorte video „Häkker“ („The Hacker“), mis sai ka noorte lemmiku tiitli. 

Video „Interneti ohutus“ paistis silma hea teostuse ja n-ö „kastist välja“ mõtlemise poolest, silma paistsid tegijate loovus ja jutustamisoskus, video tehniline kvaliteet. Ekspertidele meeldis eriti see, kuidas ühine digitaalne häirija - viirus - võttis videos inimese kuju ja tegutses kui päris kurjategija. Ka huumor oli abiks, et viia loo mõte paremini vaatajateni. 

Georg Šumailov  ja Robert Pärnpuu ise leidsid, et ideega alustamine oli üks kõige raskemaid osi kogu töös. „Meil oli suur hulk ideid, mõnda töötlesime kauem kui vaja oleks olnud. Kõige tähtsam asi, mida me filmitegemise jooksul õppisime, oli see, et ise pead protsessist rõõmu tundma, muidu valmib midagi hõlmamatut, mille üle sa uhkust ei tunne. Ja et meil endil on head tehnilised teadmised, ei tahtnud me internetiturvalistust kujutada kui midagi igavat ja ebameeldivat, vaid kui midagi huvitavat koos infoelementidega.“

„Häkkeri“ loojad on Luunja kooli õpilased Jasmin Sar, Getter Lauk, Astrid Uus, Egle Oolberg, Mihkel Karus; juhendas õpetaja Margit Laidvee. 

See video kajastab olulist teemat: väärtuslike ja kompromiteerimist võimaldavate andmete säilitamine isiklikus arvutis; kuidas on võimalik ka kustutatud andmeid taastada. Videos paistab silma tõeliselt professionaalset kaameratöö, kõik võttenurgad olid põhjalikult ette valmistatud. 

Kommentaar õpetaja Margit Laidveelt: “Luunja Keskkooli kutsus projekti osalema HITSA projektijuht Kerli Pozõgina. Olime varem osalenud edukalt ühes eTwinning projektis, millega saavutasime Eestis 2. koha. Projekt „Noortepaneeli Youtube kanal“ andis noortele filmi tegemise oskuse, sest juhendajad Soomest olid oma ala spetsialistid ning nende õpetus oli väga põhjalik. Samuti õppisid noored aega planeerima ja üksteisega koostööd tegema, olulisel kohal oli ka ülesannete jagamise oskus. Häkkimise teema valiti seetõttu, et noored tahtsid teha algselt tehniliselt rasket filmi ning häkkimise teemat ei olnud teised projektis osalejad veel puudutanud. Noored põhjendasid oma teemavalikut ka sellega, et tegelikult on häkkimine aktuaalne teema, kuid sellele ei pöörata siiski piisavalt tähelepanu. Minu arvates oskavad projektis osalenud noored teadlikult ja targalt internetis käituda, kuid üleüldiselt kipuvad õpilased vahel unustama elementaarseid turvalisuse nõudeid internetis.“

Eksperdi arvamus

Projekti juures eksperdina tegutsenud Akseli Virtanen: "Oli rõõm osaleda selles tähtsas projektis! Tutvustusvideote tegemine oli lõbus ja tore. Mul on ainult väike eelnev kogemus õpetamisega, tagasiside saamine oli suurepärane.

Noored võtsid meie õppematerjalid väga hästi vastu ja ma olen tulemuste osas väga põnevil. Noorte töö kvaliteet on palju parem kui oskasin oodata. Videod on täis loovat mõtlemist, põnevaid lugusid ja häid tehnilisi lahendusi. 

Kuna internetiturvalisuse teemat videosse panna on üsna raske, siis arvasime, et noortel on probleeme huvitavate lugude loomisega. Valesti arvasime. Tundub, et teema puudutab nende elusid tugevalt ja projekt inspireeris neid tõeliselt. Kõigi videote vaatamine oli minu jaoks suurepärane õppimiskogemus. Uurige noorte elusid ja probleeme!

Videod käsitlesid enim inimese privaatsust ja küberkiusamist. Loodan, et paljud inimesed näevad neid teoseid ja tõuseb teadlikkus nendest teemadest, eriti täiskasvanute seas. Maailm on muutunud ja kasvada selles digitaalses, kiiresti muutuvas maailmas on palju raskem, kui täiskasvanud üldiselt arvavad.”

Loos on kasutatud HITSA projektijuhi Kerli Požogini kokkuvõtvat artiklit projektist Youth Panel YouTube. Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal
• NutiKaitse 2017 projektirühm esitles laiaulatuslikku nutiturvalisuse uuringut
• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub sotsiaalsele manipulatsioonile
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused