Teemaveerandid

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

“Tehnoloogia kuulub meie igapäevaellu ja on oluline anda õpilastele võimalus arendada varakult nii probleemide lahendamise oskust kui ka tehnilist taipu,” ütles HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum.

2019. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kokku 290 000 euro eest. Tänavugi läheb jagamisele ligi 300 000 eurot.

“Koolid ja lasteaiad saavad ise valida sobivad seadmed, mille abil robootikat, programmeerimist, 3D modelleerimist jms õppida. Enne seda on vaja hoolega läbi mõelda ja arutada, missugused vahendid on vajalikud, et võimalikult suur osa õpilastest neist kasu saaksid,” lisas Kristi Salum. “Et toetada neid, kellel kasutamise osas veel kogemused väiksed või puuduvad, pakume esmakordselt toetust taotlevatele asutustele veebikoolitust. Kõik ikka selleks, et vahendid leiaksid tee õppetegevusse, et laste tehnoloogilist kirjaoskust arendada.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts kell 17. Tutvu taotlemise tingimustega.

Photo by Dose Media on Unsplash

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Startisid ProgeTiigri saadikud

Neist parimad pääsevad nüüd järgmisesse vooru võistlema peaauhinna 10 000 euro nimel.

Negavati projektijuht Anni Raie avab saabunud ideede tausta selgitades, et nende hulgas on nii ressursse säästvaid tooteid ja teenuseid kui ka keskkonnateadlikkust suurendavaid algatusi. „Mitu ideed on seotud toidu ja tekstiilide liigtarbimisega. Samuti on paljud projektid seotud keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmisega, näiteks soovitakse seda teha jalgratastele dünamo paigaldamise või laineenergia püüdmisega,“ sõnab Raie. „Konkursile esitati ka mitmeid nutiseadme rakenduste ideid ja põnevaid keskkonnasäästlikke tootearendusi.“

Esitajate seas on nii kõrg- ja kutsekoolide ning gümnaasiumide õpilasi kui ka töötavaid täiskasvanuid, näiteks disainereid, IT-spetsialiste, õpetajaid, blogijaid, keskkonnaspetsialiste, teadlasi ja insenere.

Kolmapäeval, 4. märtsil valib hindamiskomisjon saabunud ideede seast kuni 12 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar, finantsekspert Kadri Loide ning arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg. Samuti Keskkonnaministeeriumi nõunikud Liisa Puusepp, Made Saadve ja Janika Laht ning peaspetsialist Hendrik Hundt. Lisaks pääsevad kaks projekti edasi rahvahääletuselt, mis toimub Negavati kodulehel 6.-9. märtsil. Üks meeskond on juba koha järgmisesse vooru kindlustanud - selleks on õpilasfirma Kemihaka, kes toodab taaskasutatud nahast ja puidust kotte. Negavatt valis Kemihaka välja veebruarikuu alguses toimunud õpilasfirmade laadalt. 

Viitteist edasipääsenut ootab ees 14.-15. märtsil seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib 2.-3. aprillil konkursi žürii võistkondade esitluste ja projektikavandite põhjal välja kuni kümme nutikamat ja läbimõeldumat ideed, kes pääsevad sisukasse koolitusprogrammi ja saavad oma idee testimiseks 1000 eurot ning võimaluse võistelda peaauhinna nimel. Parimad selguvad 2. juunil Negavati superfinaalis, kus esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Seitsme hooaja jooksul on konkursile laekunud kokku 366 ideed. Negavati partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus, Graanul Invest, Ülemiste City, Lindström Eesti, Tehnopol Startup Inkubaator ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Allikas: KIKi pressiteade

Linnaruumis kaasaegseid digilahendusi tutvustavatel elamusekskursioonidel saab lähemalt aimu tarkadest liiklusmärkidest või rännata ajaaukudesse. Tartu linnamuuseumis elustub laupäeval isegi korraks kunagine rajooni kultuurimaja, kus digitaalsest kinost ei osata veel unistadagi. 

Teemapäeval "Tartuga (digi)targaks" keskenduvad muuseumid Tartule kui uuendusmeelsele linnale, mis on sajandeid edukalt ajaga kaasas käinud. Selle aasta teemapäev on inspireeritud digikultuuri aastast. Tartu muuseumid vaatasid oma rikkalikes varakambrites ringi ning toovad tähtsa päeva puhul valiku erinevatest digikultuuri teemadest tähenduslike esemete, kaasakiskuvate lugude ja inimeste kaudu päevavalgele. 

Teemapäeva eriprogrammide valik on lai, ulatudes kuukingade orhideenäitusest  digitehnoloogiani joogipudelis. „Tartu muuseuminädal on eriline aeg, sest suurem osa  muuseumitest tegutsevad üheskoos. Koostöös sündis vahvaid ideid ja uusi algatusi, mida laupäeval erinevate tegvuste käigus tartlastele ja külalistele pakume," ütles Tartu muuseuminädala projektijuht Ants Siim.  

Peale eriprogrammide toimuvad teemapäeval „Tartuga (digi)targaks“ digilahendustest inspireeritud temaatilised ekskursioonid. Ringkäigud viivad Delta keskusesse, kus laupäeval avab linlastele uksed Tartu Ülikooli arvutimuuseum. KGB kongides tuleb täiesti ebaootuspäraselt juttu kaasaegsetest ja tarkadest liiklusmärkidest, mida arendab Tartu ettevõte Bercman. Kel huvi kiigata saja-aasta tagustesse Tartu tegemistesse, on oodatud Blueray virtuaalreaalsetele ajarännakutele „VR Tartu 1913“.

„Meie teemapäeva eesmärk on pakkuda digiteemast inspireeritud eriprogramme, töötubasid ja tutvustada toimivaid kaasaegseid lahendusi. Nii ei tegele me ainult minevikuga, vaid oleme siia seganud isegi suuremas annuses tänapäeva ja tulevikku," lisas Siim.

Mis erinevatest digilahendustest Tartu jaoks paremaks on saanud ja kuidas see tartlaste elu muudab, saab selgemaks juba 29. veebruaril üle kogu linna toimuvates eriprogrammides, elamusekskursioonidel ja töötubades.

Teemapäev "Tartuga (digi)targaks on Tartu muuseuminädala kulminatsiooniüritus. 
Tartu muuseuminädal on Tartu linna ja Tartu muuseumide koostööüritus, mille eesmärgiks on lähendada tartlasi ja linna külalisi siinsete muuseumitega.  

Vaata lähemalt: 

https://www.tartu.ee/et/tartu-muuseuminadal

https://www.facebook.com/tartumuuseuminadal/

Allikas ja fotod: korraldajate pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse „Minu elu ülikool“

Kuula saadet SoundCloudis http://bit.ly/38Z1hjg, YouTube'is https://youtu.be/6skL4JcYpo8.

Taskuhäälingut "Õpime koos" teevad Tartu klassiõpetajad Signe Varendi ja Karin Tõevere. Saated on eranditult haridus- ja kooliteemalised. Õpime koos! 

Samal teemal:

• eTwinningu seirearuanne 2019 näitab eTwinningu mõju muutuste ajastul
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist
• Kui õpilased juhiksid eTwinningut

Kokku toimub viis ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Kõik koolitused on veebipõhised. Läbitakse viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kõike seda omandatakse väga praktilisel moel, sest koolituse keskmes on õpilugu, mille iga õpetaja loob ja klassis ning ka distantsõppes õpilastega läbi katsetab. 

Õpilugu on koolituse A ja O

Mis on õpilugu? „See on komplekt tegevusi, mis keskendub vajalike oskuste saavutamisele ja teemade õpetamisele,“ ütles „Digivõtme“ üks koolitajatest, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild. „Õpiloo puhul on aktiivne pool õppija. Õpetaja teeb eeltöö, planeerib tegevused, eesmärgid, vahendid. Õppija, enamasti koos grupiga, hakkab ülesandeid lahendama, midagi looma. Õpilugu on nagu raamistik kindla teema ja oskuste omandamiseks.“ 

Meeri Sild meenutas "Digivõtme" esimest koolitustsüklit, kus õpilugu valmis lõpuks igal osalejal, aga alguses oli veidi arusaamatust, miks koolitajad esimese asjana täpset õpiloo teemat ootavad. Aga nii kuidas kursus edasi liikus, said väikestest juppidest õpiloo osad ja lõpuks keskenduti tervikule: mõnusad õpilood, mida õpetajad said oma õpilastega läbi teha. „Kõiki teemasid muidugi õpetajad klassis ei proovinud. Näiteks oma lingikogu loomine, see oligi mõeldud ainult õpetajatele endale. Aga just need osad, kus tuli midagi luua: multimeediat, koostöödokumenti, harjutust, seda proovisid klassis läbi teha.“ 

Veebrurai lõpus toimunud veebiseminaril tutvstas Meeri Sild õpilugu aineõpetaja tööriistana ning koolitusprogrammi "Digivõti". Vaata veebiseminari siit!

Õpilugu lõimib õppeaineid

Meeri Sild pani koos õpetaja Sirje Nootrega näitena kokku õpiloo „Rongisõit mööda Eestit“. Õpiloos on lõimitud võimalikult palju õppeaineid. „Eesti keel, võõrkeel, muusika, ajalugu, geograafia, robootika, matemaatika – aineõpetajad saavad kasutada õppijatele sobivat osa, ja õpilugu sobib igasse kooliastmesse. Õpilane saab võimalikult palju erinevaid oskusi, aga natuke nagu mängides. Alguses on õpilooga palju tööd, aga pärast on materjal aastate kaupa varnast võtta, seda saab muuta, täiendada ja ka osade kaupa kasutada.“

Kuidas võrrandsüsteemi lahendamine vastupandamatuks muuta 

Digivõtme koolitaja ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tegi „Digivõtme“ pilootkoolituse 2019 sügisel kaasa õppijana. „Püüdsin luua tervikliku õpiloo, kus saaks kasutada kõike kursuse jooksul läbitut. Mina kui õpetaja rakendasin oma oskused, et õpilased saaksid õpiloo jooksul kätte vajalikud teadmised. Õpilugu oli „Võrrandsüsteemi lahendamine“. Ei kõla väga ahvatlevalt, aga head digitaalsed vahendid selle õppimiseks on olemas,“ sõnas Laine Aluoja ja rõhutas, et kõik õpiloo etapid tegi ta 8. klassis noortega läbi. „Õpilased ise tutvuvad teemaga; leiavad eesmärgi, miks on vaja seda õppida; ise õpivad digivahendeid kasutades; ise loovad kontrollmaterjali; koostavad esitluse, kuidas nad teemat õppisid ja mida saavutasid. Kõikide tegevuste jaoks koostasin juhendid.“

Kas lapsed omandavad materjali paremini, kui see antakse õpiloona? Aluoja arvab, et see jääb neile paremini meelde. Lisaks aitavad digikeskkonnad nagu GeoGebra aega kokku hoida, tahvlile ei ole vaja jooniseid käsitsi kribada.  „Paberil kulub võrrandsüsteemi lahendamiseks graafilisel teel väga palju aega. Kui tahan, et õpilane hoomaks, millal võrrandsüsteemil on üks lahend, millal kaks, millal lõpmatu hulk, siis GeoGebra programmi kasutades saab ta kiire ülevaate."

Õpiloo leiab Laine Aluoja õppematerjalide leheküljelt ja see on aineõpetajatele vabalt kasutamiseks. 

Koos on kergem

Aste Põhikoolist Saaremaalt osales „Digivõtme“ koolitusel hulk õpetajaid. Nii sai üksteist toetada ja ka abi oli vajadusel lähedalt võtta, aga õpiloo esitas lõpuks ikka igaüks individuaalselt. 

Merje Tammai, Saaremaa Aste Põhikooli saksa keele õpetaja valis koolitusel õpi(digi)looks saksa keeles mööbliesemete, eessõnade ja käänamise õppimise ning kokku sobitamise loogiliseks lauseks/kirjelduseks. „Saksa keeles on sellise lause moodustamiseks vaja teada mööblieseme nimetust koos artikliga (der, die, das), eessõna tähendust (in, auf, hinter) ning daativi käänet (kus?). Eesmärk oligi need kolm teadmist üheks loogiliseks lauseks saada erinevate digivahendite abiga. Teema lõpuks koostasid õpilased ise paaristööna kontrolltöö üksteisele ning järgmises tunnis viisingi ühe töö abil kontrolltöö läbi. Siinkohal mainin kohe, et kõik õpilased said positiivse hinde.“

Õpiloos kasutatud digivahendite ja keskkondade loetelu on eeskujulik, näiteks paaride moodustamiseks www.transum.com, kontrolltöö koostamiseks ja läbiviimiseks www.jeopardylabs.com, kiire tagasiside küsimiseks, ajapiirangute kasutamiseks ja tunnikorra tagamiseks www.classroomscreen.com jpm. „Õpilastele meeldivad uued ja huvitavad digikeskkonnad, ka tagasidest oli seda hea lugeda. Digimaterjale ei tohi olla ühes tunnis liiga palju, liiga tihti, liiga rasked. iPad on tore, aga ainult teatud ajaks ja teatud ülesanneteks. Me täiskasvanutena arvame, et kui õpilased on palju oma telefonis, siis saavad ka tunnis ülesannetega erinevates keskkondades ja äppides lihtsa kergusega hakkama, aga nii see paraku ei ole,“ sõnas Merje Tammai. 

100% veebipõhine koolitus

100% veebipõhine koolitus on korralik väljakutse nii õppijatele kui koolitajatele. Meeri Sild sõnas, et eks alguses mõni arvas, et saadakse vähemalt korra ümber arvuti kokku ka ja õpitakse koos. „Videojuhendid, videoloengud tulid mõnelegi üllatusena. Aga nad hindasid seda, et sai oma õppimise aega ise sättida, sõitmiste peale aega ei kulunud. Koolituse tempo on meil rahulik. Soovitus on, et iga nädal teemad ikka läbi teha, kui ülesanded kuhjuvad, siis läheb raskeks.“

Merje Tammais veebipõhised koolitused kõhklusi ei tekita, sest kogemusi on. „Tõsi, algusest lõpuni veebis ei olnud ma varem küll ühtegi pikka koolitust läbinud, aga saksa keele õpetajatele korraldab Goethe Instituut pidevalt veebikoolitusi, kus 90% tööst teiste riikide õpetajatega toimub veebis.

See kindlasti aitas, et koos olid ühe valdkonna õpetajad, sest nii oli võimalus ainepõhiselt konsulteerida ja mured-rõõmud ka sarnased. Jälgisin meie kooli teiste õpetajate kulgemist koolitusel ja sain aru, et näiteks matemaatikutel või kehakultuurlastel olidki veidi erinevad nõudmised, ülesanded ja lahendused, mis on ka loomulik, kui ma räägime digimaterjalidest ainetunnis.“ 

Kas julgustaksite õpetajaid „Digivõtme“koolitustel osalema? „Materjali ja infot on koolitusel palju. Mina olin juba varem ka suur digikeskkondade kasutaja, aga ikkagi tundus ühel hetkel kõike liiga palju. Ei jõudnud süveneda nii hästi, kui tahtsin. Samas sain aru, et võtan enda jaoks ainult olulist kaasa ja ei muretse ülearu. Meie koolis on ka nüüdseks ka need õpetajad koolitusega liitunud, kes varem nimekirjast välja jäid. Ma usun, et see on paljuski tänu sellele, et kolleegidel oli siiski rohkem positiivseid kogemusi kui muresid. Enamik olid uhked, et selle koolitusega edukalt hakkama said.“

Uued koolitused on registreerumiseks avatud

Aprillis tuleb taas „Digivõti“. Kes on huvitatud, võiks juba praegu mõelda, missugust õpilugu ta teha tahaks, millise teema raames õppijate digipädevusi toetada. Võib öelda, et „Digivõti“ on koolitus, kus õpetaja õpib kõrvuti õpilastega, ehkki ükski õpilane koolitusele registreerunud ei ole. See on õpetajale hea võimalus uusi digivahendeid ja metoodikaid klassis ja ka distantsõppes turvaliselt katsetada, sest koolitajatelt ja kaasõppijatelt saab iga hetk nõu ning abi küsida ja nii lõpuks oma õpilugu suurepäraseks lihvida. Ja 100% veebipõhist koolitust pelgama ei pea, sest igal koolitusel on abiks kaks praktikust koolitajat.

Järgmised koolitused algavad: 

• Keeled ja kirjaldus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3653
• Kunsti- ja tehnoloogiaained ning kehaline kasvatus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3654
• Loodusained ja inimeseõpetus 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3655
• Lasteaia- ja klassiõpetajale 6. aprillil https://koolitus.edu.ee/training/3652

Foto: Photo by stem.T4L on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel
• Hariduse tehnoloogiakompass: tuleviku haridus on mängustatud ja personaalne
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

Nutimaailma pealetung haarab üha rohkem liiklejate meeli, mistõttu linnatänavail klapid peas liiklemine ja autoroolis nutitelefoni näppimine on muutunud tavapäraseks nähtuseks. „Ohutuks liiklemiseks tänaval on vajalik kasutada nii nägemis- kui kuulmismeelt,“ avas konkursi probleemteemat maanteemuuseumi programmijuht Kerle Kadak. „Näiteks teed ületades ei piisa ainult ringi vaatamisest – suure kiirusega lähenevat sõidukit on sageli enne kuulda ja siis alles näha. Kui kuulmismeel tänaval välja lülitada võib kõrvaklapid peas liikleja ohtu seada nii enda kui ka teiste elud,“ lisas ta.

Konkursi eesmärgiks on panna noored esmalt vaatlema ja uurima liikluskäitumist oma ringkonnas, kui suur on sõprade, koolikaaslaste jt harjumus kasutada kõrvaklappe liikluses, ning pakkuma sellele omapoolse lahenduse, kuidas sellist käitumist muuta ja ennetada. „Loovtööna ootame noortelt valikuna kas õppeprogrammi, liiklusohutuskampaaniat, lühifilmi, mängu või mõnda tehnilist lahendust,“ lisas Kadak. Konkursitöö võib teha kooli loovtööna juhendaja käe all, meeskonnatööna või individuaalselt, kuid oluline on teha seda ohutult. 

Konkursi võitjaid autasustatakse 12. mail toimuval konkursi lõpuüritusel, kus presenteeritakse parimaid võistlustöid. Lisaks on välja pandud mitmeid eripreemiaid.

Konkursil osalemise täpsemate tingimustega saab tutvuda muuseumi kodulehel www.maanteemuuseum.ee. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 13. aprill 2020.

Tulemused avalikustatakse 27. aprillil muuseumi kodulehel.

Allikas: Maantemuuseumi info. Foto: Unsplash.

Samal teemal:

• Vabariigi aastapäeval saab maanteemuuseumis näha Eesti esimest tudengivormelit

Festivalil esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 100 parimat ja algkooliõpilaste projektide autorid. 14. aprillil toimub õpilasleiutajate riikliku konkursi ja 15. aprillil õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine. 

Kahe päeva jooksul pakuvad ligi 50 teadust populariseerivat asutust festivalialal võimalusi avastamiseks ja isetegemiseks. Samuti saab osaleda põnevates töötubades ja õpetajatele mõeldud seminaridel ning uudistada noorte leiutajate tööde stendinäitust. Festivali lavaprogramm toob külastajate ette põnevad lood teadlastelt ja ettevõtjatelt ning teadusetendused.  

Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles, et kindlasti peaks festivalile tulema kõik noored, kel loov- või uurimistöö kirjutamine alles ees seisab: „Neil on kohapeal hea võimalus saada ideid ja nõuandeid eakaaslastelt. Festival on hea koht ka näiteks ülikoolidele ja teadlastele, et tutvuda lootustandvate teadushuviliste noortega ja ehk neid enda juurde õppimagi meelitada.  Õpilased teevad koolides igal aastal sadu erakordselt põnevaid uurimistöid, mida näevad enamasti ainult koolikaaslased, aga mis vääriksid palju suuremat tähelepanu.  Põnevat leidub festivalil kõigile – nii noortele kui vanematele huvilistele.“ 

Huvi festivali vastu on läbi aastate järjest kasvanud. Kui toimumise esimesel aastal oli festivalil 800 külastajat, siis möödunud aastal kasvas nende arv juba 4000ni. 

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektori ja konkursi hindamiskomisjoni esimehe Pille Runneli sõnul on ERMil rõõm võõrustada õpilaste teadusfestivali juba kolmandat aastat järjest: „Nii nagu teadusfestival, peab ka ERM teadusasutusena oma missiooniks äratada võimalikult paljudes inimestes huvi teadustöö ja selle tulemuste vastu, sest teadus on põnev ja sellel on ühiskonnas palju rakendusvõimalusi.“

Festival on avatud külastajatele teisipäeval, 14. aprillil kell 10–18 ja kolmapäeval, 15. aprillil kell 10–13. Infot festivali külastamise kohta leiab ja registreeruda saab teadusagentuuri veebilehel https://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival/festivali-kulastamine/.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Alex Kondratiev, Unsplash.

Samal teemal:

• Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond pälvis Talenditähe tiitli
• Õpilaste teadustööde konkursi parimad tulevad Tallinnast, Tartust ja Saaremaalt

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan sõnas, et Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritava uue haridusstrateegia järgi muutub õppimine Eesti koolides üha personaliseeritumaks: „Personaliseeritud õpe ei saa sündida üleöö – lisaks tehnoloogiale on vaja, et ka meie õpetajad ja koolijuhid mõistaksid uusi võimalusi tõhusalt kasutada ning lapsevanemad ja õpilased näeksid tehnoloogia õppetöös rakendamise eeliseid.“

"Hariduse tehnoloogiakompass" on esimene Eesti koolidele mõeldud tehnoloogiaülevaade, mis vastab küsimusele mida ja kuidas peaksime õpetama ning annab praktilisi nõuandeid tehnoloogia rakendamiseks kaasaegses õppetöös. Ekspertide soovitused ja tehnoloogia rakendamises edu saavutanud koolide inspireerivad lood on koondatud seitsmesse peatükki: mängustamine ja mängupõhine õpe, personaliseeritud õpe, asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, analüütika ja suurandmed, tehisintellekt ning turvaline digimaailm.

HITSA esitles värsket „Hariduse tehnoloogiakompassi“ 21. veebruaril Proto Avastustehases. Esitluse avas väliskaubandus- ja tehnoloogiaminister Kaimar Karu. 2020. aasta kompassi lisandunud kaht uut peatükki, milleks on mängustatud ja mängupõhine õpe ning personaliseeritud õpe, esitlesid tehnoloogiakompassi koostaja Marit Dremljuga-Telk ja HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. 

Vestlusringis teemal „Kuidas õpetada tulevikku?“ osalesid digiõppekeskkonna Foxcademy asutaja ja juht Sebastian Pikand, Pärnu Koidula Gümnaasiumi multimeediumi ja programmeerimise õpetaja ning mängustatud õppe praktik Teele Karro, Tartu Erakooli direktor, personaliseeritud ja mängustatud õppe juurutaja Urmo Uiboleht, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Kairit Tammets, keeleõpperakenduse Lingvist tootejuht Ave Habakuk ning Maru VR virtuaalreaalsuse sisu ja mängude looja Rein Zobel. Esitlust modereeris ajakirjanik ja tehnoloogiaekspert Henrik Roonemaa.

Heli Aru-Chabilan lisas, et "Hariduse tehnoloogiakompass" võiks olla kohustuslik lektüür kõikidele koolidele, aga ka lapsevanemad leiavad sealt väga palju uut informatsiooni ja nõuandeid, mis aitavad tehnoloogia abil õpimotivatsiooni ja -tulemusi parandada. „Tiigrihüppe aastapäeval võtab tehnoloogiakompass luubi alla personaliseeritud õppe ja mängustamise valdkonnad ning otsib vastuseid küsimustele, mida ja kuidas tuleks tulevikus õpetada,“ selgitas Aru-Chabilan.

Taust:

„Hariduse tehnoloogiakompass“ on täienev ülevaade haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest, mis sisaldab uuringutulemusi, näidisprojektide ülevaateid, Eesti koolide kogemusi ja praktilisi näiteid ning ekspertide soovitusi.

Lisainfo: kompass.hitsa.ee

Tehnoloogiakompassi koostaja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

Fotod: JP Hion

Spordi-, tervise- ja haridusvaldkonnas korduvalt tunnustust pälvinud programmiga on seni püütud suurendada õpilaste liikumisvõimalusi kooli- ja vahetundides. Sel aastal võetakse luubi alla õpetajate liikumisrõõm ja heaolu.

2016. aastal alguse saanud programmi abil otsitakse võimalusi suurendada õpilaste liikumisaktiivsust, vähendada istumisaega ja tuua liikumisrõõm kogu koolipereni. Programmi juhtiv Tartu Ülikooli liikumislabor on võtnud eesmärgiks, et nii õpilaste kui ka õpetajate liikumisvõimaluste suurenemine oleks Eesti koolikultuuris tavapärane, ja seetõttu on uutesse koolidesse laienemine asjade loomulik käik. 2020. aastal võetakse liikuma kutsuvate koolide võrgustikku vastu 32 uut kooli.

„Tahaksime, et õuevahetunnid, liikumispausid, aktiivsem õppetöö ning mängud ja tantsud vahetundides saadaksid koolide igapäevaelu,“ selgitas „Liikuma kutsuva kooli“ võrgustiku juht Maarja Kalma. „Iga uue kooli kogemused viivad meid sellele eesmärgile lähemale – eriti nüüd, kui liikuma kutsuvaid koole leidub igas maakonnas ning liitunud on ka hulk venekeelseid koole ja isegi üks rahvusvaheline kool,“ lisas Kalma.

Tartu Mart Reiniku Kooli liikuma kutsuv koolihoov. Foto autor on Keit Kangro

2020. aastal pööratakse pilk õpetajate ja koolitöötajate heaolule. „Senine koostöö koolidega on näidanud, et ka õpetajatel on liikumisest palju võita, ning koolide tahe pakkuda ka õpetajatele liikumisrõõmu toob kindlasti kaasa põnevaid võimalusi,“ avas TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull tänavusi arenguplaane. „Sel aastal püüame koos koolidega katsetada tegevusi, mis aitaksid kaasa õpetaja heaolule – nii aktiivsema liikumise kui ka lõõgastavate pauside abil,“ selgitas Kull.

Programmi mõju hindamise uuringud on näidanud, et liikuma kutsuvates koolides on märgatavalt paranenud õpilaste võimalus käia aasta läbi vähemalt ühe vahetunni ajal õues – neljas koolis viiest on see tavapärane. Tavaliseks on muutunud ka vahetunnid, mille ajal koolituse saanud õpilased korraldavad teistele liikumismänge. Järjest enam levib tava teha ainetunnis istumises pause ja siduda liikumine õppetööga.

2020. aastal muutus ka programmi rahastamise mudel. Kuni 2023. aastani toetatakse seda Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014.–2021. aasta programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.

Loe rohkem „Liikuma kutsuva kooli“ veebilehelt.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samsungi ellu kutsutud kampaania "Õpilaste digitaalne IQ" raames küsitleti kokku poolt tuhandet noort vanuses 14 kuni 18 aastat nende arvamuste ja teadmiste kohta digimaalmas. Muuhulgas selgus, et 68% vastanute meelest annab internet neile võimaluse oma mõtteid selgemalt ja lihtsamalt edastada.   

„Peamiselt toodi välja seda, et kuna küberkanalites suhtlemine annab rohkem aega oma vastust, lauset või mõtet koostada, siis teeb see ka üleüldiselt digimaailmas suhtlemise neile lihtsamaks,“ selgitas programmi juht Egle Tamelyte. „Eriti huvitav oli tulemus, kus 55 protsenti nõustus, et digimaailma võimalus kasutada emotikone, pilte ja videot aitab neil ennast märksa selgemalt väljendada, kui nad muidu seda teha saaksid.“

Küsitletutest 35 protsenti märkis, et neil on digimaailmas suhtlemine lihtsam, kuna nad ei näe otseselt suhtlustpartnerit, tema nägu, žeste ega kuule hääletooni.

„Ka kampaania raames koolides toimunud vestlusringides tunnistasid paljud, et eelistavad märksa rohkem saata sõnumeid ning võõrastele inimestele lihtsalt telefoni teel helistamine nõuab parajat eneseületust,“ lausus Tamelyte ning selgitas, et tegelikult pole sellise otsesuhtluse pelgamise juures midagi väga imelikku, sest igaüks eelistab võimalikke potentsiaalseid konfliktisituatsioone ju vältida. Lihtsalt digikeskkond on loonud võimalused edastada oma sõnumid ilma otsesuhtluseta ja noored on sellega üles kasvanud ja täielikult harjunud.

„Teistpidi on aga noored märksa avatumad suhtlema täiesti võõraste inimestega sotsiaalmeedias ning lisama sõpradeks inimesi üle maailma, kellega neil pole varem mingit kokkupuudet olnud.“

Ühelt poolt avab see noortele palju suhtlusvõimalusi ja loob tutvusi, kuid samas võib omakorra ohte juurde luua. „Võõra isiku taga võib vabalt peituda mõni küberpätt, kes kalastab noore enda või hoopis mõne tema tuttava andmeid, paroole jne.“

Tamelyte lisas, et küsitluses nõustus näiteks 35 protsenti vastanutest väitega, et kuna nad saavad internetis ka anonüümseks jääda, siis see loob neile võimaluse olla täielikult nemad ise ehk ei pea ennast kuidagi tagasi hoidma või enda loomuse vastaselt käituma. „Ning 21 protsenti märkis, et kasutavad meelega digimaailmas tavapärasest hoopis teistsugust kommunikeerimise viisi.“

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele veebiloengute ja vestlusringide abil oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. 
  
Täpsemat informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Allikas: programmi info. Foto: Sharon McCutcheon, Unsplash.

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid
• Tartu Ülikooli meediauurijad: Eesti lapsed tegutsevad internetis targalt