„Üllatuslikult ei olnud märgata, et nooremad lapsed astronoomiaprobleemidega rohkem hätta jääksid kui vanemate klasside õpilased, mis oli positiivne,” ütleb võistluse korraldaja Tiit Sepp. 

Sepa sõnul üllatas korraldajaid ka nooremate klasside õpilaste aktiivne osavõtt. 8.- 9.  klassi õpilasi osales 705 ja gümnaasiumiõpilasi 555. „Rõõm tõdeda, et osalejaid oli kõigist maakondadest, nii suurtest linna- kui ka väikestest maakoolidest,” sõnab Sepp.

Kõige nooremate õpilaste seas viis üldvõidu Metsküla Algkooli 6. klassi õpilane Silver Nikkel. 8.-9. klassi arvestuses oli parim Merilin Radvilavicius Viimsi Keskkooli 9. klassist. Gümnaasiumi arvestuse edukaim oli Toomas Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassist. 

Kõik tulemused on avaldatud võistluse lehel http://teaduskool.ut.ee/pulsar.

Iga vanuseastme võitjale on ette nähtud ajakirja „Horisont“ aastatellimus. Teistest toetajatest premeerib füüsikaleksikon parimaid oma veebipõhise leksikoni kasutusõigustega, TÜ arvutiteaduse instituut akupankade ja mälupulkadega ning Tartu tähetorn raamatute ja mängudega. 

Eriauhinnana pakutakse iga vanuseastme kõige aktiivsemale koolile tasuta Tartu observatooriumi külastuskeskuse aktiivõppeprogramme. Nooremas vanuseastmes oli aktiivseim Metsküla Algkool, keskmises astmes Sõmerpalu Põhikool ning gümnaasiumide arvestuses Võru Gümnaasium. 

Pulsari toimumist rahastas hasartmängumaksu nõukogu ja korraldas MTÜ Stellaarium koostöös TÜ teaduskooli, TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti füüsika seltsiga. Pulsari korraldamist toetasid Tartu observatoorium, ajakiri „Horisont“, füüsikaleksikon, TÜ arvutiteaduse instituut ja Tartu tähetorn.

Pulsar toimus veebikeskkonnas http://õpik.füüsika.ee/. Viktoriin koosnes 40 valikvastusega küsimusest, mille lahendamiseks oli aega 40 minutit. 

Fotol (autoriõigused NASA) näete infrapunateleskoopi SOFIA.  

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Astronoomiaviktoriin „Pulsar“ testib noorte võimekust lahendada loodusteadustega seotud probleeme
• Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu

Õpilaste omavaheline mõõduvõtt toimub kahes kategoorias - joonistus ja kirjand. 

Joonistusvõistlusele on oodatud 3.-4. ja 5.-6. klassi õpilaste tööd. Võistlusele on oodatud vabalt valitud tehnikas joonistustööd autori unistuste aiast, tema lemmiktaimedest või südamelähedasest nurgakesest looduses. 

Kirjandivõistlusele on oodatud 7.-8., 9.-10. ja 11.-12. klassi õpilaste tööd. Kirjandeid oodatakse teemadel „Kõnnin oma unistuste aias”, „Minu vanaema/ema aed (õunapuu, lillepeenar)”, „Ühe koduaia lugu”. Kuna nii mõnigi koduaia või -metsa puu on olnud tunnistajaks sündmustele, mis on autori lähedaste elu muutnud, võiks oma  kirjandis ühendada puu ja inimeste saatuseloo. Sobiva pealkirja oma loole valib kirjutaja ise. 

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 5. mai 2017. a. Tööle lisada kooli ja autori nimi, klass, autori kontaktandmed ja juhendaja nimi.

Parimate tööde autoreid ootavad auhinnad, mis antakse üle Räpina linna Hea Kodu päevade tunnustamisõhtul 26. mail 2017. a.

Kontakt: kool@aianduskool.ee

Oodatud on juhtumite kirjeldused üle kogu maailma, kuid kindlasti ka Eestist. Osaleda saab nii lühikirjeldusi platvormile lisades kui põhjalikumat süvenemist nõudvate keskkonnaalase ebaõigluse juhtumi kirjeldusi koostades. 

Youth4EJ (Youth for Environmental Justice/ Noored keskkonnaõigluse eest) platvormi eesmärk on panna noori inimesi huvituma keskkonnaõigluse teemast ning julgustada noori ebaõigluse juhtumeid iseseisvalt uurima, nende teemal arutlema ja ka sotsiaalvõrgustikes näiteid jagama.

Eesti noorte poolt kogutud juhtumid vaatab üle Peipsi Koostöö Keskus ning koos teiste näidetega jäävad need platvormil kõigile huvilistele kättesaadavaks. Lühikirjeldusi võib lisada nii eesti kui inglise keeles, põhjalikumad juhtumikirjeldused tuleb koostada inglise keeles. Täpse info, kuidas osaleda, leiab Peipsi Koostöö Keskuse kodulehelt.

Keskkonnaõiglus laiemas tähenduses on inimeste õigus elada puhtas ja tervislikus keskkonnas oma soovide ja tavade järgi ilma, et neid kahjustaks või mõjutaks mingi majanduslik või tööstustegevus. Tegelikkuses on paljudel inimestel ja kogukondadel juurdepääs sellistele elementaarsetele loodusressurssidele nagu puhas vesi, puhas õhk piiratud või nad peavad taluma kahju, mis tekib saastatud veest, õhust või pinnasest. 

Maailmast leiab palju näiteid, kuidas tootmishuvid on üles kaalunud keskkonnakaitselised, aga ka näiteks põliskultuuri hoidmise argumendid. Viimasel poolel aastal on meedias tähelepanu saanud Põhja-Dakota Standing Rocki indiaanlaste aladele ehitatav naftajuhe, mis on siuu hõimu hinnangul tõsiseks ohuks keskkonnale ja kultuurile. Torujuhe ei jookseks küll otse läbi reservaadi, kuid läbiks siiski põliseid indiaani alasid, kus nende esivanemad küttisid, kalastasid ning kuhu nad on maetud. Sarnaseid keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid on maailmas palju, huvilised saavad neid uurida näiteks keskkonnaõigluse atlasest (Environmental Justice Atlas) https://ejatlas.org/ ning enda jaoks huvitavamatest juhtumitest teha e-platvormile youth4ej.sameworld.eu sissekandeid.

Ameerikast pärit keskkonnaõigluse alane liikumine on Euroopas keskendunud eelkõige üksikisiku keskkonnaalaste põhiõiguste kaitsele ning olulisel kohal on õigus olla kaasatud otsuste langetamises, õigus saada piisavalt vara asjakohast teavet otsuste ja keskkonnaseisundi kohta ning õigus vabalt kasutada õiguskaitsevahendeid oma keskkonnaalaste õiguste tagamiseks ja kahjude heastamiseks.

Keskkonnaõigluse teema mõistmiseks on hea eelnevalt lugeda keskkonnaõigluse kohta e-õppematerjalide kogumikust EduKit http://edu-kit.sameworld.eu (vajalike eelnev kasutajaks registreerumine), kust leiab ka eestikeelseid veebiloenguid.

Keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid kirjeldav platvorm valmis tänu projektile "SAME World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses. Euroopa arengukoostöö aastal 2015", kus MTÜ Peipsi Koostöö Keskus on üheks partneriks. Projekti tegevusi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Keskkonnarände ja kliimamuutuste teemaline konverents Tartus
• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal

Minister Mailis Repsi sõnul vajavad Eesti koolid juhte, kes soodustavad kõikide õpilaste õppimist ja arengut ning on pühendunud kooli arendamisele ühiskonna muutuvatele vajadustele vastavaks. „Anname programmiga koolijuhi ametisse liikuvale õpetajatele tuge, et temast kujuneks välja suurepärane koolijuht. Samuti vajavad enne haridusasutuse eesotsa suundumist kompetentside täiendamist ka teise valdkonna kogemusega juhid," ütles Reps.

Järelkasvu programm on loodud selleks, et valmistada heade juhieeldustega inimesi ette koolidirektori ametiks.

Mullu aasta õppeasutuse juhiks valitud Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu usub, et liidriks õpitakse, mitte ei sünnita. "Oluline on, et järelkasvu koolitatakse, nendesse panustatakse, et tulevasest koolijuhist saaks visiooniga hea eestvedaja oma koolile ja kogukonnale. Kui koolijuhiks pürgija on valmis terve elu pidevalt õppima ning on enese jaoks selgeks mõelnud, miks ta tegelikult tahab koolijuhiks saada, siis on see programm tema jaoks just õige koht,“ lisas Uustalu.

Programm algab 2017. aasta augusti lõpus ja kestab kuni 2018. aasta juunini. Kümne kuu jooksul omandavad osalejad koolidirektorile vajalikke teadmisi, oskusi ning loovad võrgustiku nii Eesti kui ka välismaa mõttekaaslaste ja valdkonna ekspertidega. Õpitakse muuhulgas õppevisiitide, kootsingu, töövarjutamiste ja koolijuhtimise ülesannete ellu viimise toel. Osalejatele töökohta ei garanteerita, ent nad saavad tugeva ettevalmistuse koolidirektoriks kandideerimiseks.

Järelkasvuprogrammi kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 16. aprill 2017.

Lähem info koolijuhtide järelkasvuprogrammi veebilehelt ja Facebooki pildigaleriist, kus on esimese lennu programmi järelkaja.

Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Innove ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTM. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et kohanimeraamat on mõeldud väga laiale kasutajaskonnale ning teema aktuaalsust suurendab käimasolev haldusreform. „Nimed, olgu siis isiku- või kohanimed, on inimestele alati väga tähtsad olnud, nendega on seotud nii ajalugu kui identiteet,“ ütles Reps.

Peaauhinna pälvinud „Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valminus Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee ja selle värskus – populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“ tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.

Rahvas valis Säutsupääsukese kalambuurid

Keeleteo rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Galerii (täiendamisel)

Taustainfo

• Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
• Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
• Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 4282. Kokku anti 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
• Rahvahääletuse võitsid Säutsupääsukese kalambuurid 864 häälega. Järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693 häälega, „Mulgi aabits“ 476 häälega, „Eesti kohanimeraamat“ 445 häälega ning Eesti Keele Instituudi keeleklipid 369 häälega.
• 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem. Eelmisel aastal oli kandidaate 27, üle-eelmisel 18.
• Keeleteo auhind anti tänavu välja üheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.
• Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Vändra Gümnaasiumis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on e-keelenõu
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

Kokku esitati taotlusvooru 46 kursust 13 õppeasutusest. Enim kvaliteedimärke sai Tallinna Tehnikakõrgkool (13 kursust), Tartu Ülikool (11 kursust) ning Eesti Lennuakadeemia (5 kursust). Tänavu pälvis kvaliteedimärgi ka üks üldhariduskool – Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium. 

Kvaliteedimärgi saajad ning „Aasta e-kursus 2017“ kuulutati välja 16. märtsil toimunud Võrgustik Võrgutab seminaril "Muutunud õpikäsitus".

"AASTA E-KURSUS 2017" TIITLI PÄLVIS:

 "Elektrotehnika ja elektriseadmed"
Autor: Heljut Kalda / Tallinna Tehnikakõrgkool

Loe kõikide nominentide kohta HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Taotlusvooru "E-kursuse kvaliteedimärk 2017" tähtaeg on 16. jaanuar
• „E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ taotlusvoor on avatud
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

„Meie tänavune võistlus on kõigi aegade populaarseim ja osavõtjaterohkeim, osalemas on 14 kooli,“ rääkis ametikooli turismiteenuste juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „See näitab, et võistlust on vaja ja et me oleme siiani korraldamisega hästi hakkama saanud.“

Leedu koolide kokaõpilaste kõrval pakuvad rahvusvahelist konkurentsi ka kahe Läti kooli õpilased. 

Eesti ametikoolidest saadavad oma parimad kokaõpilased Kuressaarde võistlema Tartu Kutsehariduskeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva, Jõhvi ja Sillamäe õppekohad, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Tallinna Teeninduskool ja Haapsalu Kutsehariduskeskus

Neljapäeval, 16. märtsil võistlevad teise ning reedel, 17. märtsil kolmanda kursuse õpilased. Võistlejad loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse nii, et koos peavad tööle hakkama eri koolide õpilased. Võistkonnad peavad etteantud aja jooksul valmistama kahekäigulise õhtusöögi ning lisaks ühe üllatustoidu, mis antakse teada vahetult enne võistluse algust.

Võistluse kohtunikeks on tippkokad ja toidukriitikud nii Saare maakonnast kui ka Tallinnast.

„Võistlemise kõrval peame oluliseks tutvustada külalistele siinseid toidutootjaid,“ rääkis Tamsalu. Võistluste raames korraldatakse saaremaiste toidutoodete müük. Õpilastega kaasa tulevatel õpetajatel on võimalus tutvuda õpitoa raames Pihtla õlleköögi tegevusega.

Võistluse võitjad kuulutatakse välja reedel kell 13.30 algaval auhinnatseremoonial.

Kuressaare Ametikool korraldab kokaõpilaste kutsevõistlust „Kokakunst Kuressaares“ alates 2010. aastast.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused
• Kuressaare Ametikoolis saab õppima asuda viiel tsükliõppe erialal

Võistlus viiakse läbi kuues vanuserühmas 1.-12. klassini. Kõige rohkem osalejaid on kahes nooremas vanuserühmas, kus panevad oma teadmised proovile pea pooled registreerunutest. „Noorematel on tahtmist ja ehk julgustki rohkem,“ hindab võistluse korraldaja Raili Vilt.

Selleks, et valida ülesandele õige vastus, on vaja loogikat, tähelepanu ja ka matemaatikatunnis õpitud teadmisi. „Ent rõõmu tuleks tunda igast lahendatud ülesandest ning ülesanded, mis jäävad lahendamata seekord, saavad lahendatud ehk juba järgmisel korral,“ julgustab Vilt õpilasi.

Känguru võistlus on individuaalne ja toimub koolides kohapeal. Valikvastustega ülesannete lahendamiseks on õpilastel aega 1 tund ja 15 minutit. Ülesanded on jaotatud kolme rühma ja neist esimesed peaksid olema jõukohased kõigile, kuigi eks eksida saab sealgi. Lisaks arvutamisele ja nutikusele on oluline teksti mõistmine ja tähelepanelikkus. Iga rühma parimatele on välja pandud ka auhinnad.

Tulemused selguvad aprilli lõpus ja avaldatakse „Känguru“ kodulehel: http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kanguru. Samal lehel saab tutvuda ka eelmiste aastate ülesannetega. 

Känguru Eesti võistlust korraldavad Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Matemaatika Selts. Õpilastele vajalikke koolikaupu jagab parimatele AS Vunder.

Känguru on rahvusvahelise taustaga populaarseim matemaatikavõistlus, mida korraldatakse ligi 70 riigis ja millest võtab osa rohkem kui 6 miljonit õpilast, kelle tulemusi siiski omavahel ei võrrelda. Võistluse rahvusvahelisus seisnebki ülesannetes, mis sünnivad eri riikide koostöös.

Kuidas Eestis ülesanded õpilasteni jõuavad, saab lugeda blogist http://blog.teaduskool.ut.ee/voistluse-koogipoolest/

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Matemaatika e-õppevara Koolielu õppevaramus
• Tartu Ülikool kutsub registreeruma matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusele
• Matemaatikaeksam läbib uuenduskuuri

Meister II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meistritiitli saanud võistkonnad sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele FIRST LEGO League Avatud Euroopa turneele Taanis.  

Juhindudes FIRST LEGO League põhiväärtustest osalevad meeskonnad iga-aastasel konkursil, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Tänavuse konkursi teema oli „Loomadest liitlased". Uurimisprojekte oli väikelooma teeületuskohtade tuvastamisest, sigadel haiguste ja mesilastel varroa lestade tuvastamisest kuni erivajadustega inimestele mõeldud vibroakustilises teraapias kasutava kassini. Enamik lahendustest olid juhitavad üht või teist viisi nutiseadmete kaudu. 

Hindajate sõnul on meeskonnad aasta aastalt oma projektides järjest põhjalikumaks muutnud. „Otsitakse võimalikke soovitusi ja kommentaare oma ala spetsialistidelt. Seda nii Eestist (nt keskkonnaametist) kui ka välismaalt. Tallinna Reaalkooli meeskond pöördus isegi Harvardi ülikooli valdkonna inimeste poole,“ rääkisid hindajad.  

Pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti (maksimum 439). Teisi meeskondi edestati pea kolmandiku punktiarvuga. 

Öökullide juhendaja Lauri Vilibert: „Kui ühes robotimängus (2 minutit ja 30 sekundit) suudab minu juhendatud meeskonna robot lahendada 80% kõikidest võimalikest ülesannetest, siis võin mina käed üles tõsta ja öelda, et mul pole noortele enam midagi õpetada. Sel juhul õpin mina neilt. Selle aasta Öökullide meeskonna robot suudab kolme robotimängu jooksul need 80% ära lahendada. Seega õppimist ja arenemist veel on. Ikka tuleb ka uuel hooajal tagasi tulla võistlema."

Sel hooajal võttis FIRST LEGO League erinevatest võistlustest osa rekordarv osalejaid. Finaalis osales ligikaudu 300 robotiehitajat 42 meeskonnast, sh Eestist, Lätist, Moldovast ja Itaaliast. Peale meistritiitlite jagati välja veel 13 erineva alamkategooria karikat. 

Meister I - Triblox (Sõmeru avatud noortekeskus)

Meister II - KG Klemm (Kuressaare Gümnaasium)

Robotimäng I - Öökullid (Tallinna Kristiine Gümnaasium)

Inspiratsioon I - Prata vetra (Jelgava Gümnaasium, Läti)

Kohtunike eriauhind - Laagri Unicorns (Laagri huvikool)

Lennukas tiim - Laagri Darkside (Laagri huvikool)

Meeskonnatöö I - Vilexodus (Viljandi Kesklinna Kool)

Mehaanika I - SkyNet (Biblioteca Publica Raionala Causeni, Moldova)

Esitlus I - Tamsa (Tamsalu Gümnaasium)

Hindajate eriauhind - Reaali mesilased (Tallinna Reaalkool)

Programmeerimine I - Termin@tors (Narva Kesklinna Gümnaasium) 

Innovaatiline lahendus I - Elisa robootikaring (Elisa Eesti AS, Tallinn)

Sõbralik professionaalsus I - Rakke Robootikud (Rakke Kool)

Strateegia ja innovatsioon I - ISMART (Ogogo huvikool, Tallinn)

Uurimistöö I - THIS IS MADE OF BRICKS (Tartu Kesklinna Kool)

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud

Lisaks neile on 15. märtsini avatud rahvahääletus, mille tulemusena selguvad veel kaks projekti, mis jätkavad võistlemist järgmises etapis.

Hindamiskomisjoni häältega said finaali ideed Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Teeninduskoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning Eesti Maaülikoolist. 

Rahvahääletusele pandi hindamiskomisjoni valikul veel kuus ideed. Kahele vakantsele kohale finaalis kandideerivad projektid Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Ülikoolist, TTÜ Tartu Kolledžist ning kaks projekti Tallinna Tehnikaülikoolist. Lisaks üks idee Euroakadeemia, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli tudengite ühiselt meeskonnalt. Oma lemmikut saab valida Negavati Facebooki lehel, vajutades eelistatud projektile like. Hääletus kestab kuni 15. märtsini.

Teises voorus ootab tudengeid ees ideede edasiarendamine koostöös mentorite ja partneritega ning vajadusel täiendavate partnerite leidmine. Maikuuks arendatakse parimatest ideealgatustest välja reaalselt elluviidavad projektid. Lõplikud võitjad selguvad mai lõpus toimuval finaalüritusel.

Energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt laekus sel aastal 15 koolist 47 ideed. Konkursi auhinnafond on 45 000 eurot ning seda rahastatakse KIK-i keskkonnaprogrammist.

Finalistid 
Festera (Hugo Treffneri Gümnaasium)
Don’t waste food, box it! (Eesti Kunstiakadeemia)
PõhuNõu (Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Ülikool)
Puuviljakott võtmehoidjaks (Tartu Ülikool)
Paberivaba lõputöö (Tallinna Ülikool)
Käärinud mahlast veiniäädikas (Tallinna Teeninduskool)
Pargi ratas! (Tallinna Tehnikakõrgkool)
Plastmassi ümbertöötlus hariduse edendamise eesmärgil (Eesti Maaülikool)

Rahvahääletusel
Renditopsi süsteem (Tallinna Tehnikaülikool)
EKA ladu (Eesti Kunstiakadeemia)
Smuutila (Tartu Ülikool)
RePaper (Tallinna Tehnikaülikool)
Moodne riidevahetus (TTÜ Tartu Kolledž)
Dormat (Euroakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food. 

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt esimesse etappi laekus 47 ideed
• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe