Eesti kooliõpilaste ühistööna valmib järgmise aasta alguseks Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale.

Netiketi nime kandval võistlusel kutsub tehnoloogiafirma Samsung üles kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, mis loovad mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitavad selle konkursile. Detsembri keskpaigaks laekunud töödest saabki kokku internetietikett ehk netikett, mis peegeldab digimaailma olemust läbi noorte silmade ning sätestab omavahelised suhtlus- ja käitumisreeglid. Täpne info konkursi tingimuste kohta. 

“Samsung käivitas sel aastal Eestis kooliõpilastele mõeldud programmi “Digitaalne IQ”, mis keskendub digihariduse propageerimisele ja edendamisele. Selle programmi raames viime kõikidele kooliõpilastele läbi Netiketi võistluse, et neid ärgitada aktuaalsetel digimaailma teemadel kaasa mõtlema,” ütles programmi juht Egle Tamelyte.Õpilased saavad võistlusel valida seitsme teema vahel, milleks on küberhügieen, küberkius, andmete turvalisus, autoriõigused, internetisõltuvus, veebis leiduv ebasobiv sisu ning suhtlemine ja käitumine digimaailmas. Neil teemadel tuleb esitada Eesti ekspertidest koosnevale sõltumatule žüriile multimeediaprojekt, mis võib olla video, meemide kogum, joonistus või mõni muu digitaalne vorm.
  
Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas http://www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Mike Alonzo on Unsplash

Samal teemal:

• Psühholoog Kätlin Konstabel: netisuhtluse ajastul nõuab näost näkku suhtlemine julgust
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Koolitusel osalejad saavad HITSA nutiklassi kuues õpitsoonis avastada olulisi elemente 21. sajandi õppes, milleks on õpilaste ja õpetajate oskused ja rollid, õpistiilid, õpikeskkonna disain, praegune ja arenev tehnoloogia ning haridust mõjutavad sotsiaalsed trendid.

Koolitusele on oodatud kahe- kuni neljaliikmelised koolimeeskonnad. Osalejate hulgas peab olema üks kooli juhtkonna liige, kaasata on võimalik ka KOVi haridusametnik. Sihtrühm on üld-, kesk- ja kutsehariduse õpetajad, õppejuhid, haridustehnoloogid, direktorid ja omavalitsuse haridustöötajad. 

Novembris toimuv koolitus:
21.11.2019
Detsembris toimuv koolitus:
5.12.2019

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Petri Asperk ja MTÜ Fotopluss

Robotite kasutamine õppetöös ja ainetundides ei ole Eesti koolides enam uudis, aga mitte ka päris tavapärane nähtus. Õpetajaid võib takistada arvamus, et robotitega tegutsemine on tehniliselt keeruline ning pigem mäng kui õppetöö. Tallinna 21. Kooli kogemus on õpetajate hirmud hajutanud ning õpilasi rõõmustanud: robootika-ettevõtluse õppesuund III kooliastmes hõlmab süvendatult robootikat, lõimitult robootika-matemaatika-loodusõpetust, ettevõtlusõpet, õpilasfirmade programmi „Mini-minifirmad“, matemaatilis-strateegilisi mänge ja nutisporti. 

Robotitega tund on praktiline tund

“Robotid on meie koolis õppetöös kasutusel 2015. aastast. Meie väljakutse oli leida õppesuund, mis oleks ühelt poolt kasulik ja kaasaegne, teisalt lastele ja vanematele atraktiivne,“ selgitas Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond. „Õpetame oskusi, mis on seotud ITga ja ettevõtlikuks olemisega. See ei tähenda, et kõigist tulevad ettevõtjad, aga neist tulevad ettevõtlikud inimesed.“

Robootika on kohustuslik ainetund üks tund nädalas 3.-6. klassini. 7. klassis on digitehnoloogia tund, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et saaks tunnis roboteid kasutada. Gümnaasiumis saab robootikat võtta valikainena. Lisaks tegutsevad robootika huviringid nooremale ja vanemale kooliastmele.

„Ainetund, kus on kaasatud robotid, on väga praktiline, reaalse eluga seotud. Noored õpivad, missugune on tehnoloogiamaailm tulevikus,“ rääkis Tallinna 21. Kooli robootikaõpetaja Rasmus Kits. „Teoreetilist osa loengu näol minu tunnis ei ole, teooria omandatakse praktika kaudu. Õpetaja selgitused käivad muidugi asja juurde. Robotist saab täiesti tavaline tänapäevane õppevahend. Lapsed kogevad, kuidas teistes tundides õpitut saab robootikas rakendada. Robot ei ole lihtsalt demonstratsiooniks, õpilane saab seda ise ehitada ja programmeerida. Robotist saab ka loomevahend. Muusikatunnis on roboteid kasutatud, näiteks roboti saab muusikarütmis liikuma panna. Aga rohkem ikka loodus- ja reaalainetes leiavad robotid kasutust. Robootika on praegu mänguline, võistluslik, seega kõnetab rohkem põhikooli, ehkki tegu on tõsise insenerialaga.“

Ta tõi välja, et laps tahab õppimise juures kohe näha tulemit, robot kui õppevahend võimaldab seda. Näiteks programmeerimine on abstraktne tegevus, aga kui selle tulemusel hakkab robot liikuma või piiksuma, siis saab õpilane aru, miks on programmeerimine vajalik, mis selle tulemusel muutub. 

Kasutage uut veebikeskkonda digivihik.ee!

Et kõigil õpetajatel mistahes Eesti koolis oleks roboteid õppetöösse lihtsam rakendada, on valmimas 95 töölehte robotite kasutamiseks matemaatikatunnis, loodus-, tehnoloogia-  ja kunstiainetes. Need leiab veebilehelt digivihik.ee. Digivihiku programmi lõid firma Insplay koostöös Tallinna 21. Kooli ja robootikaõpetaja Rasmus Kitsega. Digivihik on abiks uuendusmeelsetele koolidele ja õpetajatele, kes soovivad oma tunnid muuta praktilisemaks ja mängulisemaks. Digivihik.ee koondab kõik tunnikavad, nii olemasolevad kui loodavad, Digivihiku programmi raames korraldati veebiseminar ja tulekul on kaks koolitust (lisainfo siit http://digivihik.ee/liitumine#header7-31). 

LEGO Educationi õppelahendustel põhinevad tunnikavad, koolitusprogramm ja koostöövõrgustik on koolidele robootika kasutuselevõtul toeks. Töölehed valmisid Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt (Klass+)“ raames. Nende autorid on õpetajad, kes on tunni ise praktiliselt läbi proovinud.

„Töölehed toetavad uuenduslike haridustehnoloogiate kasutuselevõttu koolides. Üheksa kooli aineõpetajatest eksperdid lõid tunni sisu, töölehed on kõigile vabalt kasutatavad. Oluline on, et nendes tundides on leitud puutekohad, kus roboteid on hea õppevahendina kasutada,“ selgitas robootikaõpetaja Rasmus Kits. Ja lisas, et lapsed on sellises tunnis muidugi rõõmsad. „Nad võtavad hea meelega kõike uuenduslikku vastu. Õpilased mõistavad, et robootika on põnev, aga saavad ka aru, et tuleb vaeva näha. Teistes ainetundides omandanud teadmised tuleb nüüd töösse rakendada. Jah, nad teavad, kuidas arvutada ringjoone ümbermõõtu või millal kasutada suurt algustähte, aga need reeglid kehtivad ka robootikas!“ 

Õpetajate hoiak on positiivsem kui varem

Rasmus Kitse robootikaõpetajana rõõmustab, et õpetajate hoiak on robootika suhtes hakanud muutuma positiivsemaks. „Uued asjad natuke hirmutavad, ei olda kindlad. Äkki ikka traditsioonilised õppemeetodid töötavad paremini... Natuke häirib õpetajaid fun-faktor, et kas tund peab olema meelelahutusliku loomuga, kas peame tööd tegema selle nimel, et õpilastele haridust müüa,“ tõi Rasmus Kits välja õpetajate kõhklused. „Aga pigem saadakse aru, et tehnoloogia suures pildis on hea, see toetab meie elu. Ajalooõpetaja tuleb minu juurde, et tahaks ajalootunnis ka roboteid kasutada, kas see on võimalik. Nuputame siis, kus see ühisosa leida.“ 

Loodusainete õpetaja Anneli Lään jagas oma kogemust robotite kasutamisest 7. klassis. Digitehnoloogia tunnis on klassiga tegelemas kaks õpetajat – aineõpetaja ja robootikaõpetaja. See on muidugi suur pluss tunni õnnestumiseks. „Mina andsin pigem ideid, mida teha. Robootikaõpetaja mõtles, kuidas teostada. Seega meeskonnatöö. Veel neli aastat tagasi ei olnud mul robotitega mingit kontakti, tundus täitsa ületamatu ülesanne, aga sain hakkama. Ei ole midagi keerulist,“ kinnitas Anneli Lään. Ta tõi näite 7. klassi füüsikast - pikkuse mõõtmise juures oli teema hodomeeter ehk läbisõidumõõdik. Õpilased ehitasidki robot-hodomeetri ja võrdlesid, kui täpne oli üks või teine robot. Esiteks said õpilased ise ehitada, teiseks mõõta, kolmandaks analüüsida, mis valesti läks. „Õppimine ongi vigade tegemine, vigadest õpitakse,“ ütles selle peale Anneli Lään. 

Sellise tunni puhul on töölehel õpilaste tegevus ja ülesanded samm-sammult lahti kirjutatud. Tund toimub paaristööna, aineõpetaja kontrollib töölehe täitmist, robootikaõpetaja tegeleb tunni tehnilise poolega. Anneli Lään kinnitab, et sellist tundi on aineõpetajal lihtsam anda kui üksinda 45 minutit klassis õppetööd juhtida. 

Mis motiveerib?

Kuidas ikkagi motiveerida õpetajaid ainetundi robootikaga ühendama? „Roboti kasutamine ainetunnis on lihtsam, kui paljud õpetajad arvavad. See on lõbus, praktiline, väga hea meetod õpetamaks teooriat praktika kaudu. Hirmust tuleb üle saada. Tänapäeva seadmed töötavad hästi, robotite töökindlus on suur,“ julgustas Rasmus Kits. 

Koolijuht Meelis Kond lisas, et kooli pidaja ehk kohalik omavalitsus peaks kindlasti kooli visiooni toetama. Õpetajate täiendkoolitus on ka eeldus, et robotid ainetundides kasutusele võtta. „Robootika õpetamine koolis on tänuväärne tegevus, sest see võimaldab integreerida paljusid õppeaineid ja muuta õpetamine loovamaks ja huvitavamaks.“ 

Fotod: Laura Lisete Roosaar. Fotodel on õpilased robootikatunnis Tallinna 21. Kooli LEGO innovatsioonistuudios. 

Samal teemal:

• Rakett 21 lendab taas, pardal inseneeria
• Uued võimalused informaatikaõpetaja õppes
• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid

Esimese keskuses said õpilased teada, et peaaegu  50% Eesti pindalast on metsade all ning Eesti metsad jaotatakse kaheks: loodusmetsaks ja majandusmetsaks. Loodusmets on ilma inimese mõjuta tekkinud mets ja pakub eluvõimalusi väga paljudele taime- ja loomaliikidele. Majandusmets on mets, kus inimene on ise puud istutanud ja tegeleb ka metsa hooldamisega.

Küsimusele, kuidas aru saada, et tegemist on metsaga, vastasid õpilased: metsas kasvavad puud tihedasti üksteise kõrval, on palju põõsaid,  seal elavad loomad ja linnud, kasvavad seened ning marjad, on palju sammalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mets on suur ökosüsteem, mis koosneb puudega maa-alast  ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust ja seenestikust).

Selles keskuses said ka õpilased teada, millal kasvavad puud kiiremini ja millal aeglasemalt ning kuidas määrata puude vanust. 

Puudel kulub seemnest kuni suureks ja kõrgeks puuks kasvamiseks umbes 100 aastat. Alles siis saab sellest puust kvaliteetset puitu. Puud kasvavad kiiremini kevadest sügiseni ning talvel nad puhkavad. Puude vanust on võimalik määrata aastaringide järgi. Kahe kriipsu vahel ongi suvine kasvamise aeg. Samuti on võimalik puude vanust määrata juurdekasvupuuri abil. Sellega puuritakse tüvesse auk, mis hiljem kinni kasvab. 

Õpilased said ka teada, missugust puuliiki kasvab Eesti metsades kõige rohkem. Esimesel kohal on mänd, seejärel tulevad kask, kuusk, lepp, haab ja tamm. 

Teises keskuses õppisid õpilased tundma neid puuliike, mida Eesti metsades kõige rohkem kasvab. Saadi teada, kuidas erinevad  puuliigid levivad, missugused on nende viljad ja puit ning milleks seda kasutatakse. 

Mänd on enamlevinud puuliik Eesti metsades. Tal on pikad okkad ja need asetsevad kahekaupa. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, kuid on samas valgusnõudlik. Tema puitu hinnatakse kõrgelt  heade mehaaniliste omaduste tõttu. Männi puidust tehakse paberit, kasutatakse kütteks, ehitusmaterjaliks, vineeriks ja mööbliks. Männivaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. 

Arukask levib seemnete abil. Tema pealmist koort nimetatakse kasetohuks, millega on hea tuld alustada. Viisud olid samuti tehtud kasetohuribadest. Viisud olid 2-3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud ilma sääreta tööjalatsid, mida vanasti kanti.  Veel saab kaseokstest punuda korve ja teha kasevihtasid, kasest saab kevadel kasemahla ning lehtedest valmistada teed. 

Kuuske tuntakse rohkem kui jõulupuuna. Tal on lühikesed okkad, mis asetsevad ühekaupa. Tema puitu kasutatakse paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ja kütteks. Kitarre valmistatakse ka just kuusepuidust, sest tal on ilus kõla. Kõlalaud ehk lokulaud valmistati vanasti samuti kuusest, mida kahe puuvasaraga vaheldumisi löödi ja nii edastati rütmilisi signaale.  Lokulauda kasutati  inimeste kokkukutsumiseks. 
Lepapuit on kerge, pehme ja hästi töödeldav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks. Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu. 

Haavapuu tunneme ära selle järgi, et tema leheroots on väga pikk ja lehed hakkavad värisema ka kõige nõrgema tuule korral. Tema puidust tehakse tikke ning kasutatakse saunalavade tegemiseks. Saunalavadeks kasutatakse haaba sellepärast, et ta on ilus ja ei lähe väga kiiresti kuumaks. Haavapuu meeldib ka Eestis looduskaitse all olevale lendoravale, kes just selle puu õõnde  teeb oma pesa. 

Tamm on väga vastupidav ja tugev puu. Temast valmistatakse mööblit, parketti ja lõikelaudasid. Tema viljadeks on tammetõrud, mida armastavad süüa metssead ja karud. Pasknäär on lind, kes kogub endale talvevarudeks umbes 4-5 kilogrammi tammetõrusid. Osa peidetud tammetõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema. 

Kolmandas keskuses said õpilased täringumängu kaudu korrata ja kinnistada õpitut. 

Oli väga huvitav ja õpetlik metsateemaline õuesõppetund. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani.

Samal teemal:

• Loodus lummab igal sügisel
• Teadlaste Öö eksperimendid Tartu Kivilinna Koolis

Tulin hiljuti õppereisilt Šveitsist. Olin kantonis, kus on ametlikku keelt, mis muu seas tähendab ka seda, et õpetajakoolitus Churi pedagoogika kõrgkoolis on kolmekeelne – saksa, itaalia ja retoromaani keeltes. Õpetaja saab diplomi, kuhu on märgitud kaks keelt, milles ta õpetab.

Olen klassiõpetaja, kes on omal ajal sooritanud vene keele didaktikas riigieksami. Võin lastele õpetada vene keele algkursust, aga jääksin hätta, kui vaja vene keeles õpetada matemaatikat, loodusõpetust… Kusjuures just praegu selline vajadus on. Meie klassidesse on hakanud tulema lapsi muukeelsetest peredest; on nii seda, et vene keel on kodukeel kui ka seda, et vene keel on abivahend, kuna lapse emakeelt (nt hispaania) ei oska koolis hoopiski keegi ja lapse peres on tavatsetud mõnevõrra vene keeles suhelda.

Juhtub sedagi, et mitu aastat mujal koolis olnud eesti algupäraga laps on siia tagasi tulles koolitööga kimpus, kuna on harjunud õppeülesandeid lahendama muus keeles; kohanemiseks on hea, kui aidata tal luua silda ka selle võõrkeele abil, mida ta seni õppetöös kasutas. Hea, kui õpetaja suudab kõnelda mitut keelt, aga hea seegi, kui ta mõistab, mida tähendab lapsele olukord, kus ta saab väga vähe aru ja jätab oma mõtted üldse välja ütlemata.

Mulle tundub, et mõnigi inimene, kes häälekalt õppekeele teemal sõna võtab, ei tee vahet, kas inimene oskab muud (nt riigikeelt) suhtlemistasandil või suudab ta selles keeles omandada õppeainete sõnavara ja arutluskäike.

Kuidas siis tulla toime ja olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades? Jaanuaris 2020 korraldab Eesti Lugemisühing rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga „Ühist keelt otsides“. Konverents kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja.

Praeguseks oleme saanud ligikaudu 100 ettekannet nii varase kirjaoskuse, erilise õppija, elukestva õppe kui paljudel muudel kirjaoskusega seotud teemadel. Esinejad tulevad nii naabermaadest Soomest, Venemaalt, Lätis, Rootsist kui ka kaugemalt Euroopas ja lausa üle maailmagi.

Ootame konverentsile 17.-19. jaanuaril 2020 nii iga haridusastme õpetajaid, lasteaia- ja koolijuhte, igas liinis haridustöötajaid, kirjastajaid ja muid haridusteemadel ettevõtjaid, lapsevanemaid, ajakirjanikke ja üldse kõiki huvilisi. Ettekandeid on nii inglise ja eesti kui ka vene keeles.

Konverentsi kohta saab täpsemalt lugeda kodulehelt https://4bscl2020.ee/

Ja kindlasti otsitagu üles eestikeelne registreerimise link https://4bscl2020.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Valmivad eesti keele e-kogud

Teate ju küll seda olukorda, kus õpetaja tuleb klassi ja teatab silmade särades õpilastele, et täna alustame hästi huvitavat projekti. Näiteks kuidas hooldada toataimi või kasutada kodukeemiat. Õpetajale põnev, lastele ... mitte nii väga. Seepärast antigi 18. oktoobril HITSA nutiklassis toimunud eTwinningu koolitusel kohe juhtroll lastele: ise otsivad idee, ise teevad projektiga algust ja tutvustavad teistele. 

Õpetajad kuulasid, mis on nutiklass. Autori foto

Koolitusel osalesid seitsme kooli väikesed meeskonnad (õpetaja ja kaks õpilast): Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Loo Keskkool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Metsküla Algkool, Pärnu Kuninga tänava Põhikool, Tallinna Südalinna Kool ja Pelgulinna Gümnaasium. Tõsi, kõik osalenud õpetajad olid rahvusvahelises projektitöös eTwinningus väga kogenud, lapsed kuulsid eTwinningust valdavalt siiski esimest korda. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi, samal ajal kui õpetajad said täpsemalt teada, mis on HITSA nutiklass. 

Haridustehnoloogid ja HITSA koolitajad Ingrid Maadvere ja Meeri Sild juhendasid õpilasi. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

„eTwinning on koostöö, aga selline koostöö, kus ei saada mitte kunagi päriselt kokku,“ selgitas Ingrid Maadvere õpilastele ja küsis, kuidas see võimalik on. Lapsed muidugi teadsid – koostööd tehakse veebi kaudu, see on moodne koostöö. Koos arutleti ka, mis on projekt, ja oligi aeg mõelda välja hulk projekti-ideid. Lemmikloomad, raamatud, matemaatika, tants, loodusõpetus, Saksamaa, Kääbiku-seeria, kooli tutvustav video, sporditund – ideid jagus. Lõpuks jäi sõelale kolm eTwinningu projekti: sport ja liikumine koolipäevas, reisikoomiks ja kooli tutvustav video „Meie äge kool“. Koolidest moodustusid projektimeeskonnad, õpetajad võeti ka kampa ja algas idee lahtikirjutamine ning esitluse tegemine.

Arutelu koos õpetajaga. Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Arutelu koos õpetajaga. Autori foto

Pärnu Kuninga tänava Põhikooli haridustehnoloog Lemme Sulaoja oli koolituse sellise korraldusega väga rahul. „Põnev on. Tore, et kaasatud on õpilased. Õpetajana tahaks kogu aeg oma mõtteid juurde panna, aga hoidsin end tagasi, veidi vaid soovitusi jagasin. 4. ja 5. klassi jaoks ei ole selline projektitöö raske, hästi said hakkama,“ oli õpetaja kindel.  

Marlon ja Emili sama kooli 5. klassist kinnitasid, et väga huvitav on. Emili teadis varem, et eTwinning on mingi projekt, kõike muud õppis koolitusel. Ja koos leiti, et projekt on tegevus, kus erinevad koolid teevad koos asju ning et pärast vaheaega hakkavad nad oma koolist videot tegema. 

Green screeniga saab imesid teha! Foto: MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

Koolituspäeva lõpetaski projektiideede tutvustus. Aga päeva mahtus veel pikk vahetund – lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi ja otsisid QR-koode, panid robotid võistlema, joonistasid iPadidel, kasutasid green screeni võimalusi pildistamiseks jpm. 

Oli põnev päev, lapsed kasutasid kõiki nutiklassi võimalusi. MTÜ Fotopluss, Petri Asperk

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames. Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. 

Samal teemal:

• eTwinningu kogemus Taani lasteaedadest
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!

Euroopa Ettevõtliku Kooli Auhind on Euroopa ettevõtlikemate koolide tunnustamissündmus, millel osalevad eelnevalt välja valitud 22 Euroopa riigi parimad õppeasutused. Tiitli pälvib kool, kus ettevõtlusõpe hõlmab suuremat hulka õpilasi, kus on olemas selge visioon ja plaan ettevõtlusõppe rakendamiseks, kool aitab kaasa õpetajate professionaalsele arengule ettevõtlusõppes ning kaasab õppesse praktikuid ärimaailmast. 

„Tabasalu Ühisgümnaasium on tõesti väga eeskujulik, sest seal on majandusõpe integreeritud kõikidesse vanuseastmetesse ning ettevõtlust hakatakse õppima juba esimeses klassis,“ märkis JA Eesti direktor Kersti Loor. „Kui nii mõneski tavakoolis on gümnaasiumi astmes olemas õpilasfirmade programm, tublimates koolides on lisaks veel minifirmad ehk 7.-9. klasside õpilasfirmad, siis Tabasalus on olemas ka mini-minifirmad ehk seal luuakse õpilasfirmasid juba alates 5. klassist.“

Loor selgitas, et lisaks enda koolis toimuvale arendavad Tabasalu Ühisgümnaasiumi tublid õpetajad ettevõtlusõpet terves regioonis ning pakuvad võimalusi ka teiste koolide õpilastele. „Kohalike elanike rõõmuks korraldatakse mitmeid õpilasfirmade laatu, kust võtavad osa ka teiste koolide õpilas- ja minifirmad,“ lausus Loor. Eelmisel aastal korraldas Tabasalu Ühisgümnaasium esmakordselt üle-eestilise mini-minifirmade laada, kus oli osalejaid kümnest koolist.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch rõõmustas, et pikaajaline ja usin töö, mida on varasemalt ka maakonna ja riigi tasemel tunnustatud, on nüüd jõudnud ka sellise rahvusvahelise tiitlini. „See innustab meid kindlasti jätkama sama usinalt ettevõtlusmaastikul ja soovime olla sellega eeskujuks ka teistele ning vajadusel mentoriks koolidele, kes sooviksid samuti ettevõtlusõppega alustada,“ kommenteeris Savitsch. 

Fotol: Caroline Jenner, JA Europe tegevjuht, Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja, Jane Tamm, Tabasalu Gümnaasiumi arendusjuht, Joao Santos, Euroopa Komisjonist

Auhind anti üle 16. oktoobril pidulikul sündmusel Helsingis. Kokku pälvis Euroopa Ettevõtliku Kooli tiitli 34 õppeasutust 22 riigist. Eestist on varem Euroopa Ettevõtliku Kooli nimetuse pälvinud Kiviõli I Keskkool, Tallinna 21. Kool ning Kuressaare Ametikool.

Allikas ja foto: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

„Oleme noorte digiteadmiste parandamisega tegelenud Baltikumis juba mitmeid aastaid ning peamine õppetund meile endale ongi olnud see, et kui isegi noorte passiivne teadmine netiga seotud teemadest on hea, siis reaalne tajumine, et kõik, millega nad netis tegelevad jääb sinna üles igaveseks on väga madal,“ selgitas Egle Tamelyte, Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht Baltikumis.

„Näiteks meie suvel tehtud uuring näitas, et kuigi noorte sõnul on nad erinevatest ohtudest teadlikud, siis ikkagi tervelt 73% neist lisab sotsiaalmeedias enda sõbraks täiesti võõraid isikuid, mille läbi võivad noored sattuda lihtsalt petturite, küberkurjategijate või isegi pedofiilide meelevalda.“

„Ohtude kehva tajumise näiteks võib tuua ka juhtumid, kus grupivestlustes jagatakse omavahel kõiksugu pilte ja informatsiooni, aga ei teadvustata, et lõpuks pole grupivestlus ikkagi täiesti privaatne ja salajane ruum,“ selgitas Tamelyte. „Kui näiteks keegi jagab seal mingit lapspornograafilist sisu, siis lõpptulemus võib olla see, et kõik grupivestluses viibinud satuvad uurimise alla.“

Meemide loomine ja jagamine võib olla küll populaarne, kuid ka sellega kaasnevad suured ohud. „On olnud juhtumeid, kus tehakse kellestki kolmandast isikust meem, kuid ei mõisteta, et sellega on tegelikult esitatud laim või räige süüdistus. Noored aga ei seosta meemi üldse millegi reaalsega,“ lisas Tamelyte.

Just noorte digioskuste ja -teadmiste parandamise eesmärgil käivitus sellel sügisel Eestis programm Õpilaste Digitaalne IQ, mille raames arutlevad eksperdid ja noored sisuloojad digimaailma ohtude ja võimaluste teemadel. Kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Lisaks toimuvad ka avalikud loengud 16. oktoobril Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, 30. oktoobril Tartu Tamme Gümnaasiumis ning 26. novembril Viimsi Gümnasiumis. 

Lisaks kutsutakse programmi raames kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, et luua mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitada see Netiketi konkursile. „Eesmärk on luua Eesti kooliõpilaste ühistööna Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale,“ selgitas Tamelyte.  
  
Võistluse patroonid on laulja ja näitleja Kristel Aaslaid ning juutuuberid Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd.  

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma 

Veebiseminari viis läbi Tartu Hiie Kooli õpetaja, HITSA koolitaja ja eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Kuulajaid oli üle 70, peamiselt Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õpetajaõppe üliõpilased. Kiire küsitlus näitas, et tugevalt üle poole kuulajatest kas on juba ka ise õpetajad või on õpetajatööga praktiliselt kokku puutunud. 

Veebiseminari eesmärk oligi tutvustada tulevastele õpetajatele eTwinningut kui projektitöö võimalust, kui võimalust teha rahvusvahelisi projekte, elavdada õppetööd ja arendada lastes nii vajalikke oskusi nagu töö meeskonnas, aja planeerimine, võõrkeeled, digioskused, loomingulisus, kriitiline mõtlemine jpm. Vaid üks veebiseminaril osalenu oli juba eTwinninguga kokku puutunud, teistel oli küll mõningane projektitöö kogemus, aga siiski vähene. 

Õpetajaks õppija saab luua oma konto

Mari Tõnisson selgitas lühidalt, mis on eTwinning ning et 2019. aastast saavad keskkonnaga liituda ka üliõpilased.

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning on alates 2014. aastast osa Erasmus+ programmist.

Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. Kõik üliõpilased, kes õpetajaks õpivad, saavad eTwinningus samuti luua oma konto. See on küll vähemate võimalustega, aga eTwinningut saab ikkagi teha. Hiljem, tegevõpetajana, on eTwinningu ja eTwinning Live keskkonnas tegutsemiseks kõik õigused. 

Alusta lihtsa projektiga

Mari Tõnisson tutvustas kuulajatele lihtsaid, aga tõhusaid projekte, mis aastate jooksul eTwinningus tehtud. Näited olid sellised, et andsid hea ülevaate eTwinningu võimalusest, samas kedagi keerulisuse või liiga suure mahu pärast eemale ei peletanud. 

Näiteks mitme kooli ühistöös valminud virtuaalne kunstinäitus. Teema oli lihtne, „Minu kodu“. Kaasatud oli ka kunstiõpetaja. Lühike, lihtne projekt, mis andis õppetööle palju juurde. 1. klassi õpilased tutvusid huviga piltidega, omavaheliseks suhtluseks ei läinudki. Samas tuleb rõhutada, et kui kasutada õpilaste loovtöid, peab nende avaldamiseks enne alati vanematelt luba küsima. 

eTwinningu projekti saab alustuseks teha ka ainult Eesti koolidega. Filmi tegemine Scratch Junior keskkonnas nii käiski. Osalesid kaks kooli, suheldi (kohtuti) üle veebi. Grupid olid koolideülesed. Filmid pandi hiljem eTwinningu keskkonda ülesse. Mari Tõnisson rõhutas, et selliselt võib alustada, aga kindlasti tuleks minna edasi rahvusvaheliste projektide juurde, sest just üle-euroopaline suhtlus on üks eTwinningu põhimõtteid. 

Näide kutsekoolist

Üks näide oli ka kutsekoolide õpilaste rahvusvahelisest projektist, kus osalesid16-20aastased noored.  Nad jagasid veebis toiduretsepte ja küpsetasid teiste maade retseptide järgi. Tulemusi-kogemusi jagati samuti veebis. Kokanduseriala õpilased said seda projekti edukalt rakendada õppetöös. 

Ligi pooletunnine, väga asjalik veebiseminar „eTwinningu parimad projektid“ on järelvaadatav siit.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Lisaks saab ülevaate ka sisekliima, teedeehituse, materjali-, keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia, tootearenduse ning elektroenergeetika ja mehhatroonika põnevatest maailmadest. Kokku on kahel päeval kuus töötuba. 

Oktoobri lõpus tulevad TalTechi külla 7.-8. klasside õpilased, et tutvuda ülikooli laboritega ja osaleda töötubades.

Rakett 21 jätkub novembrist veebruarini e-võistlusena, kus meeskonnad lahendavad e-õppes erinevaid inseneriülesandeid. E-võistlustega selgitatakse välja mõlemas vanuseklassis (7.–8. ja 9.–12. klass) kolm parimat, kes pistavad rinda märtsikuises finaalis TalTechi Mektorys. E-võistlustel osalevad ka Tallinna 21. Kooli sõpruskooli Goethe-Gymnasium Schwerin gümnasistid.

Projekti rahastab Tallinna Haridusamet. 

Tallinna 21. Kool koostöös Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnaga korraldavad juba teist aastat projekti Rakett 21, et tutvustada arusaadavas, praktilises ja põnevas vormis õpilastele inseneeriat ja insenerivaldkonna erialasid. Töötoad ja võistlus rikastavad õpilaste teadmisi ja mitmekesistavad õppetööd loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Projektis osalevad lisaks Tallinna 21. koolile 7.-12. klasside õpilased Tallinna Reaalkoolist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Tallinna Inglise Kolledžist, kokku üle 100 õpilase.

Töötoad:

Energiatehnoloogia 

Siin saab ise ehitada töötava auruturbiini. Laiemaks teemaks on elektri tootmine ja energia muundamine. Vastust otsitakse ka küsimustele, mis on termodünaamika? Kas soojusel on jõud ja mis on soojusjõumasin? Kas elektri kilovatt on võrdväärne soojuse kilovatiga?

Materjalitehnoloogia 

Valmis ehitatakse superkondensaator, millega kulub telefoni laadimiseks aega alla minuti. Töötoas õpitakse koduste vahenditega valmistama lihtne süsinikupõhine superkondensaator. Nuputatakse, kuidas toimub energia talletamine, milliseid materjale kasutada ning mis kondensaatori sees toimub.

Elektroenergeetika ja mehhatroonika 

Siin saab kokku panna helivõimendi, mis sobib nutitelefonist muusika võimendamiseks. Võimendi koosneb reaalsetest elektroonikakomponentidest. Vastavalt koostaja võimetele saab koostada ühe, kahe või kolme transistoriga võimendi. Mida suurem on transistoride arv, seda valjemalt saab esitada muusikat.

Robootika 

Töötoas saab ülevaate programmeerimise algtõdedest, roboti komponentidest ja nende kasutamisest ning loomulikult ise roboti valmis programmeerida. Siin saab teada, kuidas robootikainsener loob mehhaanikast, elektroonikast ja tarkvarast ühtse intelligentse süsteemi. 

Teedeehitus ja geodeesia 

Selles töötoas ühendatakse tervikuks teooria ja praktika. Eesmärk on veenduda füüsikareeglite paikapidavuses koormuskatse näitel – puidust talale lisatakse koormust ja fikseeritakse tala käitumine. 

Ehitusinsener

Siin tehakse käed märjaks ja liimiseks ning viiakse läbi palju praktilisi katseid: konstruktsiooni vastupidavus tulekahjus; ehitatakse veekell, millega näiteks lõhkamist ajastada ja toaõhu jahutamise süsteem.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli info. Foto: Photo by Nicolas Thomas on Unsplash.

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet
• STEM Discovery Week 2019 – aprillis on tähelepanu loodus- ja reaalainetel