„Kutseharidus on riigis ja maailmas väga tähtsal kohal ning viimased uuringud näitavad, et kutsekoolide õpilased on õpingutega rahul. Kutseõppeasutustest on saanud väga oluline koht ka täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suur eesmärk on õpilaste rahulolu õpingute kvaliteedi, õppekeskkonna ja teenustega. Selleks pakume oma õppijatele mitmekesiseid võimalusi alustades paindlikust õppekorraldusest, õppetoetustest, välisreisidest kuni õpilaste annete arendamiseni  läbi huvitegevuse, spordiürituste, välispraktikates osalemise ja  erinevate motivatsiooniürituste. “

Sellel aastal olid sisseastujate hulgas eriti populaarsed IT-valdkonna, koka ja pagar-kondiitri, juuksuri, raamatupidaja, sisetööde elektriku erialad. Kahjuks napib metalli- ja tehnikavaldkonna õppureid, kuigi tööandjad ja ettevõtjad tunnevad just nendest spetsialistidest puudust ja on valmis pakkuma konkurentsivõimelist palka kvalifitseeritud spetsialistidele.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on Eesti suuruselt teine kutseõppeasutus üle 2300 õpilase ja 270 töötajaga. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Sillamäel, Jõhvis ja Narvas toimub õpe 22 õppekavarühmas eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kooli partnerite nimekirjas on üle neljasaja ettevõtte ja koolil on hästi arendatud koostöövõrgustik partnerkoolidega Eestist ja mujalt, välispartnerite nimekirjas on õppeasutused ja organisatsioonid Saksamaalt, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Hollandi, Hispaaniast, Portugalist, Soomest, Rootsist, Ungarist, Horvaatiast, Sloveeniast, Ukrainast, Gruusiast, Armeeniast, Venemaalt, Lätist ja Leedust. 

IVKHK aitab kirjutada õpilase edulugu, toetab tema ettevõtmisi ja professionaalset arengut.

Vaatamata sellele, et õppeaasta on alanud ja õppeprotsess sai hoo sisse, jätkub septembris mitmel erialal vastuvõtt kolmes õppekohas – Sillamäel, Jõhvis ja Narvas veel edasi. Huvilistel tasub kooliga kindlasti ühendust võtta.

Info ja fotod: IVKHK pressiteade. 

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse viiakse kuni 31. oktoobrini läbi 13 külastuskeskuses ja kahes loodusmajas. Valida saab 72 erineva soodusprogrammi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat. 

Uute programmidena saab Nõva külastuskeskuses teha tutvust meie metsaandidega, millest nii mõnedki võivad olla vähemal või rohkemal määral mürgised. Kauksi külastuskeskus pakub võimalust teha tutvust sooderiigiga ning Ristna külastuskeskus pakub näituseprogrammi ämblikest ja puukidest.

Programmid üldhariduskoolidele ja lasteaialastele on soodushinnaga 1 euro osaleja kohta. Tasuta seljakotiprogrammid sobivad hästi ka väiksematele seltskondadele, peredele ja õpilasgruppidele. 

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks tuleb end registreerida RMK veebilehel https://www.loodusegakoos.ee/metsakool, kus on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo. 

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.   

Allikas: RMK pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algab RMK igakevadine metsaviktoriin
• Loodusfestival inspireerib linnas loodust väärtustama

Kuigi õppijate tulemused rahvusvahelises võrdluses on suurepärased, on suurimaks väljakutseks Eesti hariduses õpetajate järelkasvu kindlustamine. Aineõpetajaks õppijaid on vähem, kui tarvis vanusest tingitud asendusvajaduse katmiseks tulevikus, puudu jääb eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatest.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud küll viimastel aastatel erinevate osapoolte – ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide, kohalike omavalitsuste – teravdatud tähelepanu all, kuid uuringu tulemustele tuginedes saab edaspidi sihipärasemalt lahendusi leida.

„Õpetajaameti väärtustamine on esmatähtis, ühise mure kõrval näeme ka rõõmustavaid tulemusi: küsitlused näitavad, et õpetajate rahulolu oma tööga kasvab, noori õpetajaid tuleb juurde ja huvi õpetajakoolituse erialade vastu kasvab,“ sõnas minister Mailis Reps.                                        

„Äsja laiendasime õpetajate lähtetoetuse saajate ringi, esmakordselt anname välja riiklikud hariduspreemiad, lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub riigi toel üldhariduskoolide õpetajate alampalgaga ja õpetajate keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1500 euroni,“ ütles minister ja lisas, et seoses uute koolide rajamise ja olemasolevate renoveerimisega muutuvad paremaks ka õpetajate töötingimused.

Samuti selleks, et erivajadustega last paremini toetada, suurendas riik 2018. aastal koolide pidajate riigieelarvelist toetust. Munitsipaalkoolide pidajatele anti 2018. aastal lisaraha enam kui 23 miljonit. Sellega saab olulist leevendust ka tugispetsialistide puuduse probleem.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul tasub loodusainete ja matemaatikaõpetaja elukutset valida, sest tulevikus erialast tööd jagub. „Aastani 2025 kasvab  7.-9. klasside õpilaste arv ning vanuse tõttu vajavad asendamist 20% praegustest tublidest loodusainete ja matemaatikaõpetajatest. Praegu lõpetab aga aineõpetaja eriala kolmandiku võrra vähem inimesi, kui vaja," ütles Mets.

OSKA uuringust selgus ka vajadus teaduse rolli suurendamise järele ühiskonnas ning teaduse ja ettevõtluse enama koostöö järele. Doktorantuuri lõpetajate arv sel aastal on rekordiliselt suur. Väga oluline on see, et akadeemilisi teadmisi rakendatakse ja väärtustatakse ka väljaspool akadeemilist kogukonda.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on hõivatud 65 000 inimest ehk 10% kõigist töötajatest: 29 300 õpetavad, 2100 pakuvad hariduse tugiteenuseid, 2200 juhivad, 7500 tegelevad noorsootööga, 6850 teaduse ja arendusega.

OSKA hariduse ja teaduse uuring 
HTMi uuring õpetajakoolituse lõpetanute ja alustavate õpetajate kohta 

OSKA hariduse ja teaduse uuringus analüüsiti hariduse, teaduse ja noorsootöö tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Štefan Štefancik.

Samal teemal:

• Mailis Reps: tähelepanu all on alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Samuti räägitakse, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö igapäevase õppetööga.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis on koolitusele oodatud ka need õpetajad, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. Koolitaja on eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Koolitus on õpetajatele tasuta, sh majutus. 

Tutvu kavaga.
Registreeru koolitusele hiljemalt 30. septembriks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsume põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid rahvusvahelistele eTwinningu seminaridele!
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine
• Muljeid eTwinningu Rooma konverentsilt

See on esimene Eesti autorite ja eesti keeles koostatud rahvusvaheliste suhete õpik. Seni on Eesti kõrgkoolides rahvusvaheliste suhete aluseid õpetatud tõlkeõpikute, artiklite ja ingliskeelsete materjalide toel. Õpik sisaldab rohkesti näiteid ka Eesti jaoks olulistel teemadel.

Õpiku üks peatoimetaja, TÜ rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg selgitas, et õpik on üles ehitatud sellele, kuidas tõlgendavad rahvusvaheliste suhete probleeme eri koolkonnad. „Rahvusvahelisi suhteid saab käsitleda väga mitmeti ja konkreetse probleemi seletus sõltub väljakujunenud koolkondadest,“ sõnas Berg.

Uue õpikuga soovivad autorid pakkuda vastuseid neljale põhiprobleemide kogumile: kuidas rahvusvahelisi suhteid analüüsida? Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil? Kuidas lahendada rahvusvahelisi probleeme ja hoida ära riikidevaheliste suhete teravnemist? Kuidas arendada rahvusvahelisi suhteid tulemuslikult ja hüvesid loovalt? 

Õpiku autorid on seitse TÜ praegust ja endist õppejõudu, sh peatoimetajad professor Eiki Berg ja Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp. Õpik sobib enesetäiendamiseks nii üliõpilastele kui ka ülikooliharidusega iseõppijaile.

Raamatut esitletakse 6. septembril kl 15 Tartu Ülikooli raamatukogus ja 14. septembril kl 14 õpetajate majas Tallinnas. Raamat on müügil kauplustes ja Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel.

Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames, SA Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Raamatu on kirjastanud Tartu Ülikooli Kirjastus.

Samal teemal:

• Ilmunud on uus algupärane filosoofiaõpik
• Ilmub esimene eestikeelne rakubioloogia õpik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps innustas avaaktusel koolipere püüdlema üha kõrgemate eesmärkide poole. „Tallinna Euroopa Kool on isemoodi eriline – see on ainus rahvusvahelist haridust pakkuv kool Eestis, mille lõpetanu  saab astuda Euroopa Liidu ülikoolidesse kohalikega võrdsetel alustel. Tänasega astub rahvusvaheline haridus Eestis taas suure sammu edasi,“ ütles minister Reps avamisel.

„Uus koolihoone on viimane tähis Tallinna Euroopa Kooli käivitamisprotsessis, järgnevalt saame seada endale uusi sihte ja eesmärke,“ ütles kooli direktor Auli Udde. „Kool suureneb alanud õppeaastaga nii sisult kui vormilt - väga oluliseks pean prantsuskeelse sektsiooni avamist. Õpilaste arvu mitmekordistamine toob meile kindlasti uusi väljakutseid, kuid meil on kooliperega hea meel, et saame nüüd varasemast enam keskenduda õppekvaliteedi arendamisele,“ lisas Udde.

Tallinna Euroopa Kooli uude hoonesse mahub kokku 600 õpilast, uue hoone avamisega suureneb kooli õppekohtade arv ligi 400 võrra. Tegemist saab olema suurima õpilaste arvuga rahvusvahelist haridust pakkuva kooliga Eestis. Tallinna Euroopa Kool asub Kassisaba ja Kalamaja piiril Kelmikülas, aadressil Tehnika 18, endises Tallinna Transpordikooli hoones.

Tallinna Euroopa Kool

Tallinna Euroopa Kool loodi 2013. aastal sihtasutus Innove allüksusena eesmärgiga pakkuda Eestis elavate Euroopa Liidu institutsioonide töötajate ja rahvusvahelise kogukonna peredele  rahvusvahelist haridust. 
Koolis pakutakse inglis- ja prantsusekeelset õpet lasteaiast gümnaasiumi lõpuni. 
Kool kuulub Euroopa Koolide süsteemi ja rakendab ainsa rahvusvahelise koolina Eestis ühtset Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni alusel välja töötatud EB-õppekava (European Baccalaureate). 
Tallinna Euroopa Kooli küpsustunnistuse omanikel on õigus astuda mistahes Euroopa Liidu liikmesriigi ülikooli samadel tingimustel kohalikega. 

Rahvusvaheline haridus Eestis

Eestis on välja kujunenud toimiv ja kvaliteetne rahvusvaheliselt tunnustatud haridust pakkuv koolide võrk. Käesoleval õppeaastal saab rahvusvaheliselt tunnustatud haridust omandada seitsmes Tallinna ja Tartu üldhariduskoolis ning kuues lasteaias. Enamik õppest toimub erakoolides. 

Eestis võib lisaks Eesti riiklikule õppekavale viia õppetööd läbi ka rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) poolt välja töötatud IB õppe (International Baccalaureate) ja Euroopa Koolide konventsiooni alusel välja töötatud EB õppekava (European Baccalaureate) alusel. 

Lisaks eelpool nimetatule saab riikidevaheliste lepingute alusel õppida saksa keeles Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, mille lõpetamisel väljastatakse Saksamaa küpsustunnistus ning Soome õppekava järgivas erakoolis Tallinna Soome Kool. 

Täiendavat lisainfot rahvusvahelise hariduse kohta Eestis leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister tänas EV100 puhul Eesti haridusjuhte
• Küpsustunnistuse sai kaks esimest Tallinna Euroopa kooli lõpetajat

Veebiseminaril saab teada, mis on digiterade projekt ja kellele see mõeldud on; kus ja kuidas digiterasid jälgida ja jagada; kuidas digiterasid arendada ja missugune on digiterade metoodika ehk mikroõpe. Veebiseminar toimub 13. septembril kell 17.00-18.00. 

Täpsem info ja registreerimine HITSA koolitusveebis. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekoolis tehti meeme
• HITSA veebiseminar "Kultuuripärand projektitöös"

Trükises keskendutakse kahe suure teema, karjääri kujundamine ning lapse ja noore areng ning toimetulek lõikes sellistele alateemadele nagu eneseanalüüs- ja areng, haridustee, töömaailm, mitmekülgne õpikogemus, suhtlemis- ja kõneoskused, vaimne tervis, käitumine ja õppimine. Nõuanded suunavad tulevikuga seotud valikute langetamisel ja lapse arengu toetamisel.

Trükis sai oma nime võrgustiku motost, et iga laps ja noor on eriline ning võimekas – tuleb vaid leida endale sobiv rada, mida mööda elus kõndida. Selle raja leidmisel ongi karjääri- ja õppenõustajad lastele, noortele, lapsevanematele, õpetajatele ja kõigile teistele noortega töötavatele täiskasvanutele toeks. Kuigi nõustamine on individuaalne protsess, on mitmeid nõuandeid, mis on oma universaalsuses muutumatud ja kasulikud kõigile – sellised mõtteterad kogumikku kogutud saigi.

„100 nõuannet oma raja leidmisel“ on elektroonilisel kujul lehitsetav siin ja pdf kujul allalaetav siin. Paberkandjal on trükised leitavad kõigis maakondlikes Rajaleidja keskustes või messidel jt üritustel, kus Rajaleidja oma boksiga kohal on.

Lisaks nõuannete kogumikule on Innove koostamas ka keelekümbluslugude kogumikku, mille kohta saab rohkem lugeda EV100 portaalist.

Allikas: Innove koduleht.

Samal teemal:

• Noored kibelesid enim töövarjudeks loomaarstile ja reporterile
• Oskuste aasta inspiratsiooniüritus Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Sel aastal tõlgivad noored keelehuvilised tekste kultuuripärandi teemal. See teema valiti, sest 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripärandi aastaks.

Osalejatel on võimalik ELi 24 ametliku keele hulgast valida mis tahes kaks keelt, kusjuures võimalikke keelekombinatsioone on kokku 552.

Eelarve, personali ja tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger ütles: „Keeled on Euroopa mitmekesisuse keskmes ja meie identiteedi oluline osa. Selle võistluse käigus tuletavad noored meile meelde, kui erinevad me tegelikult oleme ja et selline mitmekesisus on meie suurim vara. Seepärast kutsun kõiki noori keelehuvilisi võistlusel osalema, et aidata meie keelelist kultuuripärandit tutvustada ja edendada. Võistlusel osalemiseks peavad osalevad koolid registreeruma, mis toimub kahes etapis."

Esmalt tuleb koolidel registreeruda veebisaidil http://ec.europa.eu/translatores. Registreeruda saab alates 1. septembrist 2018 kuni 20. oktoobri 2018 keskpäevani ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest.

Seejärel palub Euroopa Komisjon 751 koolil, mis valitakse välja juhuslikkuse alusel, esitada võistlusel osaleva 2–5 õpilase nimed. Õpilastel võib olla mis tahes riigi kodakondsus ja nad peaksid olema sündinud aastal 2001.

Võistlus toimub 22. novembril kõigis osalevates koolides samal ajal.

Võitjad – igast riigist üks – kuulutatakse välja 2019. aasta veebruari alguses. Nad saavad kätte oma auhinna 2019. aasta kevadel Brüsselis toimuval tseremoonial.

Samuti võimaldatakse neil kohtuda Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi tõlkijatega, st inimestega, kes nende tõlkeid hindasid, ja vahetada arvamusi tõlkimise kohta.

Lisateave:

Võistluse „Juvenes Translatores“ veebisait

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Samal teemal:

• Rahvusvahelised eksperdid arutavad Tallinnas digitaliseerumise mõju noortele

Margus Püüa kureeritavateks valdkondadeks saavad infosüsteemid ning infrastruktuur. „Usun, et tulevikus koosneb haridusvaldkonna infosüsteem paljudest nutikatest rakendustest, mille loomisesse annavad oma panuse nii õpilased, õpetajad kui ka koolijuhid,“ ütleb Margus Püüa. Eriti motiveeriv on tema jaoks valmistada koostöös IKT sektoriga ette keskkond, kus saab kiiresti luua, testida ja koolidele teenusena pakkuda nutikaid rakendusi.

HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul näeb Margus Püüa HITSA jaoks huvitavaid arengu- ja koostöövõimalusi Eesti start-up sektoriga: “Tema pikaajaline edukas tarkvaraarendusprojektide juhtimiskogemus tugevdab HITSA strateegilist kompetentsi ja võimaldab meil olla selles vallas tugev eestvedaja.”

Margus Püüa on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektronarvutite eriala diplomeeritud süsteemiinsenerina. Enne HITSA meeskonnaga liitumist töötas Margus Püüa aastaid Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse strateegiajuhina. Lisaks on ta olnud mitmetes sama valdkonnaga seotud ametites, muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses. Alates 2002. aastast on Margus Püüa IT Kolledži õppejõud.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös. 

Samal teemal:

• Algas HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus soovib kõigile õppijatele teadmisterohket uut kooliaastat!