„Eelmisel aastal anti meie SA Archimedese poolt rahvusvahelistumise harta, mis ühest küljest on kvaliteedimärk seni tehtule ja teisalt lihtsustab uute projektitaotluste esitamist,“ rääkis ametikooli projektijuht Ave Paaskivi.

Projekti sihtriikideks on Küpros, Holland, Soome, Iirimaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Läti, Hispaania, Ungari, Belgia ja Malta. Välispraktikateks ja õpetajate õppereisideks-stažeerimisteks eraldatud kogusumma on 142 000 eurot.

Lisaks jätkub eelmisel aastal alanud praktikaprojekt, milles järgmisel õppeaastal osaleb veel 41 õpilast.
„Meil läheb selles vallas päris hästi, oleme igal aastal suutnud saata välja üle 50 õppija,“ ütles Paaskivi. „Oma suurust ja õpilaste arve vaadates oleme üle Eesti keskmise õpilaste-õpetajate välja saatjad ning ka vastuvõtjad.“

Aastatel 2014-2016 saatis ametikooli välisriikidesse praktikale 130 õpilast ja 33 töötajat. Õpilaste arvu järgi oli ametikool Eestis neljandal ja töötajate järgi teisel kohal.

Aastatel 2014-2016 võeti vastu 64 partnerkoolide õpilast ja 46 haridustöötajat olles üleriigilises tabelis vastavalt viiendal ja teisel kohal.

Tänavu sai rahastuse sai ka ametikooli esitatud keeleõpetajate koolitusprojekt, millega neli õpetajat osalevad järgmise kahe aasta jooksul erinevatel erialastel koolitustel Ühendkuningriigis.

Erasmus+ on  Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, mis tänavu saab 30 aastaseks.

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma
• Ametikooli õpilased võitsid Riias kokandusvõistlusel medaleid

Seekord on kavas kahepäevane väljasõit Lõuna-Eestisse 18.-19. juunil (k.a). Kavas on:

Pühapäeval, 18. Juunil:

Tallinn – Tartu – Eesti Rahva Muuseum – Taevaskoja, loodusmatk ja ööbimine Taevaskoja puhkekeskuses

Esmaspäeval, 19. Juunil:

Taevaskoja – Sillapää loss ja dendraarium Räpinas – Podmotsa tsässon – Obinitsa; lõuna Taarka  talus - Seto galerii-Ateljee, Obinitsa kirik, Obinitsa muuseum, Seto lauluema monument – Tartu - Tallinn

Tõenäoliselt toimub kavas muudatusi.

Osavõtumaks on 34 eurot. Osalustasu eest toimub giidiga ekskursioon ERMis (eesti ja vene keeles), korraldatakse bussitransport, lihtne ööbimine Taevaskoja Puhkekeskuse laagrimajas ning toitlustamine.

Huvilistel palume registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com, telefonil 5523290 või lisatud registreerimisvormil hiljemalt 9. juuniks k.a.

Pärast registreerimist ja meie kinnitust palume osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele nr. EE922200001120061999  Swedpangas. Lisage selgitusse oma nimi.

Info: Anne Kivinukk, Anne.kivinukk@gmail.com, + 372 5523290

Väljasõite toetab osaliselt Tallinna Linnakantselei.

Kahel päeval näeb teatrilaval kollektiive Narvast, Tallinnast, Maardust, Jõhvist ja Sillamäelt, aga ka Peterburist ja Kingissepast. Ühtekokku pakutakse külalistele 18 lavastust. 

Kutseõppekeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on esmakordne rahvusvaheline teatrifestival kooliperele oluline ja suurt väljakutset pakkuv sündmus.

“Kooli eesmärk on luua väga head tingimused ametiõppeks ja arenguks, lisaks aidata kaasa õppijate igakülgse loomepotentsiaali avaldumisele,” ütles Mets. “Kolleegide algatus võtta ette niivõrd mastaapne ülesanne, väärib suurt tunnustust ning usun, et festival saab olema erakordne.”

Festivali idee autor ja korraldusmeeskonna juht on kutsehariduskeskuse Narva õppekoha huvijuht Anna Tereshchenko, kes on aastaid tulemuslikult juhendanud kooli teatrit Underworld. 

“Igal aastal osaleme erinevatel teatrifestivalidel Eestis ja oleme esinenud välismaal. Koolide liitmine ühendas entusiastlikud tegijad, et pikalt küpsenud idee ellu viia,” rääkis Anna Tereshchenko. “Ettevalmistuste käigus kaasasime kolme õppekoha erinevate erialade õpilasi. Näiteks õmblejad töötavad kostüümide kollektsiooni loomisel, keevitaja eriala õpilased valmistasid eksklusiivsed sümboolsed autasud festivalil osalejatele, tulevased kokad kindlustavad toitlustuse, puutööoskajad valmistavad autasud lavastuste näitetruppide liikmetele.” 

Festivali programmis on esindatud kutsehariduskeskuse Narva õppekoha teater Underworld, teater Andalers Narvast, interaktiivne varjuteater Sillamäelt, teater MG, kooliteater Kukarjamba ja teater Vejer & Špaga (Lehvik & Mõõk) Maardust, Jõhvi huvikeskuse noorte teater PS (Postskriptum), teatrikollektiiv Eksprompt Jõhvist ja teatristuudio Lendav Lehm Tallinnast.

Venemaalt osalevad Juri Jakovlevitš Šiškini nimeline Noore Vaataja Teater Kingisepa linnast ning teatristuudio Junõje Gospoda Artistõ (Noored Härrased Näitlejad) Peterburist.

Festivali mõlema päeva esimesel poolel etendatakse lavastusi nooremale koolieale, pärast lõunapausi on oodatud publikuks vanemad õpilased ja täiskasvanud.

Festivali avamine toimub 2. juunil kell 10.00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekoha saalis (Tallinna mnt 13, Sillamäe). Avaüritusele ja esimesele lavastusele on sissepääs tasuta, edasistele etendustele on pileti hind 50 senti ühele suurele lavastusele (kestvusega kuni 1 tund) või kahele väikesele (kestvusega 30 minutit). 

Festivali kavaga saab tutvuda: http://www.nvtc.ee/et/uldinfo/uudised/1/10/syndmus/1340 

Pärast festivali algab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 5. juunil suvine vastuvõtt. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib viis Eesti parimat noort meistrit
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest. Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laetud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laetud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive's teoseid Tan Twan Engilt, Jonas Khemirilt ja Maria Turtschaninoffilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive'st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Tallinna Keskraamatukogu OverDrive e-raamatukogu: keskraamatukogu.overdrive.com.

Täpsemat infot saab keskraamatukogu veebilehelt www.keskraamatukogu.ee/overdrive ja e-posti aadressilt overdrive@tln.lib.ee.

Eestikeelseid e-raamatuid saab jätkuvalt laenata e-raamatukogust ELLU: ellu.keskraamatukogu.ee

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Nutifototöötoad „Lood läbi piltide” Tallinna Keskraamatukogus
• „Luulemaraton“ Tallinna Keskraamatukogus

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest. „Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,“ ütles Kärtner. „Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.“

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. „Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust.“

Eesti keele tugevuse kinnituseks on ka selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Samas leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Intervjuudest tõstatus Eesti muukeelsete lapsevanemate mure, et eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse keeleõppe edukuse pärssijat.

Üha aktuaalsemaks muutub mitmekeelsus, seda peaks soosima ja pakkuma rohkem tuge mitmekeelsete laste vanematele. Nõustamist vajavad nii vene emakeelega laste vanemad kui ka väljaspool Eestit elavad emad-isad, kes soovivad oma laste eesti keele oskust säilitada ja arendada, samuti uus-sisserändajad ning pered, kus kasutatakse paralleelselt mitut keelt.

Parandada saab valmisolekut õpetada eesti keelt uus-sisserändajatele: oluline on keelekursuste tõhusus, kättesaadavus, paindlikkus ning vastavus õppija vajadustele. Keelehariduse üks oluline osa on ka kasvatada tolerantsust eesti keelt teistmoodi rääkivate inimeste ja lugupidamist teiste keelte vastu.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Taustainfo

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatuse, maine, õppe, uurimise ja arendamise olukord Eestis. Uuringu läbiviimisel võeti arvesse keelevaldkonna seniseid uuringuid, strateegiate ja arengukavade rakendamisega seotud kogemusi, statistikat, seireid, lisaks viidi läbi intervjuud. 
Uuring on aluseks loodavale Eesti keelestrateegiale aastateks 2018-2027. 

Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: emakeel on kõige kaunim keel
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

Kolmandale kohale tuli Meelis Lindret Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

Noortaluniku tiitli pälvinud põllumajandustöötaja eriala teise kursuse õpilane Felix Lavrentjev osales võistlusel teist korda ning tõdes, et mulluse kogemuse põhjal tuli võit üllatusena. „Konkurents oli tugev ning minu tõus võrreldes eelmise aastaga oli koguni kuus kohta,“ lisas noormees.

Felix valis põllumajandustöötaja eriala, sest on lapsest saati talutöid teinud. „Põllumajandus on üks tähtsamaid valdkondi maailmas. Tänases tarbimisühiskonnas on talunikel kindlasti hea tunne ise toitu kasvatada. Minu soovitus inimestele oleks osta toiduaineid kohalikult talunikult – siis tead, et on puhas kraam,“ märkis Felix.

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 29 võistlejat: 14 õpilast Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, 13 õpilast Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning kaks noortalunikku.

Noored panid proovile oma teadmised ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, põllutööriistade haakimine traktorile, saeketi vahetus ning kasti valmistamine.

17. korda toimunud noortalunike kutsemeistrivõistluse avas maaeluminister Tarmo Tamm. Võistelda said maamajanduslike kutseõppeasutuste õpilased, EMÜ üliõpilased ja noortalunikud (vanuses kuni 40 eluaastat).

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mainekas keevitajate kutsevõistlus tähistab juubelit
• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Võistlused on pisikestest nanosumodest kuni 3-kilogrammiste sumodeni välja. Olenemata suurusest on sumorobotite eesmärgiks vastane sumoringist välja lükata, järgides muidugi kõiki võistlusreegleid. Viimane aeg on oma sumorobotit ehitama hakata, sest 2017. aasta sumo võistluste reeglid on nüüd Robotexi kodulehel saadaval!

PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!

Vaata rohkem uudiseid Robotexi blogist!

Allikas: Robotexi info. 

Samal teemal:

• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

2017. aasta eelisteemad:

1. Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides

Teema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, pöörates samas mitmekeelsusele ja keeleõppele tähelepanu ka kutsehariduses. 

2.  Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe

Tunnuskirja projektid võiks esile tuua ja toetada tegevusi ja meetmeid, mis edendavad kogemusõpet ja keelesõbraliku ühiskonna arengut. Projektid peaks tutvustama kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke kogemuslikke keeleõppeviise. 

Loe teemade kohta lähemalt siit!

Tunnuskirjale kandideerimine

Taotluse esitajaks võivad olla projektiga/algatusega seotud isikud või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis: archimedes.ee/euroopa-keeleoppe-tunnuskiri-taotlemine

Taotlusi saab esitada kuni 11. juunini 2017 (hiliseim saatmise kuupäev).

Lisaks võib tutvuda üleeuroopaliste kriteeriumidega SA Archimedese kodulehel ja tutvuda tunnuskirja teemaliste videoklippidega YouTube’is: https://www.youtube.com/watch?v=oLxfrsbTkoQ

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Kampaania kestab 15.–28. maini. Pakkumine hõlmab 1,4 miljonit vabakasutuses olevat teavikut.
Eripakkumisega raamatud leiab EOD otsimootori lehelt. Tellimust saab esitada raamatu kirje juurest, klõpsates nupule “Digital on request” ehk “Telli digitaalkoopia”.

Tellimuse märkuste väljale tuleb kirjutada kampaaniakood “Spring2017”. Lõplik hind saadetakse teile kinnituseks enne tellimuse töösse võtmist. 

Digiteerida on võimalik raamatuid eBooks on Demand (EOD) võrgustikust. Kevadkampaaniast võtavad osa Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu, Viini Ülikooli Raamatukogu (Austria), Regensburgi Ülikooli Raamatukogu (Saksamaa), Bratislava Ülikooli Raamatukogu (Slovakkia), Tšehhi Tehnikaraamatukogu, Moraavia Raamatukogu, Olomouci Teadusraamatukogu ja Teaduste Akadeemia Raamatukogu (Tšehhi Vabariik), Šveitsi Rahvusraamatukogu (Šveits), Eesti Rahvusraamatukogu ning Taani Kuninglik Raamatukogu.

Vaata ka teenuse tingimusi pärast nupule "Telli digitaalkoopia" vajutamist. Kampaania korraldavad Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Euroopa raamatukogudes on miljoneid 16.-20. sajandist pärinevaid väärtuslikke trükiseid, mida saab nende vanuse ja unikaalsuse tõttu kasutada vaid lugemissaalides.

 EOD teenus teeb peidetud aarded kõigile kättesaadavaks – need on vaid hiireklõpsu kaugusel. E-raamatuid saab tellida raamatukogu kataloogist, raamatukogud digiteerivad tellitud teaviku ja saadavad selle lugejale EOD teenuse võrgustiku kaudu. Selliselt digiteeritud raamatud liidetakse teenust pakkuvate raamatukogude digitaalarhiividesse ning on seeläbi internetis kättesaadavad. 2009. aastast saab neid raamatuid lisaks digitaalsele versioonile tellida reprindina paberraamatu kujul. Pikemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Juba digiteeritud raamatuid näeb digar.ee.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Üldkogu keskseks teemaks on valdkonna populariseerimise mõju hindamise võimalused, kuna tegevusi on tavaliselt palju erinevaid ja üksikute tegevuste osa tulemustes on keeruline analüüsida. Osalejad tutvustavad mõju hindamise praktikaid oma organisatsioonides. Selle tulemusena koostatakse ülevaade, mis on mõeldud kasutatamiseks kõikides Euroopa riikides. 

Eesti esindajad tutvustavad külalistele PISA uuringu loodus- ja täppsteaduste valdkonna heade tulemuste tausta ning telesaadet „Rakett 69“, mis 2012. aastal valiti Euroopa Ringhäälingute Liidu poolt parimaks haridussaateks Euroopas ja mis lõpetas äsja oma 7. hooaja.

STEM valdkonna ülikoolikoolilõpetajate vähesus ning nende oskuste mittevastavus ettevõtete vajadustele on üleeuroopaliselt majandusarengut takistav probleem. Jeroen van der Veer, energiaettevõtte Shell endine president ja praegune Hollandi riikliku STEM platvormi Beta Techniek nõukogu esimees kommenteeris haridussüsteemide arengu vajadust: “Ei ole kahtlust, et tehnoloogia areneb tulevikus praegusest veelgi kiiremini ja seetõttu on äärmiselt oluline süsteemne koostöö hariduse pakkujate ja ettevõtete vahel. See on lähitulevikus riiklike haridussüsteemide arengu võtmekomponendiks”.

Koostöö vajadust rõhutab ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Vaatamata sellele, et Eesti õpilastest üle 20% tahab edasi õppida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas ning selle näitajaga oleme Euroopas heal positsioonil, ei piisa kasvuks enam üksiku riigi praktikatest – uute toimivate lahenduste loomiseks on rahvusvaheline koostöö ülimalt oluline.“

EU STEM Koalitsioon (EU STEM Coalition) teeb koostööd selle nimel, et riigid looksid ja rakendaksid oma STEM valdkonna arengustrateegiad ja saaksid kogemusi jagada nii omavahel kui ka uutele kaasatavatele riikidele. Oluline on, et lähenemine sobiks just konkreetse riigi haridus- ja majanduskeskkonnaga ning tööturuvajadustega.

Eesti esindaja koalitsiooni töös on Eesti Teadusagentuur, kes koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel ellu kutsutud teadus- ja tehnoloogiapakti. Pakti eesmärgiks on STEM valdkonna populariseerimine noorte seas ja ühiskonnas laiemalt, valdkonna hariduse kvaliteedi tõstmine ning selles töötamise väärtustamine. Võrgustikku kaasatakse haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja riigisektor.

Täiendavat info teadus- ja tehnoloogiapakti kohta saab veebilehelt http://www.etag.ee/koostoo/tehnoloogiapakt/

STEM Koalitsiooni, selle liikmete ja tegevuste kohta leiab infot www.stemcoalition.eu.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha
• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad