Peaminister keskendub oma loengus riigi- ning haldusreformi osas seni tehtule ning edasistele sammudele. „Suuri reforme ei tohi kunagi teha üksnes reformi enese pärast, vaid peame alati nende keskmesse seadma Eestimaa inimesed. Meie kõigi huvides on riigi võimekuse säilitamine ja arendamine, aga see peab jääma meile ka jõukohaseks pidada. Otsuste tulemusel peavad muutuma meie avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning kodukant konkurentsivõimelisemaks – nii suurtes linnades kui ka väikestes valdades,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

TTÜ rektori Jaak Aaviksoo sõnul on peaministri riigi- ja haldusreformidele pühenduv ettekanne tehnikaülikoolis igati päevakohane: „Oleme ka ülikooli ümberkorralduste peamiseks eesmärgiks seadnud Eesti heaolu kasvatamisele kaasaaitamise. See sünnib läbi tööviljakuse kasvu, mida aitavad tõsta tehnikaülikooli inseneridest ja ökonomistidest vilistlased. Ühiskonna vajadus just nende valdkondade parimate lõpetajate järele kasvab iga päevaga,“ kinnitas rektor Aaviksoo.

Jüri Ratas on tehnikaülikooli vilistlane – ta on lõpetanud bakalaureuseõppes ärikorralduse eriala ning hiljem kaitsnud magistrikraadi majandusteaduses. Ta on 2016. aasta sügisest Eesti Vabariigi peaminister ning on enne seda pidanud Riigikogu aseesimehe ja Tallinna linnapea ameteid.

Otseülekannet loengust saab vaadata SIIT.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel
• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP

„Tahame konverentsiga tuua kohalikku turismisektorisse uusi ideid, hingamist ja vaatenurki,“ rääkis konverentsi korralduse eestvedaja ametikooli direktor Neeme Rand. „Turist ei tule piirkonda vaid üht ettevõtet külastama. Me võtame oma külalisi vastu koos ja seetõttu tahame ka konverentsi raames kohalikku turismialast koostööd ärgitada.“

Konverentsil esinevad hotelliettevõtja Christiane Keller Ida-Prantsusmaa väikelinnast Kaysersbergist ja Asdis Oskarsdóttis Vatnsdal Islandi turismikoolist. 

Saaremaa-väliseid mõtteid toovad Tallinnas elav sakslasest reisikorraldaja Volker Röwer, belglasest Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Tutvustatakse ka maakonna uusi turismiobjekte: Thule Koda ning WOW keskust.

Avasõnad ütleb Saaremaa vallavanem Madis Kallas. 

Konverentsi modereerivad Iirimaalt Saaremaale elama tulnud ametikooli õpetaja Ian Pettersson ja ametikooli giidi eriala õppija Kadri Keert.

Konverentsi töökeelteks on inglise ja eesti keel. Konverents on sünkroontõlkega.

Konverentsi kaasrahastab Euroopa Liit piirkondlike algatuste tugiprogrammist PATEE, mille eesmärgiks on majandusaktiivsuse sh tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuses kasv väljaspool suurlinnu ja nende lähiümbrust.

Konverentsi korraldavad Kuressaare Ametikool, SA Saare Arenduskeskus ja SA Saaremaa Turism. Konverents algab 28. märtsil kell 10.30 ametikooli saalis K4.

„Loodan, et konverentsipäeva lõpuks oleme teadlikumad rahvusvahelistest turismitrendidest ning tekkinud on mõtted uute turismiteenuste loomiseks,“ rääkis Rand.Konverentsi päevakava ja registreerumisinfoga saab tutvuda Saare Arenduskeskuse veebilehel: http://sasak.ee/est/projektid/turismikonverents-2018.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Eesti Teadusagentuuri, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud teaduse populariseerimise konkursil 2017 pälvis  Horisondi meeskond ajakirja digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas II preemia. 

Enne kõikide ajakirjanumbrite digiteerimist olid Horisondi kodulehel kättesaadavad vaid valitud artiklid. Nüüd on kõikide aastakäikude numbrite sisu aastase viibega DIGAR-is huvilistele vabalt sirvida, süüvida, lugeda ja vaadata. 

Peatoimetaja soovitab

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, millal võiks õpetaja Horisondi lugemist õpilastele kindlasti soovitada ja ajakirja ainetunnis kasutada?

Mäletan oma põhi- ja keskkoolipõlvest ehk 1990. aastate teisest poolest, kuidas Horisondid olid bioloogias, geograafias, füüsikas  ja ajaloos õppetöö lahutamatu osa. Seda eeskätt uurimistööde ja referaatide allikmaterjalina. Samas, kuna mul tuli väisata omal ajal ikka ja jälle ka geograafia ja ajaloo olümpiaade, siis tuli ka nendeks valmistumisel virnade viisi Horisontidest valitud lugusid lugeda. Tean, et vahepeal pole midagi muutnud ja Horisondid on tänasel infouputuse ajastul tänu usaldusväärsusele õppetöös endiselt au sees. Tõsi, asi on  selle poolest lihtsamaks läinud, et nüüd ei pea tingimata raamatukokku ajakirjadest vajalikke artikleid otsima minema, vaid ajakirjanumbreid saab tänapäevasel moel vabalt ka digiarhiivi DIGAR keskkonnas (www.digar.ee) nii koolis kui kodus elektrooniliselt sirvida ja alla laadida.  

Horisontide leidmine digitaalarhiivist on väga lihtne: piisab ainuüksi pealkirja sisestamisest digar.ee otsinguväljale. Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest. Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nlib.ee) ning elektronkataloogis ESTER (ester.ee). 

DIGAR-is on võimalik teha Horisondi sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite sisus. Viimasel juhul tuleb märkida pealkirja lahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning teksti väljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi ka kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. 

DIGAR-is olevate Horisontide kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast Rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (järjehoidjate lisamine, lugemisriiul). Näiteks lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Just seda võimalust kasutavadki õppejõud tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks.

Praeguseks on selgunud, et rahvas on digiteeritud Horisondid väga suure huviga vastu võtnud. Kõik ajakirjad said DIGAR-isse üles mullu jaanuaris ning Rahvusraamatukogu andmetel  on selles keskkonnas Horisonte sirvitud või alla laetud enam kui 21 000 korda. Kui keskmiselt on iga ajakirjanumbrit alla laetud 20 korda, siis paljusid numbreid isegi üle 100 või 700 korra.

Õpetaja kogemus

Jõhvi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa on Horisonti oma tundides sageli kasutanud. „Olen tegev keemiaõpetaja ning kasutan ajakirja Horisont oma töös pidevalt. Ajakirjast olen leidnud täiendavat informatsiooni, huvitavaid näiteid, fotosid, fakte jne tundide ettevalmistamiseks. Samuti olen õppeotstarbel mõnda artiklit paljundanud ja oleme seda tunnis koos õpilastega analüüsinud või lasknud rühmadel arutleda ja diskuteerida loetu üle. Ühtlasi on ajakiri õpilastele abiks näiteks referaatide ja esseede koostamisel. Lisaks nimetatule sobib ajakirja kasutada ka olümpiaadiks valmistudes,“ jagab ta oma kogemust. 

Seitse ajakirja tunnis

Ulvar Käärt, miks Horisondi digiteerimisega nii kaua aega läks? 

Kõige keerulisem ja ajamahukam protsess oligi kõikide ajakirjade viimsest kui ühest kaane- ja leheküljest ehk kokku ligi 25 000 küljest skanneri all elektroonilise koopia tegemine. 

Kogu protsess hakkas pihta sellega, et ajakirjad tuli välja kärutada Rahvusraamatukogu keldrikorrusel asuvast arhiivkogust. Kuna trükiseid hoitakse seal jahedas, tuli lasta ajakirjadel enne digiteerimist nelja tunni jagu soojeneda, et paber toatemperatuuriga kohaneks. Alles siis sai Horisondid digiteerimiskeskusesse tuua ja neist skanneriga esikaanest tagakaaneni lehekülg lehekülje haaval digitaalkoopia teha. Lehekülgede keeramine käis käsitsi. Tõsi, tänapäeval on juba olemas ka robotskannereid, millel lehekülgi pöörab „vaakumnäpp“, kuid viimaste töö jätab siiski soovida. Inimese näpp olevat selliseks tööks ikka kõige parem!

Keskmiselt jõudsid rahvusraamatukogu nobedad digiteerijad digiteerida seitse ajakirja tunnis.

Kui digitaalkoopiad tehtud, oli vaja nende esialgseid faile enne DIGAR-is avaldamist töödelda ja sobivasse mõõtu lõigata. Samas kontrolliti digiteeritud materjale ka spetsiaalse  arvutiprogrammiga. Mõnigi kord tuli välja, et osadest digiteeritud Horisontidest olid üksikud leheküljed puudu – keegi oli huvipakkuva loo kunagi ajakirjast lihtsalt välja rebinud. Sel juhul tuli välja otsida uus Horisont, millest sai ka puuduolevate külgede koopiad teha.

Kogu suur ettevõtmine oleks jäänud tegemata, kui seda  poleks toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur.

Oleme Koolielus varem tutvustanud ka kahte tasuta äppi – Horisondi pileveaabitsat ja Eesti Looduse teoaabitsat. Kas äpid on oma kasutajaskonna leidnud?

Horisondi pilveaabitsa on endale nutitelefonisse tõmmanud ligi 5000 kasutajat, Eesti Looduse teoaabits on leidnud ligi 1000 kasutajat.

Fotod: Ulvar Käärt.

Samal teemal:

• Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma

Erilist tähelepanu väärib madalama haridustasemega inimeste õppes osalemine, mis kasvas võrreldes üle-eelmise aastaga 2 protsendi võrra ehk 4,9 protsendilt 6,9 protsendini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak märkis, et tegemist on väga hea tulemusega. „Täiskasvanud õppijate hulga suurenemine osutab, et enesetäiendamise võimalused on üha kvaliteetsemad, paindlikumad ja inimestele paremini kättesaadavad,“ ütles Haidak. „Erilist rõõmu teeb see, et just madalama haridustasemega täiskasvanud, kes seni on elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud, tunnevad suuremat huvi uute teadmiste ja oskuste omandamise vastu, mis aitab kaasa nii nende tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule.“

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja 7 protsendi ringis ja viis aastat tagasi ligikaudu 12 protsenti, siis praegused näitajad on ajaloo kõrgeimad.

Riik töötab selle nimel, et koolitustele oleks ligipääs üha suuremal hulgal inimestel ja koolitustel osaleks veel rohkem inimesi. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele.

2018. aastal jätkab Haridus- ja Teadusministeerium tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste pakkumist Euroopa Sotsiaalfondi toel. Aasta jooksul avaneb ligi 12 tuhandele inimesele võimalus osaleda tasuta kursustel ning valida saab rohkem kui 900 kursuse vahel. Kursused on mõeldud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist.

Õpitakse, et saada uusi teadmisi ja oskusi ning tööga paremini toime tulla

Möödunud sügisel viidi koostöös loovagentuuriga Zavod ja Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooniga Andras ellu tele-, raadio- ja välireklaami kampaania, kus Tanel Padar ja Konstantin Vassiljev kutsusid üles jätkama õpinguid koos teiste täiskasvanutega. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud üle-eestiline küsitlus näitas, et kampaaniat märkas 81% küsitletutest. Iga neljas kampaaniat märganud täiskasvanu tunnistas, et see tekitas neis huvi enesetäiendamise vastu.

Õppima asumise takistustena toodi esile eelkõige vajaduse ja huvipuudust, vaid 2% mainis, et takistuseks on tööandja toetuse puudumine.

Juba õppima asunud või seda teha plaanivatelt täiskasvanutelt küsiti nende motiive enesetäiendamiseks. 68% vastas, et soovib saada uusi teadmisi või oskusi, 41% soovib tööga paremini toime tulla, 36% peab õppimist huvitavaks ja sama palju on neid, kes soovivad rohkem raha teenida.

Kuni 30-aastased tõid sagedamini välja, et tahavad saada uusi oskusi ja teadmisi selleks, et rohkem raha teenida, leida uusi tutvusi või alustada ettevõtlusega. Ka 30-39aastased tahavad karjääri teha, kuid ka senisest rutiinist välja murda. Naised nimetasid meestest sagedamini soovi olla õppimisega oma lastele eeskujuks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Konverentsiga soovitakse eesti keele kõrval tähtsustada ka kõigi nende välismaalaste emakeeli, kes meie riigis elavad, samuti tunnustada neid, kes on eesti keele ära õppinud. Emakeelepäeva on koos ülikooliga tähistama oodatud nii kohalikud kui ka väljastpoolt Eestit pärit keelesõbrad.

„Emakeelepäeva konverents on ühelt poolt kingitus Eesti vabariigile 100. sünnipäeva puhul, teisalt aga meeldetuletus sellest, et kõigi siin maal elavate inimeste emakeel on ühtviisi oluline. Ühtlasi soovime konverentsiga näidata, et meil on väga suur osa välismaalasi, kes on eesti keele ära õppinud, ja selle üle on meil ainult hea meel,“ sõnas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop.

Konverentsil räägib professor Martin Ehala eesti keele mänguruumist rahvusjärgses Euroopas, emeriitdotsent Reet Kasik eesti kirjakeele viimasest sajast aastast ning vanemteadur Tiit Hennoste keelest, võimust ja vaimust. Kõik kolm esinejat on sel aastal pälvinud olulise riikliku tunnustuse: Martin Ehala sai Eesti riigi teaduspreemia, Reet Kasik Wiedemanni keeleauhinna ja Tiit Hennoste Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ettekanded tõlgitakse inglise keelde. 

Lisaks saab konverentsil osaleda neljas samal ajal toimuvas töötoas, millest üks – „Kuidas eesti keeles ellu jääda ehk „Vabandage, kus kuskuss on?““ – on mõeldud just eesti keelt õppivatele välismaalastele. Teistes töötubades võetakse vaatluse alla Vikipeedia olulisus keelele, maailma keelte erinevused ja eestikeelse regilaulu loomise põhimõtted.

Konverentsil saab osaleda tasuta, töötubadesse on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo programmi kohta ja registreerimusvorm on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kodulehel. 

Rahvusülikooli emakeelepäevakonverentsi on võimalik jälgida otseülekandena Postimehe veebis.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna esitletakse uut põhjalikku eesti keele hääldust käsitlevat raamatut
• Tartu Ülikool ootab laste joonistusi: milline näeb välja emakeel?

F-Secure Eestis Tugikeskuse juhataja Raido Orumetsa sõnul on kingitus märgilise tähendusega. „Noored veedavad internetis üha rohkem aega ning nende kaitsmine küberriskide eest on väga eluline teema. Paraku paljudel meie haridusasutustel pole võimalik soetada parimaid infosüsteemide kaitselahendusi,“ märkis Orumets.

F-Secure kingitus tagab koolidel infosüsteemidele maailma tipptasemel kaitse. Kingitused tehakse haridusasutustele, kes pole iseseisvalt infoturbetarkvara soetanud või kellel puuduvad kehtivad F-Secure turvatarkvara litsentsid.

Kingitavaid litsentse saavad koolid ise taotleda, saates vastavasisulise vabas vormis avalduse aadressile fsecureeesti100@bcs.ee. Taotlusi võetakse vastu kuni tänavuse aasta 31.märtsini.

NB! Tutvu tehniliste tingimustega lähemalt BCS kodulehelt.

Allikas: BCS Koolitus

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Eesti on rahvusvahelisel küberkaitse võistlusel European Cyber Security Challenge jätkuvalt tugevate riikide hulgas

Muuseumi esimesel korrusel on avatud Eve Kase isikunäitus "2+2=...".  Teisel korrusel saab külastada EV100 kunstiprogrammi kuuluvat noorte kunstnike grupinäitust "Metafoorid kodule". Näitus tõstab esile Eesti noorema põlvkonna autorite loomingut, uurides tänapäeva elustiilis ning -korralduses toimunud muutuste tagajärgi ning nende väljendumist eesti kaasaegses kunstis.

Muuseumi kolmandal korrusel on avatud 19. sajandi naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi loomingut tutvustav näitus. Projektiruumis saab tutvuda töödega, mis on loodud täpselt sada aastat tagasi, aastal 1918. Näitus seob tervikuks 1918. aasta ajaloosündmused ja Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu, jutustades iga teosega vaatajatele oma loo.

Samuti on praegu avatud kandideerimine kahele konkursile: lapsed ja koolinoored on oodatud osalema kunstikonkursil "Kuidas portreteerida kodu?". Tudengeid ja teisi noori kunstnikke ootame kuni 12.03 kandideerima 2018. aasta näituseprojekti "Noor Tartu", millega anname ühele Tartuga seotud kunstnikule võimaluse isikunäituseks muuseumis, sellega kaasneva trükise välja andmiseks ja koostööks professionaalse kunstiinstitutsiooniga.

Allikas: Tartu Kunstimuuseum

Samal teemal:

• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus
• Digipädevuse õpilood kunstis

Viiendat korda toimuva arendusnädalavahetuse ehk häkatoni ajal saab Tartu ülikooli Physicumi õppehoone 48 tunniks loovuse, meeskonnatöö ja prototüüpimise arengulavaks. Selliste ürituste eesmärk on tuua kokku erinevate elualade asjatundjad, et anda neile võimalus viia ellu suure potentsiaaliga riistvaraideid.

Nelja aastaga on Garage48 „Hardware & Arts“-sarja häkatonidest saanud inspireeriv ja toetav keskkond ideede elluäratamiseks ning disainerite ja tehnoloogiaspetsialistide koostööks. Tartust on arendusnädalavahetus laienenud ka Lätti ja Gruusiasse.

Näiteks eelmise aasta häkatoni võitis akude monitoorimise seadme loonud tiim CBMS (Centralized Battery Monitoring System). Välja töötatud seade vähendab nende asutuste aja- ja rahakulu, kes peavad hoolitsema suurearvulise masinapargi eest, sest see aitab mugavalt teada saada, kui mõne seadme aku hakkab tühjenema.

Sel nädalavahetusel valmivate prototüüpide esitluste finaalile saab kaasa elada Physicumis kohapeal või otseülekande vahendusel Garage48 veebilehel pühapäeval, 4. märtsil algusega kell 17.

Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa sõnul on „Hardware & Arts“ kujunenud üheks oodatuimaks Garage48 häkatoniks. „Need nädalavahetused tõestavad riistvaraliste prototüüpide loomise olulisust ja võimalusi. Samuti annavad need indu uute Garage48 esemeliste häkatonide sünniks, nagu olid näiteks 2017. aasta sügisel korraldatud puiduhäkaton ja ekspositsioonide hack,“ lisas Salumaa.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor ja Garage48 kaasasutaja Alvo Aabloo rõhutas, et selline üritus on loonud eeldused valdkondadevaheliseks koostööks nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Häkatonil osalevad tema sõnul loodusteadlased, disaini- ja loomeasjatundjad, insenerid ja ärijuhid kogu Baltikumist, lisaks paljude ülikoolide tudengid.

„Need üritused on näidanud, et disainerid ja tehnoloogid on õppinud tänu neile üksteise tegevusmaailma paremini tundma. See on loonud võimaluse teha koostööd tõhusamalt ja inspireerivamalt,“ märkis Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur ja häkatoni mentor Renee Puussepp.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakenduskeskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik sõnas, et nende kui Garage 48 partneri jaoks teeb ürituse huvitavaks ja vajalikuks kolm asjaolu. Esiteks saab sõjaväelastele ja kaitseliitlastele sel viisil näidata, et lühikese aja jooksul on võimalik pakkuda välja tehnilisi lahendusi ka lahinguväljal tekkivate küsimuste lahendamiseks. Teiseks kohtuvad häkatonil sõjaväelased ja tehnoloogiaarendajad, et demonstreerida selliste omamoodi ebatavaliste ja värvikate koosluste tõhusust olukorras, kui on vaja intensiivselt lahendada ühist probleemi. Kolmandaks kasvavad häkatonidest kui talgutest välja teostamist väärivad lahendused.

„Oleme eelmiste aastate talgute osa tehnilisi lahendusi edasi arendanud ja investeerinud neisse märkimisväärseid summasid,“ selgitas Allik. „Minu jaoks on kaitseväe osalemine Garage48-l justkui laiapindse riigikaitse elluviimine par excellence.“

Garage48 „Hardware & Arts 2018“ häkatonil saavad osalejad kasutada mitmesuguseid elektroonika- ja disainmaterjale ning töövahendeid. Kogu ürituse vältel toetavad prototüüpide ehitamist tehnilised mentorid, laupäeval ka erialased ja äriarendusmentorid.

Häkatoni korraldavad ühiselt Tartu ülikool, Eesti kunstiakadeemia ja Garage48 koostöös „EstLat-Accelerate’i“ programmi ja Estronicsi klastriga. Üritust rahastavad Euroopa liidu Euroopa regionaalarengu fond (ERDF) ja ERDF Interreg Estonia-Latvia, ERDF-i meetmetest kaasrahastatav ja EAS-i klastriprogrammi kuuluv Estronicsi klaster, Tartu ülikool, Eesti kunstiakadeemia ning kaitseväe ühendatud õppeasutused, Tartu linn ja Eesti kultuurkapital. Toetajad on Farnell, sTARTUp Day, Mass Portal, Hedgehog, Rizart, Balti Uuringute Instituut (BIA), Garage48, TechHub Riga, Tartu ülikooli Ideelabor, Startin.LV ja MadeBy.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha

Viiendal juubelihooajal said Negavatile ideid esitada kõik 18-30 aastased noored olenemata haridusest ja elukohast. Esitajate seas oli nii kõrg- ja kutsekoolide õppureid ning gümnaasiumide õpilasi. Aga ka töötavaid täiskasvanuid, näiteks disainereid, IT-spetsialiste, õpetajaid ja insenere.

Saabunud ideede hulgas oli nii ressursse säästvaid tooteid ja teenuseid kui ka keskkonnaalast teadlikkust tõstvaid kampaaniaid. Mitu ideed olid seotud toidu liigtarbimise ja äraviskamise vältimisega. Samuti olid paljud projektid seotud keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmisega, näiteks soovitakse seda teha jõusaali trenažööri ja pesumasina trumli liikumisest, päikesest või korstna tõmbetuulest. Konkursile esitati mitmeid uusi rakenduste ideid, põnevaid keskkonnasäästlikke tootearendusi ning avalikkuse laiemat teadlikkust tõstvaid kampaaniaid.

Kolmapäeval, 7. märtsil valib hindamiskomisjon saabunud ideede seast kuni 13 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi nõunik Hannu Lamp, programmispetsialistid Ulvi Tuisk ja Grete Saarniit ning analüütik Tanel Liiv. Samuti Keskkonnaministeeriumist nõunikud Ivo Krustok ja Johanna-Maria Siilak ning peaspetsialistid Karen Silts ja Mihkel Krusberg. Lisaks pääsevad kaks projekti edasi rahvahääletuse tulemusena, mis toimub Negavati kodulehel 9.-11. märtsil.

Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib hindamiskomisjon välja seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti, kes oma ideed testima asuvad. Parimatest parimad selguvad 31. mail toimuval Negavati superfinaalil. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Rohkem infot Negavati konkursi kohta leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Samal ajal:

• Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästu ideid
• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid

Haridus- ja Teadusministeerium kutsus ProgeTiigri programmi ellu 2012. aastal eesmärgiga tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi, et digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppetöösse oleks aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis. „ProgeTiigri programm on üks esimesi omalaadseid ettevõtmisi, kus nii laiahaardeliselt tehnoloogiahariduse arengusse riigi tasandil panustatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Viie aasta möödumisel programmi käivitamisest tahame esile tõsta ja tänada aktiivsemaid õpetajaid, kes on aidanud edendada tehnoloogiaharidust Eestis, samuti teha vahekokkuvõtet programmi senisest mõjust ja ulatusest, aga vaadata ka tulevikku.“

Viie aasta jooksul on programmi raames soetatud 446 koolile ja lasteaiale enam kui 830 000 euro eest seadmeid nii robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise kui ka multimeedia õpetamiseks. Lisaks on tähelepanu pööratud õpetajate tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamisele, ProgeTiigri koolitustel on osalenud üle 4100 tegevõpetaja.

Programmi üheks olulisemaks tulemuseks on kõigisse Eesti maakondadesse loodud haridustehnoloogide ja õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil. Võrgustiku toel on valminud ProgeTiigri veebipõhine kogumik (www.progetiiger.ee) õppematerjalide, juhendite ning õpistsenaariumitega, mida iga õpetaja saab oma tunnis kasutada.

Programmi järgmise kolme aasta eesmärk on kaasata varasemast rohkem kohalikke omavalitsusi, et jõuda ka nende õppeasutusteni, kes on seni kõrvale jäänud. Endiselt on puudu süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest, selle lünga täitmiseks on 2018. aastal valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. „Digioskuste arendamine peab saama õppetöö loomulikuks osaks. Igal õpilasel ükskõik kus Eestimaa osas peab olema võimalus juba koolis omandada tööturul vajalikku tehnoloogilist kirjaoskust, sest see on üks 21. sajandi oskustest, milleta enam hakkama ei saa,“ lisas Rahn.

ProgeTiigri programm on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse, kui 2016. aastal valis Euroopa Komisjon programmi parimate digioskusi arendavate projektide hulka Euroopas. „ProgeTiiger pakub suurt huvi välisdelegatsioonidele, kes Eestit väisavad,“ ütles Kristi Rahn. „Need teemad on olulised ja aktuaalsed mujalgi, meie kogemusest tullakse õppima nii Euroopast kui Aasiast.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koordineeritud ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad. Tutvu lähemalt ProgeTiigri programmi tegevuste, toetust saanud õppeasutuste ja soetatud seadmetega HITSA kodulehel: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger  

Samal teemal:

• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused