„Olukorras, kus rõhutame üha enam õppijakesksuse põhimõtet ja õpilase toetamist vastavalt tema individuaalsele suutlikkusele, ei ole põhikooli lõpus toimuv kõigi õpilaste ühtmoodi testimine põhjendatud,“ sõnas minister Mailis Reps. „Eksamite vajalikkust on ka õpilastele väga raske põhjendada, sest selleks ajaks, kui nad lõpueksameid sooritavad, on paljudel gümnaasiumikatsed juba läbitud ja koolidesse pääsemine selge,“ lisas ta.

Seminaril osalenud koolijuhtide seast kõlas mõtteid, et praegusel kujul põhikooli lõpueksamite eesmärk jääb ebaselgeks ja muudatused oleksid teretulnud. Põhikooli lõpus kontrollitakse praegu kõigi õpilaste teadmisi kahes aines – eesti keeles ja matemaatikas. Seega saab võrreldavat tagasisidet õppe tulemuslikkuse kohta üksnes nendes ainetes, samuti puudub võimalus seirata üldpädevuste omandamist.

Pärnumaa Koolijuhtide Ühenduse korraldatud seminaril osales 30 alus-, üld- ja kutsehariduse koolijuhti kümnest maakonnast. Teiste seas ka koolijuhtide mentorite programmi II lennu vilistlased.

Kohtumisel ministriga arutleti Eesti hariduselu murekohtade ja olulisemate hariduspoliitiliste suundumuste üle. Lisaks põhikooli lõpueksamite küsimusele räägiti kohtumisel muuhulgas koolivõrgu korrastamise probleemidest ja õpetajaameti tulevikuväljakutsetest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast

Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli.

„Kõigepealt toimus piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnangut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. „Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti. 

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. Vaata katsetatud seadmeid ja soovitusi nende kasutamise kohta. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. 

Tulevikku vaatav on ka Rocca al Mare pilootprojekt Roostiku kool, kus kasutatakse iseseisvat õpet koostöös tehnoloogiaga. Sellest on valminud ka ülevaatlik video.

Lühidalt öeldes – Roostiku koolis on kaks põhimõtet, millest lähtutakse: iseseisev õpe ja koostöö erinevas vanuses laste vahel. Koolis toimub õppetöö 1.-6. klassini. 1.-3. klass tegutseb rohkem õpetaja juhendamisel, aga lapsed saavad päevaplaani, mida tuleb täita. 4. klassist on iseseisvus suurem, õpilased saavad nädalaplaani ja jälgivad ise, mis tempos nad õpivad, mida millal teevad. Õpetajad on kõigiti abiks, aga vastutuse oma õppimise eest võtab õpilane ise. Teadmiste kontroll, tagasiside, hindamine – see kõik toimib nagu ikka. Ja tunnid toimuvad ka, aga tundide pikkused on erinevad (ehk ei ole traditsioonilist 45 minutit).

Tehnoloogia on sellise õppekorralduse juures abiks. Igal õpilasel on kasutada Chromebook sülearvuti. Õppetöös kasutatakse kolme keskkonda: e-kooli, Qridi (https://www.qridi.com/ )ja Google Classroomi (https://classroom.google.com/u/0/h). Õpetajad laevad üles selgitused, juhendid, tunnitööd, ülesanded, jälgivad ülesannete täitimist, annavad tagasisidet, märgivad puudujad jms. Õpilased saavad keskkondadest kõik vajaliku õppetööks ja tehtud ülesanded lähevad samuti vastvasse keskkonda ülesse. Kokkuvõttes paberit peaaegu üldse ei kasutata, selline mahukas ettevõtmine nagu paljundamine on lõppenud. Ja kui õpetaja on ülesande valmis teinud, on digitaalses variandis seda vajadusel lihtne muuta.  

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie juurde, et küsida meie arvamust. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsusus.“

Samal teemal:

• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad

Kuidas võistlusel osaleda?

9. mail avaldame orienteerumiskaardi mõistatustega. Vaata kaarti! Õpilastel tuleb nuputada ja ära arvata salakirjas kirjutatud projektide pealkirjad. Võite küsida ka vihjeid eTwinning Eestis Facebooki grupis!

Leitud pealkirjade järgi otsib õpetaja eTwinningu portaalist (live.etwinning.net) üles projektorienteerumise projektid (selleks tuleb sisestada projekti pealkiri projektide otsingulahtrisse). Uurige projektide kirjeldusi koos õpilastega ning otsustage, millise projektiga soovite liituda ehk milliseid ülesandeid täita. Projektiga liitumiseks peab õpetaja saatma projekti koordinaatorile kirja (koordinaatori nime peale klikkides saab otse eTwinningu portaalis sõnumeid saata).

NB! eTwinningu portaali pääseb vaid registreerunud õpetaja. Iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja saab end eTwinningusse registreerida siin: https://www.etwinning.net/et/pub/preregister.cfm 

Projektide tegevused on lihtsad, lõbusad ja loovad ning sobivad täitmiseks nii väikestele lastele kui ka suurematele õpilastele. Oluline on see, et projektide ülesandeid viivad läbi õpilased ning õpetaja on vaid koordinaatori ja juhendaja rollis. NB! Kui üks õpetaja osaleb orienteerumisel mitme klassiga, siis tuleb ülesannete täitmisel grupid kindlasti eristada.

Auhinnad

Žürii valib välja orienteerumisel valminud parimad projektid, lisaks auhindame enim projekte läbinud tiimi. Preemiaks paneme välja eTwinningu kingikotid. 

Ajakava

9. maist on avalikud projektorienteerumise mõistatused projektide pealkirjade mõistatamiseks.
9.-16. mail leiab pealkirjade järgi projektorienteerumise projektid eTwinning Live keskkonnast ja saab asuda ülesandeid lahendama. Projektides osaleda ehk ülesandeid lahendada saab kuni 16. maini.
Võitjad teeme teatavaks 17. mail.

Avafoto: Unsplash, Ankus Minda

Samal teemal:

• eTwinning ootab digivitamiine
• Kuidas me Norramaal huvitava kasulikuga lõimisime
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

See lihtsustab edasist haridusteed noortel, kes plaanivad siduda oma elu erialaga, mis eeldab väga head võõrkeeleoskust ning neil, kes soovivad saada välisriigis õppimise kogemusi.

Piloottestimisi, mis hõlmavad õpilasi 20 koolist, korraldatakse juba sel kevadel. Seni oli võimalik riigieksami asemel rahvusvaheliselt tunnustatud keeletesti tasuta sooritada prantsuse, saksa ja vene keelt võõrkeelena õppinud abiturientidel.

Minister Mailis Repsi sõnul  tunnevad Eesti õpilased kõikidest võõrkeeltest kõige rohkem huvi just inglise keele vastu. Tasuta rahvusvahelise inglise keele testi sooritamise võimaluse andmine on kauaoodatud samm, mis kasvatab õpilaste motivatsiooni ja innustab neid julgemalt tulevikku plaanima.

“Märkimisväärse tasu eest sooritavad rahvusvahelise inglise keele testi igal aastal sajad Eesti noored. Riik soovib pakkuda sama võimalust ka neile õpilastele, kelle pere majanduslik olukord ei võimalda seda teha. Eesootavast sügisest alates pakume kõigile noortele võimalust sooritada rahvusvaheline inglise keele test tasuta ning see aitab tõsta õpilaste konkurentsivõimet ja laiendada valikuvõimalusi. See on kahtlemata investeering tulevikku ning ühtlasi riigipoolne koolilõpukink elluastujatele,” ütles Reps.

Minister lisas, et rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele oskuste taset tõendava tunnistuse saamise paremad võimalused on hea uudis ka kõrgkoolidele ja tööandjatele, kuna see aitab kaasa õpirändele ja rahvusvahelisele koostööle. “Tahame, et maailm oleks meie noortele rohkem avatud ning neil oleks rohkem võimalusi tuua Eestisse rahvusvahelisi kogemusi,” sõnas Reps.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi hinnangul on ülimalt positiivne, et riik toetab rahvusvahelise testi tasuta tegemise võimalusega neid, kelle keeletase on kõrgem kui riigieksamiga mõõdetav B2 ja kes seni ühel või teisel põhjusel seda testi teha saanud ei ole. „Tänane riigieksam nimelt nende keeletaset lõpuni ei määra ja on tõesti tore, et nüüd võivad nad saada selgema pildi enda oskustest. Samas on toimuv aga ka väljakutse inglise keele õpetajatele, kes vajavad nüüd omakorda kindlasti lisateadmisi ja -oskusi, et õpilasi vastava taseme eksamiks ette valmistada,“ lausus ta.

Selleks, et noored saaksid rahvusvahelise hanke tulemusel valitud inglise keele testi Cambridge Assessment English C1 Advanced sooritada juba käesoleva aasta sügisel, viib SA Innove läbi piloottestimisi, samuti korraldati koolitusi eksamineerijatele.

„Sel kevadel korraldame piloottestimise 20 kooli 11. klassi õpilastele, kes teevad testi 3 – 4 kohas üle Eesti. Nemad saavad testi edukal läbimisel tunnistuse inglise keele kõrgtaseme ehk C1 kohta. Sügisel on juba kõigil keskkooli lõpetajatel, kes oskavad piisaval tasemel inglise keelt, võimalik sooritada Cambridge C1 Advanced test, mille on töötanud välja rahvusvaheliselt tuntud testimisorganisatsioon Cambridge Assessment English ning millega saab rahvusvaheliselt tõestada oma keeleoskust,” ütles SA Innove juhatuse esimees Birgit Lao.

Lao kinnitas, et erinevalt teistest võõrkeeltest ei tähenda inglise keeles tasuta rahvusvahelise testi võimaldamine riigieksami korraldamisest loobumist. Seega õpilastel, kes nii kõrget taset gümnaasiumiõpingute jooksul ei saavuta, säilib endiselt võimalus sooritada inglise keele eksam riigieksamina ja kasutada neid tulemusi oma keeleoskuse tõendamiseks.

Kevadise testimise korraldusest

Sel kevadel toimub Cambridge C1 Advanced testi katsetamine 20 pilootkooli õpilastele. 
Cambridge C1 Advanced testile registreerumine toimub läbi Eksamite Infosüsteemi (EIS) ja see avati osalevate koolide õpilastele aprilli alguses. 

Testile pääsemise eelduseks on arvutipõhise eeltesti (CEPT, Cambridge English Placement Test) sooritamine, mis määrab õpilase umbkaudse taseme. See koosneb kuulamis- ja lugemisosast ning kestab orienteeruvalt 30 minutit. Tulemuse saab õpilane kohe pärast testi sooritamist. Cambridge English Placement Testi oli pilootkoolide õpilastel võimalik sooritada oma koolis aprilli alguses. 

C1 Advanced eksamile pääsemiseks on vajalik saavutada eeltestil C-tase. 
Pilootsessiooni kirjalik eksam toimub juuni alguses. Suulise osa intervjuud toimuvad mai lõpus – juuni alguses. 

Kuidas toimub sügisene test?

Sügisesel Cambridge C1 Advanced sessioonil saavad osaleda kõikide koolide abituriendid üle Eesti. C1 Advanced eksamile registreerimise eeltingimuseks on CEPT eeltesti sooritamine C-tasemele. 
Cambridge Assessment English pakub Eesti õpetajatele üldist väljaõpet veebiseminaride näol, et nad oskaksid oma õpilasi Cambridge C1 Advanced testi sooritamiseks võimalikult hästi ette valmistada. 

Taustainfo

Kokku õpib inglise keelt võõrkeelena käesoleval õppeaastal üle 123 000 Eesti üldhariduskooli õpilase. 
2018. aasta kevadel sooritas riigieksami inglise keeles 7374 eksaminandi. 
Inglise keele riigieksami asemel sooritas rahvusvaheliselt tunnustatud keeletesti 2018. aasta kevadel vähemalt C1 tasemel 827 õpilast. 

Rahvusvahelise hanke võitnud testimisfirmal Cambridge Assessment English on sajandipikkune ajalugu, Cambridge C1 Advanced testi on viimasel kolmel aastal teinud pea sajas riigis kokku ligi 400 000 inimest. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• Eesti keele tasemeeksamid said rahvusvahelise kvaliteedimärgi

Vaatluspäeval tuleb endale valida sobiv torn, üles märkida ajavahemikus kella 5–13 nähtud linnuliigid ning saata andmed 11. mail kella 18.00-ks ornitoloogiaühingule aadressile margus.ots@eoy.ee. Palume ühingule edastada vaatluse koha ja kellaaja, kohatud liikide nimekirja ning vaatlejate arvu. Iseseisvaks vaatluseks meelepärase torni leiab ornitoloogiaühingu kaardirakendusest www.eoy.ee/linnutornid/.

Kogenud linnuvaatlejate juhendamisel saab linde tundma õppida ja vaadelda 15 tornis üle Eesti:
Harjumaal Paljassaare roostikutornis kell 6.00-12.00, juhendab Sten Lassmann;
Ida-Virumaal Rannapungerja tuletornis kell 7.00-10.00, juhendab Margus Pensa;
Ida-Virumaal Saka mõisa vaatetornis kell 8.00-11.00, juhendab Indar Zeinet;
Läänemaal Haapsalu Aafrika vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendab Peter Lind;
Läänemaal Haeska vaatlustornis kell 6.00-12.00, juhendab Janne Põlluaas;
Pärnumaal Pärnu Hirve vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendab Eedi Lelov;
Saaremaal Kuusnõmme vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Jüri-Karl Seim;
Saaremaal Linnulahe vaatetornis kell 8.00-9.00, juhendab Hillar Lipp;
Saaremaal Loode tammiku vaatetornis kell 10.00-11.00, juhendab Hillar Lipp;
Tartumaal Ilmatsalu vaatetornis kell 6.00-11.00, juhendab Mariliis Paal;
Tartumaal Raigastvere vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendavad Monika Bondarenko ja Urmas Männik;
Tartumaal Tartu toomkiriku tornis kell 8.00-10.00, juhendab Margus Ots;
Valgamaal Tellingumäe vaatetornis kell 7.00-10.00, juhendab Kalle Muru;
Viljandimaal Õisu järve vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Riho Männik;
Võrumaal Lüübnitsa vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendavad Kadri Niinsalu ja Toomas Mastik.

Vaatlusajad ja tornide asukohad leiab ka kaardilt tinyurl.com/tornidevaatlus2019, nimekiri võib jooksvalt täieneda. Eelregistreerumine ei ole vajalik, osalemine on tasuta.

Laekunud andmete põhjal selgitavad korraldajad välja kõige liigirikkama vaatlustorni. Osalejad saavad täiendada oma linnumääramise oskust ja kogemusi vaatluste tegemisel.

Tornide linnuvaatluspäev toimub looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" raames, toetab Keskkonnaamet.

Jälgi ürituse infot Facebookis.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee

Suvel käisid klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi külas Tartu erakooli LõunaTERA kogupäevakoolis ja uurisid lähemalt, mis see endast kujutab. Saade on põnev kuulamine nii lapsevanematele kui ka õpetajatele ja koolijuhtidele.

Saadet saab kuulata:

YouTube´is  https://youtu.be/bdmt8S8ENlI ja SoundCloudis https://tinyurl.com/yxt6k9mr. 

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi

Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud). Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.
 
NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale.

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid! Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!
• Noored statistikud Pärnu Rääma Põhikoolist tegid vabariigis tugeva tulemuse

„Kaks poissi istuvad tunnis kõrvuti, VR-prillid ees, näevad midagi huvitavat ja togivad üksteist, vaata sinna! Nad ei taju, et ei ole 360-kraadist videot vaadates mõlemad samal hetkel samas kohas,“ sõnas Tallinna Südalinna Kooli projektijuht Kerttu Mölder. 

Südalinna kooli eelis on liitreaalsuse stuudio

Südalinna koolis valmis möödunud aastal Tallinna Haridusameti projekti EduInnoLab toel liitreaalsuse (LR) stuudio koos võimalusega kasutada virtuaalreaalsuse (VR) seadmeid. Et  sügisel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse haridusuuenduse piloteerimise programmis, võttis kool katsetada virtuaal- ja liitreaalsuse terviklahenduse ClassVR koolidele, on asjade loomulik käik.

ClassVR komplektis on kaheksa peaseadet koos laadimiskohvriga. ClassVR veebikeskkonnas on väga palju pildi- ja videomaterjali ning saab luua ka oma materjalikogu. ClassVR prillide abil on õpilasel võimalik saada vahetu elamus kohtadest, nähtustest ning tegevustest, millega nad pole kokku puutunud või mis reaalsuses oleks võimatu. Komplekti suur pluss on see, et õpetaja juhib kõikides prillides korraga protsessi; õpetaja osutab, mida õpilased peaksid vaatama.

ClassVR-ile oli Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder pilgu peale pannud juba paar aastat varem, aga siis neid ei tarnitud Eestisse ja komplekt on ka väga kallis. Piloteerimises osalemine lasi ClassVRi katsetada ja veenduda, et see sobib õppetöösse. 

Miks piloteerida?

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis osalevad ettevõtted, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, ning koolid, lasteaiad ja õpetajad, kes on nõus uusi asju õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus möödunud aastal oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. 

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel. 

Virtuaalreaalsus koolis – napib metoodikat ja õppeülesandeid

Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder sõnas, et virtuaalreaalsus toimib paremini mujal sektorites, aga koolidele vajalikku metoodikat ei ole varnast võtta. „Meie õpetajad on metoodikaid ise välja mõelnud ja õppematerjale tootnud. Meil läbis 15 aineõpetajat Tallinna Ülikooli MEDIT-i pakutud esmase liit- ja virtuaalreaalsuse koolituse. Väga populaarne on VR-vahendite kasutamine keeleõpetajate hulgas.“  Esimese hooga arvaks, et ajaloos, loodusainetes ja geograafias on kõige huvitavam virtuaalreaalsust õppetöösse rakendada. Aga turismisektor on palju panustanud väga kvaliteetsetesse 360-kraadi videotesse, mis tutvustavad maailma kultuuriobjekte ja vaatamisväärsusi. Need videod on vabalt kasutatavad ja sobivad suurepäraselt ka keeleõppeks. 

Südalinna kooli õpetajad on virtuaalreaalsust õppetöösse juba nii palju rakendanud, et julgevad teisigi koole koolitada. „Meie juures saab lisaks ClassVRile katsetada ka lihtsamaid ja odavama hinnaklassi VR-seadmeid. Igal on oma plussid ja miinused, kool peab ise sobilikud valima. Näiteks ClassVRi juurde kuuluvad ka töölehed. Meie õpetajad küll ütlesid, et liiga lihtsad, lapsed lahendasid ülesanded väga ruttu,“ sõnas Kerttu Mölder. 

Prillikandjad võivad ka virtuaalmaailmas prillid ette jätta

Uurin Kerttu Mölderi ja haridustehnoloogi Anneli Kesksaare selgituste saatel oranže ClassVR-seadmeid ja küsin, kas prillikandjad peavad prillid eest ära võtma, kui seadme pähe seavad? „Kui sa muidu prillita kaugele ei näe, siis VR-seadmes sa samamoodi prillita kaugele ei näe. Pilt trikitab ikka korralikult aju ära,“ rääkis Kerttu oma kogemusest. „Kui olen kõik seadmed üle kontrollinud – panen ette, panen kasti, panen ette, panen kasti – , siis lõpuks tunnen, et pilt silme ees lihtsalt jookseb kuskile. Hüppamine ühest maailmast teise ikka mõjub,“ kinnitas ka Anneli.  

Kui kardad kõrgust, siis hoiata ette

Kerttu lisas, et täiskasvanud inimesena saab ta aru, et see ei ole päris, mida VR-prillidega näeb. Aga kõik on niivõrd reaalne, et kui pildis tuleb ette ootamatult sügav auk, siis tahaks kõrvale hüpata, ehmatus on ehtne. „Amazonase vihmametsa 360 kraadi videos ei olnud väga tore, kui võpsikust suur madu välja ilmus. Enne, kui prillid ette paned ja tead, et inimesel on hirm mõningate asjade/olukordade ees, tuleb teda sellest hoiatada. Kõrgusekartusega inimene ei taha reaalses elus katuselt alla vaadata ega ka virtuaalmaailmas mitte.“

Südalinna koolis valmistab VR-seadmed ette haridustehnoloog

Kuuldu põhjal teen järelduse, et tund, kus kasutatakse VR-seadmeid, on saginat, elevust ja jutuvada täis tund. „Sagimist on suhteliselt vähe,“ hajutas Anneli Kesksaar mu kahtlused. „Et õpetajalt tehnilise ettevalmistuse koormus ära võtta, panen mina kõik enne valmis. Õpilased tulevad rühmadena siia klassi, vaatavad video läbi prillide ära, ja siis lähevad ainetundi tagasi. Õpetaja tegeleb samal ajal teiste õpilastega. Kõik näevad ära ühe ja sama asja, aga vaadatakse seda videot ka mingil hetkel kõik koos seina pealt, sest inimesed märkavad erinevaid asju, aga üles tuleb leida see, mille pärast õppevideot vaadati. ClassVR prillidega on õpetajal võimalik vaatamist kiirega juhtida, aga ikkagi võib tähelepanu hajuda.“

Kas tehnilise toeta on raskem VR-seadmeid kasutusele võtta? Mõlemad õpetajad nentisid, et seadmeid on erinevaid. Need prillid, mis töötvad nutitelefoni abil, st telefon käib prillide sisse, on niivõrd lihtsad ja arusaadavad, et iga õpetaja saab hakkama suurema juhendamiseta. Keerulisemad seadmed on kapriissemad, ja võivad tekkida probleemid WiFiga. Õpetaja võiks ennast ette valmistada ka selleks, et tund tuleb ikkagi tavakombel läbi viia. 

Uued asjad kaotavad ruttu oma uudsuse

Kõik uudsed asjad kaotavad üsna ruttu oma uudsuse ja olulisemaks muutub see, mida tehakse enne ja pärast seadme kasutamist. 45 minutit tundi ainult virtuaalreaalsuse nautimise peale üles ehitada ei ole võimalik ega mõistlik. „Vaadatud filmide pikkus on keskmiselt 2-3 minutit, ülejäänud aeg tegeletakse sisulise õppetööga. Aga selliseid tunde tuleb teha, siis on õpilasel huvitavam. Õpetajat ka ei motiveeri, kui kõik on tunnis selliste nägudega, et hakkavad kohe uinuma,“ ütles Anneli Kesksaar.

„Lastes oli algul ärevust, nüüd on rahulik töömeelolu, kuigi võivad väga ägedat asja vaadata. Õpetajad teadvustavad väga hästi, mis on sellises tunnis eel- ja järeltegevused,“ kinnitas Kerttu Mölder. 

Kindel kord tagab VR-seadmete kasutamisel ohutuse

Südalinna koolis on üsna range kord, kuidas VR-prille õppetöös kasutatakse. Näiteks tohib seda teha alates 4. klassist ja lapsevanem peab andma allkirja, et ta lubab lapsel VR-prille kasutada. Samuti ei tohi Südalinna koolis väikelassi õpilased VR-prille tunnis kasutada. Miks nii? „Uuringuid, mis näitaksid, kuidas ikkagi virtuaalreaalsus mõjub inimese psüühikale, ülemäära palju tehtud ei ole. Õpetajadki küsisid kohe, kuidas see mõjub meie ajule ja silmadele. Tutvustasime ka lastevanematele uut õppevahendit, et nad saaksid otsustada, kas lubavad oma lapsel VR-prillid ette panna või mitte,“ selgitas Kerttu Mölder. Ta rõhutas, et näiteks peavalu korral ei maksaks prille ette panna, või kui on üldine kehv enesetunne, siis hoia sel päeval virtuaalreaalsusest eemale. „Selle aja jooksul paar õpilast on öelnud, et pea hakkas ringi käima. Kui nad siia klassi tulevad, siis laua peal on prillid valmis, istu ja pane pähe. Ja kui tunned, et ei sobi, ütle kohe,“ lisas Anneli Kesksaar.

HITSA vaatab tulevikku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Tekst: Madli Leikop. Foto: Südalinna kool. Artikkel ilmus esmakordselt 3. mail Õpetajate Lehes. 

Samal teemal:

• Tulevikku vaatavad töötoad alustavad
• Värkvõrk on koolides kohal

Konverentsi tuumidee - me ei fantaseeri, me jagame oma kogemust!

Konverentsi avasid Andres Viia (SA Kutsekoda, uuringu OSKA analüütik) ja lnge Raudsepp (SA Innove, loovainete peaspetsialist). 

Vastavalt uutele õppestrateegiatele on üheks olulisimaks momendiks hariduse kvaliteedi tõstmisel muudetud lähenemine õppele, mis baseerub mitte ainult praktilisel ainetevahelisel põimumisel, vaid ka õpetaja ja õpilase rollide ümbermõtestamisel ning ümberjaotamisel. Õpetaja ei ole enam ainus infoallikas, õpilane ei ole enam passiivne osaline õppeprotsessis. On tarvis luua tingimusi, mis võimaldavad õpilasel võtta endale aktiivse õppija roll ning hakata mingil määral juhtima talle esitatud ülesande lahendamise protsessi. Õpetaja vaid suunab ning vajadusel abistab. Õppe korraldamine mitteformaalses keskkonnas, väljaspool klassiruumi, vaid soodustab seda. 

Konverentsil viisid läbi töötube pedagoogid Helina Maanso, Tatjana Kuznetsova Tallinna Loomaaiast, Katrin Kütt, Marleen Soosar Tallinna Tervisehoimuuseumist, Maria Usk NUKU muuseumist, Aive Peil Vabamust, Külli Kaus, Anastassia Langinen Niguliste Kunstimuuseumist, samuti meie oma kooli pedagoogid.

Õpetajad jagasid töötubades kogemusi ja tutvustasid õppetöös kasutatavaid õppevahendeid, aineõpet toetavaid meetodeid ja uudseid võtteid järgmiste teemade kohta: “Õuesõpe -  huvitav ja loominguline“, „Karjääriõpetus algkoolis“, ”Projektitöö – võimalus, mis lahendab palju küsimusi ning raskusi”, "Projektipõhine õpe keeruliste teemade käsitlemisel ajaloos", “Aga meie lähme jälle loomaaeda”, “Hurraa! Me lähme jälle muuseumi!”, “Loovtööd/ uurimistööd – probleem? Ei, see on võimalus!”, ”Kiusamisevaba kool“, „Loodusteadused koolis“.

Konverentsil osalesid õpetajad Tallinna Kunstigümnaasiumist, Tallinna Ehte Gümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Tallinna Juudi Koolist, Tallinna Kesklinna Gümnaasiumist, Lasnamäe Põhikoolist, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Edu Valem Erakoolist ja Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist.

Tekst ja fotod: Aleksandra Dubjagina, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

Samal teemal:

• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel
• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektis Hollandis

MOOCi sihtrühm on õpetajad üle Euroopa. Veebikursusel (Social Media Literacy for Change) läbitakse viis moodulit, kursus kestab 12. juunini. Veebikursus on küll juba alanud, aga sellega saab veel liituda. Selleks tuleb kõigepealt registreerida end European Schoolnet Academy kasutajaks. 

Alanud MOOC annab teadmisi, kuidas aidata õpilastel turvaliselt ja eetiliselt ära kasutada sotsiaalmeedia võimalusi. Õpetatakse, kuidas luua oma kooli sotsiaalmeedia kasutamise strateegia, et saaksite tegeleda just teie kooli jaoks kõige olulisemate sotiaalmeedia küsimuste ja probleemidega. Siit leiab kursuse lühikese tutvustuse. 

Sotsiaalmeedia teema tõusis esile seoses esimese üle-euroopalise meediapädevusnädalaga, mis toimus märtsis ja kandis alapealkirjaga „Enne mõtlen, siis jagan“. Sellega rõhutati iga üksikisiku rolli väärinfo leviku tõkestamisel. Meediapädevusnädal oli osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk oli kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

Mida saavad õpetajad teha enda ja oma õpilaste meediapädevuse suurendamiseks? Üks aspekt ongi oskus suhelda sotsiaalmeedias, sealt infot otsida ja infot jagada. 

Sotsiaalmeedia on suhteliselt uus nähtus. Sellest hoolimata on paljudel inimestel kogu maailmas ja olenemata nende vanusest raske ette kujutada elu ilma sotsiaalmeediata. Üha enam lapsi ning teismelisi veedavad aega Instagramis, YouTube´is, WhatsAppis või Facebookis. Sotsiaalmeediat kasutatakse üha enam ka koolides. Kuid vaid vähesed lapsed ja noored kasutavad neid keskkondi, et saada uudiseid ja teavet, arendada eneseväljendust, uusi asju õppida või olla kodanikuna aktiivne, mis on ilmselgelt kasutamata võimalus. Koolid saavad kokku tuua õpetajad, õpilased ja vanemad, et aidata kaasa positiivsele muutusele meediapädevustes. 

Üks peamisi võimalusi selle muutuse saavutamiseks on näidata õpetajatele ja koolijuhtidele, kuidas õpetada noortele sotsiaalmeedias tegutsemise võimalusi ja ohte. Nii oleksid noored digitaalseks tulevikuks paremini ette valmistanud. Projekti Sml4change aruandest leiab rohkelt näiteid, nõuandeid, uuringutulemusi jms, mis aitavad seda teemat paremini mõista. Alanud MOOC on üks osa projektist. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Samal teemal:

• Avatud on registreerimine European Schoolneti Akadeemia kahele MOOCile
• MOOC - miks, kellele ja kuidas?