Koos Tartumaa keskusega on messil ka Viljandi-, Võru- , Põlva- ja Jõgevamaa Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistid. Karjäärinõustamisteenuseid soovitakse pakkuda mobiilselt ja seepärast viiakse karjääriinfo ja -nõustamine noorte juurde messile kohapeale. Koos otsitakse vastuseid küsimustele “kelleks saada?”, “millist eriala õppida?” ning “kuidas leida sobiv töökoht?”.

Rajaleidja messiboksis toimuvad mitmed tegevused ning õpilastel on võimalus rohkem teada saada talle huvipakkuvatest teemadest, mis on seotud karjääriplaneerimise, edasiõppimisvõimaluste, ametivaliku ja töömaailmaga. „Ootame kõiki haridusmessile uudistama ning pakutavaga tutvuma – oleme ühiselt väljas selle eest, et Lõuna-Eesti noored saaksid kogu vajamineva info ja oskaksid enda valikuid teadlikult langetada,“ sõnab Tartumaa Rajaleidja karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts.

Rajaleidja boksis pakutakse noortele võimalust oma teadmised proovile panna kahootides, osaleda messialal info-orienteerumismängul, küsida infot karjäärispetsialistidelt, panna enda oskusi ja teadmisi proovile erinevaid ülesandeid lahendades ning saada karjäärialast nõu jpm. Interaktiivse kahooti mängu formaati karjääri- ja haridusinfo vahendamiseks katsetavad Rajaleidjad messil esimest korda ning ühtlasi on fookuses Rajaleidja chat’i ehk e-nõustamise formaadi tutvustamine.

Tartumaa Rajaleidja keskus osaleb messil neljandat järjestikust aastat. Varasematel aastatel on messiboksi külastanud noored eelkõige huvi tundnud põhikoolijärgsete õppimisvõimaluste vastu Tartus ja Tartumaal ning osalenud meeleldi ka erinevates tegevustes, nt messialal info-orienteerumisel või karjääriinfoalases teadmisteproovis.

Rohkem informatsiooni Intellektika haridusmessi kohta kodulehelt või Facebookist.

Üle-eestiline Innove Rajaleidja võrgustik pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele noortele ning on partneriks õpetajatele ja lapsevanematele. Rohkem infot kodulehelt www.rajaleidja.ee või Rajaleidja Facebookist.

Allikas: SA Innove

Foto: Intellektika

Samal teemal:

• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud
• Vastuolu haridussüsteemi ja tuleviku tööjõuvajaduse vahel saab leevendada

Tehnilises füüsikas doktorikraadi omandanud Kitt rääkis noortele tuleviku tööst ja sellest, mida õppida täna, et edukas olla. Ta tõi paralleeli füüsikas kasutatava kaose teooriaga, mis tähendab eelkõige seda, et raske on ette ennustada tulevikku, sest kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku.

Erialavalikust rääkides rõhutas Kitt, et tegelikult ei oska keegi täna täie kindlusega väita, mis töökohad on 30 aasta pärast hinnatud. Seetõttu on oluline riske hajutada ja mitte oma panuseid ühele kaardile panna.

“Tuleviku ametikohad sisaldavad kindlasti rohkem IT-d ja andmetega töötamist. Üsna kindel on ka see, et seda ametit, mida pärast keskkooli lõpetamist õppima lähete, ja seda tööd, mida te alguses teete, 30 aasta pärast enam pole!” ütles Kitt keskkooliõpilastele, kellel soovitas eelkõige õppida õppima ja õppida uusi asju. “Õppige tegema uusi asju, mida te pole veel teinud, sest kui väliskeskkond mingil hetkel muutub, ja see kindlasti muutub, siis olete olukorras, kus te ei suuda ajaga kaasas käia ja leida uut töökohta. Tuleb õppida kandideerima töökonkurssidel ja õppida ümber õppima.”

Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi sõnul toimub 15% tavapärastest külalistundidest just ettevõtluse ja majanduse valdkonnas, 60% aga karjäärivaldkonnas. "Õpilaste ettevalmistamine tuleviku töökohtadeks on õpetajatele väga suur väljakutse. Milliseks tööturuks me neid ikkagi ette valmistame? Tasub avatult kuulata, mida erinevad inimesed tänasel tööturul kogevad, sest tööturg on muutumises,” sõnas Torm.

E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank, Overall ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tänase seisuga on veebruarikuu e-külalistundidesse registreerinud 900 klassi ehk u 18 000 õpilast. Nende seas ka koduõppel olevaid õpilasi, kutsekoolidest, tavakoolidest, igast Eesti maakonnast ja ka väliseesti koolidest.

Sel nädalal annavad e-külalistunni ka näiteks Marju Lauristin, Rasmus Puur, Põhja-Tallinn, Marju Kõivupuu, Karl Vilhelm Valter ja Helen Sildna. E-külalistundide programmiga saab tutvuda siin: https://tagasikooli.ee/100e-tundi/e-kulalistunnid.

Robert Kitti tund on üleval siin:  https://www.youtube.com/watch?v=goZW9ZQVVp8

Allikas: MTÜ Tagasi Kooli

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedajad tegid kokkuvõtteid ja tänasid osalenuid
• Peaminister kooliõpilastele: Eesti e-lahenduste edulugu põhineb usaldusel, avatusel ja lihtsusel

Kunstihariduse Ühingu korraldatud kunstikonkurss-näitusele „Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile“ laekus 110 tööd üle Eesti.
Žürii (Anneli Aguraiuja, Kullo Lastegalerii; Heli Mänd ja Jüri Mäemat, Kunstihariduse Ühing) valis välja 20 paremat tööd. Valitud kunstitööd olid kõige enam teemakohased, huvitava tehnika ja isikupärased.
Ootame auhinnatud õpilasi, nende juhendajaid ning kõiki osalejaid Kullo Galeriisse esmaspäeval, 12. veebruaril kell 17.00 näituse avamisele!

1.Maarja Kask, Kullamaa Keskkool, juh. Heldi Leidsalu
2.Axel Vara, Emmaste Põhikool, juh. Eila Tõnisson
3.Kaari Maria Tirmaste, Tartu Jaan Poska Gümnaasium
4.Aljona Lind, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, juh. Katrin Kobolt
5.Jaanus Papp, Kennar Kahju, Elisbeth Süld, Leisi Keskkool, juh. Katrin Vaher
6.Elisabet Kallas, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, juh. Jaana Omann
7.Kristina Mõisa, Jõhvi Põhikool, juh. Tairi Karafin
8.Annabel Lindmets, Pelgulinna Gümnaasium, juh. Annika Tonts
9.Liisa Leit, Pärnu Ülejõe Põhikool, juh. Maret Hansalu
10.Brigitta Uibo, A. Kitzbergi nimeline Gümnaasium, juh. Leina Sipelgas
11.Saara Väli, Johanna Nõukas, Orissaare Gümnaasium, juh. Katrin Vaher
12. Aliise Arendi, Tartu Mart Reiniku Kool, juh. Helle Saue
13.Andrei Fugelo, Kehra Gümnaasium, juh. Anne Tanne
14.Suvi-Mari Parts, Nõo Reaalgümnaasium, juh. Eva Orav
15.Susanna Boiko, Tallinna Arte Gümnaasium, juh. Annikki Puur
16.Milana Naumenkova, Kool 21. sajandil, juh. Merle Talvik
17.Artur Stassenko, Jõhvi Vene Põhikool, juh. Margit Pinna-Valge
18. Emili Altroff, Võsu Kool, juh. Jana Ever
19.Karoliina Põld, Viljandi Gümnaasium, juh. Ene Runing
20.Angela Ikonen, Tartu Hansa Kool, juh. Elle Kaljuste

Üritus on kingitus EV100 sünnipäevaks!
https://www.ev100.ee/et/naitus-minu-kodukoha-100-kunstiteost-eestile
Konkurss-näitust toetab KÜSK.

Tunnustuse pälvinud noortekonverents oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise noortevaldkonna suursündmus, mille keskmes oli Euroopa tulevik noorte pilgu läbi. Konverentsi korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus koos Tallinn Music Week meeskonnaga.

Ministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul pakuti osalejatele mitmekülgset ja isiklikku kogemust ja suhet loova ja tehnoloogiliselt edumeelse Eestiga, samuti tutvustati siinseid noori ja nende poolt loodud nutikaid idufirmasid. „Võtsimegi endale eesmärgiks luua uuenduslik ja mittetraditsiooniline konverentsikeskkond, mis inspireeriks ja toetaks osalejate aktiivset ühismõtlemist ja koosloomet,“ ütles Ojakivi.

Konverents kanti üle veebis ja kõigil huvilistel üle maailma oli võimalik kaasa rääkida ning esitada küsimusi Twitteris ja Instagramis, mis omakorda kuvati reaalajas kõigile osalejatele nähtavale seinale konverentsisaalis. See lõi omalaadse vastastikuse suhtluse nende vahel, kes osalesid konverentsil Tallinnas ja nende vahel, kes jälgisid ja ütlesid sõna sekka läbi sotsiaalmeedia.

Kõigil osalejatel oli võimalik katsetada Eesti idufirma Sprayprinteri graffiti käsiprinterit. Joonistatavad pildid valiti Instagramist #euyc teemaviite järgi, kus kolm kõige rohkem meeldimisi saanud fotot läksidki joonistamisele. Pildid Instagramis olid samuti tehtud delegaatide endi poolt.

Delegaatide operatiivse suhtlemise tagamiseks kasutati Eesti Startupi Messente’t, millega oli võimalik korraga 260 külastajat teavitada näiteks busside saabumise infost, giidituuride alguse kellaaegadest jms.

Konverentsi avaõhtusöögil tutvustati külalistele Eesti kultuuri ja loodust läbi virtuaalreaalsusprillide ja videote.

Koostöös Balti Filmi ja Meediakooliga loodi virtuaalreaalsuskeskkond, kus tutvustati konverentsi teemasid, lahendusi ja tipphetki.

Aasta konverentsiteo auhinnatseremoonia korraldas Eesti Konverentsibüroo koos Tallinna linnaga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: kuvatõmmis. 

Renoveeritud Maarjamäe lossis ootab alates 15. veebruarist külastajaid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul valminud näitus.

Paljud Eesti inimesed mäletavad laulva revolutsiooni päevi ja Heinz Valgu hüüet „Ükskord me võidame niikuinii!“. Milline on olnud teekond oma riigini, kuidas on seda üles ehitatud, kaotatud ja jälle leitud, sellest kõneleb Eesti Ajaloomuuseumi näitus. Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku – kunstnike Varvara ja Mari „Neuronaalsete maastikeni“. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi. 

Lastele kingime Eesti Vabariigi juubeli puhul vahva paiga, laste vabariigi. See on mänguline õpikeskkond, kus on omavahel põimitud päris- ja fantaasiamaailm. Seal tegutsevad lapslased ja elab sinine lõvi koos oma sõpradega, kuid kõigil neil on ühine eesmärk ehitada üles vahva riik.

Lossi endine suvesaal on saanud uue kuue, kuid omale kohale on jäänud pannoo „Rahvaste sõprus“, mille kunstnik Evald Okas maalis 1987. aastal Revolutsioonimuuseumi jaoks.

Lisaks lossile ootavad Maarjamäe ajalookeskuses külastajaid Eesti Filmimuuseum, lossipark ja laste mänguväljak. Maarjamäe lossis saab merevaatega restoranis nautida nii toitu kui ka keskkonda ja muuseumipoest leiab mälestuseks toredaid kingitusi.

Avasta aja lugu Maarjamäel ajalookeskuses!

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info. Foto: Vahur Lõhmus. 

Samal teemal:

• Eesti Ajaloomuuseum peab Maarjamäe lossipäeva ja suvehooaja lõpupidu

Uuringu „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ jaoks intervjueeriti ligi 70 inimest, kes on aastatel 2000, 2005 ja 2010 kaitsnud Eestis doktorikraadi, lisaks loodi ülevaade kõigi nimetatud aastatel doktorikraadi kaitsnute (ligi 400 inimest) karjäärialastest mustritest.

Uuringu üks autoreid, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnas, et viimase dekaadi jooksul joonistub välja 20-50-30 muster ehk 20% doktorantidest suudab kaitsmiseni jõuda enne 30. eluaastat, 50% pälvib kraadi vanuses 30-39 ning 30% teeb seda vanuses 40+. Hoogsalt kasvab nende inimeste osakaal, kes astuvad doktorantuuri aastaid pärast eelneva õppeastme läbimist.

Kuna doktorikraad saadakse valdavalt 30. eluaastate keskel, mõnes teadusvaldkonnas ka 40ndate piirimail, siis on need doktorid ilma varasema mitteakadeemilise töökogemuseta tööturu mõistes hilissisenejad. „Paratamatult võib olla tavapärane, et nende asemel eelistatakse bakalaureusekraadi ja 15-20-aastase töökogemusega spetsialisti,“ tõdes Kindsiko.

Eesti töökuulutuste portaalides leiab enam kui 18 000 töökuulutuse hulgast vaid 1-2 korda aastas doktorikraadi soodustava tingimusena. Erandiks on kõrgkoolid, mille töökuulutuste seas kipub doktorikraadi nõue kerkima julgelt üle 60%.

„Ühiskonnas tuleks väga selgelt välja öelda, millised kompetentsid ja potentsiaali annab tööturul bakalaureuseharidus, millised magistriharidus ja mida suudab lisada doktoriharidus,“ rääkis Kindsiko. Vastukaaluks tavapärasele arvamusele, et doktorid on ainult ülikooli jaoks, näitas uuringus toodud karjäärianalüüs siiski oluliselt suuremat variatiivsust nii karjäärimustrites kui ka töökohtade lõikes. Kindsiko sõnul jääb õhku küll küsimus kuivõrd on doktorikraadiga inimese karjääriteed mõjutanud tema enda teadlikkus ja isiklikud eelistused.

Nimelt on akadeemilisel suunal toonud granditaotlejatele edu sageli rajasõltuvus: ühel kitsal teemal konkurentsieelise loomine. Selline spetsialiseerumine võimaldab tagada teadusartiklite rohkuse ja seega täita tavapärase nõude grantide taotlemisel. Ent nagu tippteadlased akadeemilises sfääris ka ise tunnistavad, kipuvad grandid koonduma väheste kätte ja isegi kui need vähesed tahaksid proovida uusi ideid ja uurimisteemasid, on nendele rahastuse saamine liiga suure riskiga. Seega tuleb olude sunnil jätkata harjumuspäraste suundadega.

Ilmnes ka, et pärast järeldoktorantuuri on teadlastel pigem raske end kodumaal teostada. Nii võib järeldoktor olla kohaliku akadeemilise üksuse jaoks ülekvalifitseeritud ja ei sobitu oma ideedega olemasoleva uurimisrühma tegemistesse.

Kõige enam jääb akadeemilisse sfääri just loodusteaduste valdkonna doktoreid (75%), kõige vähem arsti- ja terviseteaduste. Kui loodusteaduste valdav suund – noorelt ja lineaarselt doktorikraadini välja – on viinud selleni, et väga väike osa selle valdkonna doktoritest suundub mitteakadeemilisse sfääri tööle, siis mitmed teised valdkonnad näitavad üsnagi selgelt just mitte-akadeemilise karjääri kerkimist ja ülikoolidel on oht pigem silmitsi seista järelkasvu nappusega.

Uuringu autoreiks on TÜ majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi ja kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täismahus uuringu leiab siit: „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“.

6. veebruaril 2018 tõmmati projektile joon alla ja rahvusvahelise turvalise interneti päeva konverentsil "Parem internet algab sinust" tänati aktiivsemaid koole ning projekti toetajaid. 

Tagasivaade algusesse

Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadne projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Mõte ja eesmärk oli kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada anda, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja ütles aasta tagasi nii: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda."

Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Tulemused on suurepärased!

Tulemused täna

Rahvaspordi-algatuses "Nutitund igasse kooli!" on ajavahemikul 1.09.2016-3.02.2018 kokku tehtud 3278 postitust, osalenud kokku 269 asutust üle Eesti! Kõige aktiivsemalt tegid nutitunde ja postitusi Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (250 postitust), Põlva Gümnaasium (200), Tallinna Kristiine Gümnaasium (155), Antsla Gümnaasium (150); lasteaedadest Tallinna Liikuri Lasteaed (127) ja kutsekoolidest Tartu Kutsehariduskeskus (120). Inspiratsiooni voolas ojadena!

Projektis on välja jagatud 30 000 euro eest 200 auhinda. Peatoetajad on olnud Telia Eesti ja Haridus- ja Teadusministeerium ning väiksemas mahus HITSA, TeBo Õpiveeb, Avita kirjastus, Foxcademy, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor, MTÜ Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz, 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Insplay, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool. Suur tänu toetuse eest!

Nutitundidega võib jätkata

Nutitunnid on tulnud, et jääda ning digipööre on projektis osalenud asutustes toimunud edukalt. Meie head tööd märgatakse ning tunnustatakse. Sammud võivad olla väiksed, võivad olla lausa hüpped, aga need on meie ühised sammud Eesti hariduselu parendamisel. Ägedaid leide leiab e-raamatust https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/ ja ka FB-kogukonnas ringi uurides. 

Jätkame traditsiooni ja harjumust üksteisega mõtteid, lahedaid leide ning nutitunde jagada. Nutitunni kogukond jääb kõikidele avatuks kasutada - jagage infot, korraldage ise väikseid konkursse (kaasake teisi oma tegevustesse), seda teevad edasi ka meie toetajad.

See ongi meie ühine sünnipäevakink Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks! 

Algatuse koduleht

Teksti saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. Fotod: Kaido Kabral, Telia Eesti. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu kokkuvõte
• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni

Korraldajad julgustavad viktoriinis osalema kõiki, ka neid, kes oskavad saksa keelt vähesel määral. Viktoriinis on mitmed küsimused tänu pildi- ja videomaterjalile koostatud nii, et saksa keele mittetundmine ei ole vastamisel probleemiks. Katsetage ja osalege! 

Lisainfo ja viktoriin:  https://www.facebook.com/tallinnasydalinnakool/  ja http://edlv.planet.ee/Estland100/. 

Allikas: Tallinna Südalinna Kooli info. Foto: Unsplash, Kari Shea. 

Samal teemal:

• Aasta võõrkeelealaseks teoks valiti lastele mängulist keeleõpet pakkuvad kursused
• Yana Bits Ukrainast võitis väitlusvõistluse „Jugend debattiert international“ XI rahvusvahelise finaali
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama

Viktoriinil vastavad osalejad küsimustele Eesti lindude kohta. Linde tuleb ära tunda nii välimuse, kirjelduse kui ka häälte järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad ajakirjalt Eesti Loodus, Eesti Ornitoloogiaühingult, Tartu Ülikooli loodusmuuseumilt ja botaanikaaialt.

Viktoriinile ootame 6.‒9. klasside õpilasi kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Registreerumine on avatud 5. veebruarist 5. märtsini või kuni kohti jagub. Osalustasu on 5 eurot inimese kohta ning sisaldab viktoriinil osalemist, ekskursiooni muuseumis ja sooja lõunasööki. Tutvu osalemise tingimustega ja registreeri võistkond siin: http://www.natmuseum.ut.ee/et/linnuviktoriin-2018.

Enne viktoriini soovitame õpilastel lugeda kirjandust, õppida linnuhääli ja uurida temaatilisi veebilehti. Kirjanduse ja veebimaterjalide loetelu leiate siit: http://www.natmuseum.ut.ee/et/linnuviktoriin-2018-valmistumine.

Linnuviktoriini korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolinoored kingivad Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks taimevaramu
• Loodusmuuseumi seeneviktoriinil selgusid parimad noored seenetundjad

Konverentsil esinevad küberturvalisuse ekspert Joseph Carson ("Internetiajastu väljakutsed"), Kätlin Konstabel, psühholoog ja pereterapeut ("Mis on suurim julgus tänapäevases digimaailmas?"), Katrin Isotamm, Telia kommunikatsioonidirektor ("Laste Nõuandva Paneeli uuringu tutvustus: Lapsed ja privaatsus internetis"), Andmekaitse Inspektsiooni koostöödirektor Maarha Kirss ("Isikuandmete kaitsest digimaailmas"). 

Lustakal moel testitakse ka konverentsil osalejate teadmisi turvalisest käitumisest internetis: toimub meeskonnavõistlus Kahootiga „Parem internet algab sinust enesest“.

Vestluspaneelis "Mida muuta interneti suhtluskultuuris?" osalevad veebikonstaabel Maarja Punak; projekti “Targalt internetis” noortepaneeli liige, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Georg Šumailov; Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm; projekti “Targalt internetis” nõuandva kogu liige ja projekti “Nutitund igasse kooli” eestvedaja Birgy Lorenz

Päeva lõpetab projekti „Nutitund igasse kooli“ tunnustähtede üleandmine.

2018. aastal tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva 6. veebruaril. Seekordne fookusteema on internetis käitumise kultuur, vastutus ja hoolimine. Kutsume koole ja lasteaedasid turvalise interneti päeva tähistama!

Päeva üleskutsega „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust“ soovime tõstatada interneti suhtluskultuuri valukohti ja leida võimalikke lahendusi, et internet oleks kriitika, kiusamise ja hukkamõistu asemel kasutusel üksteise toetamiseks.

5. veebruaril toimus ka HITSA ja Haridustehnoloogide Liidu koostöös veebiseminar "Internetiturvalisuse päev". See on järelvaadatav siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Toimus küberkaitseseminar tüdrukutele
• Küberpähkli uuringu tulemused on selgunud
• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal
• Väike kokkuvõte Code Weekist