Inspiratsiooniüritusel räägib Sander Õigus pürgimisest oma kutsumuse poole. Ta on lõpetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi, õppinud neli aastat Eesti Maaülikooli maaehituse inseneriõppes ning leidis lõpuks tee Tartu Kutsehariduskeskusesse koka erialale. Rahva naerutamise raske ameti kõrval on tal ka päevatöö, millesse ta väga kirglikult suhtub. Nimelt on Sander kokk.

Rakvere Ametikooli ehitusviimistluse eriala lõpetanud Olav Leisson muljetab võistlemisest. Ta on kaks korda osalenud kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, esindanud Eestit 2015. aastal Brasiilias toimunud WorldSkills`il ning omab head ülevaadet, mida võistlustel enese proovile panemine ühele ametit omandavale noorele annab.

Karjääri- ja arenguvõimalusi puidutööstussektoris tutvustab AS Aru Grupi juhatuse esimees Juhan Viise. Ettevõte on läbi aastate aidanud kaasa noorte koolitamisele ning on üheks keskkoolinoorte arvutijoonestamisvõistluse CADrina ellukutsujaks. 

Karjääriinfo spetsialist Triin Pajo ja karjäärinõustaja Tiina Halling Innove Rajaleidjast aitavad leida oma kutsumust läbi toreda mängu, üllatusega lõpetab päeva Rakvere Ametikool.

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Inspiratsiooniürituse eesmärk on motiveerida noori edasiõppimisvalikul langetama otsust praktilise eriala kasuks.

Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. Oskuste aasta elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu seminar kutseõppeasutustele
• Avatud on registreerumine kutsehariduse seminarile "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et Eesti pakub väga kvaliteetset haridust ning seda kogemust saame kindlasti jagada. “Nii meil kui ka teistes Euroopa riikides tuleb kaasajastada õpetamisviise ja õppekorraldust, arvestada enam õppijate soove ja vajadusi. Samuti on süvenemas lõhed oskustes, väärtustes ja käitumismallides põlvkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Haridussüsteem peab andma endast parima, et neid lõhesid vähendada,” ütles Käosaar.

Koolidel tuleb õppetöö korraldamisel senisest enam arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui ka uutest tehnoloogiatest ajendatud töömaailma muutustega. Muutuva hariduse teemal soovime vahetada riikidega kogemusi, et paremini mõista, mis vajab haridussüsteemis senisest enam tähelepanu ning uut lähenemist.

Tööturu ja hariduse seoste osas on plaanis keskenduda enam kõrghariduse kaasajastamisele ning sellele, kuidas saavad Euroopa kõrgkoolid paremini arvestada tööturu muutuvate vajadustega. Prognoositud on, et aastaks 2025 vajatakse pea pooltele vabadele töökohtadele kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Samal ajal usub 71% tudengitest ja värsketest vilistlastest ning 61% kõrgkoolide töötajatest, et õpe kõrgkoolis ei vasta tööturu praegustele vajadustele. Kõrgkoolide esindajatest arvas nii vaid 46%.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on sel ajal korraldada 22 sündmust, sh teaduse valdkonna ministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade.  

Samal teemal:

• Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Rajaleidja kodulehel avatud e-nõustaja on esimene omalaadne Eestis, olles nii noorele, lapsevanemale kui ka haridustöötajale professionaalseks abiks ja suunajaks näiteks info otsinguil, mure korral ja/või haridusteed ning karjääri puudutavates küsimustes. „Tänapäeval, mil nii noore kui ka täiskasvanu ajale on tohutu konkurents ning suur osa inimeste igapäevategemistest on kolinud internetti, võimaldab chat luua esimese kontakti nõustajaga, saamaks vastused näost näkku kohtumist mittenõudvatele küsimustele ja suunised, kuidas talitada edasi,“ selgitab Innove Rajaleidja karjääriteenuste keskuse juhataja Kristina Orion. 

E-nõustajatena vastavad maakondlike Rajaleidja keskuste spetsialistid ning chat on avatud tööpäevadel kell 9-17. Tööajavälistel kellaaegadel on siiski võimalik edastada oma päring, millele nõustajad vastavad esimesel võimalusel e-kirja teel. Innove haridustugiteenuste spetsialiste käis 2016. aasta sügisel koolitamas Taani Haridusministeeriumi e-nõustaja Ilse Jensen ning nüüd kasutatakse ka nõustamisel Taani 4K kommunikatsioonimudelit, mis on tulemuslik ja saanud positiivset tagasisidet.

2016. aastal sai iga kolmas põhikooli ja gümnaasiumi noor Rajaleidja karjääriteenuseid ning nõudlus karjäärinõu järele on aastatega kasvanud. Õppenõustamisega tegelevatest tugispetsialistidest on aga kõikjal puudust, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar sõnab, et Rajaleidja eesmärk ongi luua inimeste soovidest ja vajadustest lähtuvalt erinevad võimalused karjääri- ja õppenõustamise pakkumiseks - seda ka e-nõustaja näol. Nii jõuab teenus ka nendeni, kes elavad maakonna keskustest väljas või viibivad välismaal, ent soovivad nõustajaga emakeeles suhelda.

Üle-eestiline Innove Rajaleidja võrgustik pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele noortele ning on igas maakonnas partneriks õpetajatele ja lapsevanematele.

Allikas: Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega
• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud
• Noored näevad karjääriplaneerimist üha tarvilikumana

Info saatis Koolielule Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liige Birgy Lorenz. 

Aprill on idanemise, kasvamise ja nooruse kuu, loodus pistab nina mullast välja - nii ootame ka õpetajaid näitama, millised on teie klassiruumid. Jagage infot kolleegidega teistest koolidest! Eesti Informaatikaõpetajate Selts kuulutab välja innovaatilitse klassiruumide piltide ja videote välk-konkursi, mis toimub ainult aprillikuu jooksul!  

Idee oleme saanud DailyEdventures maailmaprojektist, kus õpetajad jagavad pilte oma töökeskkonnast. 

Ootame põnevaid lahendusi, kuidas on lahendatud teie klassi õpinurgad, valgus õppija toetajana, seinad-põrand-lagi, vahendid klassis (digi, teadus) jne. Näiteks proovi kasutada mõnda huvitavat vaatenurka või panoraami, et saada pildile oma klass parimast küljest. Üllatage meid! 

Juhend: lae üles üks pilt/video innovaatilisest klassiruumist (ilma inimesteta); lisa oma nimi, asutus, õpetatav aine ja vanusegrupp, kellele õpetate. 

https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum

Teie pingutust kogemuse jagamisel hindavad ja nutikat klassiruumi toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, HITSA, Rekato AS, Microsoft Eesti, Sertifitseerimiskeskus, Eesti Teadusagentuur ja Tallinna koolidele on eriauhinnad Tallinna Haridusameti poolt. 

Kõik üles laetud pildid/videod osalevad loosimises ning võitjate väljakuulutamine toimub 1. mail koos algatuse "Nutitundi igasse kooli!" aprillikuu tulemuste teatamisega FB kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Foto: Koolielu arhiiv. Nutikas klass HITSAs.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• Algab kandidaatide ja tööde esitamine üleeuroopalisele konkursile „Minu klass tegutseb jätkusuutlikult“
• Fotokonkurss ärgitab märkama ja jäädvustama linnaloodust

Läbiva teemana käsitletakse õpiprojektide kvaliteeti. Samuti arutletakse, kuidas leida ühendavaid teemasid ning kuidas praktiliselt koostööd korraldada. Seminaril uuritakse ka seda, missugused võiksid olla projektide õpiväljundid.

Seminaril tutvustavad Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad oma eTwinning projekte ning lisaks toimub kaks praktilist töötuba, et näidata projekti planeerimist Twinspace's ja tutvustada projektitööks sobivaid veebivahendeid.

Vaata kava siit>>

Registreerimine kuni 20. aprillini HITSA koolitusveebis>>

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu õppimisüritused toovad maailma klassiruumi

Selle käigus vahetatakse välja Noora seadmeruumi elektritoite ahelad. Nimetatud ajavahemikul ei tööta ükski teenus (välja arvatud püsiühendused), e-kirjad jäävad ootele.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!

„Maailmas on meie õpetajad tuntud professionaalidena, kellele on antud suur ametialane vabadus ning kellele toetub üks maailma tugevaimaid põhiharidusi. Samas olen veendunud, et õpetajate häält ja mõtteid võiks olla meie ühiskonna arvamusliidrite seas oluliselt rohkem kuulda,“ ütles minister Reps konverentsil.

Minister märkis, et tugeva õpetajaskonna hoidmiseks peab õpetajana töötamine olema ühiskonnas auasi ning köitev valik. „Oma osa on siin kindlasti magistrikraadiga professionaalile sobiva töötasu garanteerimisel, mis on valitsuse selge prioriteet. Õpetajate miinimumpalk tõuseb aasta teiseks pooleks 1050 euroni ning usun, et aasta lõpuks jõuab keskmine 1300 euro juurde. See on nii riigi kui ka omavalitsuste ühine eesmärk ning omavalitsustel kui koolide peamistel omanikel on väga suur roll.“

„Vundament koolis edukalt toime tulemiseks ning hilisemas elus hakkama saamiseks laotakse alushariduses,“ rääkis minister Reps. „Samas on lasteaiaõpetajate palk üldhariduskooli õpetajate keskmisest palgast madalam ja ka väga suurte regionaalsete kääridega. Sellisel moel ei saa edasi minna – valitsus on otsustanud, et omavalitsused hakkavad saama sihtotstarbelist toetust, millega viia ülejärgmiseks aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu samale pulgale üldhariduskooli õpetaja palgaga,“ selgitas minister.

Minister rääkis, et tugispetsialisti teenuse kvaliteet ja kättesaadavus hakkab suurenema. „Igal lapsel on õigus saada vajadusel tugispetsialisti nõustamist ja omavalitsus peab seda pakkuma. Selleks anname omavalitsustele alates järgmisest aastast lisaraha orienteeruvalt 6 miljonit eurot aastas, mis lubab tõsta nii spetsialistide töötasu kui ka võtta praegusega võrreldes inimesi juurde,“ kõneles Reps.

Minister Reps rõhutas, et õpetajaametit ei muuda ahvatlevaks valikuks üksnes palk. „Küsides noortelt, mida nad oma tuleviku töölt ootavad, siis tuuakse välja soov teha tähendusega tööd, omades selgeid karjääri- ja arenguvõimalusi, võimalust ise otsustada ning ka paindlikku töökeskkonda. Paljud neist kattuvad sellega, mida õpetajatöö ju tegelikult pakub. Seetõttu peame tooma õpetajatöö tänapäevase sisu enam nähtavale,“ rõhutas minister. „Selle kõrval peavad nii riik, koolid kui ka ülikoolid tegelema ameti sisemise poolega – toetame üliõpilasi ja alustavaid õpetajaid, et nad saavutaksid suurema selguse õpetajate töökoormuse, põhi- ja lisaülesannete teemades ning leiaksid kindluse, et oma tööle tagasiside küsimine ja kolleegile tagasiside andmine oleks erandi asemel reegel,“ rääkis minister.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Iga neljas Eesti õpetaja ei tea oma tööõigusi
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!

Tasuta sissepääsuga messil pakuvad kümned kirjastused uudistoodangut ning soodushinnaga teoseid.

Viiendat korda aset leidva Tallinna Raamatumessi kavas on enam kui 30 sündmust, neist tubli kolmandik lastele. Toimub raamatuesitlusi, kohtumisi kirjanikega, arutlusi ja vestlusringe, räägitakse kirjandusest linnaruumis, vanade raamatute taaskasutamisest, tutvustatakse uuemat kirjandust ja kirjeldatakse oma kirjanduselamusi.

„On rõõm, et viie aastaga on Tallinna raamatumessil välja kujunenud omad traditsioonid, nagu kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar ning üleriigiline lastesündmus Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel, kuid messi kavas on ka värskeid ettevõtmisi, nagu näiteks kirjandusklubi, kus lugemishuvilised saavad loetu üle mõtteid vahetada ning raamaturingluse-teemaline vestlusring, mis on ajendatud talvel üles kerkinud temaatikast,“ ütles Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet. Ta lisas, et sama oluline on see, et messil on palju mõeldud lastele ning näiteks kirjandusklubi ajaks saab lapsed jätta juhendajaga töötuppa meisterdama. Eraldi välja toomise vääriliseks peab Urmet venekeelsele lugejale mõeldud sündmusi, mida on messil koguni mitu.

Messi avaürituseks olev kirjandusfoorum on tänavu pühendatud neile, kel lugeda raske ehk eelkõige Marrakeši lepingu tutvustamisele ning nägemisprobleemidega inimeste muredest kõnelemisele, kuid samas ei jää tähelepanuta ka Marrakeši lepingust tulenevad muudatused autoriõiguses. Foorumil kõneldakse teemast nii ministeeriumi kui ka pimedate raamatukogu pilguga, tutvustatakse teistsuguseid kirjanduse kogemise võimalusi ning vaadatakse muuseumi pilguga minevikku, kus nägemismuredega pidid maadlema ka kirjanikud.

Lisaks toimub neljapäeval kell 17.30 suures saalis kohtumine hetkel kõmulisima Saksa autori Norman Ohleriga, kelle sulest on ilmunud raamat „Patsient A“, mis uurib uimastite kasutamist Teise maailmasõja aegses Saksa sõjaväes. Norman Ohleriga vestleb Priit Hõbemägi. Milleri salongis algab kell 14 Tallinna Kirjanduskeskuse juhi Maarja Vaino ning kirjanike ja kirjanduskriitikute Peeter Helme ja Paavo Matsini arutelu kirjanduse olulisuse üle linnaruumis, mis ühtlasi on kultuurisaate „Vasar“ avalik salvestus. Kell 15 räägivad samas algajate autorite tüüpvigadest ja annavad neile nõu tippkirjastajad Krista Kaer (Varrak) ja Tauno Vahter (Tänapäev). Kell 16 esitleb kirjastus Argo seal raamatut „Musta koidiku kuulutajad: Soome fašistide lugu“ ning kell 17 algab vestlusring vanade raamatute saatusest, milles osalevad Raamatuvahetus.ee esindaja Leo Ariva, bookworld.eu juht Anu Vunk ning raamatupoe REaD looja Maaja Hallik.

Autorinurgas esitleb kirjastus Valgus kell 16 koos David Vseviovi ja Vladimir Sergejeviga raamatut „Venemaa – lähedane ja kauge. Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini“, kell 17 kirjastus Varrak raamatut „101 Eesti toitu ja toiduainet“, mille autorite Anu Kannikese ja Ester Bardonega vestleb Peeter Helme ning kell 18 kirjastus Grenader raamatut „Varjudes lõhnavad valgused“, mille autori Rein Saviga vestleb Mati Mandel.

Lastealal saavad lapsed kell 12 osa kohtumisest Milvi Martina Piiriga, kes tutvustab oma värsket muinasjuturaamatut „Uppunud mets“ ning lapsevanemad ja õpetajad kell 16 koolitusest, mida viivad läbi kasvatusteadlased Jana Rebane ja Kristi Kirbits, kes on kirjutanud raamatu „Arengu jälgimise mängud“. Lisaks on lapsed oodatud kella 17–19 autorinurgas avatud töötuppa, kus saab valmistada endale märkmiku. Samuti toimub igal messipäeval Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel lastele otsimismäng.

Messi teise päeva suursündmus on reedel tavapäraselt kujunduskonverents „Kirjak“ ning kolmandal päeval ehk laupäeval toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal.
Messile on oodatud kõik kirjandushuvilised. Sissepääs on kõigile tasuta!

Messi täpse ajakava leiab veebilehelt

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat

Algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz intervijueeris Liisa Kaupmeest seiklusmänge korraldavast firmast 360 Kraadi. 

Auhinnad on järgmised: viiele asutusele otsingumängu loomise tarkvara tasuta kasutus kuni 1. septembrini 2018; ühele koolile kaheks nädalaks 30 nutiseadme ja interneti kasutusvõimalus koos Loquiziga. Auhindade väärtus kokku on 7000 eurot. Auhinnale kandideerida saavad kõik algatuses "Nutitund igasse kooli!" osalejad. 

Kes teevad Loquizi ja 360.ee-d?

Loquiz asutati 2010. aastal ja hetkel on tiimis üle kümne inimese. Platvormi idee kasvas välja ürituskorraldusettevõttest 360 Kraadi. Innovatiivsete mänguideede katsetamine ja loomine tuli muuta lihtsamaks, hoida kokku mängude tegemisele kuluvat aega ning tööjõudu.

OÜ 360 Kraadi on seiklusfirma, mis korraldab seiklusmänge Loquizi platvormil. Firmal on 15 aastat kogemust GPSide ja tahvelarvutite kasutamisega mängu korraldamisel. Meil on 140 toas ja õues kasutatavat internetiga tahvelarvutit, mis korraga on töös vaid suvel augustikuus. Muul ajal rendime tahvelarvuteid välja koolidele, suurüritustele. Koos tahvelarvuti rendiga aitame ka koolidele õppeaine teemadel mängud valmis teha. Nii saab rentida ka õuesõppe mängu koos varustusega ja õpetaja peab üksnes mängu käivitama. Info tahvelarvutite rentimise kohta on eraldi kodulehel www.tahvelarvutirent.ee

Mis on Loquiz ja kes seda kasutada saab?

Loquiz on mänguplatvorm üritusi korraldavatele ettevõtetele ja koolidele. See võimaldab luua erinevaid mänge alates lihtsatest viktoriinidest kuni keeruliste stsenaariumitega mängudeni.
Loquiz võimaldab mänguloojatel teha mänge, mis on põnevad ja harivad. Eelkõige on rõhk meeskonnamängudel, mis panevad märkama ümbruskonda ja soodustavad suhtlemist ning koostööd tiimikaaslastega.

Kui vaatate ja jälgite, kuidas koolid Loquiziga tegutsevad, selle võimalusi kasutavad, siis mis teid kõige rohkem innustab?

Kõige rohkem innustab tagasiside ja ideed, mida mänguloojad saadavad. Eriti vahva, kui jagatakse linke blogipostitustele, kus osalejate mängurõõm sõnas ja pildis välja paistab. Põnev on ka, kui jagatakse konkreetseid küsimuste näiteid või tiimiülesandeid, mis eriti hästi asukohaga kokku sobisid või mängijatel silma särama panid. Tore on ka kuulda, et mõne kooli kontol tegutseb mitmeid õpetajaid ning platvorm on koostöövahend erinevate õppeainete lõimimiseks.

Kui palju täna koolid teie teenuseid kasutavad?

Kui vaadata statistikat, siis 2016. aastal oli Loquizi kasutama registreerunud umbes 120 õppeasutust, 10 aktiivsemat kooli kasutasid 4000 mängukorda, 20 aktiivsemat kokku 5500 mängukorda. Umbes 30 kooli kasutas üle 100 mängukorra kooli kohta. 

Kuidas ma teada saaks, kas minu asutus on pilootprojektis osalenud 120 kooli hulgas, kellel on olemas täna veel tasuta kasutusõigus, ja kes on minu kooli kontakt?

Nagu enne mainisin, on Eesti haridusasutustest 120 olemas tegelikult Loquizis kooli konto, aga tihti sellest ei teata, kuna konto on teinud mõni õpetaja ja on unustanud sellest teistele rääkida. Kui sa ei tea, kas teie koolil on Loquizi kasutaja olemas, siis alati võid küsida seda ka minu käest. Kirjuta liisa@loquiz.com.

Mida soovite omalt poolt koolidele?

Julgust katsetada, õppimis- ja liikumisrõõmu!

Kuna Loquizi tiim töötab mitmes erinevas riigis, siis ühist fotot pole, aga tervitame nutikuul osalejaid ühe mõistatusega. Milline number on puudu?

Lisainfo:

2015. aastal ilmus lugu Loquiziga tegutsemisest ja õpetajate mõtetest Koolielus: Loquiz - mäng nutikas kuues

Juhend kasutamiseks

Loquizi juhend Koolielus

Vaata mängu tutvustavat videot siit.

eTwinningu 2017. a teema on kaasamine. Järgides Euroopa Komisjoni üleskutset tugevdada sotsiaalse kaasatuse edendamise eesmärgil kuni 2020. aastani haridus- ja koolitusalast koostööd, paneb eTwinningu 2017. a vältel kõikides eTwinningu tegevustes rõhku kaasamise teemale. Kavas on töötoad ja konverentsid, samuti suhtluskampaaniad, väljaanded ja portaalis esiletõstetud artiklid. Loomulikult järgib sama teemat ka eTwinningu kevadkampaania, mis juhindub allolevatest eesmärkidest:

•  anda õpetajatele (tvinnijatele) inspiratsiooni kavandada ja korraldada koolis kaasamisega seotud tegevusi;
•  teha kuuldavaks kaasamistegevustes osalevad koolid ning näidata, et need tegevused sobituvad õppekavaga.

Mis oleks parem avalöök meie eTwinningu kevadkampaaniale kui „Online-otsirännak“ – uurimist ja aardejahti hõlmav mäng. Mängu eesmärk on nurjata Mister Z-i kurjad plaanid, lahendades mõistatusi/nuputamisülesandeid, ning jõuda kaasamise prismani. Mäng on mõeldud igas vanuses lastele ning sellega saavad hakkama nii uustulnukad kui ka kogenud tvinnijad. Liituge „Online-otsirännakuga" eTwinningu portaalis. NB! Mängus osalemiseks peab end registreerima eTwinningu kasutajaks.

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta