TehnoHacki ajakava www.tehnohack.ee/millal/

Kokku on riist- ja tarkvaraüritusele TehnoHack panustatud üle 40 idee, mille vormivad prototüüpideks ideede autorid, insenerid, tootedisainerid ning äriinimesed.

Koostöös Elektrileviga on ürituse üks fookus targal linnal, näiteks suurandmetel, targal tolmul, liikluse juhtimisel, ohutusel, valgustusel, parkimisel.

„Tööstusrevolutsioon on alanud. Masinnägemine, asjade internet ja virtuaalsed elektrijaamad, tark tolm ja arupuru tungivad sisse igasse eluvaldkonda. Nädalavahetusel saavad hoo sisse mitmed uued lahendused väga keerulistele igapäevaelu ja tööstuse probleemidele,“ lubab tehnikaülikooli energeetikateadlane ja TehnoHacki peakorraldaja Heigo Mõlder.

TehnoHacki eesmärgiks on nädalavahetuse 48 tunni jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Iga idee ümber luuakse nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes peab idee realiseerima esimeseks prototüübiks.

Võistluse auhinnafondiks on 5500 eurot, peaauhinnaks on 2000 eurot ning eripreemia 800 eurot. Baltimaade suurimat riist- ja tarkvara hackathoni TehnoHack korraldavad Skeemipesa ning TTÜ Mektory. 

TehnoHacki parim ideede ja teostuste kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi TOP30 hulka, osaluse mentorlusprogrammis ning 500 eurot prototüüpimiseks. Prototron valib ühe idee enda järgmise vooru TOP40 sekka. Auhinnad on välja pannud ka YE International, Arrow ja Farnell.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi

Kohtumist juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on digivahendite ja -kanalite kasutamine noorsootöös väga oluline, kui tahame jõuda noorteni, kes sageli on veebimaailmas rohkem kogenud kui noorsootöötajad, samuti kui soovime noorte soovidest ja vajadustest enam teada saada. “Nutika noorsootöö teema tõstatamisega saame ka teistele Euroopa riikidele tutvustada meil juba praegu edukalt kasutusel olevaid vahendeid ja võimalusi. Loomulikult tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka küberohtudele, mis on pidevalt võrku ühendatud seadmete ajastul ka noorsootöös tõsine väljakutse.”

Liikmesriikide delegaadid jagasid oma riikide parimaid praktikaid ja arutasid noorte tehnoloogia kasutamisega seonduvat, kus leiti, et suureks väljakutseks on pidevalt online olevate noorte kättesaamine ning nende hoiatamine interneti kasutamisega seotud ohtude eest.

Andmete ja noortepoliitika sessioonis arutati, kuidas paremini kasutada elektroonilisi jälgi noorte vajadustest paremaks teada saamiseks, kuid samal ajal kaitsta privaatsust ja seda andmetega seotud poliitikas käsitleda. 

Osalejad tõid välja, et ka veebipõhised mängud aitavad luua nutikaid lahendusi ja saada aru, mida noored soovivad. Tõdeti, et nutikas noorsootöö loob võimalusi uue meedia kaudu noorteni jõudmiseks. Ühe hea näitena toodi välja youtuberite abi kasutamine noorsootöö võimaluste tutvustamisel.

Lisaks said noortevaldkonna juhid ülevaate noortele täna ja tulevikus olulistest teemadest, mis leidsid märkimist Kutluurikatlas toimunud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise noortekonveretnsil ja on sisendiks uulele Euroopa Liidu noortestrateegiale.

Eesti eesistumise prioriteedid noorte valdkonnas on noorte ja noortevaldkonna tulevik, nutikas noorsootöö ja vabatahtlik tegevus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle

Tallinna Keskraamatukogu kutsub taas õpilasi kogu klassiga osa võtma lugemisprogrammist „Loeme valmis „Oma raamatu““. Programm kestab 20.10.2017–20.03.2018. Osalema on oodatud Tallinna koolide 1.–9. klasside õpilased.

Lugemisprogrammis osaleb klass tervikuna. Õpetaja registreerib klassi konkursile. Õpilased loevad raamatuid ja koostavad iga loetud teose põhjal A4 formaadis kokkuvõtte, kus võib kujutlusvõimel lasta vabalt lennata. Loetud raamatust võib kujundada reklaami, joonistada pildi või läheneda loetule muul looval viisil. Kokkuvõtted loetust tuleb tuua raamatukokku ning programmi lõppedes köidab raamatukogu need raamatuks. Nii tekib igal klassil „Oma raamat“.

Jaanuaris teeb raamatukogu konkursist vahekokkuvõtte ja tunnustab usinamaid lugejaid. Kevadeks selgub iga linnaosa parim klass. Võitjaks on klassid, kelle „Oma raamatus“ on programmi lõppemise ajaks kõige rohkem lehti.

Võitjatele on auhinnad välja pannud Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus ja Tallinna Linnamuuseum.

Täpsemad juhised programmis osalemiseks leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee/lasteleht/osale/loeme-valmis-oma-raamatu. 

Lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Samal teemal:

• Teemaõhtupoolikud Tallinna Keskraamatukogus
• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg

Teisipäeval, 7. novembril kell 10.00 räägib nahkhiirtest ja nende maailmast Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja MTÜ Suurkõrv liige Oliver Kalda. Ta selgitab, miks nahkhiirte elus on heli ja rütm väga oluline ning millises rütmis kulgeb käsitiivaliste elutsükkel. Kohtumine toimub Nõmme raamatukogus (Raudtee 68).

Teisipäeval, 21. novembril kell 12.00 kohtub noortega loodusfotograaf Karl Ander Adami. Juttu tuleb loodus- ja fotomustritest, pildistamise tehnilisest poolest ning kaadritagusest maailmast. Kindlasti tasub küsida ka tema äsja ilmunud raamatu „Metsasosinad“ kohta! Kohtumine toimub Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19).

Neljapäeva, 23. novembril kell 12.00 tuleb külla Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Ardo Allik, kes räägib biomeditsiinist. Ta tutvustab noortele, millega selles valdkonnas tegeletakse ning kuidas ja milliste aparaatidega mõõdetakse ja hinnatakse inimeste tervislikku seisundit. Kohtumine toimub Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) suures saalis.

Osalema ootame 7.–11. klassi õpilasi.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine ja lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Samal teemal:

• Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““
• Tartu Linnaraamatukogus on näitus Tartu kooliväljaannetest

Lisaks Eesti teadlastele ja loomeinimestele jagavad foorumil oma kogemusi Soome, Rootsi ja Norra lastekultuuri poliitika kujundajad.

 Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 väärtustab last ja noort kultuurilooja ja -publikuna. Foorumi nimi „Kultuuripaun“ on inspireeritud Põhjamaade riiklikest lastekultuuri strateegiatest ja programmidest, mille kaudu pakutakse lasteaia- ja kooliealistele lastele järjepidevalt kultuurielamusi. Foorumil vaadeldakse eri nurkade alt, milline on Eesti lastekultuur, kuhu me suundumas oleme ning kas meil võiks olla põhjust Põhjamaade praktikatest ideid ammutada.

“Lapsepõlv on parim aeg puutuda kokku kultuuriga kogu selles rikkuses, sest siis on selleks aega ja indu. Lapsepõlve kultuurikogemused kasvatavad publikut ning innustavad ka täiskasvanuna kultuuri nautima ja ise looma,“ rääkis laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. „Peame oluliseks, et lastele kultuuriprogramme pakkudes tegutseksime üheskoos, läbimõeldult ja parimaid praktikaid eeskujuks võttes. Meie südamesoov on, et Eesti lapse kultuuripaun oleks pungil kultuurielamustest ning see annaks talle eluks kaasa mitmekülgse pagasi,“ lisas Kask.

Lastekultuuri foorumil “Kultuuripaun” jagavad Põhjamaade kogemusi Rootsi lastekultuuri strateegia nõunik Jenny Löfström Ellverson, Norra Kultuuriranitsa valdkonnajuht Stale Stenslie ja Helsingi lastekultuuri programmi Kultus projektijuht Jaana Kokkonen. Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema lapse kultuuripaunas, Eve Kikas arutleb, kas ja kuidas on muutunud laps ja teda ümbritsev keskkond, Katrin Maiste tutvustab ülemaailmse Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad elamuse sünnist, Janno Põldma oma kogemustest vanaisa rollis, Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus ning heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla. Täpsem programm ja esinejate tutvustused SIIN.

Foorumi korraldajad on laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub ette lugema
• Noorte ja laste kätetööd näeb 100 teraviljapeenra näitusel Urvastes
• Laste Vabariigi kodanikuks sai sel suvel 16 000 last

Riigieksamitulemusi ja gümnaasiumi panuse näitajaid tutvustas SA Innove juhatuse liige Birgit Lao. Eksamite infosüsteemi riigieksamite osa tutvustas SA Innove analüütik Merit Kangro.

Pressikonverentsi materjalid ja riigieksamite statistika leiab Innove kodulehelt. 

Vaata ka põhjalikku lugu ERRi uudisteportaalist. 

Pressikonverents on järelvaadatav Postimehe veebis. 

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust
• 2017. a riigieksamitele on registreerunud kokku 10 437 õpilast
• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi

„Täiskasvanuharidus on üha kiirenevate tehnoloogiliste muutuste ja ühiskonna vananemise tõttu järjest olulisem ning vajab seniste rõhuasetuste ümberhindamist,“ tutvustas foorumi eesmärke koordinaator Monica Marfeldt.

Täiskasvanuhariduse kasvavat rolli on mõistnud ka Eesti tööandjad ja töötajad. Kui 2010. aastal tegeles töötajate koolitamisega ligi 65% ettevõtetest, siis praeguseks on see jõudnud 90% lähedale. Samuti on märkimisväärselt kasvanud koolitustele tehtavate kulude suurus. Viimase seitsme aasta jooksul on ettevõtete kulud töötaja koolitamise kohta peaaegu kahekordistunud. Täienduskoolitused hõlmavad üha suuremat osa töötajaskonnast.

Foorumi peaesinejateks on oma valdkonna tipud: täiskasvanuhariduse seotusest kaasaegse õpikäsitusega räägib Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen, erinevate põlvkondade koolitamise edulugu tutvustab Elisa Eesti AS näitel personalijuht Kaija Teemägi. Paneeldiskussioonis jagavad kogemusi ja teadmisi: Marika Kaasik, Tiina Tambaum, Kairi Pauskar, Jelena Lohmatova ja Elmo Puidet.

Foorumil otsitakse vastuseid aktuaalsetele haridusküsimustele ning proovitakse leida lahendusi elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse probleemidele. Ühtlasi arutatakse, kuidas saab koolitaja kiiresti arenevas ühiskonnas täita erinevatest põlvkondadest õppijate ootusi – milliseid metoodikaid selleks kasutada ning kuidas uusi lähenemisi rakendada. 

Päevast teeb otseülekande Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE ja seda saab vaadata eesti keeles siit.

Täiskasvanuhariduse foorumit korraldavad alates 1997. aastast Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva foorum toimub koostöös JCI Toomemäe Ettevõtlike Noorte Kojaga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling
• Andragoogika – mis, kus, kellele?

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist ja üks algatuse eestvedajaid Marja-Liisa Vaiksalu sõnab, et keskuses oldi üksmeelel - ka noorematele tuleb luua võimalus kiigata päris töömaailma, et nad näeks reaalseid inimesi erinevates ametites, erinevas töökeskkonnas ja -korralduses. „Esimesed tõsisemad valikud haridusteel seisavadki noortel ees juba 9. klassi lõpul ja on oluline, et neil oleks selleks hetkeks parem ülevaade oma valikuvõimalustest ning rohkem enesekindlust ja huvi neid valikuid langetada,“ ütleb Vaiksalu. Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse korraldatav töövarjupäev on esimene just põhikoolinoorele organiseeritud üritus.

Töövarjuks kandideeris kokku 345 noort 160 ametile. Kõige suuremaks rebimiseks läks operatsiooniõe varju koha nimel, kuhu laekus 18 sooviavaldust ühele kohale. Lisaks tunti suurt huvi teiste meditsiini valdkonna (ämmaemand, patoloog jt) ja mehhaanika, robootika, looverialade, rahanduse jm vastu, aga esile tõusid ka lasteaia- ja kehalise kasvatuse õpetaja amet. Asutustest said enim tähelepanu LHV pank, lennukihooldusega tegelev Magnetic MRO, Ida-Tallinna keskhaigla, lasteaiad ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse vanema positsioon.

Henri (15) ja Õnne (15), kes lähevad töövarjudeks Magnetic MRO inseneriosakonna juhile ja Põhja-Tallinna linnaosavanemale, leiavad, et nende ealistel on töövarjuks pigem keeruline saada ja võimalusi võiks alati rohkem olla. „Põhikooli õpilased on liiga noored, et kohe tööle asuda ja seepärast ei näe tööandjad neis potentsiaalset töötajat,“ selgitab sel õppeaastal põhikooli lõpetav Henri. Mõlemad töövarjud leiavad aga, et varjutamise kogemus on oluline, sest peale üleüldise silmaringi laienemise võib sellest edaspidi abi olla kasvõi valikainete valimisel gümnaasiumis või kutsekoolis.

Magnetic MRO, kus on möödunud aastatel töövarjudeks käinud vaid gümnasistid, otsustas sedapuhku ka põhikooli noortele reaalse töökeskkonna kogemust pakkuda. "Tänapäeva noored on märksa asjalikumad ja nutikamad kui tihti arvatakse, nende maailmavaade on huvitav ja omapärane ning erineb põlvkonniti suuresti,“ räägib Eesti aasta ettevõtte turundusjuht Tiina Shein. Ta selgitab, et kuigi 14-16aastased noored otse tööturule ei suundu, tehakse alateadlikult oma valikuid juba antud eas ning ettevõtete võimuses on neile sel etapil näidata reaalset töömaailma. „Maailma, mis jääb veel nende tavaelust kaugemale, kuid kuhu neil tuleb peagi sukelduda.“

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: Põhja-Eesti Rajaleidja info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinnas ja Harjumaal toimub esmakordselt põhikooli noortele mõeldud töövarjupäev
• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet
• Eestis toimiv tugiteenuste süsteem meelitas siia praktikale Saksamaa tulevased karjäärispetsialistid

Koolitusel andsid spetsialistid vastuseid küsimustele, mis on kiusamine ja mida sellest peab teadma; kuidas eristada kiusamist lihtsalt konfliktist või õrritamisest; kuidas sekkuda, kui kasvatajate või õpetajatena kiusamist pealt näeme ning milliseid põhimõtteid on kiusuennetuse juures oluline jälgida. Lisaks teoreetilisele osale said koolitatavad ka praktikas erinevatesse olukordadesse sekkumist ning erinevate osapooltega vestlemist harjutada.
  
Sarnane koolitus toimus ka Porkunis, millest võttis osa üle 70 riigikoolide õpilaskodude kasvataja ja pedagoogi kogu Eestist. Urvastes jagati teadmisi ja praktilisi nippe ligi 50 osalejale.
  
SA Kiusamisvaba Kool tegevjuhi Triin Toomesaare sõnul on naiivne arvata, et kiusamine toimub vaid kooliseinte vahel. “Kui näiteks nutivahendid võimaldavad kiusamisel jätkuda ka kodudes, siis õpilaskodudes on lapsed ka pärast tundide lõppu ninapidi koos ning kiusamise eest pole ohvritel kuhugi põgeneda. Seda enam on oluline, et ka kasvatajad oleksid teadlikumad, mis on kiusamine ning millised on üldised põhimõtted selle ennetamiseks ja peatamiseks,” rõhutas ta.
  
Jätkukoolituspäevad toimuvad veebuari lõpus ja märtsikuu alguses ning siis on koos osalejatega mahti minna juhtumite lahendamisse veelgi enam süvitsi, harjutades kuulamiseks ja osapooltega vestlemiseks vajalikke oskusi.
  
Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Tiiu Rahuoja toonitab, et kasvatajatel on õpilaskoduga koolides tähtis roll: „Kõik, mis juhtub tunnis ja vahetunnis, jõuab õpilaskodusse ja vastupidi. Seepärast peavad kasvatajad oskama kasutada võtteid ja meetodeid, millega tagada õpilastele turvaline arengukeskkond. Riigikoolide kasvatajatele oleme ka varem ühiskoolitusi korraldanud, sest kogemuste jagamine kolleegidega on väga väärtuslik.“
 
SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks levitatakse Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusuennetusprogrammi KiVa, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutuselevõtul ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta. 

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. 

Raamatu kaante vahel on kokku 27 erineva tordi retsepti ja valmistamisõpetust, keerukamate tööde ja kaunistuste selgitamiseks on abiks liitreaalsuse rakenduse vahendusel nähtavad filmiklipid. 

Teadaolevalt on tegu Eestis esimese liitreaalsust kasutava õpperaamatuga.Kutsehariduskeskuse toiduainete tehnoloogia osakonna juhi Merle Truupõllu sõnul loob kaasaegne tehnoloogia uusi võimalusi ka erialateadmiste jagamisse. „Soovisime luua praktilise õppematerjali,  mida saavad kasutada pagar-kondiitri eriala õpilased ning kust  mõne õpetliku iva leiavad ka professionaalsed kondiitrid,“ selgitas ta raamatu eesmärki. Seetõttu on raamatu retseptid esitatud proffidele mõistetava tehnoloogilise kaardi põhimõttel. „Nii on võimalik retsepte lihtsa vaevaga kasutusse võtta,“ lisas Truupõld. 

Kondiitri ja pagari eriala on kutsekoolis üha populaarsem ning huvi ja vajadus uute interaktiivsete õppematerjalide järgi kasvanud. „Küpsetamine ja kondiitritöö on paljudele hobi, millest sageli kasvab välja töö kodukondiitrina. Meie koolipinki jõuavad lisaks noortele ka juba täiskasvanud kogemustega huvilised nagu näiteks mulluse pagarisaate finalist Liilia Raik,“ selgitas Truupõld raamatu vajadust.

Raamatut esitletakse Tallinna Toidumessi raames 26. oktoobril kell 13.00 ning seda jagatakse kõigile kutsekoolidele, kus tulevasi pagareid ja kondiitreid välja õpetatakse. Samuti saavad raamatuid Eesti Leivaliidu liikmesettevõtted. Osta raamatut vähemalt esialgu ei saa, küll aga on võimalik see kingitusena raamatuesitluselt saada. 

Tordiraamatu valmimisse andsid oma panuse Tartu Kutsehariduskeskuse üheksa pagar-kondiitri eriala kutseõpetajat.  Sirje Jäär, Anneli Ummik, Gerda Ode, Ülle Soeson, Irina Võsar, Karmen Salujõe, Ege Seiler, Ilona Vanaveski ja Lilija Suburg koostasid kõik tortide retseptid ja valmistamisjuhendid. Kaunid fotod pildistas toidufotograaf Krista Kattel, videod valmistas Plankfilm OÜ ning raamatu kujundas ja trükkis Ecoprint OÜ.

Raamat on üks käesoleva oskuste aasta tegevustest, mille kaudu väärtustatakse oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Trükise väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ raames. 

Allikas: Tartu Kutsehariduskeskuse info. 

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Veebinar "Liitreaalsus eTwinningu projektides"