1. Lapsed ei sünni ettevõtjana, meie peame andma neile mõned tööriistad, mille kasulikkust on ajalugu kinnitanud - näiteks SWOT analüüs, turundusmeetmestik või eelarve koostamine.
2. Majanduslik mõtlemine kutsub väärtustama kõike loobumiskulu järgi. Sellega koos on vaja kaaluda võimalikke alternatiive ning avastada asenduskaubad. Õpime koolis vastama küsimusele, miks seda teen?
3. Ettevõtjad ja õpilased saavad majandusõppe programmi raames sageli kokku.
4. Noorest peast õpime äriplaani paika panema, arvutama praegust puhasväärtust, kulumit ja projekti siseintressi. Mida varem see selgeks saadakse, seda suurem kasu edaspidi.
5. Nõudluse ja pakkumise lineaarsete mudelite abiga on hea seletada tarbija ning müüja käitumist. Nende loogika järgi mõistame ümberringi toimuvat. Võiks teada, mis on oligopol, konkurents, monopson, tariifid, dumping, aktsiisid jne.

Nii arendamegi ühiskonda.

Henton Figueroa
Tallinna 21. kooli, Rocca al Mare kooli, Pirita Majandusgümnaasiumi (PMG), Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Kristiine Gümnaasiumi majandusõpetaja ning ettevõtja. Tšiili aukonsul Eestis.

Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Fotol on (vasakult) majandusolümpiaadi 2017/18 komisjoni esimees Aljona Kantor, Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, olümpiaadi võitja Oliver Olmaru, (Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane, EBSi rektor professor dr Arno Almann, majandus- ja ettevõtlusõpetaja Henton Figueroa. Foto: Alisa Bostan.

Samal teemal:

• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust