Diskussioonis osalesid  ettevõtte Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Ave Lauringson, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, Praxise analüütik Eve Mägi, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Joosep Kään, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, Järveküla Kooli direktor Mare Räis ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere. 

Vt uuringu põhijäreldusi Koolielu artiklist „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“.

Uuringu „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“ tulemused on teada, pilt on fikseeritud, aga mida selle teadmisega peale hakata? Mis  on järgmised sammud ja kes vastutavad olukorra muutmise eest?

Ants Sild: Igaühel on oma osa, oma roll, räägime siis uuringu tegijatest, ministeeriumitest, Innovest, HITSAst. Küsimus on, kuidas kõik osalised ühe laua taha kokku saada. Uuringus on põhjalik ülevaade, kuidas praegu digioskuseid õpetatakse, aga järeldus ja põhisõnumid on meil teada juba pikka aega. Kuidas osapooled saaksid kokku ja edasi läheksid? Kuidas metoodiliselt asja parandada? Sellele tuleb mõelda. 

Mart Laanpere: Ka varem on digioskuste uuringuid toimunud, digipööre on paljudes koolides käimas. Kool ei ole nagu arvuti, et söödad programmi sisse ja siis hakkab järgmisel päeval teistmoodi tööle. Väikest maakooli ei saa muuta samamoodi kui suurt linnakooli. Kui tahame innovatsiooni, peame leppima sellega, et iga kool teeb innovatsiooni nii, nagu neil see parasjagu on võimalik. Unistus sellest, et on võimalik ühtlustada informaatikaõpe Eesti koolides, see jääbki unistuseks. Tallinna Ülikoolis lõpetab viimane informaatikaõpetaja oma õpingud sel aastal, rohkem ei ole keegi soovi avaldanud informaatikaõpetajaks õppida. Pole ka piisavalt analüüsitud riske, mis kaasneksid, kui informaatikaõpe muuta koolides kohustuslikuks. 

Birgy Lorenz: Koolid on erineva taseme ja eesmärkidega, ühed keskenduvad keeleõppele, teised maadlevad sellega, et lapsed üldse kooli tuleksid. Mõned on digi eesmärgiks seadnud. Eesti Informaatikaõpetajate Seltsis me näeme, et informaatikaõppe ühtlustamiseks on vaja häid õppekava näiteid. Kõige suurem kooli mure on, kuidas me tulemuslikkust mõõdame. Kas need on faktiteadmised või see, missugune õpilane oskab arvutiekraanil rohkem klõpsutada? Ja kas peaksime digi just sedamoodi mõõtma? 

Kristel Rillo: Digipädevus ehk kodanikuna infoühiskonnas edukalt toimetulemine  on õppekavas üldpädevuste osa. Meil ei ole õigust õpilasi nendest oskustest ilma jätta, õpetaja ei saa öelda, et see ei ole minu teema. See on õppekava kohustuslik osa. Teine teema on nutikamad IT-oskused (3D-disain, programmeerimine jms). See ei ole õppekava kohustuslik osa, aga näeme, et igal õpilasel peaks olema võimalus neid oskuseid omandada ja arendada. 

Mare Räis: Kord räägime oskustest arvutit kasutada, kord oskustest infoväljas toimida – need oskused tuleks kokku leppida. Miinimumtasand vähemalt tuleks kokku leppida, mida me lubame, et õpilane põhikooli lõpuks oskab. Koolidel on laiad võimalused hästi erinevad olla. Autonoomia põrkub sellega, mida kust hakatakse peale suruma või mida soovitatakse omaks võtta – e-testid, eksamite infosüsteem. Mida me tahame, mis on väljund?

Joosep Kään: Kõigepealt olekski vaja ühtlustada kõiki koole Eestis, mitte et kuskil on kool, kus on loomulik 3D-printimine, ja kuskil on kool, kus ei saada lihtsa Wordi dokumendiga hakkama. Et tööturul oleks noori, kes saaksid kõigega hakkama, on vaja koolides võrdseid võimalusi. Võrdsed võimalused ka õpetajal tehnoloogiat kasutada – oskus seda teha, vahendid selle tegemiseks.

Ave Lauringson: Digipädevuste ühtlustamine ei ole ühe asutuse teema. Tuleks võrgustikupõhiselt läheneda: digiedukad koolid koolitavad oma õpetajad välja ja hakkavad parimat praktikat jagama teistele. Nagu klassis – kiirematele antakse lisaülesandeid, aeglasemaid aidatakse järele. 

Mare Räis: Võtmesõna on vastutus, tuleb ainekavades määrata, millises aines mis kooliastmes võetakse vastutus millegi selgeks õpetamise eest. See tähendab koostööd, II klass lõpetas digioskuste õpingutega siin, III klass läheb samast edasi. Paneme oskused vastutusega paika. 

Ants Sild: Tehniliste vahendite kasutamise oskused on kriitiline teema. Enne kui minna inglise kirjanduse süvaanalüüsi juurde, peab lugema õppima. Tehnilised baasoskused tuleb noortele selgeks õpetada. 

Kas ja kuidas peaks riik kaasa aitama, et õpilastel oleksid võrdsed võimalused digivahendeid kasutada ja seeläbi digoskuseid omandada?

Ant Sild: Üks-ühele õpetusele alternatiivi ei ole, üks õpilane, üks seade. VOSK ehk võta oma seade kaasa on lahendus, me ei saa nähtavas tulevikus nii rikkaks, et kool ostab igale õpilasele oma seadme. 

Kristel Rillo: See õigus peab kõigil õpilastel olema – õigus omandada vajalikud digioskused. 97% õpilastest on oma seade olemas, mis ja kui kvaliteene, on omaette teema. Vaevalt et pisikese ekraaniga nutitelefonis keegi programmeerima hakkab. Riik toetab 4 miljoni euroga õpetajatele vajalike digiseadmete ostu, sh  e-hindamiseks vajalikud seadmed. Toimub võrguühenduste kaasajastamine. Aga see kõik võtab aega.

Birgy Lorenz: Koolides on tehnoloogia olemas, küsimus on pigem selles, mida me tunnis teeme. Kas me nõuame kõrgema taseme oskusi, kas need oskused tulevad kuskil nähtavale. Kui õpetaja ütleb, et jah, ma teen, siis mina küsiksin, et mida sa täpselt teed. „Nutitund igasse kooli“ algatuse raames olen näinud väga arenenud digitegevusi, ja on ka kõige lihtsamate haridusrobotite Bee-Bottidega tegutsemise tase. 

Mart Laanpere: Millistest digipädevustest me räägime, on oluline teema, kuidas tõlgendada digipädevusi. Seda ei saa teha eraldi õppekava üldisemast, õppekava uuendamise arutelust, aga pole kuulnud, et seda plaanis oleks. 

Kokkuvõtteks?

Mart Laanpere: Miks Eesti koolid on nii head PISA testis? Meid eristab muust Euroopast kooli suur autonoomia. Ärge võtke seda ära, see teeb meie kooli heaks. Kui midagi ühtlustada, siis väljundi mõõtmist. 

Kristel Rillo: Vajasime konkreetset olukorra  pildistust, selle uuring andis. Olen nõus, et autonoomiasse ei pea sekkuma, aga autonoomia eeldus on tugev koolijuht. Mis vajab sügavamat andmekaevet, on puhtalt IT-haridus. 

Eve Mägi: Et kaalutaks erinevaid toetusvõimalusi õpetajale koolis, kuidas kasutada olemasolevaid teadmisi kooli sees, koolide vahel, et digioskuseid integreerida õppetöösse. Kuskohast tuleb see ühtlus koolidesse, mis viib õpilase selle tasemeni, et aineõpetaja saab oma tunnis kasutada vähemalt baasoskuseid nõudvaid tegevusi. Et aineõpetaja ei peaks digi-baasoskuseid õpetama hakkama. 

Birgy Lorenz: Võrgustik töötab, haridustehnoloogida ja informaatikaõpetajate võrgustikult on õpetajad abi saanud. See viib parimaid edasi. 

Ave Lauringson: ProgeTiigri programmiga tuleb jätkata. Fookus rohkem nendele koolidele, kes vajavad järelaitamist. Et 9. klassi lõpuks oleks noorte digibaas nii tugev, et tööandja ei peaks tegelema täiskasvanud inimeste ümber- ega täiendõppega. 

Ants Sild: Koostööd ja üksteiselt õppimist peame endale rohkem meelde tuletama. Jõuline edasiminek parimate praktikatega on oluline. 

Samal teemal:

• Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kuld, hõbe ja pronks
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Kaas aitaks ka õpetajate oskuste parandamine ning õpetajate ja õpilaste koostöö. 

„Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendab HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Seni pole nii põhjalikult digioskuste õpetamist ja digivahendite kasutamist õppetöös analüüsitud. Uuring toob välja, et digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane ning sõltub eelkõige konkreetsest õpetajast ja koolist. „Kooliti on väga erinev, kuidas digitaalse kirjaoskuse õpetamist organiseeritakse ja milliseid oskusi õpilastele edasi antakse. Kuigi info otsimine ja kirjalike tööde koostamine arvuti abil on saanud loomulikuks õppetöö osaks, jäävad kahjuks tagaplaanile nutikamad sisuloome tegevused, nagu näiteks  andmeanalüüs, programmeerimine või veebilehe loomine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia huviringe pakuvad eelkõige suuremad koolid  ja nii varieerub pakutava IT-hariduse kättesaadavus kooliti märkimisväärselt,“ kommenteerib uuringu tulemusi Praxise analüütik Eve Mägi.

Analüütik Eve Mägi tõdeb, et killustatud lähenemine digioskuste õpetamisele on probleem, mis vajab hariduspoliitikas süsteemset lahendamist: „Tarvis on  kokkulepet, missuguses kooliastmes, kui suures  ulatuses ja missuguseid digioskusi peaks õpetama. Üks lahendus on muuta informaatika õppeainena kohustuslikuks ja  eraldi õppeainega võib alustada juba esimeses kooliastmes. Teine hariduspoliitika valik on veelgi tugevamalt lõimida digioskuste õpetamist erinevatesse õppeainetesse, kuid analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ebaühtlase korralduse jätkumise. Koolide ja õpetajate ettevalmistus ei ole selleks praegu piisaval tasemel.“  

Õpetajate ja õpilaste hoiakud toetavad õppetöös digivahendite kasutamist. Teisalt on suured käärid positiivsete hoiakute ja õpetajate oskuste vahel. „Kolmveerand õpetajatest arvab, et digivahendite kasutamine peaks olema kõigi koolitundide loomulik osa. See on väga hea näitaja. Et need positiivsed hoiakud ka hariduses peegelduks, on tarvis õpetajaid toetada. Praegu peab 30% õpetajatest enda ebapiisavaid oskusi üheks suuremaks takistuseks digioskuste õpetamisel,“ tõdeb Eve Mägi. Kõige enesekindlamalt tunnevad õpetajad end igapäevases internetisuhtluses, kuid teatud tegevustes – näiteks fotode, videote ja helisalvestiste tegemises ja keerulisemate probleemide lahendamises hindavad õpetajad oma oskusi kehvemaks kui õpilased. 

Praxise analüüs toob välja, et digioskuste õpetamisel võiks toeks olla ka õpilased ise, sest mitmetes digivaldkondades hindavad õpilased oma oskusi õpetaja omadest paremateks. Üle poole õpetajatest on õpilasi kui eksperte ka õpetamisse kaasanud. „Niisugune koostöö võiks olla sagedasem, sest kaasaegses õppetöös tegutsevad õpetajad ja õpilased partneritena. Klassruumis ei pea tarkused liikuma mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilased ise saavad oma kogemusi ja oskusi üksteisega jagada,“ toob Eve Mägi välja ühe lahenduse, mida võiks digioskuste õpetamisel senisest enam ja süsteemsemalt kasutada. 

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti.

Allikas: HITSA ja Praxise pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolides toimub digioskuste küsitlus
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama

Konkursi eesmärgiks on Eesti noorte üld- ja digipädevuste arendamine ning  IT-teadlikkuse tõstmine. Ideekonkurss suunab õpilasi märkama koolis ette tulevaid probleeme ja õppimisega seotud väljakutseid ning leidma neile nutikaid tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi, mida Eestile sünnipäevaks kinkida.

Osalema on oodatud kuni neljaliikmelised võistkonnad, kelle esitatud ideede hulgast valitakse välja 20 kõige paremat. Parimate ideede autorid saavad võimaluse osa võtta kahepäevasest hackathoni laagrist Võrumaal Rõuge põhikoolis 8.-9. juunil 2017. Laagris toimuvate põnevate töötubade jooksul annavad kogenud juhendajad ning mentorid laagrilistele hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskuseid, et oma ideid edasi arendada ning esitleda. Kõige nutikamate ideede ning lahenduste autoreid ootavad ka auhinnad.

“Hackathon annab 4.-8. klasside õpilastele läbi mängulise tegevuse võimaluse mõelda viisidele, kuidas ise oma koolielu paremaks muuta. Sellele vanuserühmale ei korraldata tihti hackathoni taolisi sündmusi, kuigi ka nendel noortel on palju asjalikke ideid. Hackatonil saavad osalejad vajalikke teadmisi ja uusi oskusi, et neid ideid ellu viia,” ütles Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

“Usun, et hackatonil hoogu saanud ideedest kasvavad välja head lahendused Eesti koolile,” lisas sündmuse projektijuht ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossman, kes ootab kõiki noori rõõmuga Rõugesse, mis on tuntud innovaatiliste ideede poolest.

Ideid saab konkursile esitada 22. maini 2017 selleks ettenähtud vormil SIIN ning finalistid kuulutatakse välja 24. mail 2017 NutiLabori veebilehel.

Hackathoni korraldavad MTÜ Nutivõlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Microsoft Eesti, Telia, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Rohkem infot ja registreerimine NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee

Allikas: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Majandusministeerium toetab tehnoloogia huvihariduse kättesaadavust
• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid

HITSA eestvedamisel viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „IKT-haridusest: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused lasteaias ja üldhariduskoolis“, mis kaardistas Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide IKT huviringid ning õppekavades kirjeldatud digioskused, tegi ülevaate digioskuste lõimimisest õppeprotsessis ning uuris, millised on õpetajate võimalused ja oskused juurutada muutunud õpikäsitust ning arendada õppijate digioskusi. Esmakordselt on nii põhjalikult kaardistatud infotehnoloogia õpetamine meie haridusasutustes.

Uuringutulemuste tutvustamisele järgneb tulevikku vaatav arutelu teemal, kas ja mida peaks meie hariduspoliitikas muutma, et soodustada digioskuste arendamist õppetöös. Paneelis saavad sõna õpetajate ja õpilaste esindajad koos teiste valdkonna ekspertidega, kaasa saab rääkida ka publik. Tutvu kavaga siin. 

Esitlus toimub 16. mail kell 15–17 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4C, Tallinn). Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume huvilistel registreeruda hiljemalt 12. maiks!

Uuring viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel
• Pärnu linna eÕppe päev
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid
   

Autor: Gustav Adolfi Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja Koolielu kehalise kasvatuse ainemoderaator Jaanika Rändla

Põhjuseks, miks kehalises kasvatuses kuigi hoogsalt nutiseadmeid ei kasutata, on võibolla õpetajate ebakindlus digivahendite kasutamisel, maakoolides nutiseadmete vähesus ja ka õpetajate arvamus, et digivahendite tundmaõppimine on suur ettevõtmine, millega kaasneb märkimisväärne ajakulu ning, et õpilased istuvad niigi palju nutiseadmete taga, et targem on neid sellest võimalikult palju eemal hoida. Digivahendite kasutamine õpilastele aga väga meeldib ja tihti aitab tõsta huvi aine vastu. Seetõttu tooksingi mõne näite digipädevuste kujundamise kohta, mille abil õpetaja töö läheb pigem lihtsamaks ja õpilaste huvi suureneb.

Taustaks niipalju, et idee sai alguse ujumistundidest. Nagu ikka, jäi paljudel õpilastel tervislikel põhjustel õigel ajal ujumine vastamata. Järele vastamiseks oli väga keeruline leida ühist aega, mis kõigile sobiks, sest ujula ei asu meie koolis. Seetõttu tuli tihti käia mitu korda üksikute õpilastega eraldi vastamas, mis tundus väga ajakulukas ning osade õpilastega ei suutnudki leida ühiselt sobivat aega. Siis tekkiski mõte, et suuremad õpilased (kasutasin seda gümnaasiumiõpilaste puhul) võiksid filmida üksteise sooritusi. Video pealt on näha nii distantsi aeg, kui ka tehnikat, sõltuvalt sellest, mida keegi hindamisel oluliseks peab.

Õpilastel endil oli väga põnev jälgida oma sooritusi ja näha, et tõepoolest mõni asi saaks tehniliselt parem olla, mis ühtlasi suurendas huvi õpetatava vastu. Filmijad said arendada oma digipäedvuse osaoskusi, nagu info salvestamine ja taasesitamine. Järelevastajatel tuli saata video õpetaja meilile, seeläbi arenes info ja sisu jagamise osaoskus. Järelvastama mindi koos filmijaga, seega oli vastajal alati olemas ka järelvalve. Kuna ujumises on alatasa vabastatud õpilasi, siis võikski neid rakendada filmijatena. Siis on nad tundi paremini kaasatud ja ujujatel pärast põnev oma sooritusi analüüsida.

Sama mõtet saaks kasutada näiteks pikemates jooksudes, kus piisab sekundilisest täpsusest. Kaasõpilane filmib õpilase sooritust ja video pealt on näha soorituse aeg. Õpetaja hoiab oma aega kokku, kui ei pea õpilasega eraldi staadionile minema (näiteks meil asub staadion koolist pisut eemal). Ja õpilane saab vastamiseks endale sobivaima aja valida.

Teine näide on orienteerumisest. Erinevate asjaolude tõttu tuli õpilased ühel päeval ootamatult orienteeruma saata. Kaart oli olemas, aga peale olid märkimata jäänud kontrollpunktid. Sellest sai alguse idee, et õpilastel endil tuleb märkida kaardil olevate tänavate nimed. Arvesse läksid need tänavanimed, millest oli nutiseadmega pilt tehtud. Seda seetõttu, et õpilased ei kirjutaks oma mälu järgi tänava nimesid, vaid ikka läbiks raja ka. Lisaks pidi iga pildi peal olema mõni grupiliige (rada läbiti paarides või kolmikutes), et välistada piltide jagamist/saatmist omavahel. Jällegi arenes salvestamise ja taasesitamise osaoskus.

Need kaks näidet tõestavad, et nutiseadmed võivad teha kehalise kasvatuse õpetaja töö oluliselt lihtsamaks ja vastupidiselt ootustele õpetaja aega hoopiski säästa.

Lennukaid ja lihtsaid ideid nutiseadmete kasutamisel!

Vaata veel digipädevuse näiteid kehalises kasvatuses erinevatele kooliastmetele:

• http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/kehaline-kasvatus/i-kooliaste-kehaline-kasvatus/
• http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/kehaline-kasvatus/ii-kooliaste-kehaline-kasvatus/
• http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/kehaline-kasvatus/iii-kooliaste-kehaline-kasvatus/
• http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/kehaline-kasvatus/gumnaasium-kehaline-kasvatus/
• https://koolielu.ee/waramu/view/1-30eb3283-1a2a-4706-a6b7-f0ec212aa0ea

Kasutatud allikad:
http://oppekava.innove.ee/digipadevus-oppekavades/

Samal teemal:

• Digipädevuse näited kehalises kasvatuses I kooliastmes
• Digipädevuse näited kehalises kasvatuses II kooliastmes

Õppija 21. sajandi üldpädevuste hulka kuulub digipädevus, mille omandamisel on koolil täita suur roll. Järgnevatel aastatel asutakse õpilaste digipädevusi mõõtma. Milleks seda vaja on? Mida ja kuidas mõõtma hakatakse? Milline on õpetaja roll selles kõiges ja millised peaks õpetaja enda digipädevused olema? Eelmainitud teemade kõrval pakume ideid, kuidas kaasata õppetöösse õpilugusid ning mõtleme turvalisusele – millele peaks nii õpetaja ise kui ka õpilased tähelepanu pöörama nutiseadmeid kasutades.

Otseülekanne seminarilt algab 1. detsembril kl 10.00 siin:

Foto: Toomas Huik

Tänavusel konverentsil on uuendusena ka sektsioon, kus koolilapsed õpetavad õpetajaid näidistundides. Konverentsi lõpetab Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi uue kooliaasta algusele pühendatud sõnavõtuga.

Pika traditsiooniga Narva pedagoogilise konverentsi eesmärk on mitmekeelsete koolide õpetajate ja juhtkonna kutsepedagoogiliste pädevuste arendamine ning hindamis- ja eneseanalüüsi oskuste ja kompetentside tõstmine kogemuste vahetamise ja uute lähenemiste tutvustamise kaudu. Algusaastatel vene õppekeelega koolide õpetajatele suunatud kohalik konverents on praeguseks kasvanud üle-eestiliseks.

Tänavuse konverentsi põhiteemaks on Eesti õpetajate ja õpilaste digipädevused ning nende arendamise perspektiivid. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab konverentsil digipädevuste ja nende hindamise mudelt, mis ministeeriumi tellimusel valmis käesoleval aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt.

Konverentsi üheksas erineva temaatikaga sektsioonis jagavad Eesti koolide ja lasteasutuste õpetajad kogemusi infotehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis. Esmakordselt on konverentsil sektsioon “Muna õpetab kana”, kus kooliõpilased viivad läbi näidistunde õpetajatele infotehnoloogia kasutamisest õppeprotsessis. Samuti on esmakordselt konverentsil lastevanematele mõeldud sektsioon, kus räägitakse lastevanemate kaasamisest mitmekeelsesse õppesse Soome, Läti ja Eesti koolide näitel.

Konverentsi peakorraldaja TÜ Narva kolledži täienduskoolituse peaspetsialist Tatjana Babanskaja rõhutab, et oluline on, et haridusteemade arutellu oleksid kaasatud kõik osapooled, nii haridustöötajad, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad, õpilased ja nende vanemad, kui ka rahvusvahelised eksperdid.

XVII Narva pedagoogiline konverents algab reedel, 26. augustil kell 11:00 Tartu Ülikooli Narva kolledžis aadressil Raekoja plats 2, Narva.

Konverentsi kavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Foto: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Samal teemal:

• Digipädevused muutuvad kutsehariduses üha aktuaalsemaks
• Valgas lükatakse uus haridusaasta käima konverentsiga

Seminaril uuritakse, kas ja kuidas aitavad erinevad digitehnoloogiad kaasa muutunud õpikäsituse ja digikultuuri juurutamisele kutsehariduses. Muuhulgas tuleb arutluse alla, kuidas digikogukond koolis saab õpetajale tõhusat tuge pakkuda. Samuti räägitakse digitaalsete töövahendite kasutamisest ning 3D ja robootika lõimimise võimalustest. Juhiseid jagatakse ka õppevara loomiseks ja pilvelahenduste rakendamiseks kutseõppes.

„Seminar avab uue kooliaasta ja ühtlasi aitab kaasa ka digipöörde programmi elluviimisele kutsehariduses,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Kuna töökeskkond kolib üha enam digitaalsetesse seadmetesse, siis ootavad tööandjad kutsekoolide lõpetajatelt ka erialaseid digipädevusi. Selleks, et kutseharidus püsiks konkurentsivõimelisena, on väga oluline, et kutsemeistrite koolitamisel pööratakse tähelepanu ka digitehnoloogia kasutamisele.“

Seminaril saabki suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustavad Räpina Aianduskooli, Luua Metsanduskooli, Viljandi Kutseõppekeskuse ja Valgamaa Kutseõppekeskuse esindajad koostöös ettevõtjatega põhjalikumalt nelja valdkonna võimalusi - aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus ja majutusteenindus ning transporditehnika.

Seminari läbiviimisesse on kaasatud ka HITSA koostööpartnerid SA Innove ja SA Kutsekoda, kes tutvustavad strateegilisi arengusuundi.

Päevakavaga saab tutvuda siin.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus juhib Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi tööd, kuhu kuuluvad 28 kutseõppeasutust üle Eesti. e-Kutsekooli konsortsiumi missiooniks on digiajastule vastava hariduse arendamise kaudu võimaldada õppijatele mitmekesisemad, paindlikumad ja kvaliteetsemad õppimisvõimalused ning toetada seeläbi elukestvat õpet ja Eesti regionaalarengut.

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kutseharidus on tulevikku vaatav valik
• Kutsekoolides on veel vabu õppekohti

Sel aastal saab kuulda digipädevuste hindamismudelist, näha viise digipädevuste rakendamisest õppekavasse ja ainetundidesse ning muidugi katsetada uusi töövahendeid. Lisaks pakuvad kuus Eesti kooli erinevates töötubades oma parimat praktikat IKT rakendamisest ainetundides.

Kava ja täpse info leiab Gustav Adolfi Koolituskeskuse kodulehelt.

Allikas: GAGi Koolituskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. IKT-seminar GAG-is 2013.

Samal teemal:

• Augustis toimub seminar “IKTst koolitunnis õpilastelt ja õpetajatelt”
• GAG-i IKT-seminar julgustab õpetajaid esinema ja katsetama
• iPad tunnis: võlu ja valu
• Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud