Norra kogemust aastakonverentsil osalenutele vahendades ütles Øystein Nilsen, et tuleb aus olla ka Norras tehtud vigade suhtes: et meie siin, Eestis, samu vigu ei kordaks.

Norra tugevus on hea infrastruktuur: koolides ja ka  peredes on kõikvõimalikud IKT-vidinad ehk siis tehniline baas olemas ja nende kasutamine loomulik. IKT on programmeeritud ka õppevarasse ja seda igas õppeaines. Õpetajate optimism on märkimisväärne – 95% õpetajatest arvab, et digivahendeid saab kasutada õppetöö parendamiseks. „Meil on suurepäraseid digitaalseid õppevahendeid, aga ühe mööndusega – neid on vaid mõnes aines, mitte kõikides,“ ütles ettekandja.

Tiigrihüppe aastakonverents 21. veebruaril. Foto: Terje Lepp.

Digieksimused on kulukad

Halvema poole pealt tõi Øystein Nilsen välja, et nii õpetajatel, koolidel kui kohalikel omavalitsustel on õppetöö korraldamises erinevad prioriteedid, mis tähendab ka kooliti/piirkonniti digivahendite erinevat kvaliteeti. See, et näiteks raamatust on tehtud digivariant, ei anna sellele vahendile mingit lisaväärtust.  „Üleriigiliselt digivahendite sisseviimine on väga kulukas ja siin on ka eksimused kulukad,“ ütles Nilsen.  Ka Norras on praegu peamine väljakutse selles, et õpetajaid tuleb harida digitaalse tuleviku jaoks nii, et nad oleksid valmis digivahendeid kasutama.

Norra õpilased ja õpetajad kasutavad rohkem kui ühe kolmandiku ajast digivahendeid nii õppimiseks kui õpetamiseks. Tüüpiline on kombineeritud õpe: info saamiseks kasutatakse mitut õpikut, sinna kõrvale digitaalseid vahendeid. Õpik on endiselt oluline, ainult digivahendite najal õpet siiski ei toimu.

Traditsiooniline klassiruum muutub

Øystein Nilsen juhtis tähelepanu ka sellele, et tasapisi hakkab muutuma õppekeskkond ehk traditsiooniline klassiruum. Kuidas muuta tuleviku klassi füüsiliselt nii, et digivahendite kasutamine oleks seal võimalikult tulemuslik, samas mugav? Üks variant on ümberpööratud klassiruum (flipped classroom). Sellises klassiruumis vaatavad õpilased tunni- või loengumaterjale ning erinevaid lisamaterjale kodus, need on tavaliselt õpetaja poolt ette valmistatud ja veebi üles laetud. Reaalne klassiruumis veedetud aeg jääb aga tekkinud küsimustele vastamiseks, kodutööga tegelemiseks ning muudeks ülesanneteks, mis aitavad õpitud teadmisi rakendada.

Ka Norras on probleeme koolist väljalangevusega. Nn tulevikuklassiruumides haarataksegi kaasa neid, kellel puudu õpimotivatsioonist. Digimaailma võimaluste kasutamine annab häid tulemusi, n-ö rasked õpilased saavad seal õppeprotsessist positiivse kogemuse.

Õpikust ei maksa kohe loobuda

Norra IKT haridusrakendamise keskuse nõustaja rõhutas, et ükskõik kui "digi" õppematerjal ka ei ole, sisu jääb alati kuningaks. “Ka Norras oleme läbinud keerulise tee selleni, et kirjastajad mõistaksid, mis on digisisu. Raamatute pdf-failidena ekraanile panek seda ei ole.“ Norras lõid omavalitsused mõned aastad tagasi koostöös riikliku õppekeskkonna NDLA, ambitsioon oli  paberõpikutest üldse lahti saada. „See oli suur viga,“ tõdes Øystein Nilsen, „selliste ressursside loomine ei käi üleöö. Et igas aines oleks võimalik digiõpikule üle minna, võtab väga palju aega.“

Teine probleem oli digiõpikute kvaliteet: palju oli sisulisi vigu ning õpetajad ei tahtnud neid materjale kasutada. See, et vead hiljem parandati, ei muutnud asja, negatiivne maine oli loodud.

Kokkuvõttes tõdes esineja, et soov õppetöö tarvis kõik ja kohe digitaliseerida on mõistetav, kuid selleks tuleb siiski aega anda. Nagu pealkirjaski kirjas – pigem evolutsioon kui revolutsioon.

Samal teemal:

• Ümberpööratud klassiruum
• Briti koolijuht ei pelga hariduses riskide võtmist
• Ülevaade Inglismaa innovaatilise kooli etalonist - Cornwallis Academy
• Tiigrihüppe konverentsil arutleme noorte rollist digiajastu sisuloojatena

Tegemist on sihtasutuse kaalukaima tunnustusega neile, kes on teistele eeskujuks nüüdisaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel koolis.

2012. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis 120 õpilasega Salme Põhikool, auhinnale kandideerinud koolide seast tõstis žürii nominentidena esile ka Tartu Kivilinna Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli.

„Salme Põhikool on väike oma õpilaste ja õpetajate arvult, kuid suur oma tegudelt. Enamik selle kooli õpetajatest ja õpilastest on osalenud või osaleb paljudes uuenduslikes projektides,“ iseloomustas kooli Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi.

President Toomas Hendrik Ilves andmas auhinda Salme kooli direktorile Marika Pütsepale. Foto: Terje Lepp.

Tänu koolisisesele initsiatiivile on Salme kool viimastel aastatel IKT-alaselt jõudnud uuele tasemele. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolitusele, mis kooli juhi Marika Pütsepa sõnul õpetab kasutama, rakendama , meeskonnatööd tegema ja eelkõige teistmoodi mõtlema. „Ja alles siis mõne aja pärast jõuab see kõik aine- ja ringitundides ja ühistes projektides õpilaseni,“ lisas Pütsep. Preemiasumma eest kavatseb kool rajada meediaklassi. Reedel, 22. veebruaril peeti koolis aktust ja Tiigri Tegija uudise peale kostis õpilastelt maruline aplaus. Kõik rõõmustavad tehtu üle ja uute tekkivate võimaluste üle meediaklassi näol.

Tiigri Tegijad ja nominendid: vasakult Ene Saar Tallinna Reaalkoolist, Imbi Koppel Tartu Kivilinna Gümnaasiumist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Merle Lepik Salme Põhikoolist, Signe Reidla Surju Põhikoolist, president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme Põhikooli direktor Marika Pütsep ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahn. Foto: Terje Lepp

Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas žürii Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahni, nominentidena pälvisid tunnustuse  Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Merle Lepik Salme Põhikoolist ja Signe Reidla Surju Põhikoolist.

Tänavune Tiigri Tegija Kristi Rahn on õpetaja, kelle käe all teevad lapsed juba esimestes klassides filme ja programmeerivad mänge, uurivad loodust ja lihvivad esinemisoskust. „Ta jagab meelsasti oma kogemusi kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisel ka teiste õpetajatega – tema käe all saavad teadmisi nii lasteaedade kui algklasside õpetajad, on valminud programmeerimise õppekavad I ja II kooliastmes ning videoaabits kasutamiseks tahvelarvutites,“ märkis Enel Mägi. Kristi Rahn ütles pärast preemia saamist Koolielu portaalile, et see oli tema jaoks tõeline üllatus. "Kui sa igapäevaselt asju teed, siis ma ei mõtle, et teed suuri asju, aga lõpuks kokku tuleb võib-olla tõesti palju." 

Kristi Rahn alustas Tiigrihüppe Sihtasutuses lasteaiaõpetajate koolitamisega 2011.aastal, seejärel, alates sügisest 2011, on ta Koolielu algõpetuse aineekspert ning veebipõhiste kursuste koolitaja. Sel õppeaastal on ta ka üks ProgeTiigri põhikoolitajatest ja materjalide väljatöötajatest. Küsimusele, mis tunne tal homme kooli minna on, vastas Rahn: "Arvan, et saan kolleegidelt kallistused ja kõvad käepigistused ja teeme asju edasi ikka nii, nagu oleme teinud."

Rahn usub, et kõikide tema tegevustega olulisim tulemus on õpetajate julgustamine. "Sedapidi on tulnud rohkem õpetajaid, kes julgevad koolis uusi asju kasutada. Kui nemad veel omakorda jagavad oma kogemusi, siis laieneb kasutamine veelgi," märkis Rahn.

Vasakult: president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme Põhikooli juht Marika Pütsep ja GAGi õpetaja Kristi Rahn. Foto: Terje Lepp.

Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse uuendada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. Innovaatilisim õpetaja saab võimaluse 2000 euro ulatuses enesetäiendamiseks välisriigis.

Tiigri Tegija valimisel arvestati kandidaatide osalemist Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevates programmides ja projektides, tehnoloogia-alaste arendusprojektide läbiviimist, IKT alaseid koolist väljapoole suunatud tegevusi ning õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate arvamust.

Samal teemal:

• Salme kooli meediaringis valmivad telesaated ja animafilmid
• Salme põhikooli sisekoolitused toetavad innovaatilisust

Digiteek on avalik veebikeskkond, kust leiab pildi, heli- ja videofailid Eesti Ajaloomuuseumi näitustest, üritustest ja muuseumi kogudest, märgib muuseum oma pressiteates.

Hetkel on Digiteegis ligi 3600 faili muuseumi näitustest ja üritustest ning 13 400 faili muuseumi kogudest. Info täieneb iga päevaga ning museaalide pildid varustatakse teabega Muuseumide Infosüsteemist MuIS.

Digiteek muudab lihtsamaks Eesti Ajaloomuuseumi digitaalsete materjalide tellimise. Juhul, kui eraisik, ettevõte jne tellib mõnest esemest, fotost või dokumendist koopia, laetakse see Digiteegi keskkonda üles ja seda saavad edaspidi kasutada kõik soovijad. Piltide ärilisel otstarbel kasutamiseks tuleb allalaadimisõiguse eest tasuda vastavalt muuseumi hinnakirjale.

Paranenud juurdepääsuga digitaalarhiivi Digiteek pääseb muuseumi kodulehelt, otselink on siin.

Seekordsed talgud on järjekorras juba kolmandad ning peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis taas välja pannud 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta, teatab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
 
"Vikipeedia artikli tõlkimine on hea võimalus endale põhjalikult selgeks teha mõni nähtus või valdkond, mida oled ammu tahtnud uurida, kuid pole mahti olnud asjaga tegeleda. Tõlketalgute käigus õpid ise palju ning saad oma töö vilju kohe ka teistega jagada," ütles Eesti staažikaim vikipedist Andres Luure, kes pälvis tänavu Valgetähe V klassi teenetemärgi just pikaajalise pühendunud töö eest maailma suurima võrguentsüklopeedia eestikeelse versiooni arendamisel.
 
Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.
 
Lisaks 1000-eurosele peaauhinnale kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust. Wikimedia Eesti paneb välja 200 euro eest auhindu üliõpilastest kaastöölistele, kes pole varem Vikipeediasse artikleid kirjutanud.
 
Žüriisse kuuluvad Tallinna Ülikooli (TLÜ) Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, TLÜ Kirjastuse peatoimetaja Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, Tartu Ülikooli tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt, 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja Valli Voor, MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Teele Vaalma ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja ja tõlkija Rita Niineste.
 
1. märtsil 2013 kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õpituba, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad tõlketalgutest osa võtta.
 
Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Liituda saab igal ajal kuni talgute lõpuni 21. aprillil 2013. Juhised registreerumiseks ja tõlkimiseks on kirjas tõlketalgute lehel Vikipeedias.
 
Lisainfo tõlketalgute kohta:
Rita Niineste, Euroopa Komisjoni esindus Eestis
tel. 626 44 03
e-post: rita.niineste@ec.europa.eu.

Foto: Stockvault

IT idufirma Codecademy õpetab igaüht mängulises keskkonnas lihtsate vahenditega programmeerima, tegemist on ajakirja Time eelmise aasta ühe 50 maailma olulisema veebiküljega, mis teeb nüüd koostööd Tiigrihüppe Sihtasutuse programmiga Proge Tiiger. Pikemalt loe koostööst tänasest Eesti Päevalehest.

foto: Flickr

Samal teemal:

• Koodikirjutamine arendab loovust
• Crunchzilla koodikoll
• Programmeerimisvahendid lastele
• Kolmeaastased programmeerima?
• Codeacademy - programmeerimise e-kursus
• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja
• Programmeerimine jõuab iga koolilapseni

Tallinna Pedagoogilise seminari direktor ja meediakasvatuse õppejõud Kristi Vinter rõhutas tänasel Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil, et mida väiksem on laps, seda enam vajab ekraan päris ellu tõlkimist ehk selgitusi, mis on päris ja mis mitte ning teadmisi, millest ja kuidas ekraanipilte konstrueeritakse. Seega on täiskasvanu selgitused väga olulised. Vinter tõdes, et tehnoloogia laialdane kasutus on kaasa toonud selle, et meie tänane maailmapilt on laiem kui kodutänav, õppija on muutunud, õppimine on vaheldusrikkam ja avardunud on suhtlemisvõimalused.

Kristi Vinter märkis oma ettekandes, et 3.-7. eluaastani hakkab lapse jaoks ekraanist saama õpikeskkond ja seda nii heas kui halvas mõttes. Foto: Terje Lepp.

Täna kogunesid paljud õpetajad ja haridusuuendusest huvitatud inimesed Tallinnas Swissotelis toimuvale Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsile, kus arutletakse, kuivõrd on tänased digiajastu lapsed tarbijad või hoopis loojad.

Sihtasutuse juhi Enel Mägi sõnul on konverents kokku seatud nii, et teemast võimalikult eripalgeline ülevaade saada.

Fotol Tiigrihüppe Sihtasutuse juht Enel Mägi konverentsi avamas. Foto: Terje Lepp.

Konverents lõpeb eelmise aasta Tiigri Tegijate – innovaatilise kooli ja innovaatilise õpetaja tunnustamisega. Tegemist on Tiigrihüppe Sihtasutuse kõige kaalukama tunnustusega neile, kes on teistele eeskujuks nüüdisaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel koolis.

Samal teemal:

• Tiigrihüppe konverentsil arutleme noorte rollist digiajastu sisuloojatena
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

"Õpetamist saab korraldada ka nii, et direktor on üks ja isegi maja on üks, nii et ma ei näe põhjust õpetamise perspektiivist, mis ei tähenda, et mõnes teises perspektiivis ei pruugiks see mõistlik olla," rääkis Toomela ERR Uudistele.

Üheks põhjenduseks on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise pooldajatel see, et nii saaks noored ja nende vanemad panna haridusvalikute üle otsustama juba põhikooli, mitte gümnaasiumiastme lõpus. Praegu peavad gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel tõsiselt ja sisuliselt valima vaid noored, kes lõpetavad eraldiseisva põhikooli.

Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink ütles, et tegelikkuses toimub ka praegu noortel põhikoolijärgne valikute tegemine ja seetõttu pole see vettpidav argument

Samal teemal:

• Koolivõrgu planeerimine eeldab omavalitsuste koostööd
• Küttis: algav õppeaasta keskendub õpetajatele ja koolivõrgule

.

Nende eelnimetatud teemadega on haridusvaldkond viimasel ajal tähelepanu köitnud, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) Pedagogicumi direktor Margus Pedaste ja TÜ Pedagogicumi koordinaator Pille Villems Tartu Postimehes.

"Tartu Ülikool on võtnud vastutuse ja astumas samme õpetajahariduse kvaliteedi parandamiseks, nähes seejuures vajadust tuntavalt tihedamaks koostööks koolidega," märgivad nad. "Meil on vaja väikest hulka koole, kus välja töötada ja katsetada uusi ideid, sest uuenduste viimine kõigisse koolidesse korraga ja teadusliku katsetamiseta on Eestis küll levinud, aga teaduslikult ja ka rahaliselt ebamõistlik. Aruteludest Tartu Ülikoolis, koolide ja teiste kõrgkoolidega ning mujalgi on välja kasvanud lahendus: me vajame uut tüüpi koole, mis oleksid keskendunud koostööle ülikoolidega ja võiksid õpetajate, koolijuhtide, tugipersonali ning õppejõudude ja teadlaste koostöös luua uuendusi ehk innovatsiooni õppe-, teadus- ja arendustöö kaudu." Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool otsib haridusasutusi innovatsioonikoolide võrgustikku

Nii Sir Ken Robinson kui Yong Zhao arvavad, et laste loovuse arendamine võib teha imesid. Võiks ju nõustuda? Ometi seame me lati loovuse arendamises läbi tehnoloogia liiga madalale.

Paljudele meeldib luua digijutustusi, lisades piltidele võimsa muusika. Seda saab teha näiteks Animoto programmi abil, mis teeb muusikast ja piltidest kokku video. Aga kindlasti poleks põhjust end siinjuures petta, justkui see ongi millegi loomine. Loojaks on sel juhul Animoto. Sellegipoolest kinnitame kahjuks endale, et just sedalaadi loovus paneb meie õpilased mõtlema kõrgemal tasandil. Tegelikult oleme ju suutelised palju paremaks.

Võtame näiteks MIT’i loodud Scratchi programmeerimise platvormi, millest oleme varemgi juttu teinud. Vanasti oli tõesti programmeerimine “nohikute” teema, kus koodi oskas lugeda väga vähe inimesi. Uued programmeerimise õpikeskkonnad nagu näiteks Schratch panevad lapsed mõtlema. Tegelikult see ongi ju see, mida me koolis teha soovime.

Kui peame oluliseks, et laste mõtted püsiks õppimisel, siis programmeerimine on selleks sobiv vahend. Lapsed töötavad asja kallal, loovad lugusid, mänge, animatsioone. Millist mõtlemist nad seejuures kasutavad? Kriitilist mõtlemist, loovust, süsteemset mõtlemist, planeerimist ja suurel hulgal läbikukkumist. Ebaõnnestumine on programmeerimise õppimisel tavaline kaasnähe, aga lapsed mõtlevad ruttu, kuidas oma vigadest õppida. Kellele see ei meeldiks?

Kui mõtleme oma õpilastele ja võimalustele arendada nende loovust, siis vahest pole paha mõte sütitada nendes programmeerimise pisik. Just sedalaadi õpikeskkonnad nagu Schratch, Crunchzilla, Alice, Greenfoot jt pakuvad õpilastele väljakutseid, mis loovuse tõesti tööle panevad. Meenutades Mitch Resnick’u mõtet -  “kui me õpetame lapsed kirjutama, ei eelda me, et nendest saavad kuulsad kirjanikud”, siis näeme, et sama kehtib tegelikult ka programmeerimise puhul. See ei pea olema lihtsalt kallilt makstud erialaspetsialistide rida, vaid võib teha imesid ka kõige pisemate õppetöös.

Refereeritud: Free Technology for Teachers, foto: Flickr 

Samal teemal:

• Programmeerimisvahendid lastele
• Crunchzilla koodikoll
• Lapsed programmeerima?
• Tänapäeva kirjaoskuse osa on ka programmeerimine

Traditsiooniliselt kuulutatakse konverentsil välja ka eelmise aasta Tiigri Tegijaid – Eesti kõige innovaatilisem kool ja õpetaja.

Sihtasutuse juhi Enel Mägi sõnul on konverents kokku seatud nii, et teemast võimalikult eripalgeline ülevaade saada. “Tänapäeva lapse igapäevakogemuste hulka kuulub kaks eraldiseisvat maailma – reaalne ja virtuaalne. Paljud vanemad seisavad valiku ees, kui vanalt laps võiks tehnoloogiat kasutama hakata. Küsitakse endilt, ega me tehnoloogia kasutamisega koolis liiga kaugele ei lähe  ning kas oodatav kasu võib hakata hoopis kahju tooma." Neil teemadel kuuleme arutelemas Tallinna Pedagoogilise seminari meediakasvatuse õppejõudu Kristi Vinterit.

"Väga huvitav tõotab tulla Norra tehnoloogiliste haridusuuenduste keskuse eksperdi Øystein Nilseni ettekanne e-õppe ja elektrooniliste õppematerjalide mõjust lapse õpimotivatsioonile. Vastust küsimusele, kuidas loobuda oma mugavustsoonist, et tehnoloogiast ei saaks lapsehoidja, õpetaja või ainus sõber, otsib konverentsil nelja lapse isa, koolitaja ja  Eesti Töötukassa nõunik Mati Ruul,“ lausus Mägi.

Fotomeenutus möödunud aastal toimunud Tiigrihüppe aastakonverentsist Tallinnas Radissoni hotellis. Pildistas Terje Lepp.

Enel Mägi hinnangul peaks õpetajatele ja haridusametnikele põnevat kuulamist pakkuma paneelarutelu õppekava seostest tehnoloogiaga.

“Austraaliat peetakse kümne parima haridussüsteemiga riigi hulka kuuluvaks, kuid tehnoloogia rakendamises on ka see riik muudatuste teel. Tänavu veebruarist hakkas seal kehtima uus õppekava, kus tehnoloogiat käsitletakse täiesti eraldiseisva osana. Miks selleni on jõutud ja mida muudatusega loodetakse saavutada, avab videosilla vahendusel otse maailma kuklapoolelt Tasmaania ülikooli infotehnoloogia vanemõppejõud Andrew Fluck,” ütles Enel Mägi. Eesti olukorra ja siinsete võimaluste üle arutlevad, Kuressaare gümnaasiumi õpilane Henri Rump, Kristiine gümnaasiumi õpetaja Kristi Vahenurm ning sihtasutuse Innove õppekava ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa.

Konverentsi viimase ettekande peab internetipõhise programmeerimise õppekeskkonna Codecademy.com analüütik Leng Lee. Viimastel aastatel maailma vallutanud lihtsaim võimalus programmeerimise alustamiseks on peagi muutmas kättesaadavaks ka eesti keeles. Sellega saavad meie inimesed ja eelkõige noored võimsa töövahendi, et olla digiajastul nii targaks tarbijaks kui ka andekas sisuloojaks.

Konverents lõpeb eelmise aasta Tiigri Tegijate – innovaatilise kooli ja innovaatilise õpetaja tunnustamisega. Tegemist on Tiigrihüppe Sihtasutuse kõige kaalukama tunnustusega neile, kes on teistele eeskujuks nüüdisaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel koolis.

Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse uuendada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. Innovaatilisim õpetaja saab võimaluse 2000 euro ulatuses enesetäiendamiseks välisriigis.

Samal teemal:

• Koolijuht Liina Tamm: hariduses ei tohi vanaks saada
• Eva Tšepurko: õpilased on mind alati toetanud
• Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tšepurko ning Konguta kool Tartumaalt