Eesti haridusjuhte tervitasid vastuvõtul minister ja ministeeriumi esindajad, esines G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ansambel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi tänasel üritusel peetud kõne:

Austatud daamid ja härrad, lugupeetud Eesti haridusrahvas, head külalised!

Kõigepealt lubage öelda, et ma olen väga õnnelik selle üle, et olete augustilõpu rutus, vahetult enne uut kooliaastat pidanud võimalikuks siia tulla. Olen siiralt rõõmus, et teid on siin sedavõrd arvukalt. Mis seal salata, selliseid võimalusi, et ühel päeval ja ühes kohas saaksid kokku õppeasutuste juhid ja õppejuhid üle Eesti, rääkimata kõikidest teistest haridustöötajatest, ei tule ette sugugi tihti. Söandan koguni väita, et seda ei juhtu peaaegu üldse. Loodan väga, et kõigil meil on täna võimalik mõnda vana head tutvust uuendada ja terve rida uusigi luua, kindlasti mõtteid vahetada, kogemusi ja häid soove jagada. Aga mis kõige tähtsam – end suurepäraselt tunda ja üheskoos tänast võrratut päeva nautida.

Täna on meil põhjust tähistada Eesti Vabariigi juubeliaastat ja teha seda just meie valdkonna vaatest lähtudes. Saame uhkusega mõelda meie koolikultuuri kujunemisloole, saame olla eriti uhked ja õnnelikud selle üle, et Eesti haridus on maailma tipus ning olen veendunud, et saame ka lootusrikkalt mõelda homsele. Põhjust selleks on küllaga, liiatigi on iga uut õppeaastat ju ikka ilus ja õige alustada rõõmsalt ning heade mõtetega.

Aga kõigepealt teen teie lahkel loal põgusa tagasivaate olnusse. Meie koolikultuur on oluliselt vanem kui meie omariiklus, mistõttu on enam kui kohane täna esile tõsta mõnda möödaniku haridustegelast, kellel Eesti kool ja haridussüsteem rajaneb. Valisin paljude väärikate hulgast kolm, kellest täna kõnelda – Peeter Põld, Johannes Käis ja Ferdinand Eisen.

Alustan Peeter Põllust, meie esimesest haridusministrist ja emakeelse Tartu ülikooli rajajast, keda võib õigusega nimetada ka esimeseks eesti haridusstrateegiks. Tema sünnist täitus tänavu 140 aastat. Juba 1911. aastal sõnastas ta eesti kooli ja hariduse põhialused. Kahtlemata on märkimisväärne, et need põhimõtted on vastu pidanud enam kui sajandi, sest suuresti nendele toetudes kujundatakse hariduspoliitikat ka praegu. Põld käsitles lähtealusena Eesti demograafilist olukorda ja sellest tuletatud haridusnõudlust ehk siis keda ja kui palju oleks vaja koolitada.

Kui mõelda teisele suurkujule, Johannes Käisile, siis meenutagem tema panust eesti koolide põhiharidusse, samuti rahvuslikku identiteeti arendavad pedagoogiliste võtted. Tema välja töötatud 1928. aasta riiklik 6. klassiliste üldhariduskoolide õppekava oli parim omas ajas, millest eeskuju võtsid nii soomlased kui sakslased. Johannes Käisi raamatud ja kogu kooliuuendus väärib ka tänasel päeval lugemist ja mõtestamist. 

Nõukogude perioodil aitas eesti koolil mitte ainult ellu jääda, vaid ka kenasti areneda Ferdinand Eisen. Temale peame oleme tänulikud eestikeelsete õpikute säilimise, süvaklasside, paljude koolimajade ja õpetajate täienduskoolitussüsteemi rajamise eest, mis lubas valmistada sobiva pinna taasiseseisvumiseks.

Aeg-ajalt tasub ikka ja jälle korrata Lennart Meri igihaljaid küsimusi: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme? Ajaloost on paljutki taasavastada ja õppida.

Praegu tuntakse ja tunnustatakse meie haridussüsteemi mitte ainult PISA uuringute põhjal. Meie noored on tublid nii rahvusvahelistel olümpiaadidel kui ka kutsevõistlustel, eesti gümnaasiumilõpetajad tulevad hästi toime ka kõige mainekamates välisülikoolides. Uue õppeaasta eel on rõõmustavat palju, kuid on ka murekohti.

Alustame uue alushariduse seaduse väljatöötamist, mis loob võimalused kõigile lastele kättesaadava ja kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Püüame koos kohalike omavalitsustega leida lahendusi selleks, kuidas liikuda osaliselt või täielikult tasuta alushariduse suunas. Senisest oluliselt enam pöörame tähelepanu eesti keele õppele lasteaedades, näiteks alustab riigi toel venekeelsetes lasteaiarühmades 60 suurepärase eesti keele oskusega õpetajat.

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine. Plaanime loobuda põhikooli lõpueksamitest, kuid oluliselt laiendada gümnaasiumilõpetajate võimalusi eksamiainete valikul, et saada laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta ja toetada õpilaste sujuvamat liikumist ülikoolidesse. Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

Olen kindel, et meie 533 üldhariduskooli on algavaks õppeaastaks valmis ning meie 14 905 õpetajat on suvel hästi puhanud. Kohe alustab kolm uut riigigümnaasiumi Raplas, Viimsis ja Paides, ka rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, sest Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
 Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad. Koolidel ja koolipidajatel on riigi abiga rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja nende laste toetamiseks, kes seda kõige enam vajavad.

Õpetajaameti väärtustamine on meie kõige olulisemate tööülesannete pingerea tipus. Õpetajate miinimumpalk jõuab järgmisel aastal 1250 euroni ja keskmine töötasu 1500ni. Ka lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub üldhariduskooli õpetajate palgaalammääraga. Juba pooleteist kuu pärast anname esmakordselt välja riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia. Olen väga rõõmus, et oleme jõudnud lõpuks selleni, et riiklike preemiate saajate hulgas on nüüd ka ühe kõige tähtsama töö tegijad – õpetajad.

Kätte on jõudnud aeg, mil saame rääkida digirevolutsioonist koolides – digiõpikud on tulnud selleks, et jääda. Uued digitaalsed õppematerjalid teevad laste koolikotid kergemaks. 150 üldhariduskooli saavad uue labori ja mitmed kutsekoolid simulaatorid, koolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

Kutseõppes saavad koolid uue seadusega rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, seda just piirkonna tööandjate vajadusi silmas pidades. Riikliku koolitustellimuse vahetab välja uus rahastusmudel, mille peamine siht on stabiilsus ja paindlikumad õppevõimalused.

Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu on valmis ja mitmed ülikoolid saavad peatselt ka kauaoodatud õppehooned, alles sel nädalal avati teadupärast Eesti Kunstiakadeemia uus maja. Üliõpilaste koguarv väheneb, kuid suureneb välistudengite arv ja osakaal. Heameel on ka sellest, et täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb pidevalt: enda täiendamisega tegeleb enam kui 17% 15-65a inimestest.

2019. aastal tähistame riigikeele 100. aastapäeva, mistõttu kuulutame järgmise aasta eesti keele aastaks, et juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt hoida, kaitsta ja väärikalt kasutada.

Daamid ja härrad! Õige ja hea jääb oma põhiolemuselt ikka samaks. Iga kooliaasta eel soovime, et õpilased teaksid palju, oleksid ausad, sõbralikud, abivalmid ja väärikad. Eesti kool on suurepärane, aga head asja on võimalik veel paremaks muuta. Olgem tänulikud õpetajaile, kes on viinud meie hariduse tippu, püüame seda hoida ja arendada, püüame nende kõrvale kooli meelitada uusi tippe. Olgu meil tänavusel Eesti vabariigi juubeliaastal teravat pilku nii minevikku kui tulevikku vaatamiseks ning head tahet eesti hariduse edasiseks edendamiseks. Kaunist uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade.