ProgeTiigri programmi raames on valminud digitaalse õppevara kogumik, millest leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Kogumik asub aadressil www.progetiiger.ee 

Kutsume õpetajaid kogumiku mitmekülgsete võimalustega tutvuma. Selleks viime 1. novembrist – 15. detsembrini läbi 41 lühikoolitust üle Eesti. Koolituse esimeses pooles tutvustame kogumikku ning teises pooles saab iga osaleja ise mõnda vahendit proovida ja katsetada. Koolitused on tasuta, oodatud on kõik alus-, üld- ning kutseõppeasutuste õpetajad!

LEIA KOOLITUS!
 
Õpetajatele mõeldud veebipõhisest ProgeTiigri kogumikust leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Sobivaimad vahendid saab õpetaja kätte mugavat filtreerimise tööriista kasutades. Materjale leiab järgmistest valdkondadest: programmeerimine, robootika, 3D disain, nutiäpid ja multimeedia.

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Kuidas programmeerida putukat
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

Parimaks kondiitriks osutus Elena Bulynina (kutseõpetaja Irina Burkina) ning pagarite konkurentsis sai teise koha Juri Semeiko (õpetaja Dmitri Filippov). Kondiitrite seas oli Ida-Virumaalt finaalis ka Polina Konstantinova ning pagaritest Kristina Kuznetsova, kes oli viies.

Koostöös Eesti Peakokkade Ühenduse ning Profexpo OÜ-ga korraldatud noorte kokkade kutsemeistrivõistlusel “Noorkokk 2016” oli kutseõpetajate Julia Horohhordina ja Taimo Tamme juhendatav peakokk Darja Žerebtsova koos Jevgeni Birjukoviga neljas. Võistlusel osales ka peakokk Zanna Dmitrijeva koos Ranno Luhaväliga (juhendaja Mihkel Luus).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets soovis kõigile võistlejatele ka juhendajatele õnne ning tunnustas neid kõrgete kohtade eest.

“Kutsemeistrivõistlustel on kohal kogu Eesti paremik ning selles konkurentsis võita või esikolmikusse tõusta on suurepärane saavutus,” tunnustas Mets. “Tublid on ka kõik teised FoodFesti 2016 raames võistelnud õpilased, sest ainuüksi jõudmine sellisele tasemele on märkimisväärne kordaminek. Tõestasime taas, et nii meie õpilased kui õpetajad on Eestis oma ala tipud ning ühendatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on kool, kus kvaliteetset ametiharidust omandada.”

Võistluste peaeesmärk on propageerida vastavaid erialasid ja teadvustada õpilastele täisväärtusliku toidu tähtust nii enda kui oma kaaskodanike ehk tulevaste klientide toidulaual.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 17 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Hinnas on valdkondlikud IT-oskused
• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik

„Disainer ei loo ainult ilu, disainer lahendab probleeme. Graafilise disaineri töö on luua toimiv ja visuaalselt tasakaalustatud kommunikatsioon,“ ütles Tartu Kunstikooli trükimeedia kujundaja erialajuht ning võistluse korraldaja Janika Nõmmela Semjonov.

Viiendat korda toimuval graafilise disaini kutsemeistrivõistlusel hinnatakse disaineri loovust, kiirust ja täpsust ning teoreetiliste ja praktiliste teadmiste rakendamise oskust. Individuaalvõistlusel töötab reaalse kliendiprojektiga seitse noort kujundajat. 

Võistluste raames toimub ka üle-euroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2016 treeninglaager, kus oma oskusi lihvib Eesti esindaja graafilises disainis, Helis Lembe.

Võistlusöid hindab loomevaldkonna professionaalidest koosnev žürii koosseisus Mart Anderson, Marko Kekišev, Jaanus Eensalu, Keijo Kraus, Elari Kingo ja Külli Tammes. 

Kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Tartu Kunstikooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Kroonpress, MTÜ Tähtvere Selts ja Loyd.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses
• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid

Rahvusvahelise tudengianimatsioonide Grand Prix’ läks sel korral Belgiasse – parimaks animatsiooniks tunnistati Genti Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia tudengi Vincent Lyneni “Play Boys”.

Tänavu anti laste animatsioonikonkursil välja kaks Grand Prix’d, millest üks läks Albu Põhikooli õpilastele Kaarin Rannule, Grete Roosile ja Anna-Maria Praksile animatsiooni “AAAA” eest ning teine Tapa Gümnaasiumi õpilasele Keimo Jürnasele animafilmi “Minu esimene õppus” eest. Keimo pälvis ka 1. jalaväebrigaadi eripreemia militaarteemalise animatsiooni eest.

Militaaranimatsiooni konkursi võidutööks tunnistati Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ajateenijate Khristian Kevin Koniki, Viktor Uskovi ja Mattias-Johann Vlassovi konkursitöö “Salv”.

Festivali peakorraldaja Indrek Jurtšenko sõnutsi jõudis animatsioon tänavuse PPAFFiga 45 näitamiskohas ligi 18 500 vaatajani, sh bussi- ja rongireisijateni ning kümne maakonna kinohuvilisteni.

“Rõõmustav on tõdeda, et lastel on jätkuv huvi animatsioonikoolituste vastu. Nukufilmi Lastestuudio koolitustel Tapal, Haabneemes ja Kuressaares osales kokku 128 last, kelle seas oli nii eelmiste aastate tublimaid tegijaid kui ka uusi huvilisi. See teeb südame rõõmsaks!” märkis Jurtšenko.

PPAFFi teisel rahvusvahelisel tudengianimatsioonide konkursil osales neli väliskõrgkooli: Genti Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia, Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool, Valencia Polütehniline Ülikool ning Middlesexi Ülikooli Kunsti ja Disaini Kool. 

Nelja võistlusprogrammi hindas 27. oktoobril Viimsi kinos rahvusvaheline žürii koosseisus Mait Laas (Eesti), Lee Pak-Yee Aggie (Hiina) ja Edmunds Jansons (Läti). Ehkki animatsiooni peaauhind läks Genti, tunnistati parimaks animatsioonikooliks Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool.

Rahvusvahelise tudengianimatsioonide konkursi fotogalerii.

Konkursitulemused

RAHVUSVAHELINE TUDENGIANIMATSIOONIDE KONKURSS

Parim kool – Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool

Grand Prix – „Play Boys“, rež Vincent Lynen (Genti Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia)

I koht – "Mida enam ma tean” (“Čím víc vím”), rež  Marek Náprstek (Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool)    

II koht – "Vanamoodne" (“Outdated”), rež Martin Máj (Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool)    

III koht – "Õnnelik lõpp" (“Happy End”), rež Jan Saska (Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool)    

Žürii eripreemia tervikliku kujunduse eest – "Kalurid" (“Rybáři”), rež Bára Anna Stejskalová (Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kool (FAMU)    

LASTE JA NOORTE ANIMATSIOONIKONKURSS

Grand Prix

“AAAA” – Kaarin Rannu, Grete Roos, Anna-Maria Praks (Albu Põhikool)

“Minu esimene õppus” – Keimo Jürnas (Tapa Gümnaasium)

Tapa linna auhind

I preemia – “Popikad”, autorid Mari-Leen Talpas, Heleriin Gunin, Romi Tammeleht, Kristiine Kiisküla (Albu Põhikool)

II preemia – “Kulbiga tarkust taga ajamas”, autorid Sabrina ja Sandra Karajev (Tapa Gümnaasium)

III preemia – “Väravavaht Elmu”, autorid Jenni Vorontsov, Laura Vorontsov, Karina Kuul (Tapa Gümnaasium)

Valgejõe auhind

I preemia – “Ookeani sügavuses”, autorid Grete Paju, Karola Kuldsaar, Karita Kuldsaar, Loorelee Kirss, Eleanora Rahnik (Saaremaa Ühisgümnaasium)

II preemia – “Armastus”, autorid Emilia Loštšina, Ariana Arutjunjan (Tapa Gümnaasium)

Männikumäe auhind

I preemia – “Komeetide sadu”, autorid Randmar Tuulemäe, Iris Getter Tuulemäe, Keimo Jürnas (Tapa Gümnaasium)

II preemia – “Tulnukate rünnak”, autorid Chrystel Papstel, Kertu Zabukas, Ketlin Laderlich, Grete Kirpu (Rakvere Reaalgümnaasium ja Tapa Gümnaasium)

III preemia – “Äkiline rünnak”, autorid Martin Villem Mustonen, Roosi Rütman, Anniriin Noor, Laurits Rütman, Maria Kubja, Kreete Kalme, Anna Kubja, Markus-Erik Köst (Aegviidu Kool)

Ökoturismi arendamise auhind – “Kuningas paks”, autorid Marissa ja Karmen (Saaremaa Ühisgümnaasium)

Žürii eripreemiad

 “Pall”, autor Sandra Karajev (Tapa Gümnaasium)

 “Maha koolikiusamine”, autor Martin Erki Kähar, Joel Kuusik, Oskar Laur, Natali Sigijane (Haabneeme Kool)

MILITAARANIMATSIOONI KONKURSS

Grand Prix – “Salv”, autorid Khristian Kevin Konik, Viktor Uskov, Mattias-Johann Vlassov (Õhutõrjepataljon)

Žürii eripreemia – “Tragöödia”, autorid Artur Jürison, Karla Ribelus, Karmo Kips (Õhutõrjepataljon) 

PPAFFi viiendat hooaega toetasid MTÜ Tapa Linna Arengu Selts, Tapa vallavalitsus, SA Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Viimsi vallavalitsus, Euroopa Komisjoni Leader-programm jt. Koostööpartneriteks olid Priit ja Olga Pärn, MTÜ Nukufilmi Lastestuudio, Viimsi vald, Viimsi kino, Elron, GoBus, Tehnikarent, Eesti Kaitsevägi, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinnfilm, Nukufilm, Monstra, Atom Art jt. 

Priit Pärna Animafilmifestival sai alguse 2012. aastal Tapal ning kutsuti ellu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti animafilmirežissööri Priit Pärna auks. Tänavu toimud PPAFF viiendat korda ning kestis 10. oktoobrist 30. oktoobrini. PPAFF kannab ka sel hooajal EFFE kvaliteedimärki.

Allikas: PPAFFi pressiteade. 

Samal teemal:

• Animafilmide konkursi võitis Salme põhikool
• Filmitegu toetasid sõprus, töökus ja loovus
• Täna selguvad Viimsis rahvusvahelise tudengianimatsioonide konkursi parimad

Viljandimaa külakeskuseid külastanud võrgupidude sarja viimane sündmus võõrustab täna õhtul kuni 100 arvutimängurit eelkõige Viljandi maakonnast ning pakub võistluskogemust kaheksale meeskonnale.

Võrgupidude sarja eesmärk on pakkuda võistluselamust ning tutvustada võrgupidude korraldamise tehnilist poolt just väiksemates maakohtades elavatele noortele. „Pakume ainulaadset võimalust teha tutvust IT-süsteemide administreerimise ning haldamisega kõikidele huvilistele,“ sõnas tuuri idee autor Roger Ote.

Nelja tasuta tuuri jooksul on pakutud võrgupeo kogemust juba sadadele noortele ning lisaks täiendatud serverite ning arvutipargi ülesehitust. „Eesmärk on saavutada maksimaalne võrgu turvalisus ja stabiilsus tuuridel katsetades, et 9.-11. detsembril 41 meeskonda võõrustav Eesti suurim CS:GO võrgupidu „interLAN vol.6“ mööduks probleemideta,“ põhjendas tuuri vajadust Mikk Mihkel Vaabel.

Mustla Rahvamajas toimuvale võrgupeole on oodatud ka pealtvaatajad – lisaks erinevatele tehnikavidinatele on kohapeal võimalik saada ka tasuta pannkooke. Kellel pole võimalik kohapeale tulla, saavad jälgida võrgupeol toimuvat läbi kaamerasilma – kell 17.00 alustatakse otseülekandega, mis on nähtav siit.

Tasuta võrgupidude tuuri aitasid ellu viia Viljandi vald, Viljandi Kutseõppekeskus, Arvuti Parandus, NOCCO, IT Akadeemia, Tarvastu vald, Monster Energy, Tarvastu Motoklubi, Tarvastu Avatud Noortekeskus, Rallipood.ee.

InterLAN on Viljandi Kutseõppekeskuse arvutite ja arvutivõrkude erialal õppivate noorte poolt algatatud võrgupidude sari. Peale mängimistehnika vahetatakse ka kasulikke arvutialaseid teadmisi. Võrgupidude korraldamisega alustati aastal 2013.

Allikas ja fotod: korraldajate info. 

Samal teemal:

• 6.-8. maini toimub tudengite võrgupidu auhinnafondiga 5000 eurot
• Viljandis toimus võrgupidu

Kõigi osalejate vahel loositakse 1. detsembril välja 4 kinkepiletit ERMi külastamiseks.

Mardi- ja kadrisante on rahvausundis peetud viljakusõnne toojateks ja halbade jõudude eemalepeletajateks. Santideks maskeerimisel kasutati käepäraseid materjale, et muuta end vaimukalt loomaks või mõneks muuks tegelaseks. Kuressaare Ametikooli disainisuuna 3. kursuse dekoraator-stilistid maskeerisid end reklaamikursuse raames mardi- ja kadrisantideks, et juhtida noorte tähelepanu neile pühadele ja võimalusele teha odavatest materjalidest maske ja kostüüme, mis lähtuvad nii traditsioonidest kui tänapäevast. Vaata pilte siit!  

Kampaanias osalemiseks tuleb teha fotod mardi- ja kadripäeva maskidest, kostüümidest, tegevustest ja laadida need ERMi pildiaita. 

Mardi- ja kadripäeva kombestiku kohta lisainfot leiab siit. 

Allikas: ERMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• TTÜ muuseumi digiteeki on koondatud unikaalsed fotod Eesti tehnikaajaloost
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Tänavusel Teeviidal pakuvad eksponendid noortele varasemast põnevaid ja mitmekesisemaid võimalusi oma valdkonnaga tutvumiseks.

Lisaks temaatilistele aladele saavad noored pop-up-karjäärinõustamist, pealaval toimuvad diskussioonid töömaailma tulevikutrendide üle ja seal astub üles ka Jüri Pootsmann. Päeva juhib Harald Lepisk, juba registreerunud eksponentide taustaga saab tutvuda siin.

Loe lähemalt Eesti Noorsootöökeskuse kodulehelt!

Samal teemal:

• Suur inspiratsioonisündmus Teeviit 2015
• Tallinnas toimub suurim noorte infomess Teeviit 2014

„Eesti restorani- ja toidukultuur vajab hästikoolitatud järelkasvu ning kutsevõistlustel löövad särama just need tublid noored, kellel on annet, indu ja ambitsiooni. FoodFestil Noorkoka tiitli nimel võisteldes on õpilastel võimalus tulevastele tööandjatele silma paista ning koolidel oma koostööpartneritele tublide õpilaste kutsemeisterlikkust ja oskuski demonstreerida,“ sõnas Tallinn FoodFest 2016 peakorraldaja ja Profexpo OÜ juhataja Tiit Sarv.

Parimad noored kokad selguvad paarisvõistlusel Noorkokk neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 9. Electroluxi poolt sisustatud köökides ning seadmetega sisustatud boksides tuleb igal pea- ja abikoka võistkonnal valmistada eel- ja pearoog.

Taimetoidu eelroa kohustuslikeks tooraineteks on muskaatkõrvits, õun Granny Smith ning punane peet. Pearoa kohustuslikuks tooraineks on terve roogitud hõbe lõhe (Silver Salmon). Võistkondadel tuleb valmistada kuus portsjonit, viis kohtunikele ning üks publikule esitluseks.

Noorkoka kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Rakvere Ametikooli, Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Viljandi Kutseõppekeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Valgamaa Kutseõppekeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega ja Profexpo OÜ-ga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Parimad noored kondiitrid selguvad individuaalvõistlusel neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 10. Võistlustöödena tuleb õppuritel kohapeal valmistada 2 kg tort „Kuldne sügis“ ning võistlusele tuleb kaasa võtta kodutööna valminud puuviljavaliku kompositsioon. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima kondiitri kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus ja Eesti Leivaliit.

Parimad noored pagarid selguvad individuaalvõistlusel reedel, 28. oktoobril algusega kl 10. Võistlejad võtavad kaasa söödavatest taignatoodetest valminud kodutöö teemal „Tsirkus“ ning kohapeal valmistatakse võistlustööna kaks 600-grammist soolase täidisega pidulikku pirukat. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima pagari kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva ja Jõhvi õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilased. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus, Eesti Leivaliit ja Unilever Food Solutions.

Võistluste lisainfo ja ajakavad SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Räpina Aianduskool sai noorte floristide kutsemeistrivõistlusel kaksikvõidu
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses

Eesti delegatsiooni juht, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets põhjendas seda järgmiselt: „Säästva arengu peamine eesmärk hariduses on tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Oleme teinud suuri samme selle eesmärgi täitmise nimel. Võib öelda, et Eesti haridus on hea kvaliteediga, ning õpilastele on tagatud võrdsed võimalused. Uuringud näitavad, et teise astme hariduses ehk põhikoolis on Eesti õpilaste näitajad Euroopas ühed parimad ning needki arenevad pidevalt. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks seda, et pakutav haridus oleks kooskõlas tööturu vajadustega.“

Tegevuskava eesmärkide elluviimise ülevaatest selgub, et Eestis on haridus kättesaadav ning tasuta, olenemata inimeste soost, usust või sotsiaalmajanduslikust taustast. Oluline on õppija vajaduste ja võimaluste arvestamine.

Koolieelses eas on oluline tagada kõigile lastele hoid ja kvaliteetne alusharidus. Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatakse 3000 uue lapsehoiukoha loomist aastaks 2020. Eesmärk on siduda alusharidus ja lapsehoid ühtselt reguleeritud süsteemiks, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani.

Põhi- ja keskhariduse astmetel on proovikiviks ressursside kasutuse efektiivsus ja koolivõrgu kohanemine demograafiliste muudatustega. Koolivõrk tuleb viia kooskõlla toimunud muudatustega nagu kooliealiste laste arvu vähenemine umbes 40% võrra viimase 16 aasta jooksul, samuti linnastumine. Ühtlase õppekvaliteedi tagamiseks viiakse ellu koolivõrgu reform, mille eesmärk on riigigümnaasiumide käivitamine igas maakonnas. Õpetajakutse atraktiivsuse suurendamiseks tõstetakse õpetajate keskmist töötasu.

Kõrghariduses on eesmärk saavutada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Kõrgharidusele ligipääsu parandamiseks on loodud võimalus tasuta kõrghariduse omandamiseks kõigile täiskoormusega eesti keeles õppivatele õppuritele, samuti toimib vajaduspõhise õppetoetuse süsteem.

Elukestva õppe võimaluste pakkumiseks viiakse ellu täiskasvanuhariduse programmi, mille eesmärk on parandada keskhariduseta, erialase väljaõppeta ning vananenud oskustega inimeste võimalusi osaleda tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes.

Eesmärkide elluviimisel osalevad ka mitmed ühendused, nagu MTÜ Kiusamisvaba Kool kiusamisvaba programmi korraldamisega, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ettevõtete ja koolide koostöö arendamisega, MTÜ Eesti Haridusfoorum hariduse sõlmküsimuste analüüsimise ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamisega. 

Taust:

ÜRO tippkohtumisel 2015. a võeti vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Deklaratsiooni peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga. 

Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, millest üks puudutab ka haridust: tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Hariduse eesmärgi monitoorimist koordineerib UNESCO. 

Sellest tulenevalt on valitsus seadnud tegevusprogrammis eesmärgiks alushariduse korralduse ajakohastamise, gümnaasiumivõrgu korrastamise ning kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimise. Samuti on vajalik jätkata elukestva õppe võimaluste pakkumise ja laiendamisega. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Maris Lauri: meie ülesanne on kindlustada, et iga soovija saaks võimaluse digioskusi arendada

Päeva eesmärgi saab kokku võtta küsimusega: “Miks on vaja minna kuskile arenguriiki vaeseid aitama, kas Eestis on vaeseid vähe?”

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul ringleb arengumaade kohta nii palju müüte, et sageli on raske aru saada, mis on tõde ja mis mitte. “Kindlasti oleme kaugete riikide  ja sealsete murede osas täna targemad kui kümme aastat tagasi. Samas levib veel üsna palju väärarusaamu. On inimesi, kes arvavad, et arengukoostöö on sisuliselt “maakolgastes pärismaalaste narrimine.” Teised leiavad, et me ei saa aidata, sest sureme siin ise nälga. Kolmandad on veendunud, et maailmas ei ole aitamisega midagi paremaks muutunud." 

1. müüt: “Arenguriike saab aidata alles siis, kui meil endal enam ei ole ühtegi vaest inimest.” 

See müüt on üks populaarsemaid. Viletsust on absoluutselt kõikides maailma riikides, ka Eestis, ja iga vaese inimese aitamisega tuleb tegeleda. See, et Eesti teeb arengukoostööd, ei võta ei tähelepanu ega raha ära siinsetelt inimestelt. Vaesusel on erinevad palged. Arenguriikide vaesus tähendab sageli joogivee, teede, wc, arstiabi või koolide puudust. Neid lihtsalt ei ole või kui on, siis on need nii kallid, et inimesed ei saa neid endale lubada. 

2. müüt: “Eesti aitab arenguriike rohkem kui kohalikke inimesi.“

USAs läbi viidud küsitlused näitavad, et tavainimeste arvates antakse arenguabi ligi 25% eelarvest, tegelikkuses on see vähem kui 1%. Samamoodi on Eestiga - peamiselt tegeleme enda inimeste hoidmise ja aitamisega, arengukoostöö osa SKTst on 0,15%. Oluline on meeles pidada, et Eesti on aegade jooksul saanud nii arenguabi kui ELi toetusi 32 korda rohkem kui ise abi andnud oleme. Meile anti aastatel 1992-2002 arenguabi ligi 830 miljonit eurot ja ELi toetusi aastatel 2007-2013 pea 4,8 miljardit eurot. Aastatel 1998-2014 andsime ise arenguabi kokku 172,8 miljonit eurot. 

3. müüt: “Mina arenguriikidega kokku ei puutu, mina neid ei mõjuta ja ma ei saa ka midagi teha.”

Me ei mõtle sellele, kuid enamus meie toidust ja kaupades tuleb arengumaadest. Joome hommikul kohvi, mille on kasvatanud Lõuna-Ameerika talunikud. Meie riided on ilmselt õmmeldud Bangladeshis. Kodumasinad tulevad Hiinast, vaibad Indiast, kakao Elevandiluurannikult, nutitelefonide tooraine Kongost, pipar Kambodžast ja roosid Keeniast. Seda loetelu võiks jätkata lõputult. 

Tarbimine on suhe erinevates riikides elavate inimeste vahel. Meie tarbimisest sõltub, kas kaugetes riikides ja sageli keerulistes oludes elavad inimesed saavad mõistlikes tingimustes tööd teha, kas nad saavad piisavalt palka, et enda lapsed kooli panna, arsti juures käia või puhast vett juua. Suured muutused võtavad aega, kuid nad on võimalikud. Näiteks on viimase 15 aastaga suudetud 50% võrra vähendada koolisüsteemist väljas olevate algkooliealiste laste arvu. Lõpuks on aga oluline see, et hädasolijatele abikäsi ulatataks, kas siis kusagil kaugemal või siinsamas Eestis. 

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Mida uut ja kasulikku pakub Mondo maailmahariduskeskus?
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid