„European Digital Skills Award 2016“ tiitlile kandideeris 258 projekti üle kogu Euroopa, nendest valiti välja 16 finalisti neljas kategoorias. Tunnustati projekte, mis julgustavad inimesi arendama oma digitaalseid oskuseid nii töö ja hariduse valdkonnas kui ka igapäevaelus üldiselt. Põhilisi kriteeriume oli projekti mõjukus, aga ka korratavus ehk võimalus sarnast projekti teistes riikides kasutusele võtta.

ProgeTiigri programm valiti haridusvaldkonna nelja parema hulka. Lisaks ProgeTiigri programmile pääsesid finalistide hulka ka Ungari projekt “Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele”, Poola projekt “Kodeerimismeistrid” ning Itaalia programm “Tulevikuprogramm”. Võitjaks kuulutati Ungari projekt "Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele".

„Eesti programmi eduks on valdkonna üleriigiline koordineeritus ja muidugi ka riiklik finantsiline ja poliitiline toetus,“ tõi välja ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kui riigi prioriteedid on arengueeldus, siis tegelik töö toimub rohujuure tasandil – edu taga on tublid õpetajad, kes on avatud uutele ideedele, meetoditele ja tehnoloogia kasutamisele. Lõpptulemusena on ju oluline, et lapsed tunneksid ennast tehnoloogia kasutamisel kindalt ja saaksid hakkama tuleviku töökohtadel," lisas Peets.

ProgeTiigri programmi eesmärk on arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevusi. Programmi fookuses on kolme põhivaldkonna – inseneriteadused, disain ja tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – integreerimine õppeprotsessi. Programmi raames on koolitatud rohkem kui 3000 õpetajat, õpilaskonkurssidel on osalenud üle 1200 lapse. Ligi 300 õppeasutust on varustatud robootika- ja tehnoloogiavidinatega. Samuti on loodud digitaalsete õppematerjalide ja töövahenditega veebipõhine kogumik, mida õpetajad õppetöö läbiviimisel kasutada saavad. Programmi toel on 13 maakonda loodud haridustehnoloogide ja europa õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil.

Lisainfo konkursi ja finalistide kohta.

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajad HITSA nutiklassis robootikakoolitusel. Kevad 2016.

Samal teemal:

• Robot liikuma!
• Veebiseminaril tutvustatakse ProgeTiigri digitaalse õppevara kogumikku
• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Digitaalselt aktiivne kool

Esimesed võistlejad asuvad võistlustulle juba kell 9. Esimesel võistluspäeval toimuvad võistlused: LEGO Sumo, 3 kg LEGO Sumo, LEGO Joonejärgimine, LEGO Wedo, VEX IQ, ProgeTiigri Haridusrobotite võistlus.

Kell 18 algab rahvusvaheline kosmoserobootika konverents (inglise keeles).

Ettekanded:

• Joseph Minafra – Lead for Innovation and Technical Partnerships, NASA (USA)

• Russ Fisher-Ives – Director of Global Programs at RoboRAVE (USA)

• Gianfranco Visentin – Head of Automation and Robotics Section, European Space Agency

• Priit Kull – Project Manager of SHEE Project, Mars House (Eesti)

Täpne ajakava ja registreerumine nii konverentsile kui ka töötubadesse: http://www.robotex.ee/

Robotexile, mis toimub 16. korda, on ennast kirja pannud 2701 kahekümnest erinevast riigist pärit võistlejat koos 1148 robotiga.

Kolme päeva jooksul on saavad külastajad osa 23 robotivõistlusest, 500 ruutmeetril paiknevast tehnoloogianäitusest ja 162 töötoast.

Robotex toimub 2.-4. detsembril TTÜ Spordihoones (Männiliiva tänav 7, Tallinn).
Üritus on avatud iga päev kell 10-18. Sissepääs on TASUTA!

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• HITSA kutsub Robotexile!
• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima

„Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemine pakub noortele võimalust oma teadmisi ja kutsemeisterlikkust kõrgel tasemel proovile panna,“ märkis SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehniline delegaat Tanel Oppi.

„Meie noorte osalus ja head võistlustulemused annavad tunnistust Eesti kutsehariduse kvaliteedist ja kutseõpetajate-juhendajate õppemetoodika tulemuslikkusest. Sihtasutusel Innove kutsemeistrivõistluste koordineerijana on rõõm omalt poolt kaasa aidata enesekindlate ja professionaalsete noorte tegijate kujunemisele ning praktiliste oskuste väärtustamisele Eesti ühiskonnas,“ lisas Oppi.

Tänavusel EuroSkills’il astuvad võistlustulle:
•    Veebiarenduses Hendry Sadrak (Tallinna Polütehnikum), juh Margit Tennosaar
•    IT-s (meeskondlik võistlus) Kristo Kruuser ja Keijo Kapp (Tallinna Polütehnikum), juh Toivo Pärnpuu
•    Restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), juh Tiiu Parm
•    Kokanduses Märten Kadu (Tallinna Teeninduskool), juh Kristi Tiido
•    Graafilises disainis Helis Lembe (Tartu Kunstikool / Tallinna Polütehnikum), juh Janika Nõmmela-Semjonov (Tartu Kunstikool)
•    Floristikas Brigitta Allemann (Räpina Aianduskool), juh Indrek Kaeli
•    Maastikuehituses (meeskondlik võistlus) Erik Rüütel ja Mairold Mänd (Räpina Aianduskool), juh Raili Laas
•    Ehitusviimistluses Riho Lehismets (Tallinna Ehituskool), juh Terje Jaksen
•    Plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool), juh Meeta Heinaste
•    Müürsepatöös Ralf Raaga (Viljandi Kutseõppekeskus), juh Kaido Toobal
•    Sõiduautotehnikas Janari Zirk (Tartu Kutsehariduskeskus), juh Tanel Plovits
•    Keevituses Anton Skvortsov (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool), juh Anu Kull

Eesti 14-liikmeline esindusvõistkond stardib Göteborgi homme, 29. detsembril kl 06.25 ning naaseb EuroSkills’ilt esmaspäeval, 5. detsembril kl 21.10. Kõik kaasaelajad ja huvilised on Lennart Meri Tallinna lennujaama (Lennujaama tee 12, Tallinn) delegatsiooni ära saatma ja tervitama oodatud! Võistluste jooksvat kajastust Eesti delegatsiooni silme läbi on võimalik jälgida Facebookis ning Instagramis.

EuroSkills’i võistluspäevad toimuvad tänavu 1.-3. detsembrini Rootsi näituste keskuses (Mässans Gata/Korsvägen) Göteborgis. See on esimene kord, kui Euroopa noorte kutsemeistrivõistlusi viiakse läbi Skandinaavias.

EuroSkills avatakse avatseremooniaga kolmapäeval, 30. detsembril kl 19.30. Võistlustest tehakse kokkuvõtteid ning võitjad kuulutatakse välja lõputseremoonial pühapäeval, 4. detsembril kl 18.30.

Tänavu osaleb EuroSkills’il ligi 500 25-aastast noort erinevatest Euroopa riikidest. Noored panevad oma oskused proovile 35 võistlusalal. Külastajatel on võimalik kohapeal erinevaid ameteid ka ise proovida. Lisainfo: http://euroskills2016.com.  

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Eesti võistlejaid toetavad EuroSkills’il Tallinna Polütehnikum, OneTouch.io, Reserv Rent, Service Skills OÜ, Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni koolituskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Simon Jersey, Eesti Peakokkade Ühendus, kohvik Moon, Tartu Kunstikool, Velvet, Kroonpress, Räpina Aianduskool, Masha, Priit Press ja Lilled, VT-Haljastus, Estlandscape OÜ, Tallinna Ehituskool, tesa tape UAB Eesti, AS Tikkurila, Henkel Balti OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Plaadisheffid OÜ, Vipex AS, Viljandi Kutseõppekeskus, Wienerberger AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Tartu Kutsehariduskeskus, Autokutseõppe Liit, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Monik OÜ.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tartu Kunstikoolis astuvad täna võistlustulle noored graafilised disainerid
• Eestlane on Euroopa parim veebidisainer

Huvitava Kooli sügiskonverents „Õppimise ruum“ toimus 29.-30. novembril Tartus ja kohadki olid sellised, kus palju vaadata ja õppida – üsna mittekooliliku (heas mõttes!) sisekujundusega Tartu Tamme Gümnaasium ja samas kõrval Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kahe kooli lähedus on soodustanud ka koostööd ja õppimise ruumi laiendanud. 

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatrium

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ütles avasõnades, et inimesed koolis ja ruum, mis neid ümbritseb, moodustavad terviku. Kodu kujundades mõtleme oma vajadustele, aga kooli kujundades? „Kui ruum ei arvesta õppija vajadustega, siis on ka õppija motivatsioon madal,“ ütles Pille Liblik. 

Kadri Klementi ja Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust ning Grete Arro Tallinna Ülikoolist asusid oma ettekandes taasleiutama koolimaja ja tõstatasid küsimuse, kas otsime ühte head ruumi või ruumilist mitmekesisust? Mis on õppimine? „Ruumikujundusega on võimalik suurel määral mõjutada seda, mil viisil inimesed suhtlevad, kui edukad nad on. Psüühiline ja füüsiline ruum on seotud. Õpetaja saab õppimise ruumi kujundada siis, kui ta õppijat hästi tunneb,“ mõtisklesid esinejad. 

Et klassikaline koolitund toimub peamiselt ikkagi klassikalises koolimajas, keskenduski ettekanne füüsilise ruumi kujundamisele. „Füüsiline ruum ei saa olla ainult taust, seda tuleb projekteerida lõimitult vaimse ja sotsiaalse ruumiga,“ sõnas Kadri Klementi. 

Koolimaja projekteerides, sisustades ja kasutades tasub teada, et õpperuum on paindlik. Kooliruumi võimalusi tuleb osata kasutada (miks mõni ruum kogu aeg tühjana seisab?). Hea ruum pakub valikuid õpilasele ja õpetajale, soosib erinevaid tööviise, mööblipaigutust saab muuta. „Valikute võimaldamine on motiveeritud õpilase ehitusklots,“ sõnas Grete Arro.

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatriumis on eraldatud koht, kus vahetunnis kas omaette olla, õppida, arvutisse sukelduda, raamatuid lugeda või lauamänge mängida. Sõnaga - lõõgastuda. 

Kooliruum toetab õpilaste liikumisharjumusi, võimalused on nähtaval ja käeulatuses, aga ei tähenda, et tuleb kohe sportima asuda. Väliruum on kooliruumi sidus osa, kutsuv ja lihtsalt ligipääsetav, ja seal saab ise mänge välja mõelda. Kooliruum on sotsiaalne ruum, kus privaatsus on samuti oluline.

Puhkenurgad koolimajas 

Mõlemal konverentsipäeval pakuti rohkelt töötube alates ekskursioonidest koolimajas ja lõpetades õpivõimalustega muueumis ning raamatukogus.

Kõneks oli ka õuesõpe. Töötoas „Kool looduses ja loodus koolis“ tutvustasid klassist välja minemise kogemust Tallinna Rocca al Mare Kooli ja Hiiumaa Palade Põhikooli õpetajad. Rocca al Mare Koolis õpib sama palju õpilasi nagu on Hiiumaal kooliskäivaid lapsi kokku, aga laste arv ei mõjuta tegevuste sisukust.

Palade kooli direktor Antti Leigri sõnas, et nende kool asub looduse keskel, pole mõeldavgi, et looduse õpetamisega ja õpetamisega looduses ei tegeletaks. Kool asub ühes majas loodushariduskeskusega, moodutades toreda terviku, ja Palade loodushariduskeskuses käivad tundides-programmides kõik Hiiumaa koolid. „Hiiumaa on väike, kui midagi teeme, siis kõikidele Hiiumaa lastele. Peame oskama õppimise ruumi jagad,“ ütles keskuse juhataja Karin Poola. Loodushariduskeskuses on keskkonnalabor, õppeklass, metsanduslikud õpperajad, kivimite õppehoone, Soera talumuuseum ja loomulikult Hiiumaa loodus. Keskus on eriline veel selle poolest, et seda peab ülal Pühalepa vald. 

Rocca al Mare Koolis on 12 aastat tegutsenud loodusklass, mis on õppeaine, koolitund, õuesõpe, projekt ja väärtuskasvatus ühtekokku. „Loodus on Rocca al Mare Kooli üks õpetajatest,“ sõnas loodusklassi juhataja Maire Künnap. Loodusklass koosneb kolmest moodulist: loodus-, pärandkultuuri- ja hoolivusmoodul. Väga üldiselt öeldes tähendab loodusmoodul loodusesse minekut, pärandkultuurimoodul Eesti ajaloo ja kultuuri tundmaõppimist võimalikult ehedal kujul ja hoolivusmoodul abistamist, näiteks talvepuude riita ladumist või mõisapargi korrastamist. Ja seda kõike ei tehta mitte Tallinna külje all, vaid minnakse Eestimaale sügavalt sisse, avastatakse ääremaid ja renoveerimata kultuuriväärtusi, ööbitakse metsas, kuulatakse vaikust ja nutividinaid kaas ei võeta. Tegevuste raskusastmed on klassiti loomulikult erinevad. „Võib ka öelda, et see on enese tundmaõppimise kursus. Tahame, et lapsed õpiksid Eestit hästi tundma, et neil tekiks loodusega emotsionaalne side, et nad seoksid oma tuleviku Eestiga,“ ütles Maire Künnap.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• Seminar „Hooliv kool – võti katkestamise vähendamiseks?“ keskendub kutseharidusele

Innove eesmärgiks on tutvustada infomessil  lähemalt tugispetsialistide tööd ja sellega kaasnevaid karjäärivõimalusi. Täpsemalt on messil võimalik tutvuda eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ametitega. „Koostöö  koolide esindajatega  ning valdkonna  töökuulutuste maht kinnitab,   et nõudlus erinevate tugispetsialistide järele on väga suur ja tööpakkumisi võib leida pea igas Eesti maakonnas,“ kommenteeris erialade tutvustamise vajadust  Innove õppenõustamisteenuste keskuse juht Ave Szymanel.  

Kuna tugispetsialistide näol ei ole tegu nii tuntud erialadega, kui näiteks arst või jurist, siis ei oska noor inimene nende variantide kaalumise peale ka mõelda, kuigi tal võib olla väga häid eeldusi tugispetsialistiks saamisel.  Szymanel lisab juurde, et edu ei pea kaasnema ainult populaarsete ja tuntud erialadega. Kui noor on endas avastanud soovi töötada teiste inimeste heaks, olla juhendaja, suunaja,  siis Innove Rajaleidja  soov on avardada selle noore võimalusi oma kutsumuse rakendamiseks. Nii on Teeviidal võimalik Innove Rajaleidja messialal suhelda otse erinevate praktiseerivate tugispetsialistidega, saada teada millised on karjäärivõimalused, eriala iseärasused, osaleda logopeedi töötoas jne.

Lisaks tugispetsialiste töö tutvustamisel on messil kohal ka Rajaleidja karjäärispetsialistid. Rajaleidja pakub lisaks noortele võimalusele suhelda karjäärinõustajatega, võtta osa erinevatest mängudest jms. Haridustöötajad on oodatud osalema Rajaleidja poolt korraldatavale enda elu disainimise töötuppa.

Noorte infomess Teeviit 2016 toimub 1.-2. detsembril Eesti Näituste Messikeskuses, Tallinnas. Mess on külastajatele tasuta.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Teeviit 2016 juba 1.-2. detsembril Eesti Näituste messikeskuses
• Õppeasutused saavad toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks
• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama

Prin(t)ouch'i raames toimusid kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ja 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K.

Kujundusgraafika võistluse Trükis+ võitis Tallinna Polütehnikumi õpilane Marje Kask, Baltimaade esimese trükkalite võistluse Imprint esimene koht läks Anzelika Aksenovale Moskva Trükikoolist ning 24-tunni fotograafiavõistluse Tallinn 144K võitis Tanel Topaasia samuti Tallinna Polütehnikumist.

Juba kuuendat aastat toimunud Trükis+ on kasvanud suurimaks graafilise disaini õpilaste ja tudengite vaheliseks mõõduvõtmiseks Baltimaades. Tänavu võistlesid osalejad Pimedate Ööde Filmifestivalile järgmise aasta festivaliprogrammi tutvustava trükise ja fotostendi kujundamises; võistluse parimad tööd lähevad järgmisel aastal ka kasutusele.

Esmakordselt toimus samaaegselt ka Baltimaades esimene trükkalite võistlus Imprint, kus Eesti ja Moskva koolide trükitehnika õpilased võistlesid ofset ja digitrüki masinate kasutamises, ning 24-tunni tänavafotograafia võistlus Tallinn 144K, kus osalejatele anti ülesandeks Uue Maailma omanäoline kujutamine ning ülesande täitmiseks 27 tundi – 24 tundi pildistamiseks ja 3 tundi töötlemiseks.

Võistluste peakorraldaja, Tallinna Polütehnikumi meedia erialaosakonna juhataja Marko Levini sõnul näitasid võistlused, et kõige edukamad on need osalejad, kel on peale koolitarkuse ka võime interpreteerida, katsetada ja riskida. „Ajapiirang ja võistluspinge panevad õpilased uude olukorda, kus saab end täiesti uuel viisil tõestada. Plaanime võistlustega kindlasti ka tulevikus jätkata,“ lisas Levin.  

Võistluselt Trükis+ sai teise koha Tartu Kunstikooli õpilane Kaile Tuvi ning kolmanda koha Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Margit Urva. Žüriisse kuulusid Pimedate Ööde Filmifestivali turundusjuht Mari Kareda, reklaami- ja disainibüroo Disainikorp juht Karel Korp, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Villu Järmut, trükikoja Kroonpress kvaliteedijuht Elari Kingo ja Eesti Trükitööstuse Liidu varasem juht Külli Tammes.

Trükkalite võistluse Imprint teise ja kolmanda koha said Tallinna Polütehnikumi õpilased Lilija Anzelika Kostrova ja Lauri Laurimäe. Žüriisse kuulusid Eesti tunnustatuim trükkal Peeter Russow, Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õppejõud Aivo Brenner ning trükitehnoloogia õppejõud Irina Marunova Moskva Trükikoolist.

Fotograafiavõistluse Tallinn 144K teise koha sai Evelin Lumi Tartu Kunstikoolist ning kolmanda koha Agija Bataraga Riia Kunstikoolist. Žüriisse kuulusid pressifotograafid Erik Prozes ja Liis Treimann, Nikoni esindaja Aivar Pihelgas ja loodusfotograaf Jarek Jõepera.

Kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ning 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K toimusid kolmapäevast reedeni (23.-25. novembril) Tallinna Polütehnikumis. Kolmel võistlusel osales ligi 50 tudengit ja õpilast Eesti, Moskva ja Riia kutse- ja kõrgkoolidest: Eesti Kunstiakadeemiast, Kuressaare Ametikoolist, Moskva Trükikoolist, Narva Kutseõppekeskusest, Riia Kunstikoolist, Riia Tehnikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Tartu Kunstikoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.  

Allikas: Tallinna Polütehnikum

Samal teemal:

• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum
• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta

„Meil on viimase pooleteise aasta jooksul töökohal õppima asunud üle 1100 õppuri – see on olnud heaks proovikiviks, kuidas viia kutsekoolide ja ettevõtete tegelik koostöö uuele tasemele,“ ütles Helen Põllo.

„Peame oleme valmis otsima parimaid mudeleid, mis just meil siin ja praegu toimiksid, näiteks proovime ka kutsekeskharidusõpet töökohapõhises vormis. Kuna õpipoisi keskmine vanus on Eestis 35 aastat, siis püüame leida viise, kuidas koos tööandjatega kaasata programmi rohkem noori,“ loetles Põllo eesseisvaid eesmärke.

Tänasel konverentsil seataksegi fookus töökohapõhise õppe praktilistele näidetele. Saksamaa on maailmas tuntud kui väga tugeva kutseharidussüsteemiga riik ning neid teadmisi soovitakse ka üha enam Eestisse tuua.

Konverentsil esinevad teiste hulgas Matthias Döbler Berliini Infotehnoloogia ja Meditsiinitehnika Kutsekoolist, Sandra Kober Berliini Radisson Blu Hotellist, Markus Süßmann firmast Danpower GmbH, Florian Schröder Saksa-Balti Kaubanduskojast, Riina Veidenbaum Ida-Viru Kutsehariduskeskusest jt.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka reaalse töö kogemus. Ettevõttel võimaldab õppevorm koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid. Viie aasta jooksul luuakse kokku kuni 8000 täiendavat õppekohta.

Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuva Saksa-Balti Kaubanduskoja ja Innove korraldatud konverentsi kohta saab lisainfot siit.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist
• Tööelu algab juba kutsekoolis

Robotexil saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel, ühtekokku toimub 23 erinevat võistlust. Sellel aastal on võistlustele registreerunud 1132 meeskonda, ületades sellega tänavu aprillis Ameerika Ühendriikides Guinnessi rekordiks kinnitatud VEX Worlds robotivõistluse. HITSA korraldab 2. detsembril ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, millest võtab osa 137 võistkonda 530 lapsega.

Ürituse raames avaneb ka tavakülastajatel hea võimalus robootikas ja programmeerimises kätt proovida. Kolme päeva jooksul toimuvad töötoad kahekümnel erineval teemal ning neist on teretulnud osa võtma 3000 last ja täiskasvanut.
 
HITSA korraldab töötubasid nii lasteaialastele, koolinoortele kui ka täiskasvanutele. Täiskasvanud ja gümnasistid on oodatud küberturvalisuse töötubadesse, kus õpetatakse, kuidas tagada iseenda, oma pere ja ka tööandja turvalisus küberruumis. Põhikooli noored saavad õppida programmeerimist Arduino robotite ja sumorobotite abil, ning tutvuda mikroarvutitega Rasberry Pi õpitubades. Lasteaialapsed on oodatud ProgeTiigri nutikate vidinate töötuppa, aga ka Makey Makey töötubadesse, kus tehakse puuviljade abil muusikat.

Töötubadesse registreerimine on avatud ka sellel nädalal, vabadele kohtadele saab registreeruda ka kohapeal: www.robotex.ee/tootoad2016
 
Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev tehnoloogianäitus, kus on võimalik näha nii kõrgtehnoloogilisi tööstusroboteid ja teaduse tippsaavutusi, loodussäästlikke seadmeid kui ka palju teisi innovaatilisi eksponaate. HITSA alal saavad külastajad Küberpähkli testis proovile panna oma internetiturvalisuse ja küberkaitsealaseid teadmisi, Nutikate Vidinate Nurgas esitletakse ProgeTiigri tegevusi ja koolides kasutusel olevaid robootikaseadmeid, väiksemad saavad uudistada laual ringisõitvaid Ozoboti roboteid.
 
Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Lisainfo http://www.robotex.ee

Samal teemal:

• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Projektide tegevused peaksid olema suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele õppeasutuste töötajatele, kes on seotud õppurite praktikaga. Projektide raames saab pakkuda koolitusi praktikajuhendajatele ning õpetajatele võimalust stažeerida tööandjate juures. Samuti toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke ning uute tööandjate kaasamist. Lisaks võiksid koolid koostöös tööandjatega välja töötada uudseid ja põnevaid praktikavorme.

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul peaksid esitatavad projektitaotlused tõhustama tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel „Oodatud on erinevad uued algatused, et praktika läbimine oleks ladusam, annaks õppijale rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi ning aitaks edaspidises tööelus paremini hakkama saada,“ tõdeb Parve.

Taotlusvoorus saab projektide vahel jagada 2 700 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Taotlusvooru „Õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" taotluste esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2017 kl 17.00.
Taotlejad on oodatud infopäevadele, mis toimuvad 12. detsembril Tartus ja 13. detsembril Tallinnas.
Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/praktika

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama
• Eesti ettevõtted aitavad noortel tööturule siseneda

Näituse autor on Teaduskeskus AHHAA.

 AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näituse tarbeks loodi teaduskeskusesse originaalne võtteplats, kus on kõik filmiseks vajalik: päris tehnika, sobilik butafooria ning tõeline filmistaar.

„Oleme oma 600-ruutmeetrise ajutiste näituste saali täitnud ehtsa filmilinnakuga. Erinevad toakesed näitavad filmimaailma ja kaadritaguse elu erinevaid tahke – külastajad saavad selgeks, kuidas filmitakse rohelise ekraani taustal, kuidas luuakse 3D-efekti või milliste üllatavate vahenditega luuakse heliefekte. Ja loomulikult tähendab meie jaoks õppimine seda, et kõike saab oma käega järgi proovida,“ ütles Juur.

 Juur lisas, et näitus on tervikuna erakordne, sest päris filmitehnikat tavainimesed naljalt katsetada ei saa.

„Me laseme käed külge panna kaameratele, millega saab televisiooni saateid toota. Selle tõestuseks on näitusekülastajate kasutuses olev kraanakaamera oma ristsed saanud mõned nädalad tagasi teadussaate „Rakett 69“ uue hooaja võtetel,“ rääkis Juur.

Huvi ise näitus luua tuli Juure sõnul olukorrast, et filmi temaatika on kõige parem näide tänapäeva loomemajanduse, tehnika, teaduse ja inseneeria valdkonna koostööst.

„Ahhaa, teeme kino!“ on uus Teaduskeskus AHHAA poolt loodud ja ligi 300 000 eurot maksma läinud käed-külge näitus, mis avab uksed filmimaailma telgitagustesse. Näitus jääb AHHAAs avatuks kuni aprillini. Pärast seda hakatakse näitust rentima muuseumidele ja teaduskeskustele üle terve maailma.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Kristina Kravets. 

Samal teemal:

• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi