Valikvastustega küsimused panevad proovile vastaja teadmised Jaan Tõnissoni osast Eesti riigi ajaloos. Küsimused sobivad vastamiseks kõigile huvilistele. Tänavu tähistati Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva. 

Koodi Jaani dekodeerimine - Jaan Tõnisson on ikka ajast ees

Samal teemal:

• Internetikasutust tuleb lastele õpetada
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017

Näitena võib tuua Rääma Hackathoni ning Pärnumaa noorte inspiratsioonipäeva.

Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev on traditsiooniline üritus, mis annab õpilastele (ja noortele huvilistele) suurepärased võimalused oma ettevõtlikkuse arendamiseks. 

Koostöös SA Pärnumaa Arenduskeskusega ja Rajaleidjaga aitasid 2018. aastal üritust korraldada Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi noored. Nende jaoks oli tegemist suure väljakutsega. Maakondlikul tasandil oli inspiratsioonipäev suurüritus, kuhu registreerus üle 500 osavõtja. Üritus toimus Pärnu hotellis Strand, mis on hea koht ägeda inspireeriva noorteürituse läbiviimiseks.

Meie kooli õpilased andsid soovitusi, mis teemasid võiks käsitleda töötubades, lisaks sellele oldi abiks seal, kus vähegi vajalik - tegemist oli suurepärase vabatahtliku tööga. Väikese preemiana said vabatahtlikud ise ka töötubades osaleda. 

Kõikidele haridusasutustele soovitus nr 4: alusta ettevõtlikke üritusi oma koolis/kogukonnas ning seejärel võta ette suurem väljakutse (maakond) ning aita oma maakonna noortel lennukad ideed ellu viia!

Loo autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" tulemused

„Koos omavalitsuste panusega jõuab õpetajate keskmine palk järgmise aasta prognoosi kohaselt 1500 euroni. Õpetajad peavad tundma, et neid väärtustatakse ning kindel töötasu kasv on osa sellest. Õpetajate palgatõus on kogu valitsuse jaoks prioriteet,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õpetaja töötasu alammäär suureneb võrreldes 2018. aasta 1. jaanuariga 100 eurot, praegu on õpetaja töötasu alammäär 1150 eurot kuus.

Õpetajate töötasu alammäär lepitakse kokku läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate ühendused ja kohalike omavalitsuste liitude esindajad.

Eestis on 533 üldhariduskooli ja 2018. aasta novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 12 868.

Allikas: HTMi pressiteade

Võistlus toimus juba viiendat korda.

Minecrafti võistluse eesmärk on populariseerida programmeerimist ja arendada teisigi osalejatele olulisi 21. sajandi oskuseid. Laste poolt armastatud arvutimängu keskkond pakub selleks suurepärast võimalust, sest virtuaalsesse keskkonda ehitamine treenib osalejate ruumilist mõtlemist, ajaplaneerimise ja meeskonnatöö oskusi jpm. Võistluse teema seoti sel aastal Euroopa Kultuuripärandi aastaga, et noortel oleks võimalik ka paremini tuttavaks saada oma kodukoha ja -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega. Võistlus toimus kõigis kolmes Balti riigis ning osalejad said tutvuda ka oma naaberriikides olulise kultuuripärandiga.

Võistlusel valis kohalik žürii, kuhu kuulusid esindajad Euroopa Kultuuripärandi aasta meeskonnast, Microsoft Eestist ja Vaata Maailma SA-st, välja parimad tööd kolmes vanusekategoorias. Hindamisel pöörati tähelepanu teemakohasusele, tehnilisele teostusele ja loomingulisusele. 

7-11aastaste seas osutus parimaks võistkonnaks Team54, kes ehitas detailse ja äratuntava Kuremäe kloostri. Järgmise vanusegrupi (12-14aastased) parim töö oli meeskonnalt Team55. Nende töö võimaldas jalutada mööda vanalinna tänavaid, külastada Taevaskoda ja uurida rehielamu sisemust. Vanima vanusegrupi (15-18aastased) võitis eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu pälvinud meeskond Öökullid, kelle ehitatud Estonia teater pälvis selgi korral kõrgeima skoori ka Läti ja Leedu žüriidelt ning valiti Balti riikide parimaks tööks. Sel aastal püstitasid noored virtuaalkeskkonda muljetavaldavalt detailitäpse Estonia teatri. Ehitise muutis põnevaks Redstone programmeerimiskeele abil loodud valguslahendused, mida oli võimalik kontrollida suure saali valguspuldist. Samuti oli võimalik teatris vaadata lühikest etendust. Lisaks anti välja auhind parimale videole, mille pälvis meeskond Mooshroom stew, kes ehitas Muhu maalinna. 

“Loovus, koostööoskus, aja- ja tegevuste planeerimise oskus, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus... need on vaid esimesed pähe tulevad oskused, mis Minecrafti võistlusel osalejate tegevust kõrvalt jälgides täheldada võis. Kui lisada siia kultuuripädevus ja ka väga erinevate õppeainete teemad, näiteks keemilised elemendid ja nende kooslused, elektri juhtimine ja palju muudki, siis oli selle nädala jooksul võistlusel osalejatel õppimist või õpitu kasutamist väga palju,” kommenteeris võistlust Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Kristel Rillo, kelle lapsed ka ise võistlusest osa võtsid. “Programmeerimist nähakse tihti kui väga keerulist tegevust, kuid Minecrafti mängides kirjutavad lapsed oma tegevuse lihtsustamiseks koodi ilma, et seda programmeerimiseks oskavad lugeda. Loodan, et Vaata Maailma SA ja algatust eest vedavad ettevõtted pakuvad sellist elamust lastele ka edaspidi,” lisas Rillo.

Microsoft Eesti juht Mart Mäe kommenteeris, et tal on hea meel näha suurt huvi Minecrafti vastu: “Olen väga tänulik algatust vedavatele inimestele selle olulise töö eest. Minecraft on üks nendest mängudest, mida vanemad tahaksid, et nende lapsed mängiksid. Kui olin ise väike, siis ehitasin Legodest autosid ja lennukeid, just selliseid nagu mina tahtsin. Minecraft aitab sisuliselt lastel samuti ehitada endale sobiv maailm, kuid seda virtuaalses keskkonnas. Usun, et see mäng arendab lapsi täna sama palju, kui mind arendas kunagi Legodega mängimine.“

Minecrafti ehitusvõistlus toimub üle maailma toredaks traditsiooniks saanud IT-hariduse nädala KoodiTund (Hour of Code) raames. Selle nädala jooksul viisid vabatahtlikud juhendajad ja õpetajad läbi KoodiTunde üle kogu Eesti. Kokku osales KoodiTundides üle 50 kooli ja asutuse. KoodiTunde viiakse läbi spetsiaalse tunnikava abil, mis toetub õppemängudele www.code.org veebilehelt. Ettevalmistatud tunnikava võimaldab ka varem õpetamisega mitte kokku puutunud vabatahtlikel juhendajatel hõlpsasti KoodiTunde läbi viia. Lastele põnevates õppemängudes kasutatakse visuaalset programmeerimist, kus koodiridu asendavad graafilised plokid. 

Suure programmeerimise huviga paistsid teiste hulgas silma Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Võru Kreutzwaldi Kool. Mõlemas koolis said KoodiTunnis osaleda üle 300 õpilase. 

Eestisse toovad Minecrafti võistluse ja KoodiTunni Vaata Maailma SA, Microsoft Eesti, Tagasi Kooli, ITL ja MTÜ Robootika. 

Vaata videot parimast Baltikumi ehitisest.

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse

Konverentsil räägiti filosofeerimisest, üldpädevustest, huumori olulisusest hariduses, stressist, enesereguleerimisest, õpetajate õppimisest, tulevikuoskustest ja paljust muust. Kes ei saanud kohapeal kaasa mõelda, saavad end nüüd tagantjärele räägituga kurssi viia. Kui kiirel pühade-eelsel ajal on selleks keeruline aega leida, siis tasub panna endale kalendrisse meeldetuletus saabuvaks koolivaheajaks! 

Vaata videoid ja slaide Huvitava Kooli blogist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Hariduskonverentsil uuritakse, kuidas kool toetab õppijate mõtlemisoskust
• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus

Rektorite Nõukogu saatis selle taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile oktoobri alguses.
  
Eesti keskmine palk on tõusnud 6-7,5% aastas ning kooliõpetajate palk on tõusnud 7% aastas. Võttes arvesse inflatsiooni, on ülikoolide tegevustoetus jäänud aga väiksemaks kui 2016. aastal. Vähenenud tegevustoetus on põhjustanud ülikoolide akadeemiliste töötajate hulga olulise kahanemise. Riik on pannud teadlastele suure surve leida rahastamist välismaistest allikatest ning sellega ka eemaldumise Eesti ühiskonna reaalsete probleemide lahendamisest.
  
„Tahame ühemõtteliselt osundada võimatusele vanaviisi jätkata – ülikoolide sisemised ressursid on otsas ja kui rahastamine ei kasva, tuleb otsustada, mida tegemata jätta,“ sõnas avalduse selgituseks rektor Jaak Aaviksoo.
  
Sisuliselt on kõrghariduseelarve viimasel kolmel aastal külmutatud, kuid ressurssi selle suurendamiseks on – suurenenud on nii SKP kui ka riigieelarve maht.
  
 Nii Rektorite kui ka TalTechi nõukogu tunnustavad peaminister Jüri Ratase poolt Riigikogus antud kinnitust, et järgmise aasta riigieelarves on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse rahastamise taastamine tasemel 0,81% SKP-st, ent teadusrahale lisaks taotlevad Rektorite Nõukogu ja TalTechi nõukogu ka ülikoolide õppetöö rahastamise suurendamist vähemalt samas mahus.

Allikas: TalTechi pressiteade

Kokku kogunes teadlaste ja õppejõudude poolt isegi rohkem kui 100 teadus- ja populaarteaduslikku artiklit. 

„Ühest küljest selgitavad artiklid meie rahvale ülikoolis tehtavat. Teisalt sundis see teadlasi tegelema eestikeelse terminoloogiaga. Ja kolmandaks tutvustasime ühiskonnale teaduslikult põhjendatud seisukohti erinevates valdkondades,“ sõnas rektor Mait Klaassen. 

Aasta jooksul maaülikooli teadlaste sulest ilmunud artiklite valikuga saab tutvuda siin: http://www.emu.ee/ev100/. Tulevikus koondatakse ülikoolis ilmuvad eestikeelsed teaduslood maaülikooli raamatukogu andmebaasi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Maaülikoolis õpib välistudengeid 43 riigist
• Maaülikool sõlmis kutseõppeasutustega koostööleppe

TalTechi Nurkse instituudi uue tippkeskuse DigiGovLabi juht professor Robert Krimmer kinnitab, et tema tiim soovib DigiGovLabiga e-Eesti eduloosse lisada tippteaduse. “Meie ambitsiooniks on saada liidriks ühiskonnas olulistes ning tulevikku suunatud digivalitsemise projektides. Pakume keskkonda, kus tipptasemel teadlased üle kogu maailma saavad uurida tehnoloogia mõju valitsemisele ning ühiskonnale laiemalt. Meie tudengid ja õppejõud saavad õppida ja teha uurimistööd teemadel, mis on huvitavad, olulised, eesrindlikud ning võimaldavad isiklikku, töist ning intellektuaalselt arengut,” lubab professor Krimmer.
 
Uus digivalitsemise labor hakkab analüüsima selliseid teemasid nagu e-hääletamine, e-valitsemine, tehisintellekt, suurandmed, masinõpe, kaasamine digiajastul, piiriülene andmevahetus ja andmeanalüütika valitsemisel. Ka Euroopa Komisjon on toonud välja, et tõhus e-valitsemine tähendab nii avaliku sektori kui ka teenuste ümberhindamist ning käitumismustrite muutmist. Selle eesmärgiks on tõhusamate avalike teenuste pakkumine kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel.
  
DigiGovLabist saabki ökosüsteem, mis toob kokku ning edendab koostööd ülikoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.
  
 Avamisel osalesid TalTechi rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Marek Helm Nortalist, Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust, TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ning digilabori juht ja TalTechi professor Robert Krimmer.

DigiGovLabi avamine tähendab uut algust Eestis digivalitsemise teadusuuringutes, uue keskuse teadlased analüüsivad digivalitsemise mõjureid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
  
  
 Fakte DigiGovLabist:

•eelarve rohkem kui 10 miljonit eurot erinevatest teadusprojektidest;

•labori loengukursustel ja õppeprogrammides osaleb rohkem kui 100 magistranti;

•koondab enam kui 10 doktoranti, kelle uurimistöö hõlmab digivalitsemist;

•osaleb aktiivselt kõigi olulisemate rahvusvaheliste e-valitsemise ning avaliku halduse teaduskonverentside ning teadusajakirjade töös;

•pühendub akadeemilisele tippteadusele, aidates lahendada ka digivalitsemise praktilisi probleeme.

 TalTechi Ragnar Nurkse instituudi erialadele saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

Allikas: TalTechi pressiteade

HITSA „DigiKiirendi“ programm toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Mina üldiselt ei karda arvutit, ehkki tööstaaži põhjal võiks öelda, et kuulun sinna põlvkonda, kes arvuti ligi ei lähe. Aga eriline oskaja ma ei olnud ja palju asju õppisin koolitustel juurde,“ võttis asja lühidalt kokku klassiõpetaja Anne Heimann. 

Staažikad õpetajad ja Digipeegel

Anne Heimannil, ta kolleegil Ene Küünarpuul ning kooli direktoril Tiina Puusalul on igaühel pedagoogilist staaži aukartustäratav hulk, 30 aastat ja rohkemgi. Ene Küünarpuu sõnas naljatamisi, et staaži on nii palju, et seda ei julge välja öeldagi... Huvijuht Kail Visla on aga üsna õpetajatee alguses, Risti Põhikoolis on ta tööl olnud viis aastat. Nii võeti ka uudis digikoolitusest vastu veidi erinevalt, kes rahulikumalt, kes murelikumalt. 

Tiina Puusalu sõnutsi sai kõik alguse juba siis, kui kool hindas oma digiküpsust selleks spetsiaalselt loodud mõõdikute abil Digipeegli keskkonnas. „Digipeeglit sundis täitma koolipidaja, ütleme otse ja ausalt. Meie kool ei hinnanud ennast üldse mitte madalalt digipädevuste osas. Digipeegli põhjal pidi tegelikult DigiKiirendiga liituma üks teine kool meie vallast, aga lõpuks pakuti koolitust meile. Miks mitte!“ Koolis on arvutiklass, aga arvutid on vananenud, sobivad veel tekstitöötluse ja esitluste õpetamiseks-tegemiseks. On 13 tahvelarvutit ja neli sülearvuti, robootikavahenditest Lego We Do ja Sphero haridusrobotid. Internetiühendusega on nagu on, riik on küll õla alla pannud, internetikaabeldus tehtud ja WIFI seadmed paigaldatud, aga võrku ühendamine on viibinud. „Loodame, et kõik ikka laheneb,“ ütles Tiina Puusalu. 

Koolitustest oli palju kasu

„Enesekriitiliselt öeldes: väga vähe teadsin digiseadmete kasutusest,“ ütles Ene Küünarpuu ja lisas, et sellevõrra ootas ta ka koolitusi natuke murelikumalt.

„Mina võtsin uudise koolitustest vastu neutraalselt, olgu pealegi, õpime. Aeg läheb edasi, ma näen, mismoodi lapsed nutiseadmetes tegutsevad. Me peaksime õppetöös nutiseadmeid mõistlikult kasutama ja just neid digivahendeid, mida on hea ja vajalik kasutada. Missuguseid valikuid teha? Koolitused aitasid asjadega kursis olla,“ ütles Anne Heimann.

Kail Visla jaoks on digivahendite kasutamine igapäevane nii töös kui argielus. „Teadsin, et digivahenditega saab õppeainet paremini edastada. Koolitustel mõistsin, et meie ülesanne on õpetada lastele digioskuseid. Ma pean õpetama neid nutiseadet kasutama, mitte lihtsalt andma näiteks loodusõpetust nutiseadme abil.“ 

Nutiseadmete kasutust tuleb lastele õpetada

Õpilastele tuleb õpetada turvalist interneti- ja nutiseadmete kasutust, et nad oskaksid nutiseadmes õppida. Õpetajal on tunnis digiseadmeid kasutades justkui topeltroll: õpetada digikasutust ja õpetada oma ainet. Ja sellega olid ka kõnelejad nõus, et valikuid, kuidas tundi läbi viia, mis metoodikat ja vahendeid kasutada, on õpetajal väga palju. Ei ole nii, et kui õpetaja klassi ees tahvelarvutiga ei vehkle, siis lapsed tundi ei kuulagi. „Me saame individuaalselt lastele läheneda. Näiteks ühes tunnis tegime teema kordamiseks veebikeskkonnas ristsõnu. Kaks last küsisid, kas nad võivad ülesande paberil koostada, mitte arvutis. Muidugi võivad! Nad töötasidki rahulikult omas tempos,“ tõi õpetaja Küünarpuu näite. 

Õpitubadega jätkatakse

Kolm kuud "DigiKiirendi" koolitusi oli kõigi sõnul pingeline aeg. Kodutööd tuli palju teha. Samas koolitajad olid väga toredad ja toetavad. Palju kasu oli haridustehnoloogi käikudest kooli, ta oli õpetajate küsimistest-pärimistest kogu aeg hõivatud. Aga mis saab edasi?  
 „Kasutame tasapisi kasutada seda, mis meile kõige rohkem sobib. Saime juhtlõngad kätte, nüüd pusime ise edasi,“ sõnas Anne Heimann. 

Tiina Puusalu loodab, et "DigiKiirendi" käigus alanud koolisisesed õpitoad „Õpetajalt õpetajale“ jätkuvad ka edaspidi. „Juhtkonnale olid programmis eraldi kokkusaamised, kus anti ülesanne mõelda välja 15 arendusideed ja neist üks rakendada. Valisime „Õpetajalt õpetajale“ õpitoad. Kui õpetaja kõrvalklassist räägib mulle, et kasutasin üht head veebikeskkonda, siis usuksin teda rohkem kui väljastpoolt rääkijat. Ja kolleegilt saab alti abi küsida.“ 

„DigiKiirendi“ arvestab iga kooli eripäraga

„DigiKiirendi“ pilootprogrammis osales Läänemaalt veel Kullamaa Keskkool, ülejäänud koolid olid Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt ning Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt. Avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa keskkoolis, lõpuseminar ja tunnistuste jagamine 4. detsembril Järveküla Koolis. 

HITSA programmijuhi Kairi Burnaševa sõnul on „DigiKiirendi“ eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. "Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud," sõnas ta. 

Kairi Burnaševa rõhutab kogu protsessis kohaliku omavalitsuse tähtsat rolli: „Koolid on tublid, aga ilma digivahenditeta või korraliku internetiühenduseta jäävad ka kõige tublimate õpetajate pingutused viljatuks. Loodan, et see koostöö, mis programmi ajal vallavalitsuste ja koolide vahel elavnes, jätkub ka peale programmi.“

Uuel aastal alustavad programmis kokku 18 kooli Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt. Koolide valik ja programmi kutsumine 2019. aasta teiseks pooleks toimub märtsis-aprillis 2019.

Lugu ilmus esmakordselt Lääne Elu veebiväljaandes 12. detesembril.

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• "DigiKiirendi" aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös

Konverentsile registreerumisel on eelisjärjekorras üldhariduskoolide õpetajad. Teised huvilised lisatakse ootejärjekorda.

Konverentsil saab praktikute käe all osaleda väljavalitud töötubades, mis keskenduvad film ja meedia nutikale kasutamisele õppetöös. Lisaks pakuvad mõtteainet ja inspiratsiooni külalised Inglismaalt (John Potter, University College London), Taanist (Claus Noer Hjorth, Danish Film Institute) ja Soomest (Marjo Kovanen ja Heli Metsätähti, Koulukino). Töötube on valikus rohkelt. 

Vaata konverentsi programmi ja registreeru TLÜ kodulehel!

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Detsembri dokumentaalfilmid kinos Sõprus
• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus