Akrediteeringu väljaandja on äri- ja juhtimishariduse kvaliteedi arendamisele pühendunud mittetulundusorganisatsioon European Foundation for Management Development (EFMD), kuhu kuuluvad 900 liiget 88 riigi akadeemilisest-, äri-, avaliku- ning konsultatsioonisektorist. EPAS akrediteering antakse äri- ning juhtimise õppekavadele, mida iseloomustab märkimisväärne rahvusvaheline haare ja kõrge õppekvaliteet. Praeguseks on EPAS akrediteeringu pälvinud ligi 107 õppeprogrammi 37 riigist.

EBSi bakalaureuseõppe juhi Anto Liivati sõnul pälvis nende ülikooli ärijuhtimise õppekava EPAS akrediteeringu esimese ülikoolina Eestis juba 2016. aastal ning tänavune teistkordne hinnang osundab antud õppekava arendamise jätkusuutlikkusele. „Tänavu 30. aastapäeva tähistava ülikooli jaoks on see kindlasti tähtis rahvusvaheline tunnustus, mis näitab, et Eesti vanima eraülikooli õppekvaliteet vastab maailma parimate ärikoolide standarditele,“ sõnas Liivat. „EPAS hindamiskomisjoni positiivne tagasiside annab kindlust, et oleme õppekava arendades teinud õigeid asju – suurendanud õppejõudkonna rahvusvahelisust, võtnud kasutusele kaasaegsete õppemeetodite rakendamist toetava õppetarkvara Canvas ning suurendanud tudengivahetust Euroopa paremate ärikoolidega.“

Liivati sõnul otsustavad tudengid ülikooli valides üha enam just selle järgi, kui kõrge on õppekava või kooli rahvusvaheline positsioon. „Tudengitele, eriti just välistudengitele, ei piisa vaid sellest, et meie õppekavadel on riiklik akrediteering või et oleme Balti regiooni vanim ärikool. Me peame pingutama rohkem, kui riiklikud miinimumnõuded kohustavad,“ selgitas Liivat. „Ainult suutlikkus konkureerida parimate ärikoolidega Euroopas ja mujal maailmas tagab meile kõrge positsiooni rahvusvahelisel haridusturul, toob EBSi rohkem välistudengeid ja -õppejõude ning võimaldab aidata kaasa Eesti majandusarengule.“

EPAS akrediteeringu saamiseks läbis EBSi õppeprogramm põhjaliku hindamisprotsessi, mille käigus hinnati muuhulgas programmi positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, õppekava sisu ja hindamiskriteeriume, tudengite õpitulemusi, lektorite sobivust ning õppekava vilistlaste käekäiku.

Tunnustuse saanud rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme ingliskeelne õppekava on üks EBSi vanemaid ja populaarsemaid õppeprogramme, mille on lõpetanud üle poole tuhande tudengi 17 riigist.

Lisainfo: EPAS akrediteeringu saanud ärikoolide loetuelu: http://www.efmd.org/accreditation-main/epas/epas-accredited-programmes

Allikas: EBSi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis toimub läbi aegade suurim teaduskonverents
• EBSi üliõpilased saavad lisatasuta õppida 60 ülikoolis üle maailma

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringide mitmekesisus on huvihariduses ja -tegevuses vähene. Selleks, et anda ideid ja lihtsustada uute teadushuviringide käivitamist, sisaldavad loodud üheksa näidisõppekava nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhiseid juhendajale.

Näidisõppekavad pakuvad tähelepanekuid ja ideid, mida huviringides läbi viia. Näiteks loodusõpetuses on eksperimentide hulka valitud nii meisterdamist kui vaatlemist ja uurimist. Kosmoseringides saavad õpilased teoreetilisi teadmisi universumist ja astronoomiast ning lisaks õpivad läbi viima mõõtmisi, katsetama prototüüpe ja tegema meeskonnatööd. Inseneeria aitab alustaval või juba toimival huviringil tutvustada elektroonikat, prototüüpide loomist ja testimist.

Audio-videoproduktsiooni näidisõppekava aga jagab nõuandeid, kuidas õpetada noortele videote tegemist, et saada osavateks youtuberiteks.

Näidisõppekava testinud Pernova hariduskeskuse õppealajuhataja Astrid Viik ütles: „Näidisõppekavadest on suur abi noorele juhendajale, kes pole enne õppekava tegemisega kokku puutunud. Kui noor õpetaja leiab näidisõppekavadest endale sobiva teema, saab ta sellest palju tuge. Kindlasti tuleks jätkata samasuguste näidisõppekavade tegemist ja lisada rohkem huvikooli õppekavade lõimingut, mis annaks  parema praktilise väljundi ja meeskonnatöö kogemuse.“

Veel lisanduvad uued näidisõppekavad selle aasta oktoobris-novembris  järgnevatele huviringidele: „Rakett69 huviring“, „Mänguline matemaatika“, „Loodusteaduslikud eksperimendid“, „Teaduslik kokandus“, „Teadusteater“, „Leiutamine“ ning „Lennundus ja droonid“. Näiteks on huviring "Mänguline matemaatika" planeeritud 9-12aastastele lastele, kus matemaatika lõimitakse programmeerimise ja robootikaga. Tundides lahendatakse elulist probleemi esmalt matemaatiliselt, hiljem see visualiseeritakse roboti abil ning korraldatakse katseid. 

Valminud näidisõppekavad:
1.Loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“ või „Maa ja teadus“ 1.-3. klassile ja 4.-6. klassile „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“. 
2.Loodusõpetuse praktilised tegevused 1.-3. klassis „Igapäevane teadus lastele“ 1. osa, 2.osa ja 3. osa. 
3.Kosmoseringideks saate mõtteid kahest näidisest „Uurime Universumi“ ja „Astronautika akadeemia“, mis on eelkõige 4.-6. klassile.
4.Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassile.

Kõik näidisõppekavad leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Näidisõppekavad on valminud TeaMe+ programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Lisainformatsioon: www.etag.ee/teadushuviharidus 

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium andis esmakordselt toetust huvialavaldkondade kvaliteedi arendamiseks
• Riik toetab tänavu ligi poole miljoni euroga 4523 noore malevasuve

Lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse.

„On selge, et alushariduses – nagu see sõnagi ütleb – pannakse alus tulevikuks. Selleks, et kooli jõuaksid kõik võimalikult võrdsetel tingimustel, peame lastega tegelema hakkama võimalikult vara ja erilist tähelepanu pöörama vähekindlustatud lastele. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme,“ ütles minister Mailis Reps. „Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta. Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib ka edaspidi. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu,“ lisas Reps.

Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. „Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps,” ütles Reps.

Eesti keel võimalikult vara selgeks

„Lasteaialaste iga on parim aeg, et tähelepanu pöörata keeleõppele ja parandada vene- või muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele oskust. Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema,“ lisas Reps.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.

Elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti- keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias. Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja kaasaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.

Tähelepanu õppekavale ja koolivalmiduse saavutamisele

Lisaks plaanitakse tulevase eelnõuga muuta koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, kus kirjeldatakse ja seostatakse võtmekompetentse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega ning lapse arengu tulemustega.

Plaanis on, et alushariduse seaduses määratletaks alla 3aastaste ja 3-7aastaste laste alushariduse korralduse eesmärgid. Kava kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel kohustus oma territooriumil elavate laste puhul senise 7. eluaasta asemel hakata arvestust pidama juba 3-aastaste laste kohta. Lisaks saavad koduõppel olevad lapsed käia koos vanemaga vähemalt kord aastas piirkondlikus lasteaias arenguvestlusel, et tagada lapse ettevalmistus kooliminekuks.

 Alushariduse kvaliteedi parandamiseks sätestatakse nõuded personalile ja laste rühmadele. Lapsehoius võib olla alla 3aastasi lapsi lapsehoidja kohta kuni viis. Kui lapsi on lasteasutuse alla 3aastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui 10, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aaron Burden. 

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne

75% sellest prügist haihtub seaduslikust jäätmekäitlusest. Illegaalses jäätmekäitlus- ja prügiladustamisäris liigub kümneid miljoneid dollareid, see saastab loodust ja kahjustab nende elu ja tervist, kes peavad selle saasta keskel elama.

Film "Waste tragedy" viib vaataja põnevale uurimisretkele läbi Euroopa, Hiina, Aafrika ja USA. Film toob selgelt esile, kuidas Euroopa jäätmekäitlussüsteem lekib kontrollimatuse, ahnuse ja korruptsiooni tõttu nagu sõel ning laseb hämaratel eksportööridel kõvasti vahelt lõigata. Näeme, kuidas Euroopa ja Aasia sadamaametnikud peavad lootusetut võitlust üle ookeanide kulgeva elektroonikajäätmete vooga. Ilmneb, miks USA on maailma suurim eksportija, ning kuidas Hiinas on terved linnad üleujutatud äravisatud tehnikaga, mida veetakse sinna massiliselt ja keskkonna tuleviku peale mõtlemata.

Selle tulemusena jõuavad vigased ja äravisatud arvutikiibid uutesse elektroonikaseadmetesse, mis kontrollivad meie argielu olulisi aspekte (näiteks ühistransporti) ja tekitavad nõnda tohutu turvariski.

Filmi treiler 

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Film linastub eestikeelsete subtiitritega 21. ja 22. märtsil kell 15.00 Tallinnas kinos Sõprus. Filmi juhatab sisse MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus esindaja. Õpetajatele valmistatakse ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Allikas: kino Sõprus info. 

Samal teemal:

• Taas klassiga kinno!
• "Klassiga kinno" eriprogrammi raames linastub detsembris dokumentaalfilm „Audrie ja Daisy“

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringe on meil vähe ja selleks, et anda ideid ning lihtsustada uute ringide käivitamist, on loodud üheksa näidisõppekava, mis on abimaterjaliks teadushuviringide läbiviimiseks. Sealt leiab nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhendeid huviringi tegevusteks. Lisaks on õppekavade juures ka vajaminevate materjalide loetelu ning abimaterjalid juhendajale ja viited taustainfole.

Õppekavad on vabalt muudetavad ja kohandatavad, materjali võib kasutada valikuliselt. Näidisõppekavade eesmärk on luua huviringe, kus toimub avastamine koos õpilastega.

1. 1.-3. klassile on erinevad loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“, „Maa ja teadus“ ja „Igapäevane teadus lastele“.

2. 4.-6. klassile on valida loodusringide materjale „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“ aga ka kosmoseringideks „Uurime Universumi“ või „Astronautika akadeemia“.

3. Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassides.

Enamuse näidisõppekavade maht on 210 tundi, mis on jaotatud kolmele õppeaastale ja kasutatavad huviringitegevuseks nii huvikoolis kui üldhariduskoolis. 

Õppekavad on kättesaadavad lingilt  www.etag.ee/teadushuviharidus/.

Näidisõppekavad on tehtud Euroopa Regionaalfondi TeaMe+ programmi raames. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Oktoobri filmiks on dokumentaalfilm „Sonita“, mis jutustab südamliku loo 18-aastasest Afganistani neiust, kelle unistuse elluviimisel on elus mitmeid takistusi. 

Filmi tutvustus:

Kui 18-aastane Sonita saaks ise valida, siis oleks Michael Jackson tema isa ja Rihanna tema ema. Ta jäädvustab scrapbook’i lõikeid oma suurest unistusest – saada kuulsaks räppariks. Hetkel on küll tema ainsateks fännideks teised teismelised tüdrukud, kellega koos Sonita Teherani varjupaigas elab.

Seal saab Sonita, kes on pagulane Afganistanist, nõustamist kogetud traumade järel, mille all ta on kannatanud, ning abi tuleviku välja kujundamisel. Aga tema perekonnal on muud plaanid – Sonita on pruut, kelle väärtus on 9000 dollarit. Kõigele lisaks ei ole naistel lubatud Iraanis laulda. Kuidas õnnestub Sonital ikkagi oma unistused täide viia?

Režissöör Rokhsareh Ghaemmaghami on isiklikult seotud sellele küsimusele vastamisega, tõstatades arutelu teemal, kuidas dokumentaalfilmide tegijad peaksid oma objektidesse suhtuma. See on vaid üks mitmetest üllatavatest keerdkäikudest noore naise põneval eneseotsingu teekonnal. Filmi tuumaks on Sonita vastuhakk sundabielu vastu läbi kunsti meediumi – luues muljetavaldava ja dramaatilise räpivideo.

Lisainfo ning filmi treileri leiate meie kodulehelt -  http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-sonita.

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele.

Film linastub eestikeelsete subtiitritega 18. ja 19. oktoobril kell 15.00. Õpetajatele valmistame taas ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee. Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Kinos Sõprus toimuv "Klassiga kinno" programm on  spetsiaalselt koolinoorte jaoks kureeritud programm, mille raames toome igal kuul noorteni ühe dokumentaalfilmi, mis muidu kinolevis kättesaadav ei ole. Programmi toetab Kultuurkapital. Väga hea meel on teatada, et aasta lõpuni on filmid välja valitud. Täpsem info filmide ja linastusaegade kohta meie kodulehel:

novembri film „Plastist ookean“ - http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-plastist-ookean

detsembri film „Audrie ja Daisy“ - http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-audrie-ja-daisy

Allikas: kino Sõprus info.

Samal teemal:

• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus

Õppekava on mõeldud ennekõike välistudengitele, kes õpivad praktilisi IT-oskusi, ettevõtlust ja eesti keelt ning kultuuri, vahendab ITuudised.ee.

"Eestis on seni puudunud võimalus õppida inglise keeles kõrghariduse esimesel tasemel tarkvaraarendajaks. Samal ajal on Eestis tuhandeid IT-spetsialiste puudu. Samuti on õpiränne parim viis uute eestimaalaste ühiskonda kaasamiseks. Täitsime ära kriitilise lünga Eesti kõrgharidussüsteemis," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Tarkvaraarenduse ja ettevõtluse õppekava on loodud koostöös Eesti suuremate IT-tööandjatega. Õppekaval on praktiline fookus. Suur osa õppest toimub läbi projektide ja praktikate. Õpe on välistudengitele tasuline ning kohti on piiratud arv.

Loe edasi ITuudised.ee.

Allikas: ituudised.ee

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• EBS hakkab koolitama mänguettevõtete juhte

Samuti olla kasuks inimestele ja ettevõtetele, kes plaanivad oma praegustes või tulevastes tegemistes kasutada mängustamis-turunduse võtteid.

Mängustamis-turundus (gamification) kujutab endast mängupõhimõtete ja mängudisaini elementide rakendamist mittemängulises kontekstis.

EBSi korralise dotsendi ja mooduli juhi Ülle Pihlaku sõnul on mängutööstus on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas. “Tegu on 100 miljardi dollari suuruse turuga, mille kasvuks prognoositakse keskmiselt 8% aastas,” ütles Pihlak. “Seoses mängude tootmise järjepideva tehnilise lihtsustumisega paisatakse iga päevaga turule üle 500 uue mängu. Paraku on neid, kes mängude pealt raha teenivad, vähe.”

Nt Facbooki kasutajate seas populaarne Candy Crush toob sisse 1 miljon dollarit päevas ja Pokemon Go koguni 4 miljonit dollarit päevas. Samas 50% arendajatest teenib alla 1000 euro kuus, 17% ei teeni midagi.

Praegu valitseb turul keerukas olukord, kus mängijate tähelepanu on järjest raskem võita. Samaaegselt muutuvad ka viimaste ootused aina nõudlikumaks ja see nõuab nii tootearendus- kui turundustegevuselt üha suuremaid investeeringuid. 

“Selle jaoks, et mäng hakkaks raha sisse tooma, peavad arendajad tundma nii mängija psühholoogiat kui ka matemaatikat. Tähtis roll on ka sellel, kuidas suudab juht oma meeskonda inspireerida, panna nad ideid genereerima ja neid analüüsima,” lisas Pihlak. “Juhi õlul on alati ka kõige raskemad otsused – vahel peab ta olema valmis loobuma suure vaevaga valminud tootest. Selge on see, et mängustuudiod vajavad traditsiooniliste ettevõtetega võrreldes teistsuguste oskustega juhte.”

EBSi uue õppemooduli sihiks on pakkuda tudengitele võimalust uutmoodi oskusteabe väljaarendamiseks. Mängujuhtimise moodulis omandab üliõpilane head oskused tarbijate kaasamise, organisatsioonilise produktiivsuse ning personali täiendamise ja hindamise vallas. Õpinguid aitab tõhustada ka EBSis äsja kasutusele võetud e-õppe platvorm Canvas, mille värske lähenemisviis aitab efektiivsemalt kasutada nii üliõpilaste kui ka õppejõudude aega.

Mängujuhtimise õppemoodulit loetakse EBSi avatud ülikooli raames ja see koosneb neljast 3 EAP mahulisest õppeainest ning õppetöö toimub inglise keeles. Õppeained on Game Design, Managing Creative Teams, Going to Market in the Game Industry ja Monetizing Freemium Apps.

Lisainfot leiab mooduli kodulehelt.

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• EBS võttis kasutusele maailmas tunnustatud e-õppe platvormi Canvas
• EBS alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõtetega

Õppekavagrupid on: arhitektuur ja ehitus, ärindus ja haldus, veterinaaria, põllumajandus, metsandus ja kalandus, keskkonnahoid, bio- ja keskkonnateadused ning tehnika, tootmine ja tehnoloogia.

„Õppekavagruppide kvaliteeti hindavad Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt moodustatud hindamiskomisjonid, kuhu kuuluvad eksperdid välismaalt ja Eestist. Õpe Eesti Maaülikoolis vastab heale rahvusvahelisele tasemele ning ülikool sai ekspertidelt palju häid nõuandeid, kuidas õppeprotsessi veelgi rohkem kaasajastada,“ ütles õppeosakonna juhataja Ina Järve.

EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu on kinnitanud hindamiskomisjonide aruanded, toonud välja õppekavagruppide ja õppekavade tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused õppekavade ning õppe kvaliteedi parendamiseks.    

Hindamine toimub vähemalt kord seitsme aasta jooksul ning selle eesmärgiks on kõrgkooli sisehindamise ja enesearenduse toetamine.​

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool valib septembris uue rektori
• Eesti Maaülikool võtab vastu enam kui 1100 tudengit

Kaas aitaks ka õpetajate oskuste parandamine ning õpetajate ja õpilaste koostöö. 

„Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendab HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Seni pole nii põhjalikult digioskuste õpetamist ja digivahendite kasutamist õppetöös analüüsitud. Uuring toob välja, et digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane ning sõltub eelkõige konkreetsest õpetajast ja koolist. „Kooliti on väga erinev, kuidas digitaalse kirjaoskuse õpetamist organiseeritakse ja milliseid oskusi õpilastele edasi antakse. Kuigi info otsimine ja kirjalike tööde koostamine arvuti abil on saanud loomulikuks õppetöö osaks, jäävad kahjuks tagaplaanile nutikamad sisuloome tegevused, nagu näiteks  andmeanalüüs, programmeerimine või veebilehe loomine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia huviringe pakuvad eelkõige suuremad koolid  ja nii varieerub pakutava IT-hariduse kättesaadavus kooliti märkimisväärselt,“ kommenteerib uuringu tulemusi Praxise analüütik Eve Mägi.

Analüütik Eve Mägi tõdeb, et killustatud lähenemine digioskuste õpetamisele on probleem, mis vajab hariduspoliitikas süsteemset lahendamist: „Tarvis on  kokkulepet, missuguses kooliastmes, kui suures  ulatuses ja missuguseid digioskusi peaks õpetama. Üks lahendus on muuta informaatika õppeainena kohustuslikuks ja  eraldi õppeainega võib alustada juba esimeses kooliastmes. Teine hariduspoliitika valik on veelgi tugevamalt lõimida digioskuste õpetamist erinevatesse õppeainetesse, kuid analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ebaühtlase korralduse jätkumise. Koolide ja õpetajate ettevalmistus ei ole selleks praegu piisaval tasemel.“  

Õpetajate ja õpilaste hoiakud toetavad õppetöös digivahendite kasutamist. Teisalt on suured käärid positiivsete hoiakute ja õpetajate oskuste vahel. „Kolmveerand õpetajatest arvab, et digivahendite kasutamine peaks olema kõigi koolitundide loomulik osa. See on väga hea näitaja. Et need positiivsed hoiakud ka hariduses peegelduks, on tarvis õpetajaid toetada. Praegu peab 30% õpetajatest enda ebapiisavaid oskusi üheks suuremaks takistuseks digioskuste õpetamisel,“ tõdeb Eve Mägi. Kõige enesekindlamalt tunnevad õpetajad end igapäevases internetisuhtluses, kuid teatud tegevustes – näiteks fotode, videote ja helisalvestiste tegemises ja keerulisemate probleemide lahendamises hindavad õpetajad oma oskusi kehvemaks kui õpilased. 

Praxise analüüs toob välja, et digioskuste õpetamisel võiks toeks olla ka õpilased ise, sest mitmetes digivaldkondades hindavad õpilased oma oskusi õpetaja omadest paremateks. Üle poole õpetajatest on õpilasi kui eksperte ka õpetamisse kaasanud. „Niisugune koostöö võiks olla sagedasem, sest kaasaegses õppetöös tegutsevad õpetajad ja õpilased partneritena. Klassruumis ei pea tarkused liikuma mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilased ise saavad oma kogemusi ja oskusi üksteisega jagada,“ toob Eve Mägi välja ühe lahenduse, mida võiks digioskuste õpetamisel senisest enam ja süsteemsemalt kasutada. 

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti.

Allikas: HITSA ja Praxise pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolides toimub digioskuste küsitlus
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama