Teadlase loodusloo käsiraamatu „Histoire Naturelle, générale et particulière“ 22st maaülikoolis hoiustatud originaalköitest 16 on Eesti raamatukogude ainueksemplarid. 

Nüüdsest on raamatud kirjeldatud ka elektronkataloogis ESTER. „See on meie kink Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!“ rääkis maaülikooli raamatukogu teenuste arendusjuht Kersti Laupa. „Ajaloo keerdkäikude tõttu on raamatute teekond meieni olnud pikk. Nende varasem teadaolev omanik oli Baltisaksa arsti-, loodus- ja kunstiteadlane ning kollektsionäär Karl Eduard von Liphart, hiljem Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu,“ lisas Laupa. 

Maaülikooli loodusteadlike kogude projektijuht Märt Rahi sõnul on Buffoni teoste talletamise väärtus nende osa virtuaalsest „ajaloolisest mälust“. „Raamatud on üle elanud maailmasõjad, Tartu pommitamise ja raamatukogude puhastusaktsioonid, mil pidi neid lausa peitma. Meile üllatusena selgus, et haruldused polnud sisse kantud ka elektronkataloogi ESTER ,“ rääkis ta. Rahi arvamusel aitavad teosed ning ESTERi kirjed kindlasti kaasa meie kultuuri- ja teadusloo uuringutele. „See on küll üksjagu aeganõudev ettevõtmine, kuid analüüsides nende raamatute omanikke, inimeste seoseid Euroopa ja kohalike oludega, kooruks siit sammhaaval täiendusi Eesti kultuuriloole.“

Lisaks kõnealustele raamatutele andis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu üle 18.–19. sajandi loodusteaduslike raamatute kogu, mille hulgas on näiteks „Agrostographia sive Graminum, Juncorum, Cyperorum Cyperoidum, iisque affinium Historia“ (1719), „Caroli a Linné, ... Systema Naturae per regna tria naturae, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis“ (1788–1793).

Raamatute üleandmine toimub 26. märtsil algusega kell 12.00 Eesti Maaülikooli peahoone raamatukogus. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva

Tallinna Tehnikaülikool on oma ligi 100-aastase ajaloo vältel andnud Eestile ligi 70 000 inseneri, erialaspetsialisti ning tippteadlase. 

Riigi sajandal sünnipäeval said riiklikud tunnustused materjaliteadlane Malle Krunks, mehhaanikaprofessor Tauno Otto, kommunikatsioonilektor Agu Uudelepp, energeetik Aleksander Kilk, geodeet Andres Rüdja, IT teadlane Ahto Buldas, matemaatik Ülle Kotta, ehitusteadlane Jarek Kurnitski ning sotsiaalteadlane Ringa Raudla.

Vabariigi president annab täna üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi Malle Krunksile, kes on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud materjaliteadlane. Tema teadustöö on seotud elektronmaterjalide uurimise ja arendamisega, viimasel 15 aastal on tema uurimistöö fookus päikeseenergeetika materjalide uurimisel ja arendamisel. 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka Tauno Otto, kes juhib Eesti teaduse teekaardi programmi nutika tootmise tuumiktaristu arendamise töörühma, mis Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös töötab välja uusi lahendusi tööstuse digitaliseerimiseks. Lisaks oli Otto peakorraldajaks Eesti eesistumise raames TTÜs toimunud konverentsile Manufuture 2017, mis on kogu Euroopa tootmissektori võtmeüritus.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis ka kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp, kes on TTÜ ärikorralduse instituudi lektor, töötanud Eesti Raadios uudisteajakirjanikuna ning olnud Ringhäälingunõukogu esimees. 

Valgetähe V klassi teenetemärgi saab mesinduse edendaja ning energeetikateadlane Aleksander Kilk, kes on Eesti suurima ja vanima mesindusorganisatsiooni Eesti Mesinike Liidu aktiivne juht ja eestvedaja, samuti mesinike hinnatud õpetaja. 

Samuti saab Valgetähe V klassi teenetemärgi geodeet Andres Rüdja, kes on integreeritud geodeetiliste võrkude kontseptsiooni autor, tema eestvedamisel toimus riigi geodeetilise põhivõrgu rajamine, tihendusvõrgu rekonstrueerimine ning kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimine ja rajamine. Ta on andnud oma teadmisi edasi kolleegidele ning õpetanud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengeid.

Riigi teaduspreemia sai TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas. Tema töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. 

Tehnikateadustes sai preemia ehitusteadlane Jarek Kurnitski tööde tsükli “Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused” eest. Kurnitski on üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima alal. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Riigi teaduspreemia sotisaalteaduste alal pälvis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla tööde tsükli “Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas” eest. Professor Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid rahvusvahelises teaduskirjanduses on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevaid uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.

Täppisteaduste alal sai riigi teaduspreemia juhtivteadur Ülle Kotta tööde tsükli “Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias” eest. Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Loe Tahvli kohta lähemalt HITSA kodulehelt!

Uue õppeinfosüsteemi juurutamise esimeses etapis võetakse Tahvel kasutusele 11 haridusasutuses. Kavandatavat süsteemi hakkavad õppasutused kasutama otseselt õppetegevuse administreerimiseks, muud õppetegevust toetavad funktsioonid lahendatakse vastavate tarkvarade abil. 

Õppeinfosüsteemi Tahvel kasutuselevõtmiseks oma õppeasutuses palume pöörduda HITSA infosüsteemide arenduskeskuse poole: pirgit.kahro(ät)hitsa.ee. 

Projekti testkeskkond: https://test.tahvel.eenet.ee
Põhjalikumalt saab projekti erinevate etappide kohta lugeda siit.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti on haridusandmete kasutamisel maailmale eeskujuks
• Sisseastumise infosüsteem SAIS uueneb

Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul kinnitab analüüs, et mitmekeelsus on väärtus. „Võõrkeelte oskamise vajadust rõhutame ka uues, praegu koostatavas Eesti keelevaldkonna arengukavas. Tahame, et võõrkeeleõpe oleks senisest mitmekesisem nii keelte valikute kui ka õppimisvõimaluste mõttes ning Eestis oleks rohkem inimesi, kes oskavad mitut võõrkeelt,“ ütles Kärtner.

Analüüsis „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ hinnati keelteoskuse mõju palgale, arvestades erinevaid taustatunnuseid: haridus, vanus, sugu, emakeel, tegevusvaldkond, ametirühm, ettevõtte suurus ja elukoht.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Eesti inimeste jaoks oluline osata ennekõike inglise ja soome keelt, arvestades ka võimalust töötada välismaal (peamiselt Soomes). Soome keele oskus on Eesti tööturul palganumbrit suurendav tegur üksikutes tegevusvaldkondades, näiteks majutuses ja toitlustuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Eesti tööturul on kasulikum inglise keele oskus, mis tasub end ära enamikus valdkondades. Kõige rohkem on inglise keele oskusest kasu juhtidel, tippspetsialistidel ja ametnikel, valdkondadest enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning kinnisvara-alase tegevuse valdkondades. Rahvusvahelist tööturgu silmas pidades tuleks inglise keel omandada vabalt valdamise tasemel, Eesti tööturul pole inglise keele vabalt valdamise eelis keskpärase keeleoskuse ees kuigi suur.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Mitme võõrkeele oskusest tulenev palgalisa on suurem muukeelse elanikkonna hulgas. Samas on vene ja muu emakeelega elanikkonna võõrkeelte oskus oluliselt kehvem kui eesti emakeelega inimestel.

Inimeste võõrkeelte oskust ja hinnanguid oma keeleoskusele on küsitud rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Eesti tööealiste elanike hulgas on kõige rohkem – 81% vene keelt mingil tasemel oskajaid. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine inimene ehk 51% Eesti elanikest. Soome keele oskajaid on 16% ja saksa keele oskajaid 10%.

Ühe võõrkeele oskajaks peab ennast 45% Eesti inimestest. Kahte võõrkeelt räägib 34% ning kolme või enamat võõrkeelt 16% elanikest. Samas leidub inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt.

Analüüsi aluseks on enamjaolt PIAAC-i (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmed, millega on seotud Eesti Hariduse Infosüsteemi jt teiste registrite andmeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Chalres Koh.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro

Startisime veebiseminariga, kus tutvustasime lähemalt projekti ja kogusime osalejatelt ka uusi veebikeskkondi. Aga kas neid tasub õppetöös kasutada? Uurime ühiselt välja!

1. Vali ja broneeri endale testitav keskkond

Keskkonna kirjeldused ja viited leiad SIIT.

2. Testi ise või koos õpilastega.

3. Anna tagasiside ankeedi kaudu:

• Õpetaja vorm
• Õpilastele vorm

HITSA hoolitseb tulemuste avalikustamise eest, et teised õpetajad ja haridustehnoloogid parimatest keskkondadest kuuleksid! Aega testimiseks on kuni õppeaasta lõpuni.

Samal teemal:

• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes
• Veebipõhised töövahendid

Loo autor on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, korraldustoimkonna esimees Laura-Liisa Perova. Fotod: Uku Toosens.

Ühtlasi oli see meie kink Eestile, imeline võimalus kuulata ja nautida luulekeelt. Esitamisele tulid eesti autorite luuletused nii eesti keeles kui ka võõrkeeles. Üritusel osales üle 130 õpilase, lavale astusid ka luulelembesed õpetajad.

Üritust juhtisid 10. klasside õpilased Polina Richter ja Artur Rennel ja fotograafi rolli täitis 9. klassi õpilane Uku Toosens. 

Ürituse parimaid etlejaid oli hindamas professionaalne žürii: Tõnu Tender – keele- ja luulesõber, Eesti Keele Instituudi direktor, Lehti Hiller – meie kooli endine saksa keele haldjas, Leili Naan – raamatute ekspert, alati sõbralik raamatukoguhoidja ja Kersti Sõstar – alati päikeseline DSD eksamite ja saksa keele koordinaator.

Parim etleja 1.–2. klasside arvestuses on Helle Marii Ambos 2.s (juhendaja Mare Gross), 3.–4. klasside arvestuses Rasmus Jõesaar 3.k (juhendaja Piia Selge), 5.–6. klasside arvestuses Mirjam Koppel 6.b (juhendaja Kristel Vaiksaar), 7.–12. klasside arvestuses Sigrid Polding 10.3 (juhendaja Irene Pukk).

Parimad võõrkeelsete luuletuste esitajad on järgmised:
I koht Mihkel Markus Lokotar 7.c, juhendaja Ülle Urm; II koht Eliis Lelov 8.a,  juhendaja Laida Meigo; III koht Katariina Pruus 8.a,  juhendaja Laida Meigo.

Tulevikulootus on Katrin Kõuts 7.d, juhendaja Kristel Vaiksaar.

PÄÄAUHINNA (nagu Tõnu Tender ütles) võitis 11. klassi õpilane Johanna Brita Uusmees, juhendaja Laura-Liisa Perova.

Kõik need imelised luuletekstid, vahvad emotsioonid muutsid selle päeva eriliseks ning andsid piduliku avapaugu kaunile sünnipäevanädalale meie koolis!

Täpsemalt ürituse kohta võimalik lugeda siit: https://ksgajaveeb.wordpress.com/2018/02/19/luulemaraton_/. 

Iga-aastane rahuloluküsitlus toimub juba kolmandat korda ning selle ulatus kasvab. Kui 2016. aastal viidi küsitlus läbi 8. ja 11. klassi õpilaste hulgas, siis 2017. aastal küsitleti pea sajas koolis lisaks ka neljanda klassi õpilasi ning kaasati põhikooli õpilaste vanemaid ja õpetajaid. Tänavu toimub kõikne küsitlus, milles oodatakse osalema 34 500 last, kõiki põhikooliõpilaste vanemaid ja üldhariduskoolide õpetajaid. Edaspidi hakkab õpilaste küsitlus toimuma igal aastal ning õpetajate ja vanemate küsitlus üle kolme aasta.

Haridus- ja Teadministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul aitab keskne rahuloluküsitlus oluliselt tõsta tagasiside kvaliteeti nii kooli juhi, kooli pidaja kui riigi jaoks. “Objektiivne ja võrreldav tagasiside aitab mõtestada, milline on praegune olukord,“ ütles Valk. „See võimaldab planeerida edasisi samme, muutmaks koolis õppimist ja töötamist kõigile osapooltele huvitavamaks ja toredamaks, et meie õpilased ja õpetajad oleks rohkem motiveeritud.“

Küsitluse eesmärk on mõõta rahulolu erinevaid aspekte – kas koolikeskkond toetab sisemist motivatsiooni, millised on suhted ja kas kogetakse kiusamist, kuidas hinnatakse kooli füüsilist keskkonda ning milline on hinnang koolipidaja ja riigi tegevusele hariduse korraldamisel. Samuti on tähelepanu all õpikäsituse muutumine – elukestva õppe strateegias seatakse eesmärgiks, et õppimine peab olema reaalse eluga rohkem seotud ning toetama õppijate individuaalseid erinevusi. 

Riik ja koolipidajad saavad küsitlusest väärtuslikku võrreldavat teavet olukorra muutuse kohta ning võimaluse jälgida, kuidas hariduspoliitilised otsused mõjutavad haridussüsteemis vahetult osalejate rahulolu.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Rahuoluküsitlusi korraldab ja viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo, sh näidisküsimused ja tagasiside vorm koolile on kättesaadavad ministeeriumi veebilehel www.hm.ee/et/rahulolu.

2017. aastal toimus analoogne rahuloluküsitlus ka kutseõppe ja kõrgkoolide vilistlaste ning kutsekoolide õppijate ja õpetajate hulgas. Vilistlasuuringu aruanded on kättesaadavad ministeeriumi veebilehel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul
• Uuring: lapsed armastavad kala ja erinevaid suppe
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi

Autor Diana Poudel kirjutab enda kohta nii: "Olen ema, koolitaja, projektijuht ja internetiturundaja. Lõpetasin 1999. aastal Nõo Reaalgümnaasium tehnik-programmeerija paberitega ja sellest ajast saadik on mul sügavam huvi arvutite ja interneti vastu. Näiteks seitse aastat tagasi käivitasin Garage48-l portaali Pere24, mis on täna Eesti suurim lapsehoidjate portaal. 2015. aasta veebruaris lükkasime koos Hooandjatega hoo sisse Laagri roboringile, kus tänasel päeval osaleb enam kui sada õpilast. Lisaks teen koolides digitunde ja viimastel kuudel olen ligi tuhandele koolilapsele õpetanud kuidas internetis turvaliselt toimetada. Ja ma puutun pidevalt kokku lapsevanemate ja õpetajatega, kes tahavad lastele õpetada, kuidas turvaliselt internetis liikuda, kuid kellel pole piisavalt teadmisi.

Ja see andis mulle inspiratsiooni kirjutada valmis raamat "Turvaline internet - praktiline käsiraamat lapsevanematele & õpetajatele". Olen kokku kogunud erinevaid näiteid elust enesest koos nõuannetega, et kuidas sina saad vältida selliseid olukordi enda peres. Ja tegu ei ole keerulise tehnikaõpikuga vaid see on pigem ilukirjanduslik teos, mille lugemine ei nõua IT alaseid teadmisi."

Hoogu saab anda siin!

Samal teemal:

• Turvalist interneti päeva tähistab konverents "Parem internet algab sinust"
• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse eestvedamisel toimuvale võistlusele on oodatud tööd, kus on kasutatud erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile, lisaks joonistustele võib esitada maale, digikunsti, kollaaže jms.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 7. märts. Esitatud töid hindab kunstide keskuse žürii, parimad saavad auhinnad.

14. märtsil avatakse kunstide keskuse Facebooki lehel virtuaalne näitus, kus kuulutatakse välja parimad ning on võimalik näha kõiki võistlusele saadetud töid. Joonistusvõistlus on üks osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis ning kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Joonistusvõistlustel osalemise tingimused.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Digipädevuse õpilood kunstis