Teemaveerandid

Ühendameti peamiseks tegevuseks on haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti. Ameti töötajate e-posti aadressid on kujul: eesnimi.perenimi@harno.ee. Üleminekuajal jäävad toimima ka varasemad asutuste e-posti aadressid.

Samuti jäävad üleminekuajaks loodud maandumislehe www.harno.ee kõrval toimima ka kõigi ühinenud asutuste veebilehed.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Luca Bravo on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tegevused lähevad 1. augustist üle Haridus- ja Noorteametile
• Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus

Selleaastane Balti informaatikaolümpiaad oli oma veerandsajandi pikkuse ajaloo jooksul kõige nukram, sest nii võistlus ise kui ka kogu muu tegevus toimusid interneti vahendusel. Seetõttu jäi ära ka ürituse parim osa – suhtlus teiste riikide võistlejate ja korraldajatega.

Korraldajamaa oli seekord Läti. Olümpiaadil osales 65 võistlejat 11 riigist: kutsututena Läänemere-äärsed riigid ja Põhjamaad ning külalisena Ukraina. Eesti noorte programmeerijate au kaitsesid Andres Alumets Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Daniil Vaino Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Marko Tsengov Tallinna Reaalkoolist, Jaagup Tamme ja Oliver Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning Siim Pender Tallinna 21. Koolist.

Informaatikaolümpiaadil lahendatakse kahe päeva jooksul kuus ülesannet, millest igaüks annab kuni 100 punkti. Eesti võistkonna juhendaja Targo Tennisbergi sõnul olid selleaastased ülesanded parajad pähklid. „Raske öelda, kas asi oli selles, et tavapärast rahvusvahelise žürii diskussiooni oli sel aastal vähem, või milleski muus, aga ülesannete komplekt oli seniste olümpiaadide keerukaim,“ rääkis Tennisberg.

Kui harilikult saab mõni võistleja ka maksimaalsed 600 punkti, siis seekord oli Rootsi üldvõitja Fredrik Ekholmi skoor vaid 364 punkti. Üks ülesanne oli nii raske, et jäi sootuks lahendamata ja andis võistlejatele null punkti. Arvutiteaduse ülesandeid oli tavapäratult vähe, rohkem tuli keskenduda arvuteooriale ja geomeetriale. Võistlejate mustandipaberitel oli tavalisest märksa rohkem võrrandeid ning jooniseid. Riikide mitteametlikus kokkuvõttes sobis see kõige rohkem Ukraina võistkonnale, kes sai kollektiivselt enim punkte.

Eesti parimana tegi väga hea etteaste Marko Tsengov, kellele see oli esimene rahvusvaheline võistlus. Ta kogus 226 punkti, mis andis hõbemedali. Oliver Tennisberg ja Andres Alumets said kumbki pronksmedali. 

2021. aasta Balti informaatikaolümpiaad leiab aset Saksamaal ja loodetavasti kehtivad siis taas tavapärased tingimused.

Eesti võistkonna osalemist Balti informaatikaolümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastas Haridus-ja Teadusministeerium.

Allikas: TÜ koduleht

Samal teemal: 

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele

Lepingulised tasu maksmise kohustused, mis HITSAl on tekkinud enne 1. augustit 2020, täidab HITSA. Alates 1. augustist 2020 tekkinud lepingulise tasu maksmise kohustuse puhul on e-arve saajaks Haridus- ja Noorteamet (e-arvete vastuvõtmise teenusepakkuja on Fitek). 

Enne ettevõtte üleminekut tekkinud lepingulised tasu maksmise kohustused HITSA ees tuleb tasuda HITSA poolt esitatud arve või väljamaksetaotluse alusel HITSAle. Pärast mainitud kuupäeva tekkinud lepingulise kohustuse eest on arve esitajaks ja tasu saajaks Haridus- ja Noorteamet.  

HARIDUS- JA NOORTEAMET
Lõõtsa 4 , Tallinn 11415
telefon: 735 0500, e-post: harno@harno.ee

Töötajate e-postid: eesnimi.perekonnanimi@harno.ee, üleminekuperioodil töötavad ka senised
HITSA e-postiaadressid (eesnimi.perekonnanimi@hitsa.ee).

HITSA tegevused jätkuvad Haridus- ja Noorteameti koosseisus Tallinnas aadressil Lõõtsa tn 4 ja Tartus aadressil Soola 3. Nutiklassiga jätkatakse aadressil Akadeemia tee 21/4. 

Photo by Joanna Kosinska on Unsplash

Kokku laekus taotlusvooru 116 avaldust 39 riigist.  

Kõige tihedam konkurss oli humanitaarteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 27 avaldusest rahuldas Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev hindamisnõukogu viis. Sotsiaalteaduste valdkonnas soovis oma uurimisprojekti Eestis läbi viia 26 teadlast, kellest võeti vastu viis. Tehnika ja tehnoloogia valdkonna 17 avaldusest rahuldati neli. Kõige rohkem uurimisprojekte algab loodusteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 37 avaldusest leidis rahastust 12. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas laekus kolm ning põllumajandusteaduste valdkonnas üks taotlus. Kummaski valdkonnas leidis rahatust ühe järeldoktorandi uurimisprojekt.

“Projektitaotluste hindamisel pidasime valdkondlikku jaotuse puhul silmas Eesti teadusmaastiku suurt pilti. Taotluste rahastamisotsute tegemisel arvestasime peale taotluste teadusliku taseme veel taotluste arvu eri teadusvaldkondades ja seniste uurimisprojektide valdkondliku rahastamise proportsiooni. See selgitab, miks sotsiaalteaduste ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas oli edukuse määr madalam kui näiteks loodusteadustes, mille maht on valdkondadest kõige suurem,” selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel.

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetusega Eestisse saabuvad teadlased asuvad teadustööle Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tervise Arengu Instituudis. 

Viie aastaga on Eestisse tulnud enam kui sada noort teadlast 

Tänavune Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse taotlusvoor oli viimane, mis aitas kaasa teadlaste Eestisse tulemisele Euroopa Liidu sel eelarveperioodil. Kokku on Eesti Teadusagentuur viimase viie aasta jooksul toetanud 111 teadlase järeldoktorantuuri Eesti teadusasutustes kogusummas 9 miljoni euroga. 

“Mobilitas Pluss programmi tegevused on aidanud viie aasta jooksul kaasa Eesti teadlaskonna järelkasvu tugevdamisele. Kuigi järeldoktoriprojektid vältavad kuni paar aastat, on suur osa siia järeldoktorantuuri tulnud teadlastest leidnud rakendust ka pärast esialgse projekti lõppu,” ütles Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus.

“Teadlasmobiilsus on väga oluline eduka teadlaskarjääri ehitamiseks, samuti teadlasrühmadele uute ideede tekkeks. Eesti Teadusagentuur peab oluliseks teadlasrände toetamist ning otsime võimalusi, et soodustada välismaalt Eestisse toimuvat teadlasrännet ka järgnevatel aastatel,” sõnas Andres Koppel.

Mobilitas Pluss programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Tee omale Google Classroom nädalaga selgeks! Google Classroom on lihtne ja mugav õpihaldussüsteem. Kokkuvõttev veebipõhine kursus avab kõige tähtsamad funktsioonid Google Classroom kasutamise kohta. Koolitused toimuvad eesti ja vene keeles.

• 19.-27.08 (vene keeles)
• 21.-27.08 (eesti keeles)
• 10.-17.09 (eesti keeles)

Lisainfo ja registreerumine hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused/google-classroom-nadalaga-selgeks. 

Samal teemal:

• Hariduse IT-inimeste inspiratsioonipäev metsas
• Digikiirendi programmist oli koolimeeskondadele distantsõppe ajal abi 

• Mis on sinu jaoks Läänemeres juures tähtis? 
• Mis sulle Läänemere juures meeldib? 
• Kas sul on Läänemere ääres oma kindel koht? 
• …?

Pildista ja saada oma Läänemerega seotud foto konkursile e-posti aadressil healaps@healaps.ee enne 31. augustit! 

Esikoha võitja saab auhinnaks kinkekaardi ja õngekomplekti Prisma Peremarketilt. 
Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks õngekomplekt! 
Eriauhinnaks Viking Line’i kinkekaardid! 

Lisainfo Hea Lapse suvenumbrist!

Allikas: Ajakirja Hea Laps FB-lehekülg. Foto: Photo by Marcel L. on Unsplash 

Samal teemal:

• Teadusagentuur kutsub õpilasi leiutajate konkursile
• Algab rahvusvaheline konkurss "Ventspils IT Challenge"

Valikukomisjoni liige ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets sõnas, et tal on hea meel, et uue ameti juhiks saab erasektori tippjuht. “Ilissoni lisandumine on võit avalikule teenistusele. Erasektori kogemused ja teadmised on kindlasti abiks kodanikukeskse ja kaasaegse riigiameti kujundamisel,“ ütles Laidmets. Ta lisas, et haridus- ja noortevaldkond ei ole Ilissonile võõrad – ta on TalTechi ärijuhtimise magistriprogrammi nõukogu liige ning panustanud viis aastat algatuse “Tagasi Kooli” käivitamisse ja tegevusse nõukogu esimehena ning olnud „Noored Kooli“ nõukogus.

Ulla Ilissoni sõnul on riigiameti, eriti uue, juhtimine väga suur vastutus ja väljakutse. “Soovin kujundada ametist organisatsiooni, mis on õppijale, õpetajale, koolijuhile, noorsootöötajale ja kohalikule omavalitsusele avatud, koostööd väärtustavaks ja edumeelseks partneriks. Samas on nelja asutuse üheks sõlmimine aeganõudev protsess, mille tulemusi näeme pikemas perspektiivis.“ Ta lisas, et soovib koos oma uue meeskonnaga tugevdada Eesti väga head rahvusvahelist mainet uuenduslike ja digitaalsete lahenduste pakkujana.

Ilisson tegeles alates 2005. aastast Swedbankis  jaepanga, turunduse ning digitaalsete teenuste kasutuselevõtu juhtimisega. Aastatel 2011–2016 oli ta panga  juhatuse liige. Varasemalt on Ilisson juhtinud kindlustusettevõtteid ja koordineerinud Hansapanga turundustegevusi. Ulla Ilissonil on magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist ja hetkel täiendab end IESE ülikooli juhtimisprogrammis.

Ilisson asub ametisse augusti keskel. Juhi ametiaeg kestab viis aastat.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritaks sellele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suletaks.

Pirita majandusgümnaasiumi koridorid on praegu juulikuule omaselt tühjad. Direktor Toomas Pikhofi sõnul näitab praegune seis, et sügisel algab kool tavapäraselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe pikemalt Novaatorist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Viis Lõuna-Eesti kooli said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist
• Heli Aru-Chabilan: viis sammu tulevikukooli suunas
• Uueks õppeaastaks valmivad tasuta digiõpikud lihtsustatud õppel lastele

Pühapäeval, 12. juulil algav kolmenädalane suvekool toimub virtuaalsena ja pakub kursuseid enam kui sajale osalejale ligi 30 erinevast riigist.

Tallinna Ülikooli suvekool toimub tänavu vähendatud formaadis. Kursuseid on kaheksa, mis on tavapärasest kolm korda vähem. Kõige pikemad nendest kestavad kaks nädalat. Osalejad saavad teiste kursuste seas õppida, kuidas kirjutada ning illustreerida koomikseid, kuidas kasutada õppimiseks roboteid ja õppida mõistma sotsiaalset ettevõtlust. Traditsiooniliselt toimuvad eesti keele tunnid.  

Osalejaid on suvekoolis ligikaudu 120. Kokku on esindatud 29 riiki. Kõige rohkem on osalejaid Eestist, Venemaalt, Saksamaalt ja Hongkongist. Nendest suurem osa on tudengid.

Loe lähemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Photo by Karson on Unsplash

Samal teemal:

• Neli kõrgkooli said toetuse EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammist
• Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide populaarsemad erialad 2020

„Noore õpetlase stipendium on eraettevõtjate ja Eesti riigi koostöös loodud võimalus gümnaasiumilõpetajatele, kes soovivad Eesti elu paremaks muuta välismaal tarkusi ja kogemusi omandades. Noortel on aina suurem huvi välismaale õppima mineku vastu, mida näitab läbi aegade suurim taotluste arv,“ selgitas sihtasutuse Archimedes riiklike kõrgharidusprogrammide büroo juhataja Evelin Einla-Polluks.

Tavapärasest rohkem on sihtriikidena esindatud Suurbritannia, Holland ning Taani. Samuti on taotlejaid Läti, Soome ja Prantsusmaa ülikoolidesse. Taotlusi tuli nii eesti kui vene õppekeelega gümnaasiumide lõpetajatelt, nii nõnda-öelda eliitkoolidest kui ka väiksematest koolidest. Erialadest on esindatud näiteks astronautika, biokeemia, džässlaul, lennundus, moekunst ja zooloogia.

Noore õpetlase stipendiumi antakse välja era- ja avaliku sektori koostöös, kus võrdse rahalise panuse annab nii erasektor kui ka Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks rahalisele toetusele saavad värsked stipendiaadid osa Eesti kontekstis võrdlemisi haruldasest võrgustikust, mille moodustavad endised ja praegused stipendiaadid ning eraettevõtjatest annetajad. Võrgustik tagab, et stipendiaadil ei ole välisriiki vaja minna üksinda, vaid tal on olemas kontaktid, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure. Pärast lõpetamist oodatakse stipendiaate kodumaale tagasi oma teadmisi rakendama.

Rohkem informatsiooni stipendiumi taotlemise nõuete ning stipendiumiprogrammi toetamise kohta leiab sihtasutuse Archimedes kodulehelt http://haridus.archimedes.ee/noore-opetlase-stipendium.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Rahvuskaaslaste stipendiaadid näevad oma tulevikku Eestis
• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas