Koolielu: Uudised

Maanteemuuseumi lastelaagris saab kino

Madli Leikop — Thu, 25 Oct 2018 13:11:25 +0300

Alates 25. oktoobrist leiab esmakordselt Eesti Maanteemuuseumis aset lastelaager, kus filmimehe August Varustini käe all saavad lapsed disainida oma enda multifilmi.

Sügisene koolivaheaja muuseumilaager on maanteemuuseumile esimene kord kutsuda õpilased tervet päeva täitvasse tegevusprogrammi. „Teeme kaks laagripäeva, kus lapsed saavad sukelduda animatsiooni valmimise telgitagustesse. Töötoa lõpuks on lastel teada, kuidas üks multifilm sünnib,“ rääkis laagri ideest maanteemuuseumi programmijuht Kerle Kadak.

Laagri programmi läbiviijaks on kunstnik ja filmimees August Varustin, kes koos lastega muuseumi näituselt „Head teed!“ kogub animatsiooniks sisu, seejärel joonistatakse lennukatest ideedest tegelased ning viimaks pannakse need fotokaamera abil liikuma. „Nagu maanteemuuseumile kohane on läbivaks tegelaseks mõni sõiduk, mis seikleb Eestimaa teedel. Lapsed saavad välja mõelda, disainida ja animeerida erinevaid põnevaid tegevuspaiku ja tegelasi, keda see fantaasiasõiduk oma teel kohtab,“ lisas Kadak. Laagripäeva kõhutäiteks rõõmustavad lapsi moosiga pannkoogid ning kosutav piparmünditee.

Maanteemuuseumi laagrisse on tulemas lapsed alates 7. eluaastast. „Kohad täitusid väga kiiresti, mis annab meile julgust rohkem laagriprogramme korraldada ning usume, et suvevaheajal saame pakkuda lastele juba ka ööbimisega muuseumilaagrit,“ täiendas Kadak.

Allikas: Maanteemuuseumi pressiteade

Ilmus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“

Madli Leikop — Thu, 25 Oct 2018 12:58:59 +0300

Kogumik tõstab eesti lastekirjanduse rikkalikust varamust esile 100 raamatut alustades F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” (1866) ja lõpetades Andrus Kivirähki „Oskari ja asjadega” (2015).

Tutvustavad esseed kaheteistkümnelt lastekirjanduse asjatundjalt mõtestavad tähtteoste kohta kultuuriloos ja analüüsivad populaarsuse tagamaid. Tutvustusi saadavad illustratsioonid raamatute erinevatest väljaannetest. Nõnda annab kogumik hea ülevaate meie lastekirjandusest ja illustratsioonist läbi aegade.

Peatoimetaja Jaanika Palm: „Teose lugejatena näeme kõiki, keda huvitab eesti lastekirjandus: õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, ennekõike aga lapsevanemaid. Loodetavasti pakub kogumik värskeid lähenemisnurki teada-tuntud lasteraamatutele ning avastusrõõmu seni märkamata või unustuse hõlma vajunud väärtteostest.“

Esseede autorid: Annika Aas, Kaie Belkov, Maire Iro, Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mare Müürsepp, Mari Niitra, Jaanika Palm, Liisa Randmaa, Elle-Mari Talivee, Tiina Undrits.
Toimetajad: Jaanika Palm (peatoimetaja), Anu Kehman, Ülle Väljataga.
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik.

Raamatu andis välja Eesti Lastekirjanduse Keskus, teose ilmumist toetas Eesti Kultuurikapital. Raamatuga tähistab Eesti Lastekirjanduse Keskus oma 85. sünnipäeva.

„Eesti lastekirjanduse kuldvara“ saab soetada Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning raamatupoodidest üle Eesti.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud

Madli Leikop — Wed, 24 Oct 2018 19:03:48 +0300

Ettevõtliku kooli korraldatud Haridusfestivalil 2018 tunnustati maakondade parimaid koolide õppeprojekte ning tervitati 28 uut õppeasutust, kes on oma süsteemse tööga pälvinud kvaliteedimärgi „Ettevõtlik kool“.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt tõdes, et tulevikuhariduse võtmeküsimuseks on see, kuidas tuua rohkem põnevamat ja kaasavamat õppimise metoodikat koolidesse ja lasteaedadesse. “Oluline on, et õpetajad keskenduksid tunnis lisaks enda ainele ka õpilastes teiste oluliste pädevuste arendamisele. Enam ei saa õpetada vanaviisi ning tuleb leida uusi mooduseid, et arendada noortes just neid oskuseid, mida nad tulevikuks vajavad,” selgitas Sööt.

Läbi edulugude konkursi soovib Ettevõtlik kool selliseid häid näiteid eeskujuks tuua. Edulugude konkursile esitasid õppeprojekte koolid üle Eesti, finalistid valis üle-eestiline žürii ning parimad selgusid haridusfestivalil žürii ja publiku häälte põhjal.

KATEGOORIA "ETTEVÕTLIK LASTEAED"

1. Türi Lasteaed Kesklinna õppekoht, „Kingitus 100le Türi linna klienditeenindajale“

Türi Lasteaia Kesklinna maja Metsaottide rühma 4–5aastased lapsed meisterdasid savist geomeetriliste kujundite õppimise käigus Eesti lipu värvides kaelaehteid. Tööhoog oli nii suur, et ehteid sai kokku üle 100. Ehetega üllatati tänutäheks linna klienditeenindajaid.

2. Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju, „Minu kodu Kohtla-Järve“

Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks ehitasid lapsed koos vanematega lasteaia saali üles linna maketi, kus olid esindatud laste kodumajad ja lasteaed. Maketi materjali – pappkaste ja kangajääke saadi kohalikust õmblustöökojast ning toidukauplusest. Inspiratsiooniks tutvusid väikesed ehitajad eelnevalt oma rühmakaaslaste kodumajade ehitusliku ja disaini poolega ning muidugi ka sealsete lahkete elanikega.

3. Taebla Lasteaed, „Köhasiirup vanavanematele“

Nädal aega kestnud marjasiirupi valmistamine vanavanematele algas laste enda poolt pihlakamarjade korjamise ja puhastamisega. Lapsed nägid, kuidas käib mahla aurutamine ning aitasid purkide pesemisel ja kaunistamisel. Vanavanematele kingiti tervistav jook lasteaias tähistatud vanavanemate päeval.

KATEGOORIA "PARIM HEATEGU KOGUKONNALE"

1. Kiviõli 1. Keskkool, Loomefest

Suvel toimus õpilaste eestvedamisel värskelt loodud Lüganuse valla elanikele esimene suurüritus Loomefest 2018, mis leidis aset Kiviõli õunapuude pargis. Loomefesti eesmärk oli muuhulgas tähelepanu juhtimine linna südames asuvale õunapuude pargile, mida tulevikus korrastada ja kujundada vaba aja veetmise ning ürituste korraldamise kohaks. Kogukonnapäeva külastajatel oli üritusel võimalus valida 24 loometegevuse vahel - loodi kunsti, rütmi, mänge, näidendeid, lavastati fotosid, kooti kangastelgedel.

2. Uuemõisa Lasteaed-Algkool „ULAkad märkavad ja jagavad“

Soov korraldada fotonäitus kasvas suuremaks pildistamise ja prügi koristamise aktsiooniks. Fotode kaudu tutvustasid õpilased Eestit Erasmus+ projekti partneritele ning õppisid tundma teisi riike. Pildistamise teema „Prügi meie ümber“ tõi kodukanti koristama ka pered ning tulemuseks oli nii puhtam elukeskkond kui prügi täis veetud lagunenud hoone likvideerimine. Läbi fotode said lapsed loovalt läheneda teemadele nagu pere, hobid, koostöö, rahvakultuur. Fotohuvi päädis koolis foto- ja videoringi loomisega.

3. Jõõpre Kool, ronimisrada

Jõõpre Kooli õpilased otsustasid rajada kooli õuele välijõusaali juurde ronimisraja ning tegid mõtte ka teoks. Inspiratsiooni ja teadmisi hankisid idee välja pakkunud tollal 8. klassi noormehed Romet Ubakivi, Ranel Tomson ja Kevin Möldre erinevate ronimisradadega tutvudes, kuid kooli ronimisrada ehitati kooli võimalusest lähtuvalt. Atraktsioon osutus ilmselgelt väga populaarseks ning ei peeta paljuks järjekorraski seista.

KATEGOORIA "PARIM NOORTE ALGATUS"

1. Paide Gümnaasium etendus „Päris tõde“

Paide Gümnaasiumi gümnasistid Andriana Lomakina ja Erlanne Vahter lavastasid praktilise uurimustööna Paide Muusika-Teatrimaja teatrisaalis muusikalise etenduse „Päris tõde“. Stsenaarium valmis noorte endi sulest, samuti lavastus. Ettevalmistusprotsess ja teostus sisaldasid muuhulgas finantstegevusi, reklaami, lavakujundust ja kostüüme. Õpilastel õnnestus tegevusse kaasata paljud koolikaaslased, vilistlased ja õpetajad. Lõpptulemusena jõudis lavale publikult rohkeid kiidusõnu teeninud muusikaline etendus.

2. Vaimastvere Kool, keeltekohvik

Vaimastvere Kooli tollal 8. klassi õpilaste Annela ja Emili eestvedamisel korraldati jõulunädal, mis rikastaks lisaks ka koolielu ja avardaks silmaringi. Jõulunädalal külastas koolipere Kursi kirikut ja Kassinurme hiide, tutvuti Eesti rahva jõulukommete ja pühapaikade kommetega, toimusid töötoad ja laat, nädal kulmineerus ühise söömaajaga. Jõululõuna erines tavapärasest, sest mekiti laste osalusel valmistatud erinevate rahvuste toite, mille ideed ja ka retseptid pärinesid laste suguvõsast.

3. Türi Põhikool, õiepäev

Õiepäev oli teistmoodi õppimise päev, mille eesmärk oli abistada noori oma tuleviku planeerimisel ning süvendada ühtsustunnet. Üritusse oli kaasatud kogu koolipere, umbes 560 inimest. Tunde andsid oma inspireerival moel kooli head sõbrad ning Türi endiste ja praeguste koolide vilistlased.

KATEGOORIA "PARIM KOOSTÖÖ PARTNERIGA"

1. Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, teatrikonverents

Kolmepäevane teatrikonverents toimus koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastega, kelle hulgas oli ka kooli vilistlasi. Õpilased said oma võimed korraldustöös proovile panna. Täiskasvanutele mõeldud konverentsi täiendasid temaatilised töötoad, näiteks “Draamavõtted emakeeletunnis”. Toimus ka bussiekskursioon Kohtla-Järve linnas, giid oli kooli tollal 3. klassi õpilane Alex Rohesalu. Festival lõppes erinevate rahvuste kultuuride tutvustamise üritusega koolimajas.

2. Saverna Põhikool, „Kiiged kooli“

Saverna õpilaste südamesoov oli asendada koolihoovi katkine kiik. Uue kiigeplatsi organiseerimine võeti ette kogu kooliperega ning vajaliku rahasumma kokkusaamiseks otsustati alustuseks korraldada tuluõhtu. Rolle ja tegevusi jagus kõigile 1.-9. klassini, alates kiigeplatsi ideekavandite ning tuluõhtu piletite ja reklaamide kujundamisest kuni isetehtud hõrgutiste müügi ja õnneloosini. Tuluõhtuga õnnestus koguda vajalik algkapital kiigeplatsi ehituseks, saada mõned toetajad ning töö võis alata. Õpilased uurisid ja arvutasid välja platsi ehituseks vajalikud materjalid ja nende kogused ning rõõmuga kühveldati liiva ja paigaldati turvaala piirdeid ning tehti muu vajalik platsi ettevalmistamiseks nii, et firmal jäi üle vaid kiik kohale tuua ja püsti panna.

3. Kadrioru Saksa Gümnaasium, „Saksa keelega ettevõtlikuks“

Uus projekt Erasmus+ programmi toel. Projekti raames käivad vähemalt viis õpilast igal aastal tööpraktikal Alam-Saksi liidumaal asuvas ettevõttes ning külastavad partnerkooli. Samuti läbivad õpilased tööpraktika Tallinna ettevõtetes (Hurtigruten Estonia OÜ, Estravel AS, Rödl & Partner OÜ).

KATEGOORIA "PÕNEVAIM TUND"

1. Väätsa Põhikooli kosmoseprogramm

Väätsa Põhikooli kosmosepäev tähendas teisisõnu kosmoseprogrammi pikemast teadusprojektide seeriast esimese heeliumpalli starti. Esimese lennu eesmärk oli õppida teadusjaamaga sidet pidama, lendu korraldama ning süüdata stratosfääris säraküünal. Spetsiaalselt korraldatud meisterdamise töötubades ja tegevustes osales ligi 100 noort ja täiskasvanut. Õpilastelt nõudis see projekt poole aasta pikkust iganädalast ja lõpus ka igapäevast pühendumist. Tegutseti kolmes meeskonnas: insenerid, programmeerijad ning kommunikatsiooni ja sündmuskorralduse tiim, õpilased said kogemuse läbi vastutusvaldkondade rollide täitmise.

2. Tartu Rahvusvaheline Kool, aineülene õpimoodul „Järele proovitud ajalugu: ajalooliste leiutiste mudelite valmistamine“

Tartu rahvusvahelise kooli 6. klassi lapsed proovisid praktikas, kuidas toimivad tänapäeval ajaloolised leiutised. Teooriaga tutvutud, otsustati ise teha Spark Makerlabi lahkete töötajate abiga valmis keskaegne kiviheitemasin ja Vana-Kreeka vee jõul töötav äratuskell. Õpilased uurisid ühiselt leiutiste ajalugu, mõõtsid, joonestasid, planeerisid, katsetasid, pidasid edusammudest ja tagasilöökidest blogi, kirjutasid uurimistöö, tegid järeldusi. Masinad said võimsad.

3. Võru Kreutzwaldi Kool, „Goldbergi masinast Koeningseggi superautodeni“

Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja mis teostab väga keerulist teed pidi lihtsat ülesannet. Teadusteemaliseks võistlusteks valmistataval masinal pidi olema kümme elementi, tööaeg täpselt 30 sekundit ning lõpuks pidi masina operatsioonide doomino-efekti tulemusena vabanema õhupall. Õpilane Hanno-Laur kutsus kokku meeskonna ja alustati projekteerimisega. Mõeldi välja elemendid ning ehitati need juhendaja abiga valmis. Võistlusel osalenud seitsmest Goldbergi masinast täitis võistlusülesande kõige täpsemalt Võru Kreutzwaldi Kooli võistkonna masin 30,26 sekundiga.

xxxxxxxxxxx

Haridusfestivalil tunnustati Ettevõtliku kooli standardiga neid koole ja lasteaedu, kus on ette võetud organisatsiooni kujundamine tervikuna ettevõtlikuks koolis ja lasteaiaks.

Ettevõtlike koolide ja lasteaedade nimetust saavad uhkusega kanda veel 28 haridusasutust üle Eesti.

Ettevõtliku kooli võrgustik on laienenud hoogsalt üle Eesti, võrgustikku kuuluvad: Saaremaal 7 kooli, Pärnumaal 12 kooli, Läänemaal 4 kooli, Raplamaal 4 kooli, Lääne-Virumaal 12 kooli ja 3 lasteaeda, Järvamaal 11 kooli, Viljandimaal 5 kooli, Valgamaal 5 kooli ja üks lasteaed, Võrumaal 7 kooli, Põlvamaal 6 kooli, Tartumaal 3 kooli, Jõgevamaal 5 kooli, Ida-Virumaal 14 kooli ja 4 lasteaeda. Kokku kuulub võrgustikku 102 kooli ja 8 lasteaeda ning võrgustik jätkab laienemist.

Allikas: programmi "Edu ja tegu" info

eTwinningu projekte tunnustati taas Euroopa kvaliteedimärgiga

Madli Leikop — Wed, 24 Oct 2018 13:06:55 +0300

Eile avalikustati eTwinningu projektid, mis pälvisid 2018. aasta Euroopa kvaliteedimärgi. Eestist sai tunnustuse osaliseks 21 õpetajat, kes osalevad oma õpilastega kokku 26 rahvusvahelises eTwinningu projektis.

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab kindlale Euroopa standardile.

Eesti eTwinningu programmijuhi Laura Vetiku sõnul on tal hea meel, et meie õpetajad loovad silmapaistvaid projekte, mida tunnustatakse ka Euroopa tasandil. „Õpetajad aitavad eTwinningu kaudu õpilastel paremini tulevasteks õpinguteks ja tööeluks ette valmistuda. Osalemine rahvusvahelises projektitöös mitmekesistab õppimisvõimalusi ja toetab 21. sajandil vajalike oskuste arendamist. Kvaliteedimärk on tore tunnustus tehtud tööle,“ sõnas ta.

Meie õpetajad, kes pälvisid eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi 2018:

Aimi Jõesalu, Põlva Gümnaasium

Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool

Eve Saare, Pirita Kose Lasteaed

Heli Esko ja Pille Kaisel, Metsküla Algkool

Ingrid Puis, Tartu Hiie Kool

Julianna Bardakova, Sitsi Lasteaed

Kadri Kõrre, Kaia Metsaalt ja Liis Raal-Virks, Pärnu Ühisgümnaasium

Lea Pihelgas, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed

Leila Lehtmets, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool

Lembi Oja, Pühajärve Põhikool

Magdalena Donerstak, Sauga Põhikool

Maidu Varik, Kuressaare Gümnaasium

Margit Rüsse, Vanalinna Hariduskolleegium

Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool

Natalja Varkki, Narva Paju Kool

Terje Mägi, Vastseliina Gümnaasium

Viktoria Šulgina, Tallinna Sõbrakese lasteaed

Ülle Kreos, Kuressaare Vanalinna kool

Mis projektide eest kvaliteedimärgid anti, saab täpsemalt vaadata eTwinningu kodulehelt.

Kokku anti kvaliteedimärk 1204 projektile. Nende kohta leiab täpsemalt infot samuti eTwinningu kodulehelt.

Euroopa kvaliteedimärki pole eraldi vaja taotleda. Selle annab eTwinningu keskne kasutajatugi õpetajatele projektis, mille on vähemalt üks riiklik kasutajatugi esitanud Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks või milles on vähemalt kaks projektipartnerit saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas sügiseti ning info selle kohta ilmub eTwinningu portaalis.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash

Samal teemal:

Menukas töövarjupäev viib 323 koolinoort tööelu uudistama

Madli Leikop — Wed, 24 Oct 2018 11:15:06 +0300

Täna, 24. oktoobril toimub Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse töövarjupäev „Hüppa üle oma varju!“, millest on vaid kahe aastaga saanud sadadele noortele Tallinnas ja Harjumaal töövarjukogemust vahendav algatus. Sel aastal oli huvilisi juba ka Paidest, Kärdlast, Põltsamaalt ja Tartust.

Kui 2017. aastal võttis töövarjupäevast osa üle 200 õpilase, siis sel aastal pakutakse töövarjutamise võimalust 323 õpilasele. Kandideeriti 93 koolist ja tänavu jõudis info lausa väljapoole Harjumaad, kus noored avaldasid soovi võimaluse ilmnemisel Tallinna varjutama tulla. „Nii noorte kui ka töövarjutamise võimalust pakkuvate ametiesindajate suur ja aina kasvav huvi on märk sellest, et ka põhikoolile suunatud töövarjupäev on vajalik ettevõtmine,“ sõnab Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu.

Kuigi töövarjutamiseks oli valikus lausa 262 erinevat ametipositsiooni, siis kerkisid ikkagi esile ametid, kuhu oli väga suur konkurents. Nii-öelda populaarseimate ametite edetabelit troonis erakorralise kirurgia üldkirurgi koht, mille oli oma esimese valikuna märkinud 45 noort. Järgnesid lennujuhi, politseiametniku, grimeerija, fotograafi ja psühholoogi ametid. „Kahtlemata on tegu väga põnevate erialadega, aga ühest küljest võib nende populaarsus olla tingitud ka sellest, et neid ameteid on palju nähtud meediast, filmidest, kirjandusest. Näiteks lennujuhi amet aeti segamini piloodiga, mis on noortele tuttav ja tuntud,“ selgitab Vaiksalu.

Üldjoones jagub töövarjupäeva eestvedavatel karjäärispetsialistidel noorte kohta vaid häid sõnu – motivatsioonikirjad on pikemad ja põhjalikumad kui eelmisel aastal, noored oskavad oma valikuid põhjendada ja kirja ka korrektselt vormistada. Paraku on aga ikkagi noori, kes viimasel hetkel põhjuseta ära ütlevad ja niimoodi mõne oma eakaaslase, kes esimesena valituks ei osutunud, kogemusest ilma jätavad. „Eks noored olegi eas, kus vastutuse võtmist on võimalik ja vajalik veel õppida,“ sõnab Vaiksalu.

Mitmel järjestikusel aastal töövarjusid võõrustanud Rukkilille lasteaia õppejuht Astrid Hallikas sõnab, et nende muljed on erakordselt head ja päevast on saadud vaid eduelamusi. "Noored tundsid tõesti huvi, mida õpetajad oma töökohal teevad ja küsimused ning tagasiside lehed õpetajatel olid samuti väga sisukad," räägib Hallikas. Ta soovitab noortel olla veelgi julgemad küsima küsimusi ning vajadusel ka tunnistama, kui varjutatav amet pole siiski sinu jaoks. „Kaotada pole siin võimalik, ainult võita!“ võtab ta selgi aastal Rukkilille lasteaia töövarjud vastu optimistliku ja julgustavana.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Noored kibelesid enim töövarjudeks loomaarstile ja reporterile

Euroopa kutseoskuste nädalal toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Oskuste Öö

Madli Leikop — Wed, 24 Oct 2018 11:07:55 +0300

8. novembril toimub Euroopa kutseoskuste nädala raames Eestis suur kutsekoolide ülene Oskuste Öö.

Kolmandat korda toimuva üle-euroopalise teemanädala tänavuseks deviisiks on “Avasta oma anne”. Sellest inspireerituna avab 8. novembril kell 18.00 – 21.00 ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus uksed, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe eriilmelisust.

Sillamäe õppekoht

Üritus planeeritakse läbi viia interaktiivse mitteformaalse meeskonnamängu/meeskonnavõistluse näol. Osalejate arv 100 (10 meeskonda, igas on 10 inimest). Kahe tunni jooksul peab iga meeskond läbima 10 "oskuste peatust" ja täitma planeeritud ülesandeid, teenides täitmise eest OSIKuid -oskuste omandamise eest mõeldud "raha".

Kokku on õppehoones 10 peatust: kaks metallierialade peatust (töökodades), kaks ehituse erialaga seotud peatust, kaks laohoidja ja logistika erialaga seotud peatust, üks IT-valdkonnaga seotud peatust, üks koka erialaga seotud peatus, kaks üldainete peatust. Ühe ülesande täitmiseks planeeritud aeg on 10-12 minutit.
Võitjaid autasustatakse ja kutsutakse avatud uste nädalale ja õpilasvarju nädalale.

Jõhvi õppekohas on
- kohvik
- teenindus-, tehnika-, tehnoloogia-, majandus-, IT töötoad
- elav muusika
- Noorte Tugila boks
- Rajaleidja boks

Narva õppekohas on
- IT ja multimeedia töötuba
- koka eriala töötuba
- mehhatroonika - tuleviku eriala
- puumaja kokkupanek / ehitus
- elekter – see on imelihtne!
- brelokkide valmistamine metallist
- mäng "Mõtle, millised erialad on IVKHK-s"
- teatrietendus "Punase surma mask"

Huvilised on oodatud!

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

100 näoga „iduEDU“

Madli Leikop — Tue, 23 Oct 2018 17:57:24 +0300

Tallinnas toimunud haridusfestivalilt „iduEDU“ leidsid sobivaid töötubasid, uusi mõtteid ja katsetamist väärivaid tunni-ideid õpilased, kõigi kooliastmete õpetajad, lapsevanemad, täiskasvanud õppijad ja lihtsalt haridushuvilised.

Haridusfestivali läbiv mõte oli, et iga „iduEDU“ festivalil osaleja annab oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele. Tallinna kesklinna hariduskvartalis Reaalkooli, Kesklinna Põhikooli, Inglise Kolledži ja Keskraamatukogu vahet liikudes said nii idud kui taimed valida 100 töötoa vahel.

Kuidas leida tasakaal uuenduste ja traditsioonide vahel

Haridusfestivali avaettekandes mõtiskles Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets uuenduste ja traditsioonide üle hariduses. Eks ole igal haridustasandil ühelt poolt suhtumist, et uuendused on head ja vajalikud, ja teisalt, et 100 aastat on ühtmoodi õpitud ja õpetatud, saab edaspidi samamoodi hakkama. „Eesti haridusuuendused on keerelnud ühe mõiste ümber: muutunud õpikäsitus. Silme eest võtab kirjuks, kui palju on leitud võimalusi ühe ja sama asja õpetamiseks, näiteks lihtsa matemaatikaülesande lahendamiseks. Mis on mõistlik? Mina arvan, et mõne aja pärast tuleb uus teema, ja selleks on mõtestamine. Miks ma just nii õpetan? Miks on vaja seda või teist õppida?" kõneles Mati Heidmets. Ta lisas, et töömaailmas on mõtestamisest saanud võtmeküsimus just noorte puhul. Nemad ei küsi, kuidas tööülesannet täita, vaid miks ta peab seda tegema, mis tema tööst muutub, mis on tegevuse mõte.

Järgnenud diskussioonis osalesid Raino Liblik, Kati Kurim, Merlin Linde ja Mati Heidmets (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Ülikool). Ühiselt arutleti, kuhu tõmmata piir sisseharjunud õpetamisel ning kuidas mõjutavad õppimist kaasaegsed võimalused.

Et on erinevaid õpikäsituse mõtestamise viise, on hea. Iga kool leiab oma niši. Kui oleks ette kirjutatud, mis on muutunud õpikäsitus ja kuidas seda teha, oleksid kõik koolid ühenäolised. Alguses oligi muutus kunstliku maiguga – tuleb kindlasti midagi teistmoodi teha. Tasapisi tuli mõistmine, et eesmärk on õppija toetamine, mitte muutused. „Õpetaja peab leidma õpetamisviisid, mis sobivad tema õpilastele. Lähtuma pean enda tugevustest ja kooli traditsioonidest,“ leidis Merlin Linde. Ühiselt oldi arvamusel, et teadmiste väärtustamine ja suhtumine õppimisse kui tõsisesse töösse peab jääma, see ei tohi koolis muutuda.

Sagimist oli palju

Festivalipäev ja külalised olid pidevas liikumises. Üks töötuba lõppes, teine oli juba alanud, kolmandasse tuli joosta ja neljandast jõuti kuulata algust. Aga valik oli lai: kokakunstist droonide lennutamiseni, jõulukroonide valmistamisest virtuaalreaalsuseni. Olid ka elukestva õppe töötoad täiskasvanutele, kes plaanivad katkenud õpinguid jätkata või karjääris muudatust teha.

Üks sajast töötoast

Üks sajast töötoast oli „Kultuuripäevik õppetöös“ (Tallinna Reaalkool, õpetaja Maarja Kell ja õpilased). Sisult väga lihtne ja praktiline: Maarja Kella 8. klassi õpilased peavad juba mitmendat aastat igaüks kultuuripäevikut, kuhu märgivad nähtud teatrietendused, vaadatud filmid, külastatud näitused; reisid, spordivõistlused, kontserdid, muuseumid jne. Mõte on selles, et noored oskaksid vaadata ka kultuurisündmuse taha: kui keeruline on korraldamine, lavastamine, muusikateose loomine, näituse ülespanek jne. Ka näitlejate nimed või mõni fakt ajastu kohta jääb nii paremini meelde. Igaüks täidab kultuuripäevikut vabalt valitud vormis, miinimum on viis sissekannet. Klassijuhataja vaatab kord-kaks õppeaastas päevikud üle, aga mitte hindamiseks, vaid tagasiside saamiseks. Ja kui algul olid õpilased kultuuripäeviku pidamise vastu – no milleks, see on lisatöö, oh õudust! – siis nüüd enam nii vastu ei olda. Lastevanematele meeldib aga kultuuripäevik väga.

HITSA töötoad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oli „iduEDUl“ väljas oma töötubadega: sai teada, kes on haridustehnoloogid; kuidas alustada rahvusvahelist projektitööd eTwinningus; milliseid koole oodatakse Digikiirendi programmi; mida näitavad tehnoloogiatrendid; kuidas ProgeTiiger programmeerima õpetab jpm.

„iduEDU“ toimus 20. oktoobril Tallinna kesklinna hariduskvartalis. Festivali korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Pildigaleriid saab vaadata Tallinna Haridusameti kodulehelt.

Samal teemal:

HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril

Madli Leikop — Tue, 23 Oct 2018 10:05:06 +0300

Kutsume alus-, üld- ja kutseharidusasutuste õpetajaid osalema HITSA veebiseminaril "eTwinningu multiprojektid 2018". Tutvustame sel sügisl toimuvaid eTwinningu multiprojekte, millega saavad liituda kõik õpetajad.

Multiprojektid on lihtsad ja lühikesed eTwinningu projektid, mille on loonud kogenud eTwinningu õpetajad ja millega saavad liituda kõik huvilised õpetajad. Seminaril saab iga multiprojekti autor sõna, et lühidalt oma projekti tutvustada ning huvilisi osalema kutsuda.

Veebiseminar toimub 1. novembril kell 17.00. Veebiseminari modereerivad Ingrid Maadvere ja Laura Vetik. Anna märku oma osalussoovist siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2031.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Tegu on sisult ja vormilt lihtsa projektiga, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end vaid eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 2017. aastast võib näiteks tuua projekti “Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad olid Eve Saare ja Leila Lehtmets. Või siis põnevust pakkuv „Kummituslood“. Õpilased kirjutasid õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Jutte saab ka hiljem õpilastele ette lugeda või loevad lapsed ise. Projekti algatasid Maria Malozjomov ja Petri Asperk. (Vt artiklit Koolielus)

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash

Samal teemal:

„Rakett 69“ lendab edasi

Madli Leikop — Mon, 22 Oct 2018 12:07:46 +0300

Eesti Teadusagentuuri tellitud ülipopulaarne noorte teadussaade „Rakett 69“ jätkub veel vähemalt neli hooaega. Juba kaheksa aastat ETV eetris olnud kaasahaaravast saatesarjast on kujunenud teaduse ja tehnoloogia populariseerimise edulugu.

Saadet on tunnustanud ka Euroopa ringhäälingute liit, nimetades selle parimaks haridussaateks juba 2012. aastal ning tänaseks on „Rakett 69“ veel palju parem. Saatesarja uute, 2019-2022. aastatel eetrisse jõudvate hooaegade tootmist Eesti Teadusagentuuri TeaMe+ programmi raames toetavad EL Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Energia.

„Vaatamata meediamaailma mitmekesistumisele on „Rakett 69“ vaatajaskond püsinud stabiilsena ning väga paljud noored on saanud innustust õppida loodus- ja täppisteaduste, inseneeria ning tehnoloogia erialasid. Need olid peamised põhjused, miks Eesti Teadusagentuur töötas selle nimel, et teadussaade saaks veel Euroopa Liidu tõukefondide toel neli aastat jätkuda,“ rõõmustas saate jätkumise üle Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson

“Rakett 69” eesmärgiks on panna lapsed ja noored huvi tundma teaduse ja tehnoloogia vastu. Saatesarja üks hooaeg koosneb 16 episoodist, milles osalejad lahendavad nii meeskondlikult kui individuaalselt ülesandeid, mille lahendamine nõuab oskust koolis saadud teadmisi ootamatu nurga alt rakendada. Igas saates esitatud ülesande kohta on “Rakett 69” kodulehel teadustoimetaja selgitustega video ülesande lahenduskäigust, mille abil saab neid kodus või koolis ise järele proovida.

Saate produtsent Kalev Smidt nendib, et „Rakett 69“ saade on kaheksa aastaga tõestanud oma positsiooni ja vajalikkust teaduse populariseerijana. „Usun, et neid noori üle Eesti on tänaseks tuhandeid, kes on saanud kas siis saates osalejana või vaatajana innustust tegeleda veelgi enam teaduse ja tehnoloogiavaldkondadega. Meil on hea meel saate tootjana, et tehtud tööd hinnatakse ning saadet soovitakse veel ka järgmised neli aastat ekraanidel näha. Oleme valmis veel tuhandeid noori üllatama ja innustama.“

Käesoleva aasta alguses ETV eetris olnud „Rakett 69“ saatesarja 8. hooaja iga osa vaatas keskmiselt veidi enam kui 80 tuhat vaatajat. Raketi mõju ulatub aga telesaatest kaugemale – saatesarja veebisaateid kasutatakse innukalt koolides õppetöös ning loodud on saatest inspireeritud huviringe. Ka „Rakett 69“ eelmise hooaja võitja Kadi Siigur tõdeb, et saates osalemine andis talle võimaluse lahendada ülesandeid, kus saab reaalselt käed külge panna ning oma kooliteadmisi rakendama õppida. „See on ideaalne viis end tõestada ja proovile panna. Pidevalt pingelises situatsioonis olemine õpetas stressi enda kasuks kasutama ning saatest saadud pingetaluvus tuleb kasuks kogu eluks. Rakett 69 saates osalemine andis kindlasti juurde enesekindlust ja oli võimas kogemus, mida mitte millegi vastu ei vahetaks,“ kiitis Kadi Siigur saatest saadud kogemust.

„Rakett 69“ uue hooaja saadete salvestamine algab juba oktoobri lõpus ning saated jõuavad eetrisse 2019. aasta jaanuaris.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

Microsoftis Ameerikat avastamas

Eesti Lastekirjanduse Keskuses tähistati ettelugemise päeva

Madli Leikop — Mon, 22 Oct 2018 11:26:34 +0300

20. oktoobril tähistati Eestis ettelugemise päeva, mil tuletati kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas toimus vabariikliku ettelugemisvõistluse „Kus hundist räägitakse“ finaal.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Ettelugemine on lapse arengule ülioluline. Lisaks sellele, et see on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, saab just ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi. See on teeviit teatri-, filmi- ja teadusemaailma. Kuid ettelugemine ei ole ainult lastega seotud ühistegevus. See on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele, kellel näiteks iselugemine on raskendatud. Jutte-luuletusi on alati tore lugeda ja kuulata, võtkem selleks vaid aega.“

Vabariikliku ettelugemisvõistluse finaalis lugesid parimad 4. klasside ettelugejad Tallinnast, Tartust ja kõigist maakondadest ette katkendeid hundilugudest. Teemavalikut oli inspireerinud Euroopa kultuuripärandiaasta ja hundi valimine Eesti rahvusloomaks. Lugemist hindas kolmeliikmeline žürii: NUKU muuseumi juhataja Maria Usk, ERRi saatejuht Kristo Elias ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Samal teemal:

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Kadri Hinrikus