Teemaveerandid

Juba neljandat aastat aset leidev kirjandusmäng on suunatud 3.–4. klasside õpilastele ja selle eesmärk on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid. Sel aastal esitati lastele küsimusi Põhjamaade autorite raamatute põhjal.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt.

Võitjaks kuulutati Pärnumaa võistkond koosseisus Loretta Orav, Stella Volmer ja Anneliis Lõhmus. Teise koha pälvis Põlvamaa võistkond (Steffi Carlotta Pukk, Katriin Põder ja Karolin Saare). Kolmandale kohale võitles end Tartumaa võistkond (Mirtel Marran, Arlo Leon Tuvikene ja Leelo Leinberg). Võitjaid ootasid toredad auhinnad.

Pärnumaad esindanud Anneliis luges mängu jaoks läbi 10 raamatut. Tema lemmikuks oli Maria Parri "Vilgukivioru Tonje". Anneliis ütles mängu järel, et tema tiimikaasased tegid väga head tööd ja talle meeldis kirjandusmängul väga.  Anneliis soovitas kõikidel lugemishuvilistel ka järgmisel aastal mängust osa võtta: "Kirjandusmäng on nii tore ja siin saab targemaks ka."

„Kirjandusmäng annab hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi ja põnevaid teoseid ning väike võistlusmoment lisab lugemisele lusti ja hasarti. Sel aastal olid valikus Põhjamaade jutud, sest viimastel aastatel on tõlgitud palju kvaliteetset skandinaavia laste- ja noortekirjandust,“ kirjeldab mängu Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu üks korraldaja Anne Kõrge.  

Päeva juhtis rootsi lastekirjaniku Sven Nordqvisti raamatust tuttav Pettson (näitleja Karol Kuntsel) ning vaheajal oli lastel võimalik osaleda toredates töötubades. Peale mängu suunduti avastusretkele ning orelipooltundi lähedalasuvasse Niguliste kirikusse.

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Ettevõtmist toetavad Apollo, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahva Muuseum, Iloni Imedemaa, Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Niguliste Muuseum, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Tallinna Teletorn.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmus "Eesti lastekirjanduse kuldvara"
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Ühtekokku korraldatakse enam kui 300 nutiüritust.

Nutikuud koordineerib Tallinna Haridusamet, kuid sündmusi korraldab üle kolmekümne kooli ja kuuekümne lasteaia. Ühtekokku pakutakse huvilistele üle 300 nutika sündmuse ja tegevuse. Peamiselt on tegemist ühe asutuse lastele või õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud üritustega, kuid ka haridusasutuste ühiseid ning laiemale publikule suunatud ettevõtmisi tuleb kokku enam kui kuuskümmend. 

Näiteks korraldab Lasnamäe Vene Gümnaasium lasteaedade vanemate rühmade lastele ja 1. klasside õpilastele ürituse „Elame targas majas“. Laste ülesandeks on seal targa maja ja selle ümbruse ehitamine, kasutades Lego WEDO 2.0 komplekti.

Ehte Humanitaargümnaasium korraldab aga Põhja-Tallinna lasteaedadele mängu „Nutiseiklus“, kus lapsed külastavad erinevaid tööjaamu ja kus nad saavad proovida mitmesuguseid nutivahendeid nagu haridusroboteid, äppe ja muud. 

Pelgulinna Gümnaasium viib läbi midagi hoopis erilist: droonimatkaringi droonitunni lasteaias Maasikas. Droonimatkaringi õpilased õpetavad mudilastele nii drooniga lendamist kui ka programmeerimist.

Kõikide suuremate ürituste kava veel täieneb, kuid seda saab jälgida aadressil https://www.tallinn.ee/est/nutikuu/Nutikuu-urituste-ajakava

Allikas: Tallinna linna koduleht 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tallinna koolide nutihuvilised kohtuvad ülelinnalisel robootikapäeval
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

Roboolümpiat korraldab Inspaly. Roboolümpial saavad lapsed ja noored panna proovile oma loovuse, meeskonnatööoskused ja probleemide lahendamise oskuse. Seda kõike lõbusalt ja mängides. Parimatele auhinnad! 

Roboolümpial osalemine on lihtne ja jõukohane kõigile lastele ning noortele üle Eesti. Vaja läheb sobilikku programmeeritavat robotit ja 2- kuni 5-liikmelist meeskonda koos ringijuhist või lapsevanemast juhendajaga. Võistlusel peavad meeskonnad läbima oma vanuseastmele mõeldud missioonid ehk siis lahendama praktilisi ülesandeid. Meeskonnad jäädvustavad, mida nad teevad,  ja hindavad ühiselt missiooni tulemust.

Roboolümpia algas 23. märtsil ja missioone on võimalik täita kuni 28. aprillini (k.a). Võitjad kuulutatakse välja 6. mail.

ROBOOLÜMPIAL OSALEMISE REEGLID

Võistluses saavad osaleda lapsed ja noored kolmes vanuseastmes: 
A. 5- kuni 7-aastased, algtase
B. 8- kuni 10-aastased, kesktase
C. 11- kuni 14-aastased, edasijõudnud

Iga meeskond peab valima lähtuvalt vanusest ja tasemest ühe roboti ja selle juurde käiva missiooni, mida lahendada. Meeskonnad võivad valida ka mitu robotit ja lahendada rohkem missioone, sellega suurenevad võiduvõimalused. Tutvu robotite valikuga siin! 

TUTVU AUHINDADEGA

LISAINFO JA REGISTREERUMINE 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulekul on insenerivõistlus Enginaator 2019
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti
• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid

Eriti hea meel on sel puhul noorteni tuua eelmisel aastal üks hinnatumaid, auhindu noppinud ning parimale dokumentaalfilmi Oscarile kandideerinud film „Kõigest hoolimata“. 

Filmi tutvustus:  

Tere tulemast USA Roostevöö südames asuvasse Rockfordi, debütandist režissööri Bing Liu kodulinna. 12 aasta jooksul üles võetud kaadrite najal kajastab Bing seda, kuidas on tema kahe rulatajast sõbra keevaline noorus seotud tänapäeva maskuliinsuse probleemidega. Filmi edenedes näitab Bing meile 23-aastase Zacki kirgliku armusuhte jahtumist pärast poja sündi ning 17-aastase Keire'i oma rassikuuluvusest tingitud raskusi, kui ta peab pärast isa surma uue vastutuskoorma oma õlule võtma. Püüdes oma kaamera ja sõprade vahel häid suhteid säilitada, jutustab Bing loo põlvkondadevahelisest andestamisest ning uurib ühtlasi seda ebakindlat tühimikku, mis valitseb lapsepõlve ja täisea vahel.

Filmi treiler: https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-koigest-hoolimata 

Siit leiab filmiga seotud õppematerjalid: 

Film linastub kahel korral: 15. ja 16.aprill kell 15:00. See dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel - kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta. 

Allikas: kino Sõprus info

Märtsikuu ettevõtlusõppe uudiskiri on pühendatud headele praktikatele

Värskes kevadises ettevõtlusõppe uudiskirjas on märksõnaks head praktikad. Tulles vastu õpetajate soovile saada inspiratsiooni teiste tegemistest, koondab uudiskiri seekord väga erinevaid näiteid. Lisaks eraldi välja antud ettevõtete ja koolide heade praktikate kogumikule jagavad Uudiskirjas oma praktikaid ettevõtlusõppest ja ettevõtlikkuse arendamisest Mooste Mõisakooli algklasside õpetaja Kädi Alanurm, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja Urmas Persidski, Variku Kooli õpetaja Janeli Virnas ning paljud teised  ettevõtlusõpetajad väga erinevatest koolidest üle Eesti. Sõna saavad ka koolidirektorid Alo Savi Põlva Gümnaasiumist, Peeter Kikas Tartu Variku Koolist ja Ave Kikas Mooste Mõisakoolist. Juttu tuleb ka sellest, et ettevõtlusõpe on rohkemat kui rahatarkuse õpetamine. 

Mida ootab koolilt tänapäeva noor? Seda räägivad aasta noor ettevõtja Robin Saluoks ning aasta ettevõtlik õppur 2018 Merilin Priilinn-Türk. Lisaks – 73 uut kooli liitusid 2018. aastal ettevõtlusõppe programmi võrgustikuga, saamaks koolitusi ja tuge ettevõtlusõppe rakendamisel ja arendamisel. Kokku on ettevõtlusõpe vähemal või rohkemal määral levinud 368 haridusasutusse üle Eesti. 

Ettevõtlusõppe uudiskirja sisukord: 

2 ► Ettevõtlusõpe on vähemal või rohkemal määral jõudnud 368 õppeasutusse Margit Partei 
4 ► Ettevõtete ja koolide koostöö praktikate kogumik annab ideid! 
5 ► Merilin Priilinn-Türk: feilimine kui õppetund on koolinoortele oluline 
9 ► Ettevõtlusõpe – ilma enam ei saa ehk kadunud sokkide lugu Erika Veide 11 ► Mooste Mõisakoolis ei küsi ettevõtlikkus vanust Kädi Alanurm 
13 ► Ettevõtlusõppest on kujunenud Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine 
16 ► Ettevõtlikkuse märksõnad koolis: huvi tekitamine, õiged inimesed, koostöö ja praktilisus 
19 ► Üks küsimus: kuidas õpetad ettevõtlust? 
22 ► STARTERi kogemus sütitas Ukraina üliõpilasi ja õppejõude 
22 ► STARTERi tiimide ja mentorite kiirkohting Eesti ühel suurimal mentorüritusel 
23 ► Koolid said toetust ettevõtlusõppe arendamiseks koostöös kogukonnaga 
23 ► Sündmuste kalender  

Varasemad uudiskirjad 

Allikas: programmi Edu ja Tegu info

Hakkad õhinal kodunt minema, saad osa rahvusvahelises seltskonnas toimuvast põnevast seminarist ning tuled tiiruga koju tagasi mahuka kogemustepagasi, uute tutvuste ja sooviga kõike nähtut-kuuldut katsetada. 
Inimene õpib kogu elu. Kui õppimine on huvitav ja seostatud, siis on uue omandamine lihtsam ja kindlamini kinnistuv. Õppeprotsess peab olema põnev ka õpetajale. Kui õpetaja silmad säravad, siis suudab ta õppimisrõõmu õpilastele edasi anda.

Oslo seminarile kogunes  49 õpetajat 9 riigist - Taanist, Soomest, Rootsist, Lätist, Slovakkiast, Maltalt, Suurbritanniast, Eestist ja Norrast. Kõik osalejad olid  valmis uurima, avastama, katsetama, looma. Inimesed, kes meile Oslo Tehnikamuuseumi ruumides mitmekülgset käed- külge tegevust pakkusid ning meid õpimise käigus juhendasid, olid kõik särasilmsed ja innustunud. Ja nii saime ka meie hakkama nii micro:bit robotite ehitamise, 3D printimise, Cricuti abil toodete disainimise kui ka kõige muuga. Ja see kõik oli ütlemata põnev!

eTwinning on teatavasti koostööprogramm õpetajatele, võimaldades  rahvusvahelist koostööd, kogemuste jagamist ning koos õpilastega erinevates koolidevahelistes õpiprojektides osalemist. Kontaktseminarid, kus on võimalik kohtuda teiste riikide õpetajatega, võimaldavad erinevaid koostööprojekte planeerida vahetult omavahel suheldes. Oslo seminaril osalesime neljakesi ning esindasime viit kooli (Rain nimelt töötab korraga kahes koolis). Rahvusvahelistes projektides on kõige staažikam Peetri Lasteaed-Põhikool. Muraste Kool (tegutseb neljandat õppeaastat) on ühe Erasmus+ õpirändekogemuse saanud ning kaasa löönud kahes eTwinningu projektis. Hagudi Põhikooli ning Rakke Kooli ja Laiuse Jaan Poska Põhikooli jaoks oli see esimene rahvusvahelise koostöö projekt.

Niisiis, koos oli 9 erineva riigi 49 õpetajat. Tutvuti, suheldi, tegutseti. Tulemusena löödi käed 16 erineva põneva ja eriilmelise projekti läbiviimiseks. Meie neljakesi osaleme neljas erinevas projektis. Üks neist saab oma vilju noppida juba maikuus. Ettevalmistused  käivad hoogsalt. 

Miks on vaja vahel kodust ja kodukoolist eemale minna? Sest otse suheldes sõlmitakse kestvamad sidemed, avardub silmaring, kogemustepagasisse lisandub palju uut ning vaheldus võimaldab laiemat pilti näha. 

Meie saime hindamatu kogemuse ning oleme selle eest tänulikud. Kogu hea anname me edasi oma õpilastele ja kolleegidele. Ja kõik ongi korras nagu Norras! 

Siret Krill (Hagudi Põhikool); Inga Veskimägi (Peetri Lasteaed-Põhikool); Annika Hinn (Muraste Kool); Rain Sirel (Rakke Kool, Laiuse Jaan Poska Põhikool)

Samal teemal:

• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• eTwinningu projektivõistlus 2019

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus algatas klassiekskursioonide konkursi  #MeieReis, mille raames kutsutakse õpilasi looma oma unistuste ekskursiooni. Peaauhindadeks on parimate reiside maksumuse tasumine, publiku lemmikule on eriauhind Eesti Rahva Muuseumilt.

Konkursi peamine eesmärk on edendada kooliõpilaste finantskirjaoskust ehk rahatarkust ning anda neile praktiline kogemus eelarve planeerimise, meeskonnana töötamise ja projekti koostamise vallas. Eelkõige viisid konkursi sünnini rahvusvahelised uuringud, mis näitavad, et finantsteadmiste poolest on meie õpilased esirinnas, kuid kui vaadata kogu elanikkonna käitumist ja hoiakuid rahaasjades, siis oleme viimaste seas. Kõige efektiivsem on õpilaste rahatarkust edendada läbi põneva ja praktilise ülesande, mis võimaldab neil õpitut ka reaalses elus kasutada.

”Korraldasime #MeieReis konkursi ka kaks aastat tagasi ja koolide huvi oli väga suur. Saime üle poolesaja põneva projekti ja nägime, et noored tahavad klassiekskursioonide planeerimisel kaasa lüüa. Oli rõõm näha, 
kui loovaid ja kuluefektiivseid reise kokku pandi,” avaldas Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Konkursil hinnatakse eelkõige ekskursiooni terviklikkust ja seda, milliseid õpiväljundeid see lastele loob. Oluline on ka eelarves püsimine ja võimalikult leidlike ja loovate lahenduste leidmine. Eelmisel aastal klassiga osalenud ja 4.-6. klasside arvestuses võitnud Konguta kooli klassijuhataja Liina Tamm kirjeldas konkurssi nii: „Mul on eriliselt hea meel selle üle, et tänu konkursile paranesid laste digioskused ja õpilased oskavad nüüd paremini kasutada näiteks GoogleDrive keskkonda, Delfi kaarti ja teha infootsinguid. Vähem tähtis 
pole ka see, et õpiti planeerima aega, eelarvet ja terviklikult kogu reisi.”

Osalemiseks pole vaja teha muud, kui täita ühes klassikaaslaste ja klassijuhatajaga reisi projekt veebileheküljel kukkur.swedbank.ee/meiereis, filmida üles klassi tutvustav video. Konkursile esitatud projekte hindab žürii, kes selgitab igas kooliastmes (1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12. klass) välja kõige 
terviklikuma projekti.
 

Konkursi on ellu kutsunud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus. Eriauhinnad on välja pannud lisaks Eesti Rahva Muuseumile ka Eesti Terviserajad, TalTech Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus, Vudila Mängumaa, Nõmme Seikluspark, Kiviõli Seiklusturismi Keskus, Eesti Pank, Tervise Paradiis ja Lõunakeskuse Seikluspark.

Allikas: korraldajate info

Õppeprogramm oli üles ehitatud sellisel moel, et õpe toimuks üksnes mitteformaalsetes tingimustes, kus keskkond ning ümbrus on juba iseenesest hariv ruum. Sest kus veel saab õppida erinevate mehhanismide töötamise printsiipe kui mitte Vana-Kreeka tehnoloogiate muuseumis? Aga kus on kõige parem tutvuda olümpiamängude ajalooga kui mitte nende sünnikohas? Külluslik programm võimaldas õpilastel tutvuda mitte ainult kultuuriga, Vana-Kreeka ajalooga, vaid külastada ka bioloogia ja keemia laboratooriume Patra linna ülikoolis. Õpilastel oli võimalus näha erinevaid katseid, tutvuda probleemidega, mille lahendamise kallal töötavad ülikooli tudengid ning professorid.

Kaheaastase projekti töö on suunatud õppeprotsessi korraldamise võimalustele väljaspool klassiruumi, mitteformaalsetes tingimustes – muuseumi ekspositsiooni baasil, hariduskeskuses, looduses ning õues.

Rahvusvahelisest kohtumisest võtsid osa Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased Anna Vlassov, Valentina Astapova, Erik Puulinn, Maia Golubeva, Veronika Kornijenko ja õpetajad –  Julia Tsõgankova, Aleksandra Dubjagina. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Aleksandra Dubjagina

Samal teemal:

• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel

Registreeruda saab kuni 7. aprillini. 

Kursusel saab panna ennast nelja nädala vältel proovile, tehes väikseid harjutusi, mis loovad eeldused selleks, et peale kursuse läbimist võtta ette ka raskemaid ülesandeid. Osalejad lahendavad kursusel ainult harjutusi ja saavad nende kohta juhendajalt tagasisidet – eksamit ega testi kursuse lõpus teha pole vaja. Kursusest on siiani võtnud osa üle 10 000 inimese ning enda sõnul said nad kursuselt algteadmised ja see motiveeris neid õppima programmeerimist põhjalikumalt. 

Arvutiteaduse instituudi vaba juurdepääsuga e-kursuste eestvedaja Eno Tõnissoni sõnul on kursusele oodatud igasuguse vanuse, tausta ja haridusega inimesed, kes tahaksid programmeerimist proovida. “Isegi siis, kui osaleja pärast kursust programmeerimisega rohkem ei tegele, annab see aine talle siiski esmase ülevaate teemast ja see võib talle tulevikus kasuks tulla,” sõnas Tõnisson. 

Kursus „Programmeerimisest maalähedaselt" algab 8. aprillil ja kestab neli nädalat. Kursuse maht on 5–6 tundi nädalas. Registreeruda saab 7. aprilli südaööni.

Registreerimis- ja muu info on TÜ arvutiteaduse instituudi pakutavate kursuste kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Chris Ried

Samal teemal:

• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Projekt "Programmeeri oma tulevikku" tõi programmeerimise ainetundidesse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima

Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning ei ole oluline, kui suur või väike, uus või vana kool eTwinninguga liitub. Kool võib asuda suurlinnas või maapiirkonnas, olla reaal- või humanitaarkallakuga, algkool või gümnaasium. eTwinningus on oluline tahe teha rahvusvahelist veebipõhist koostööd, täiendada digiteadmisi, õppida teistelt kultuuridelt, olla järjekindel seatud eesmärkide saavutamisel.

Metsküla Algkooli direktor ja õpetaja Pille Kaisel on oma õpilastega Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning rahvusvahelist projektitööd teinud üle kümne aasta. Ideid oli alati, koostööpartnerid leiti, projektid said valmis ning laste teadmised-oskused täienesid, aga õpetaja hing kripeldas: parimast projektist jäi ikka natuke puudu. Nii kuni möödunud sügiseni.

„Õppimise, katsetamise, proovimise aeg oli, jah, rohkem kui kümme aastat. Mõtlesin hoolega läbi, miks ikkagi ei tule lõpuks väga hea eTwinningu projekt välja. Sain aru, et on vaja inimest, kes hoiab projektil algusest lõpuni silma peal; tähtaegadest tuleb kinni pidada ja tuleb teha korralik projektiplaan,“ sõnas Pille Kaisel. „Ei jäänud muud üle, hakkasin lõpuks ise selleks inimeseks. Lihtsalt niisama, iseenesest ei toimu midagi.“

Ja tunnustus ei jäänud tulemata. Metsküla algkooli neli eTwinningu projekti pälvisid 2018. aasta sügisel Euroopa kvaliteedimärgi:

Pille Kaiseli ja Heli Esko projekt „DO-RE-MI, try to sing like me!“,
Pille Kaiseli „Scratch me, if you can!“,
Heli Esko juhitud projekt „Artful“,
Pille Kaiseli „Mirror, mirror on the wall, who is the hero of them all?“.

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab Euroopa standardile. Eestist sai tunnustuse osaliseks 21 õpetajat, kes osalesid oma õpilastega kokku 26 rahvusvahelises eTwinningu projektis.

Loe pikemalt 29. märtsi Õpetajate Lehest. 

Pille Kaiseli foto

Samal teemal:

• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust