Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid.   

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT- kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT-õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT-õppes.  

„Selle aasta arendusprojektide põhirõhk on tööturul vajalike IKT-kompetentside õpetamise edendamisel ja koostööl ettevõtetega,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Eesti majanduskasvu kiirendamiseks on oluline suurendada Eesti ettevõtetes digitehnoloogiate rakendamist. Kõrgelt haritud noortel on siin oma roll kanda ning neile tuleb õpetada kõige innovaatilisemaid valdkonna arengut toetavaid IKT- oskusi.“

Arendusprojektid on mõeldud kahele erinevale sihtrühmale. Esimeses kategoorias antakse toetust kõrgkoolide IKT-õppekavade arenduseks. Teises kategoorias eraldatakse toetus erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arenduseks kõikidel teistel õppekavadel. Eelistatud on koostööd väärtustavad ning suurema majanduskasvu ja ekspordivõimekusega valdkondade arendusse suunatud projektid. 

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 22. jaanuar 2018. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot. 

Lisainfo HITSA kodulehelt http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor   

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Eesmärk on kaasata nii eesti kui vene õppekeelega koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 4-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

NUTIVIKTORIINI täitmiseks VAJUTA SIIA või külasta meie nutiveebi http://nutiraama.weebly.com/. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli kooli haridustehnoloogile järgmisel aadressil: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Nutikabega sügisesse
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 2" tulemused
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 1" kokkuvõte

Urmo Reitav on haridusteaduste magister. Ta on teinud noorsootööd ja tegutsenud koolitajana, ta on töötanud nii üldharidus-, kõrgharidus- kui ka täiskasvanuhariduse valdkonnas, tal on ka väljaspool Eestit töötamise kogemus. 

Urmo Reitavi sõnul on ta inimene, kes usub visioonidesse ja armastab unistada – vastasel juhul pole võimalik saavutada soovitut. „Riigigümnaasium on teadmuskeskus, kus noor saab hariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja elus toimetulekuks. Mõlema saavutamine ja nende koostoime ongi koolijuhi peamine väljakutse kooli arendamise ja kestlikkuse tagamise kõrval,“ lisas ta.

Koolijuhi valimiskomisjoni esimehe, ministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul eristus Urmo Reitav rikkalike kogemuste ja noorsootöö tundmise poolest. „Urmol on selge visioon, kuidas luua riigigümnaasiumi kogukonda kaasates ja õppijakeskseks kujundades. See annab kindluse, et õppeasutusest kujuneb maakonna gümnaasiumihariduse lipulaev,“ ütles Trummal.

 Paide riigigümnaasiumi direktori konkursil osales 8 kandidaati.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli
• Paide riigigümnaasium rajatakse kohaliku kogukonna tahtel ajaloolisse koolihoonesse
• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium

Teist aastat toimuva võistluse eesmärgiks oli jäädvustada nii viimaste aastate muutusi haridusmaastikul kui ka varasemat kooliajalugu. Kirjalike tööde temaatikale EPAM rangeid piire ei seadnud, pidades oluliseks, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks.

Kokku laekus EPAM-i 21 tööd 19 koolist, sh 2 videot. Osales 36 õpilast 19 koolist üle Eesti, valdavalt Põhja- ja Kesk-Eestist. Esineti nii individuaalselt kui ka grupitöödega. Õpilasi juhendas 22 pedagoogi. Konkursitöid hindasid haridusloolane Lemmi Karmin, kauaaegne ajalooõpetaja Luise Õuna ning haridusloo spetsialist Ene Luka. 

Laekunud tööd olid eriilmelised, alustades originaalsetest oma kooli aabitsatest (nooremas astmes) ja lõpetades rahvusvahelise õpilasvahetuse temaatikaga (gümnaasiumiastmes). Mitmed autorid kõrvutasid enda, oma vanemate ja vanavanemate kooliaega. Käsitleti ka koolitraditsioone, kooliaeda, kaasalöömist olümpiaadidel ja seltsitegevuses ning õpilaste-õpetajate hüüdnimesid koolis jm. Videote vahendusel sai kaasa teha ajarännaku Tallinna Kuristiku gümnaasiumi minevikus ning jälgida õpetajate tundeid Lehtse kooli viimasel õppeaastal Pruuna mõisas enne uude õppehoonesse kolimist.

Noorte sõnul ei olnud raske mitte uurimistööks materjali kogumine, vaid selle süsteemne esitamine ja nõuetekohane vormistamine. Protsessi käigus said nad mitme olulise kogemuse võrra rikkamaks. Tänapäeva kirjalike testide ajastul on oluline elav sõna, loov- või uurimistöö esitlus. Sellise väljundi pakkumine on oluline just väikeste maakoolide õpilastele, et toetada nende uurimishuvi ja eneseusku.

Pärast õpilaste ja nende juhedajate pärjamist oli võimalik osa saada nii tsaari- kui ka nõukogudeaegsest koolitunnist. Tsaariaegseks koolipreiliks kehastus EPAM-i direktriss Veronika Varik. Nõukogudeaegse koolitunni viisid EPAM-i poolt kureeritava ELU projekti “Ajalugu elavaks” raames läbi 1. ja 2. kursuse üliõpilased.

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kooliajalugu uurima!
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased, maksimaalne võistkond on 4-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Kõige ajakohasem info nutiviktoriinist on leitav siit: http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud (otsi meid Facebook’ist) 

Info saatis Koolielule Mart Kimmel. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutikabega sügisesse
• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"

TehnoHacki ajakava www.tehnohack.ee/millal/

Kokku on riist- ja tarkvaraüritusele TehnoHack panustatud üle 40 idee, mille vormivad prototüüpideks ideede autorid, insenerid, tootedisainerid ning äriinimesed.

Koostöös Elektrileviga on ürituse üks fookus targal linnal, näiteks suurandmetel, targal tolmul, liikluse juhtimisel, ohutusel, valgustusel, parkimisel.

„Tööstusrevolutsioon on alanud. Masinnägemine, asjade internet ja virtuaalsed elektrijaamad, tark tolm ja arupuru tungivad sisse igasse eluvaldkonda. Nädalavahetusel saavad hoo sisse mitmed uued lahendused väga keerulistele igapäevaelu ja tööstuse probleemidele,“ lubab tehnikaülikooli energeetikateadlane ja TehnoHacki peakorraldaja Heigo Mõlder.

TehnoHacki eesmärgiks on nädalavahetuse 48 tunni jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Iga idee ümber luuakse nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks.

Võistluse auhinnafondiks on 5500 eurot, peaauhinnaks on 2000 eurot ning eripreemia 800 eurot. Baltimaade suurimat riist- ja tarkvara hackathoni TehnoHack korraldavad Skeemipesa ning TTÜ Mektory. 

TehnoHacki parim ideede ja teostuste kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi TOP30 hulka, osaluse mentorlusprogrammis ning 500 eurot prototüüpimiseks. Prototron valib ühe idee enda järgmise vooru TOP40 sekka. Auhinnad on välja pannud ka YE International, Arrow ja Farnell.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi

Tallinna Keskraamatukogu kutsub taas õpilasi kogu klassiga osa võtma lugemisprogrammist „Loeme valmis „Oma raamatu““. Programm kestab 20.10.2017–20.03.2018. Osalema on oodatud Tallinna koolide 1.–9. klasside õpilased.

Lugemisprogrammis osaleb klass tervikuna. Õpetaja registreerib klassi konkursile. Õpilased loevad raamatuid ja koostavad iga loetud teose põhjal A4 formaadis kokkuvõtte, kus võib kujutlusvõimel lasta vabalt lennata. Loetud raamatust võib kujundada reklaami, joonistada pildi või läheneda loetule muul looval viisil. Kokkuvõtted loetust tuleb tuua raamatukokku ning programmi lõppedes köidab raamatukogu need raamatuks. Nii tekib igal klassil „Oma raamat“.

Jaanuaris teeb raamatukogu konkursist vahekokkuvõtte ja tunnustab usinamaid lugejaid. Kevadeks selgub iga linnaosa parim klass. Võitjaks on klassid, kelle „Oma raamatus“ on programmi lõppemise ajaks kõige rohkem lehti.

Võitjatele on auhinnad välja pannud Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus ja Tallinna Linnamuuseum.

Täpsemad juhised programmis osalemiseks leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee/lasteleht/osale/loeme-valmis-oma-raamatu. 

Lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Samal teemal:

• Teemaõhtupoolikud Tallinna Keskraamatukogus
• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg

Parimad noored seenetundjad õpivad Palupera Põhikoolis, Tartu Mart Reiniku Koolis ja Tallinna Inglise Kolledžis.

Seeneviktoriini korraldaja Külli Kalamees-Pani sõnul teeb rõõmu, et noortel on siiras huvi nii seente kui looduse vastu. „Seente tundmine ning eriti söödava ja mürgise seene eristamine on elus väga vajalik oskus,” lisab Kalamees-Pani. 

Viktoriinil esitati õpilastele küsimusi seente mitmekesisuse, eluviisi, erinevate liikide ning nende tunnuste kohta. Osalejad pidid tundma seeni välimuse järgi ning oskama vastata kirjanduse põhjal koostatud küsimustele. Piltide järgi pidid noored tundma ära näiteks nii kitsemampli ja sapipuraviku kui ka vääveltoriku ja soomustindiku.

Võistlusel osales kokku 96 võistkonda, kellest kolm vastasid kõikidele küsimustele õigesti. Hindamine toimus kahes vanuserühmas: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Mõlemas vanuseastmes oli rebimine tihe ning 1.-3. koht läks jagamisele. 

Parimad seenetundjad selgitas välja žürii koosseisus: Külli Kalamees-Pani, Veljo Runnel ja Karin Pai.

Noorema vanuseastme 1.-3. koht

Võistkond Loodussõbrad koosseisus Eve Riivik, Triinu Kull, Kadri Laas (Palupera Põhikooli 7. klass)

Võistkond 9A koosseisus Iris Kreinin, Pilletriin Peterson, Kristelle Michelson (Tartu Mart Reiniku Kooli 9. klass)

Võistkond Saatana-kivipuravikud koosseisus Iris-Gertrud Jussila, Helen Puškin, Liisa Mai Arismaa (Tallinna Inglise Kolledži 9. klass)

Vanema vanuseastme 1.-3. koht

Võistkond Murumunad koosseisus Diana Purdeots, Helen Maria Tamm, Hanna Liis Kiho (Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass)

Võistkond Seenesõbrad koosseisus Sandra Tuulik, Piia Karoliina Unt, Susann Lepik (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi 12. klass)

Võistkond Turbojänesed koosseisus Kadi Siilbek, Kristi Vaino, Rutt Kahre (Põlva Gümnaasiumi 11. klass)

Seeneviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Üle-eestilisest majandusviktoriinist võtab osa rekordarv noori
• Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpilasi osalema linnuviktoriinil

Selleks, et robootikajuhendajad, võistlejad ja muud huvilised teaks täpselt, mida sellel aastal võistluselt oodata, toimub kaks infopäeva:

26. oktoobril Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis (registreerumine)
27. oktoobril Tartus, Tartu Ülikoolis (registreerumine)

Infopäevade raames jagatakse Robotexi üldkorralduslikku infot, viiakse läbi Robotexil toimuvate võistluste töötubasid ning avaneb võimalus tutvuda erinevate robotitega ja küsida kõike!

Allikas: Robotexi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi tehnoloogiakonverentsil arutletakse robootika ja tehisintellekti tuleviku üle
• Robotex jagas haridusasutustele roboteid
• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid

Oodatud on kõik kirjutamishuvilised ja sahtlisse kirjutajad. 

1. novembril algab juba 19 aastat kestnud rahvusvaheline romaanikirjutamise kuu (NaNoWriMo - National Novel Writing Month), kus osalejatele on esitatud väljakutse kirjutada ühe kuu jooksul romaan: 30 päeva, 50 000 sõna ehk 1667 sõna päevas. 

NaNoWriMo ei ole romaanivõistlus. Puuduvad nii žürii kui ka auhinnad. Võitja on osaleja, kes suudabki 30 päeva jooksul kirjutada 50 000 sõna ja on seeläbi astunud esimese sammu oma romaani avaldamisel.

Väljakutse on mõeldud kõigile, sh kirjutamishuvilistele õpetajatele ja õpilastele. Kui klassis on õpilane, kes on andekas loovkirjutamises, siis võib NaNoWriMo olla tema jaoks just see õige hüppelaud kirjanikuellu. Samuti on see noortele hea võimalus istuda ühe laua taga juba avaldatud kirjanikega ning saada ainulaadne kogemus. 

Eestis osaleb rahvusvahelisel romaani kirjutamiskuul igal aastal paarkümmend inimest. Arvuliselt on kõige rohkem osavõitjaid Tallinnas, kuid kõige rohkem NaNoWriMoga seotud üritusi toimub Tartus. 

Täiendav info: https://nanowrimo.org/

Küsimuste korral võib ühendust võtta Lõuna-Eesti NaNoWriMo piirkonnaesindajaga tolmov0@gmail.com.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubi
• Eesti keelega ballil ja spordisaalis