Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu juht Kristi Ploom märkis, et õppurite ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtluse õpetamine on Eesti paremaks muutmisel võtmeküsimus. „Konkursiga innustame noori oma ettevõtlikke ideid ellu viima, soodustame õpilaste initsiatiivi ja õhutame koostööd tegema. Konkursil osaledes saab ka pikk suvevaheaeg põnevamalt sisustatud,“ sõnas Ploom.

Ettevõtlikke tegusid saab esitada konkursile kahes kategoorias: äriline tegu, mille tulemusena valmib toode või teenus ning sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada näiteks mõnda kogukondlikku probleemi. Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidud.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte, sest suuremate tegude tegemiseks on üldjuhul vaja rohkem abikäsi ning tiimitöös tekkiv sünergia aitab lastel ja noortel tegusid paremini ellu viia. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval TTÜ Mektorys oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Konkursi tingimused

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Miks annan ettevõtlusõppetunde suisa viies koolis?
• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust

Narva linnas 1. septembril 2022 alustav riigigümnaasium saab nimeks Narva Gümnaasium ja sinna kavandatakse 900 õppekohta.

Narva riigigümnaasium on Eesti 19. riigigümnaasium, Ida-Virumaal kolmas Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi järel.

Riigigümnaasiumi tulek Narva linna on suure mõjuga, see toob kaasa linna koolivõrgu ümberkujundamise: lisaks riigigümnaasiumi loomisele plaanitakse uuendada ka Narva Eesti Gümnaasiumi hoone ja Narva Kesklinna Gümnaasiumi baasil tekkiva põhikooli hoone.

Narva linnas tegutseb 11 kooli: 2 põhikooli, kaheksa keskkooli ja üks täiskasvanute gümnaasium. Õpilasi on kokku 6146.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad
• Rapla tulevane riigigümnaasium sai nurgakivi

„Eesti haridus on maailmas üks paremaid ning selle taga on meie professionaalne õpetajaskond. Varasemate TALIS uuringute tulemused on näidanud, et Eesti õpetajad on avatud muudatustele ja valmis õppima kogu oma karjääri jooksul. Töötame selle nimel, et toetada õpetajate professionaalset arengut parimal võimalikul viisil ning luua neile tööks soodne keskkond,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Käesoleva uuringu tulemused aitavad meil saada tagasisidet tehtud tööle ning suunata tulevikusihte parimal võimalikul viisil. Rahvusvaheline võrdlus annab hea võimaluse õppida teiste sarnaste riikide praktikatest,“ tõi minister Reps välja uuringu olulisuse.

TALIS (Teaching and Learning International Survey) on rahvusvaheline OECD uuring, mis keskendub informatsiooni kogumisele õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. Selles osalevad õpetajad, kes töötavad põhikooli 7.-9. klassides. Küsimustikega uuritakse õpetajate professionaalse arengu toetamise võimaluste asjakohasust, enesetõhusust ja tööga rahulolu, õpetamispraktikaid ja õpetamisega seotud uskumusi, töö tagasisidestamist ja tunnustamist, õpikeskkonda ja suhteid, praktikaid ja tööalaseid hoiakuid ning nende seoseid koolijuhtimisega.

Sihtasutus Innove TALISe koordinaator Ülle Übius kutsub üles kõiki uuringu valimisse kuuluvaid õpetajaid ja direktoreid kindlasti osalema. „See annab võimaluse rääkida kaasa olulistes küsimustes nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kus huvi meie haridussüsteemi vastu on järjest kasvamas,“ ütles Übius.

Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene taoline uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. Teine uuring oli 2013. aastal ning sellest võttis osa 34 riiki. Eesti osales mõlemas uuringus. Täna alanud kolmandasse uuringusse on aga kaasatud juba 48 riiki üle maailma.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2019. aasta juunis.

TALIS 2018 uuring viiakse läbi ESF programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames.

Lühikokkuvõte uuringust. Täpsem teave Innove või OECD veebides. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti üldhariduskoolides toimub rahuloluküsitlus
• TAI toetusel ilmus tundeoskuste raamat noortele

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest;
• Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;
• Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest;
• Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;
• Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest;
• Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest;
• Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest;
• Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Tänavuste laureaatide tutvustused.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades
• Teadushuvi väärib võimalust

Kõrghariduses kasvas doktoriõppe lõpetajate arv.

Tõhusus gümnaasiumi tasemel haridust korraldada on paranenud: pinnakasutus õpilase kohta on muutunud väiksemaks ning õpilaste arv õpetaja kohta suuremaks. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul annab tõhusam hariduskorraldus võimaluse õpetajate palgatõusuks.

Kasvanud on haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal: 86% lasteaiaõpetajatest, 88% põhikooliõpetajatest ja 90% gümnaasiumiõpetajatest vastavad nõuetele.

Üldkeskhariduse lõpetanute hulgas on kasvanud õpilaste võõrkeeleoskus: enam on nii neid, kes saavutavad B1 kui ka neid, kes saavutavad B2 taseme.

Kutsekoolide lõpetajate arv on aastaga enim kasvanud IKT ja tervise ning heaolu valdkondades. Aune Valgu sõnul on töökohapõhise õppe populaarsuse kasv väga rõõmustav: „Kutsekoolide lõpetajatest juba 9,5% ehk peaaegu iga kümnes on õppinud õppevormis, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes.“

Kõrghariduses on kasvanud lõpetajate arv doktoriõppes, samuti on lõpetajaid rohkem IKT valdkonnas. Jätkuvalt kahaneb üliõpilaste arv, samas suureneb välisüliõpilaste hulk, kes moodustavad meie kõrgkoolide õppijatest 9,5% ja eelmisel aastal vastuvõetutest juba 12%.

„Edukus tööturul ehk lõpetajate hõive- ja palgastatistika näitab samuti positiivset trendi, sest palgad kasvavad,“ ütles Aune Valk ja lisas, et kutsehariduses on palgakasv olnud kiirem kui kõrghariduses. Kõrgeimat palka saavad kutsehariduses IKT, turvateenuste ja tehnikaalade lõpetajad, kõrghariduses lisanduvad neile transporditeenused, õigus, arhitektuur ja ehitus.

Haridus- ja Teadusministeerium on tulemusnäitajaid avaldatud kolm aastat. Näitajaid saavad kasutada haridusasutused, koolide pidajad, lastevanemad, õppijad ja kõik huvilised, kes soovivad tutvuda, kuidas koolid tegutsevad.

Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – kui palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi ning kui edukad ollakse järgmise haridustaseme omandamisel. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Lisaks iseloomustatakse õppeasutuste tegutsemise tõhusust ja eeldusi.

Näitajatega saab tutvuda: www.haridussilm.ee

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

„Uus erakoolide rahastamiskava annab kõigile paremad võimalused kättesaadava, kvaliteetse ja mitmekesise üldhariduse omandamiseks,” sõnas minister Mailis Reps. „Tähtis on see, et avarduvad ka madalama sissetulekuga perede laste valikuvõimalused.“

Seadusemuudatus näeb ette, et juhul kui erakooli pidaja soovib saada tegevustoetust 100% ulatuses omavalitsuse koolide tegevuskulu suurusest, siis tuleb pidajal rakendada õppemaksule lage, mis on tänavu 35% , järgmisel aastal 30% ja alates 2020. aastast 25% alampalgast. Lisaks madalale õppemaksule tuleb erakoolil tegevuskulu toetuse saamiseks pakkuda kvaliteetset õpet ja tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus. Kogu teenitud kasum tuleb investeerida erakooli tegevusse. Tegevuskulutoetuse saamiseks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Need erakoolid, mis seaduses toodud tingimustele ei vasta, saavad riigieelarvest tegevuskulude toetust 75 protsendi ulatuses asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Erakoole tegutseb sel õppeaastal 54 ja eraüldhariduskoolides õpib ligi 7800 last.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Omavalitsuste haridustoetus kasvas 253,7 miljoni euroni
• Erakooliseadus annab omavalitsustele õiguse kaasa rääkida koolivõrgu kujundamisel

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel, e-posti aadressil keeletegu@hm.ee  või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500‒1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-aadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Viimased 10 aastat on Käosaar töötanud haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhatajana, kus ta on eestikeelsele aineõppele ülemineku eestvedaja, vene õppekeelega koolide toetusprojektide algataja ning mitmekultuuriliste koolide mudeli üks loojatest ja arendajatest.

Käosaar on sihtasutuse tegevusega seotud organisatsiooni asutamisest saadik 1998. aastal.

Loe edasi ERR uudisteportaalist.

Allikas: ERR

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Õpetajakoolituse suunana nähakse aine- ja keeleõppe lõimimist

Minister Mailis Repsi sõnul on omavalitsustele lisaraha andmise eesmärk muuta lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks. „Motiveerime omavalitsusi ka ise panustama palgatõusu, samuti loome võimaluse parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust,“ ütles minister Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisel oleme seadnud sihiks nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse parandamise, et suurem hulk noori saaks oma huvidega tegeleda ning nende valikuvõimalused oleksid laialdasemad ka maapiirkondades.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks.

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on omavalitsustele sel aastal ette nähtud 5,7 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetus 14,25 miljoni euroni aastas. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad näitajad nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lisaraha kasutamiseks peab omavalitsustel olema eraldi või mitme peale ühiselt koostatud kava noorte huvihariduse ja huvitegevuse hetkeseisu, kitsaskohtade ja nende lahendustega. Kava peab lähtuma eeskätt noorte huvidest ning tagada tuleb munitsipaal- ja eraõiguslike pakkujate sisust lähtuv võrdne kohtlemine.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus