Kümnendat korda toimuv Viru Welder on oma haaret laiendanud, olles saavutanud tuntuse terves Läänemere piirkonnas. Välisvõistlejatena on kutsutud osalema ametikoolid Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on ühest küljest võistluse eesmärgiks leida Eesti parim keevitaja-õpilane, kuid samas võrrelda nii õpilaste kui juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult.

“Kutsevõistlustel osalejad on rivaalid ainult sel hetkel, kui kuulutatakse välja tulemused. Kogu võistluspäev on kõigile osalejatele suurepäraseks võimaluseks õppida ja arenda,” ütles Mets. “Viru Welder kannab pikki traditsioone ja on hinnatud nii Eestis kui välismaal kõrge taseme ja professionaalsuse tõttu.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohad tegutsevad võistlusel esimest korda ühtse meeskonnana, tõstes oma maakonna taset veelgi kõrgemale.

Lisaks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele on Eestist on oma osalusest teatanud veel Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Ühendatud Kutsekool ja Rakvere Ametikool.

Keevitusõpilaste võistlust Viru Welder 2017 toetavad Remeksi Keskus AS, Roba (Diamant Grupp OÜ), Spetselektroodi AS, Stokker, Bauhof, Büroomaailm, Elme Messer, Tööriistamarket ja paljud teised.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• IT-valdkonna kutsemeistrivõistluste võitjad õpivad Tartus ja Viljandis
• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused

Luule võistulugemisele kogunes 26 noort üle Eesti, kes võistlesid kolmes vanusegrupis.

Kuni 11-aastaste vanusegrupis tuli võitjaks Elise Belov Tartumaalt Luunja Keskkoolist.
12-15 aastaste vanusgrupi parimaks osutus Rahel Ariel Kaur Võrumaa Kreutzwaldi Koolist ning 16-19 aastaste vanusegrupi võitjaks kuulutati Karl Cristoph Rebane Läänemaalt Lääne Ühisgümnaasiumist.

Luuleprõmmil anti igas vanusegrupis välja ka teine ja kolmas koht. 

Kuni 11 aastased
II koht Aleksejs Kazins, Valga Priimetsa Kool
III koht Liisa Marii Mathisen, Keila Kool

12-15-aastased
II koht Helena Kont, Tartu Tamme Kool
III koht Getter Mägi, Kehra Gümnaasium

16-19-aastased
II koht  Marcus Müürsepp, Võru Gümnaasium
III koht Liine Palu, Viljandi Gümnaasium

 Luuleprõmmi korraldasid Tartu Linnaraamatukogu ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu info. 

Samal teemal:

• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel
• Uuenenud Rahvusraamatukogu

Loodus- ja täppisteaduste valdkond otsustas veebruari alguses esitada rektorikandidaatideks nii Margit Sutropi kui Volli Kalmu. Professor Margit Sutropi kandidatuuri esitasid ka sotsiaalteaduste valdkond ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Praeguse rektori Volli Kalmu kandidatuuri toetas meditsiiniteaduste valdkond. 

Valimiskomisjoni esimees Priit Kaasik ütles, et esitatud on kaks väärikat kandidaati: „Nüüd kui kandidaadid on ametlikult registreeritud, saame minna edasi aruteludega ülikooli sees, mis toovad rektori kandidaadid kindlasti ülikooliperele lähemale," ütles Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu Ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu valimiskoosolekul 30. märtsil 2017. Valimiskoosolek algab kell 12.00 ülikooli aulas. 

Rektor Volli Kalm on Tartu Ülikooli rektorina juhtinud alates 1. juulist 2012. Professor Margit Sutrop on TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja eetikakeskuse juhataja.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Selgus Tartu Ülikooli nõukogu uus koosseis
• TÜ rektor Volli Kalm võõrustab kolleege Vilniuse ja Läti ülikoolist
• Emakeelne ülikool tähistab 97. aastapäeva

Laupäeval peeti Eesti informaatikaolümpiaadi lõppvoor, kuhu olid kutsutud oktoobris peetud lahtise võistluse ja novembris peetud eelvooru parimad.

Olümpiaadil võistlevad üldhariduskoolide õpilased programmeerimises. Lõppvoorus pidid osalejad kirjutama viie tunni jooksul programmid kolme etteantud andmetöötlusülesande lahendamiseks. Ülesanded on praktikast inspireeritud, aga võistluse jaoks veidi lihtsustatud. Näiteks oli sel aastal ühes ülesandes vaja kirjutada programm, mis leiaks astmelises tulumaksusüsteemis erinevate sissetulekute pealt tulumaksuks makstavad summad.

Olümpiaadi parimad

Arvestust peetakse kolmes rühmas. Põhikooli rühm on vaid põhikooliõpilastele ning ülesanded on lihtsamad kui teistes rühmades. Gümnaasiumi rühmas on ülesanded keskmise raskusega ning osaleda võivad nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilased. Edasijõudnute rühm on neile, kes soovivad panna end proovile kõige raskemate ülesannetega.

Põhikooli rühmas võitis Oliver Tennisberg (Miina Härma Gümnaasiumi 7. klass), gümnaasiumi rühma parimad olid Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass) ja Gregor Eesmaa (Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klass) ning edasijõudnute rühmas Toomas Tennisberg (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass) ja Tähvend Uustalu (Tallinna Reaalkooli 12. klass).

Täielikud tulemused ja muud materjalid (ülesanded, lahendused, hindamisel kasutatud testandmed) on väljas võistluse veebilehel http://eio.ut.ee/.

Kõigi vanuserühmade parimatest valitakse Eesti koondised rahvusvahelisteks võistlusteks. Tänavu ootavad meie noori programmeerijaid ees aprilli lõpus Norras peetav Balti olümpiaad, juuli lõpus Iraanis toimuv ülemaailmne võistlus ja sel aastal esmakordselt noorema vanuserühma Euroopa olümpiaad Bulgaarias.

Informaatikaviktoriini Kobras parimad

Pühapäeval toimus informaatikaviktoriini Kobras finaal, kuhu olid kutsutud novembris interneti teel peetud eelvooru parimad.

Sellel võistlusel vastavad osalejad 45 minuti jooksul 15 küsimusele arvutite ja tarkvara, turvalisuse ja eetika, aga ka formaalse loogika ja arvutiteadusega seotud matemaatika kohta. Parimad selgitatakse kolmes vanuserühmas.

Benjaminide (6.–8. klass) parimad olid Jaagup Tamme (Ilmatsalu Põhikooli 8. klass) ja Andres Sõmer (Kärdla Põhikooli 8. klass).

Juunioride (9.–10. klass) arvestuses jagasid esikohta Sullo Saan ja Toomas Tennisberg (mõlemad Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass).

Seenioride rühmas (11.–12. klass) võitis Rasmus Maide (Tallinna Reaalkooli 12. klass).

Täielikud tulemused ja muud materjalid (küsimused, õiged vastused) on väljas võistluse veebilehel http://kobras.ut.ee/.

Lisaks võistlemisele said osalejad külastada IT-ettevõtteid ning osaleda programmeerimise ja robootika alastes töötubades ja huviloengutes.

Olümpiaadi ja viktoriini toetajad ja koostööpartnerid olid Haridus- ja teadusministeerium, TÜ arvutiteaduse instituut , AS Nortal, Guardtime AS, ZeroTurnaround AS, AS CGI Eesti, OÜ Miksike ja HITSA. Võistluste korraldust koordineeris TÜ teaduskool.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartus võistlevad 100 parimat noort informaatikut
• Arvutimängude loomise huvilised kohtuvad Tartus

Tänavune avalöök keskendub kirglikkusele kui ettevõtluses läbilöömise olulisele komponendile, tuletamaks noortele meelde, millest kõik alguse saab.

Ettevõtlushuvilised saavad võimaluse arendada mentorite ja ekspertide toel oma äriidee esimeste klientide ja prototüüpideni. Inspiratsiooni oma ideid kirega edasi arendada pakuvad avaüritusel koomik Louis Zezeran, laulja ja spordientusiast Uku Suviste, koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitjad Jaanus ja Hendrik Tomson, investeerimisguru Jaak Roosaare ja majandusekspert Kristjan Lepik.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku sõnul on eelnevad aastad näidanud, et meie tõuge ja abi on vajalik selleks, et idee-algest saaks innovatsioon. “TTÜs on olemas kõrgtehnoloogilised vahendid, kompetents ja oma ala tipptegijad, kes ka STARTERtech’is osalejaid nõustavad ning nõu ja jõuga aitavad. Mida aga osalejatelt ootame ongi kirg ja tahe tehtavasse pühenduda,” ütles Varrak ja täiendas: „Just seetõttu otsustasimegi kevadise programmi alustuseks kutsuda kirglikkusest rääkima inimesed, kel on mitmekülgsed huvid ja kes panustavad kõigesse maksimaalse pühendumuse ning kirega.”

STARTERtech äriideede arenguprogramm toimub kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Osalema on oodatud tehnoloogiavaldkonna ettevõtlusest huvitatud noored ülikoolidest, rakenduskõrg- ja kutsekoolidest ning gümnaasiumidest. Nelja kuu pikkune programm pakub uusettevõtlusega seotud koolitusi ja loenguid oma ala ekspertidelt, mentorite tuge ja järjepidevat tagasisidet. Programmi viiakse läbi inglise keeles ja osalemine on õppuritele tasuta.

2016. aasta edukateks näideteks STARTERtech programmist on MoleQl ja Avionica.

STARTERtech kuulub ülikoolide ülesesse programmi STARTER, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond ning veavad eest Tallina Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.

TTÜ Mektory STARTERtech Advanced tegevuste avalöök antakse esmaspäeval, 20. veebruaril TTÜ Mektorys (Raja 15) kell 17.30. Päevakava ja programmi tutvustuse leiab siit.  

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory konkurss Bright Minds ootab koolinoorte äriideid
• Algab Python CodeClubi uus hooaeg

Teoks saab informaatikaviktoriin Kobras ja informaatikaolümpiaad. Suurem osa tegevustest toimub Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika õppehoones J.Liivi 2, kus lõpuaktus ja võitjate autasustamine algab pühapäeval kell 15. 

Taustainfot informaatikaviktoriinist Kobras:

-          Kobras on üldhariduslik informaatikaviktoriin, küsimused on arvutite riist‑ ja tarkvarast, arvutiturvalisusest ja ‑eetikast, arvutus‑ ja sidetehnika ajaloost, arvutitega seotud matemaatikast ja loogikast ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt;

-          arvestus toimub kolmes vanuserühmas (6.–8. klass, 9.–10. klass, 11.–12. klass);

-          ühes võistlusvoorus on 15 küsimust 45 minutiga;

-          eelvoor oli novembris Miksikese veebikeskkonna vahendusel (tänavu üle 4000 osaleja), lõppvoor veebruaris Tartus (kutsutakse ligi 75 parimat);

-          lisainfot (ka eelmiste aastate ülesandeid vaatamiseks) leiab http://kobras.ut.ee/;

-          Eestis toimub informaatikaviktoriin Kobras alates 2006. aastast.

 Taustainfot informaatikaolümpiaadist:

-          põhiosas programmeerimisvõistlus, kuigi on olnud üksikuid andmeanalüüsi, programmide testimise, algoritmide analüüsi jne ülesandeid;

-          arvestus kolmes rühmas (põhikool, gümnaasium, edasijõudnud);

-          ühes võistlusvoorus kolm ülesannet nelja-viie tunniga;

-          lahtine võistlus toimus novembris interneti vahendusel (tänavu 80 osalejat); eelvoor detsembris koolides üle Eesti (tänavu 90 osalejat); lõppvoor on veebruaris Tartus (kutsutakse ligi 35 parimat);

-          võitjatest pannakse kokku Eesti koondis rahvusvahelisteks informaatikaolümpiaadideks;

-          lisainfot (ka eelmiste aastate ülesandeid vaatamiseks): http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/informaatikaolumpiaad;

-          informaatikaolümpiaadi korraldatakse Eestis alates 1988. aastast.

Võistluste korraldamist ja võitjate auhindamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ arvutiteaduse instituut, Miksike, Nortal, CGI, ZeroTurnaround.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• Arvutimängude loomise huvilised kogunevad Tartus
• Raspberry Pi algajatele

Viktoriin toimub 29. märtsil 2017 kell 11.45-15.00 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis.

Juba kuuendat korda toimuval viktoriinil tuleb õpilastel tunda Eesti linde, nende välimust, laulu ja häälitsusi. Osaleda saavad 6.-9. klasside õpilased kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Pärast viktoriini toimuvad ekskursioonid Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja külastada saab uut auhinnatud püsinäitust “Maa. Elu. Lugu”.

Viktoriinile saab registreeruda http://www.natmuseum.ut.ee/et/registreeru-linnuviktoriinile 20. veebruarist kuni 20. märtsini või kuni kohti jätkub. Viktoriini osalustasu on 5 eurot võistkonnaliikme ja juhendaja kohta ning sisaldab viktoriinil osalemist, muuseumi külastamist ning lõunaeinet.

Enne viktoriini on osalejatel soovitav lugeda kirjandust, kuulata linnuhääli ja uurida temaatilisi veebilehti. Soovitatud kirjanduse ja veebimaterjalide loeteluga saab tutvuda http://www.natmuseum.ut.ee/et/valmistu-linnuviktoriiniks

Parimatele linnutundjatele on välja pannud auhinnad ajakiri “Eesti Loodus”, Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Üle-eestilisel linnuviktoriinil selgusid parimad noored linnutundjad
• Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi

Projektijuht Kärt Leppiku sõnul soovivad korraldajad anda noortele võimaluse näidata, missuguses koolitunnis nad ka ise rõõmuga kaasa lööksid. „Võib-olla avastabki mõni endas tulevase õpetaja," loodab Leppik. 

ÕpiFestil osalemiseks tuleb koolinoortel moodustada kolmeliikmeline meeskond ning valmistada ette 20-minutiline õpetlik, põnev ja elulähedane tund. Osavõtuks saab registreeruda 17. veebruarini, täpsemad juhtnöörid on Õpifesti kodulehel ht.ut.ee/opifest.

Igast vanusegrupist (4.-6. klass, 7.-9. klass, gümnaasium + kutsekool) pääseb 5. aprillil haridusuuenduskeskusesse tundi andma kuus kiiremini registreerunud meeskonda. Õpilasteks on teised osalejad, publikuks õpetajatudengid ja haridusuuendajad. Tunde filmitakse ning meeskondadele antakse sõbralikku tagasisidet. Päev lõppeb meelelahutusliku osa ja tunnustamisega.

ÕpiFesti korraldab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas programmeerida putukat
• Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori
• Õpilased on loovad ka digimaailmas

Oodatud on ideed erinevatest valdkondadest, eriti need, millega noored saaksid ise oma  igapäevaelu paremaks muuta. Ideede esitamise tähtaeg on 19. märts.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul näitas mullune esimese aasta Bright Mindsi finalistide ideede tase, et ettevõtlikest ja lennukate plaanidega noortest Eestis puudust ei ole. „Tehnikaülikoolina on meil muidugi äärmiselt hea meel, et suurem hulk ideedest olid seotud meie ülikoolis õpetavate erialadega, ehkki otseselt sellist nõuet konkursil ei olnud. Minu hinnangul tõestab see, et ükski innovaatiline mõte ei saa toimida ilma ettevõtlushuvilise, inseneri või tugeva taustaga IT-inimeseta,“ ütles Varrak.

„Oluline on, et noored üle Eesti, sõltumata kodukohast, saavad Bright Mindsi raames katsetada oma ideede arendamist kogenud mentorite käe all ja programmis osaledes praktilisi teadmisi juba idufirmasid reaalselt arendanud koolitajatelt.  See on noorte esimene oluline samm iseendas ettevõtlikkuse ülesleidmisel. Eelmise aasta tugeva finaali, noorte julguse ja nutikate ideede põhjal võiks öelda, et ettevõtjate järelkasvu pärast me küll muretsema ei pea,“ ütles žürii esimees Tauno Vanaselja Swedbanki ettevõtete pangandusest.

Põhjalikumat koolitusprogrammi pakuti ka tänavu viies maakonnas, kuid konkursile oodatakse äriideid üle Eesti, ka neilt noortelt, kes on oma plaaniga iseseisvalt tegelenud. Sarnaselt möödunud aastale võiksid esitatud ideed keskenduda kohaliku eluolu edendamisele. Varraku sõnul aga ei ole jäikade piiride seadmine ületamatuks tingimuseks. „Ka mullu innustasime noori lahendama kogukondlikke probleeme, ent kes ütleb, et näiteks sõidu ajal telefoni laadiv jalgratas just nimelt noore jaoks mõnda igapäevast väljakutset ei lahenda,“ nentis Varrak ja julgustas noori mõtlema raamidest välja.

Konkursi eesmärgiks ongi aidata noortel näha seoseid õppeainete, tehnoloogia ja oma hobide vahel ning toetada neid oma ideede ellu viimisel. Seega prioriteet on noortes ettevõtliku mõtteviisi edendamine, mitte ainult ettevõtete loomine.

Bright Minds konkursil osalemiseks tuleb saata äriidee kirjeldus ühel A4-l ning 1-minutiline ideed tutvustav videoklipp e-posti aadressile brightminds(ät)ttu.ee hiljemalt 19. märtsiks 2017.

Žürii valib välja 20 parimat ideed, mida meeskonnad tutvustavad 21. aprillil toimuval finaalüritusel. TTÜ Mektory koos Swedbankiga on parimatele meeskondadele välja pandud pea 10 000 euro suurune auhinnafond, et tunnustada nii parimaid kui ka väljapaistvamaid meeskondi ja muidugi ettevõtliku meelega õpetajaid.

Konkurssi toetavad veel Tallinna Ettevõtlusamet, Euroopa Sotsiaalfond ja Zoombook.

Tutvu konkursi tingimustega siin: www.ttu.ee/brightminds

Allikas: TTÜ Mektory pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
• TTÜ Mektory Startup Konkursi parimate ideede seas on küberrünnakuid ennetav platvorm ja nutikas radiaator 

Mängude loomise kaudu saavad noored jutustada mõnda lugu, disainida tegelasi ja maailmu ning seejuures lõimida erinevaid huvivaldkondi nagu tehnoloogia, kunst, muusika, keeled jt. „Mängude abil õpivad lapsed probleeme samm-sammult lahendama. See arendab nende algoritmilist mõtlemist, seoste loomise- ja struktureerimisoskust, mis on kõik vajalikud keerulisemate programmeerimisülesannete lahendamiseks,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Võistlusel saavad noored ka võimaluse väljendada, kuidas nad ise tahaksid programmeerimist ja turvalise internetikasutuse põhimõtteid õppida.“

ProgeTiigri võistlusel saavad osaleda kõik alus- ja üldhariduse õppijad vanuses 5-20 nii individuaalselt kui ka kuni viieliikmeliste meeskondadena. Võistlustööna tuleb esitada programmeeritud või disainitud mäng, mis õpetab programmeerimist või turvalist internetikäitumist, kusjuures lahenduseks võib olla nii arvutimäng, nutiseadmes mängitav rakendus kui ka laua- või kaardimäng.

Võistlustöid saab esitada kuni 23. aprillini 2017 HITSA konkursiveebis.

Töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad 8. maiks. Finaal toimub 20. mail Tallinnas, kus kuulutatakse välja ka võitjad. Parimate tööde autoreid ootavad põnevad tehnoloogilised vidinad ning kõikide finaali pääsenud koolide vahel loositakse välja ProgeTiigri võistluse peaauhind väärtuses 500 eurot. Võistluse auhinnafond on 10 000 eurot.

ProgeTiigri võistluse reeglite ning ajakavaga saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel: konkurss.hitsa.ee.

ProgeTiigri võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele