Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

HITSA koostöös HTM-iga avas sellel sügisel ajaloo suurima toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks.

Toetusega soovitakse arendada õpilaste ja õpetajate digipädevusi, toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, tagada õpetajatele õpetamiseks vajalikud seadmed ning kasvatada põhikoolide e-hindamisvõimekust. Toetuse saamise aluseks on põhikoolis õppivate õpilaste arv.

Seadmete hanke summaks on seitse miljonit eurot, millest neli miljonit eraldab HTM ning kolm miljonit eurot on koolipidajate enda panus.

Kuid enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli kattev digiplaan. Seda aitab teha Digipeegli keskkond, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Koolide digiküpsuse hindamisraamistik loob hea võimaluse endasse vaatamiseks ning on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast:
1.    Muutunud õpikäsitus
2.    Muutuste juhtimine
3.    Digitaristu

Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks. Kriteeriumid iga mõõdiku jaoks on sõnastatud viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal. Digiküpsuse hindamisraamistiku leiab Digipeegli keskkonnast, kus saab graafiliselt oma kooli digiküpsuse valdkondade tasemeid näha.

Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda aastaks 2019. Hetkeolukorra analüüs annab koolile ja koolipidajale selge pildi, kus me praegu oleme, seega on kriteeriumi väidetele soovitatav ausalt vastata. Eesmärgi paika panemisel tuleb selgitada seda, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani  koostamisel ei nõuta algselt, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale. Samas võiks kool kahe kuu jooksul tegevusi kinnitavaid dokumente ja viiteid veebikeskkondadele Digipeeglisse lisada, mis annaks ka sisuliselt põhjendatud ülevaate digiküpsuse seisust.  

HITSA kasutab Digipeegli keskkonda riikliku meetme rakendamiseks, kuid me väga loodame ja soovime, et koolipidajad koos koolidega ei võtaks Digipeegli keskkonda pelgalt kohustusena, vaid võimalusena saada endale kasulik tööriist, mis aitab hinnata kooli kui organisatsiooni digiküpsust ning seada strateegiliselt eesmärke ja neid järgida.

Et Digipeegli keskkonda ja uut hindamismudelit kõigile koolipidajatele ja koolijuhtidele tutvustada, korraldab HITSA 2016. aasta sügisel ka ringsõidud maakondade omavalitsustesse.

Meetme materjalidega saate tutvuda HITSA kodulehel http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede.

Autor: Ene Koitla, HITSA juhatuse liige

Haridus- ja Noorteamet