Loo autor on Goethe Instituudi Eesti koordinaator Helen Aedla. 

Demokraatia toimimiseks on vaja kodanikke, kes esitavad kriitilisi küsimusi, avaldavad oma arvamust, oskavad teisi kuulata ja nende arvamusega õiglaselt ning asjakohaselt ümber käia. Just need olulised oskused saavad noored eluks kaasa, osaledes seni ainsal Kesk- ja Ida-Euroopa noortele mõeldud saksakeelsel väitluskonkursil „Jugend debattiert international“. Sellel aastal toimub rahvusvaheline finaalinädal Tallinnas, langedes samale ajale Eesti eesistumise perioodiga Euroopa Liidus.

„Haarava retoorika ja veenvate argumentidega kuulajaid köita – see on otsustav. Olenemata, kas tulevikus tegutsetakse poliitika, majanduse või meedia valdkonnas, ollakse aktiivne kodanikuühiskonna liige või ka lihtsalt sõpradele huvitav vestluskaaslane – väitlusprojekt „Jugend debattiert“ on ainulaadne ja põnev võimalus andekatele noortele. Ootan juba rõõmuga eelseisvat finaali!“ lausus Saksa suursaadik Eestis, Christoph Eichhorn. 

Seda, kui olulised on Euroopa jaoks aktiivsed ja poliitiliselt haritud noored, rõhutas 2016. aastal Prahas toimunud X rahvusvahelise finaali patroon, Tšehhi Vabariigi endine välisminister Karel Schwarzenberg: „Pidage meeles, et teie vastutate oma riikide tuleviku eest!“ rõhutas ta finalistidele ja neile publiku hulgas kaasa elanud kaasõpilastele.

Konkursi „Jugend debattiert international“ juures pole eriline mitte ainult see, et väitlused toimuvad saksa keeles, vaid ka see, et osalejad on pärit kokku kümnest Euroopa riigist: lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Ungarist. Iga riigi kaks parimat sõidavad konkursiaasta lõpus ühte osalevasse riiki, kus koos õpitakse ja väideldakse, omavahel tutvutakse, eelarvamusi ületatakse ning loomulikult üldvõidu nimel ka rahvusvahelises finaalis üksteise vastu astutakse, et enam kui 2300 projektis osaleja hulgast kindlaks teha parim saksakeelne väitleja. Eestit esindavad sel aastal Elvi Tuisk ja Junianna Zatsarnaja Kadrioru Saksa Gümnaasiumist. Mõlemad suutsid aprillis toimunud kohalikus finaalis žüriid ja publikut oma suurepärastes oskustes veenda.

Väitlust kasutatakse konkursil demokraatliku vaidluse vahendina ning selle käigus tuleb järgida kindlaid reegleid, mis kindlustavad arvamuste vahetamisel lugupidamise ja õigluse. Nii näiteks ei hinnata keeleoskust ja ka teema valdamine on vaid üks kriteerium paljude hulgas. 

Seega on võiduks vaja rohkemat kui valdkonnateadmisi, sest palju olulisem on teiste argumentidele vastamine, rääkida laskmine ja sobival viisil reageerimine. „Konkursil „Jugend debattiert international“ osalemine õpetas mulle teiste arvamustele avatud olemist ning oma seisukohtade selgelt, kuid õiglaselt edastamist,“ sõnab IX rahvusvahelise finaali osaleja František Posolda. 

Rikkalik kultuuriprogramm võimaldab kõigil osalejatel Tallinna ja Eesti kultuuri paremini tundma õppida. 29. septembril Kumu Kunstimuuseumis toimuva avaliku finaali ajal on Eesti avalikkusel võimalus väitlusest osa saada, väitlejatega lähemalt tutvuda ja oma (eestlastest) lemmikutele pöialt hoida. Lisaks paljudele teistele külalistele oodatakse üritusele Riigikogu spiikrit Eiki Nestorit ning Saksa Bundestagi asepresidenti Johannes Singhammerit. 

Samal teemal:

• Euroopa hariduseksperdid kogunevad Tallinna tulevikuõppimise üle arutlema
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama

Oskuste aasta inspiratsiooniüritusele on registreerunud rohkem kui 130 põhi- ja keskkooli õpilast Järva maakonna koolidest, kes tulevad tutvuma kutsehariduse võimalustega.

Paides toimuva ürituse peaesineja on riigikogu liige Ivari Padar, kes on Võru Tööstustehnikumi tisleri eriala vilistlane ning mööblitislerina ka oma tööelu alustanud. Vaatamata sellele, et elu on viinud ta tisleripingi tagant hoopis riigikokku, on puutöö senini hinges ja tagataskus väärt oskus, millele võib kindel olla.

Lisaks Padarile tutvustavad noortele kutsehariduse võimalusi veel teisedki. Järvamaa Kutsehariduskeskuse vilistlane Marko Mandre räägib, milliseid uksi kutseharidus talle avanud on ning jagab kogemusi, mida silmas pidada õppimisvalikute tegemisel. Ettevõtte AS Konesko personalijuht Katrin Perlin ning arendusjuht Hannes Verlis tutvustavad, millised karjäärivõimalused on nende ettevõttes kutsehariduse lõpetanutel ning karjääriplaneerimise suuna juhatab õpilastele kätte Rajaleidja karjääriinfo spetsialist Anu Puulmann.

Päeva lõpetab Järvamaa Kutsehariduskeskus, kes viib õpilased tutvuma õppebaasidega  ning laseb valitud erialadel ka kätt proovida.

Paides toimuv inspiratsiooniüritus on järjekorras juba seitsmes. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada neid kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annaks praktilised oskused.

 Ürituse ajakava:
 12:00 Avasõnad
 12:05 Rajaleidja karjääriinfo spetsialist Anu Puulmann
 12:25 Järvamaa Kutsehariduskeskuse vilistlane Marko Mandre
 12:45 AS Konesko personalijuht Katrin Perlin ja arendusjuht Hannes Verlis
 13:05 Paus
 13:25 Ivari Padar
 13:45 Järvamaa Kutsehariduskeskuse pooltund

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.

Oskuste aasta elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vastvalminud virtuaaltuurid tutvustavad kutsekoolide tänapäevast õpikeskkonda
• Rakveres toimub kutsehariduse seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd"
• Oskuste aasta Viljandi inspiratsiooniüritusel esineb taimekasvataja diplomiga näitleja Tiina Tauraite

19.–21. septembrini 2017 toimubki Pärnu Rääma Põhikooli kabeturniiri esimene osavõistlus, kus oma kabeoskused saavad proovile panna huvitatud õpilased 1. kuni 9. klassini. 

Miks just kabe? See aitab kaasa loogilisele (ette)mõtlemisele. See on lahe mäng, mida koos teistega mängida. Sest Pärnu Rääma Põhikool on nutikabe sünnimaa.

Kui Sinul, noor või vana kabehuviline, tekkis küsimus, kuidas see nutikabe toimub, siis kirjuta meile: mart@raama.ee. 

Nutikabetamiseni!

Fotode autor: Kadri Mekk, Pärnu Rääma Põhikooli huvijuht
Teksti autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Samal teemal:

• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale vol 2" tulemused
• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"

Ürituse peateema “From Zero To Hero” („Nullist kangelaseks”) koondab ettekandeid ja seminare rahvusvaheliste idufirmade juhtidelt, kes on ise väheste vahenditega kasvatanud edukaid ettevõtteid. 

sTARTUp Day 2017 suurüritus toimub teaduskeskuses AHHAA, mis muudetakse tõeliseks iduettevõtete mekaks. Külalised saavad nautida hommikust õhtuni kestvat sisutihedat programmi, mis on jaotatud nelja lava, kahe töötoa ning terve teaduskeskuse peale.

Ettekannete kõrval on ühele lavale koondatud liftikõned. Kogu päeva vältel on võimalik laval oma müügikõne esitada investoritele, partneritele ja tulevastele klientidele. Lisaks on Firelight-nimelisel laval võimalus küsida tuntud inimestelt. 

Küsimusi ootab ning enda kogemusi tuleb jagama ka Rick Rasmussen, UC Berkeley Ülikooli õppejõud. Rasmussen on olnud seotud tõeliselt edukate firmadega – kolm ettevõtet, mille juhtivtöötajate ridadesse ta on kuulnud, müüdi koguarvestuses 8 miljardi dollari eest. Ricki sõnul ootab ta ürituselt võimalust ka ise midagi kõrva taha panna: „Eestil on väga hea maine ettevõtluse ja ettevõtete juhtimise osas, mistõttu ootan eelkõige ideede vastastikust vahetamist.”  

Võrreldes eelmise aasta avaüritusega tulevad korraldajad sel aastal välja mitmete uuenduste ja üllatustega. „Oleme kokku pannud veelgi sisukama programmi ligikaudu 100 esinejaga. Kohtumiste eelkokkuleppimise rakendus loob paremad võimalused partnerite ja investoritega kohtumiseks. Sisutihedad on ka üritusele eelnev ning järgnev päev – toimuvad EstBAN juubeligala, koolitused ning rahvusvaheline moeturg,“ sõnas festivali peakorraldaja Ermo Tikk. 

Teemadest tulevad tänavu käsitlemisele tootearendus, biotehnoloogia, bränding, andmete turvamine, kosmose tehnoloogia jpm. 

Idufirmas Starship Technologies arvutite visiooni ja taju eest vastutav Kristjan Korjus käsitleb palju kõmu tekitanud masinõppe teemat. „Masinad on meie elu teinud järjest mugavamaks juba aastatuhandeid. See protsess kiireneb ning sellega kaasa liikumine on olnud riikidele ja inimestele väga hea. Samas on mul endalgi natukene kõhe tunne, kui nüüd hakkavad masinad meilt ära võtma ka mõtlevaid töid,” avas Korjus ettekande tagamaid. 

Oluliste teemakäsitluste kõrval saavad kõik külalised sel aastal tasuta pääsme ka järelpeole, mis saab olema suurejooneline sündmus Turu spordihoones. 

sTARTUp Day 2017 korralduslikud partnerid on Tartu linn, Tartu ülikool, Startup Estonia ja Tartu ettevõtluskogukond. Tegemist on suurima iduettevõtetele, investoritele, tehnoloogia eestvedajatele, noortele, ametnikele ja meediale suunatud ärifestivaliga Baltikumis. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Õppurite äriideede arenguprogramm TTÜ Mektory STARTERtech alustab taas
• Sajad noored asuvad ideedest ärimudeleid arendama

Loo autorid on Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad Heli Prii, Eve Krais ja Tiina Kivimäe.

Märkimist väärib fakt, et 49 individuaalsest uurimusest 31 olid koostanud poisid. 

Jüri Gümnaasiumi õpetaja Margit Rohusaar, kes  on oma õpilastega osalenud konkursil igal aastal, ütles, et katsub ikka üles leida lapsed, kellel uurimispisik sees on. Simuna Kooli õpilane Andry Pent kirjutas oma töö kokkuvõttes: „Arvan, et kõik peaksid proovima midagi ise teha, sest tunne, kui tegu tehtud, asi valmis, on hästi võimas. Väga hea tunne on.“ 

15. septembril peeti kaunis Lasila Mõisakoolis tänupäeva, kuhu olid kutsutud kõik konkursil osalejad koos 30 juhendajaga. Kohaliku kooli ajalooõpetaja Tiina Rumm korraldas koos abilistega ekskursiooni mõisas ja selle ümbruses, lastele toimusid töötoad ning juhendajatele veebikeskkonda Ajapaik tutvustav loeng. Konverentsil tutvustasid noored autorid kuulajatele omanäolisemaid töid. Lümanda Kooli rahvariietes lapsed pidasid saare murdes vahvat „Ämarikutundi“. Võistluse korraldajad jagasid osalejatele kiidukirju ja tänumoose. 
Tänupäeva korraldamist toetas Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Konkursi tulemused: 

3.-4. klass

Tuudur Jakob Padari – Jüri Gümnaasium, juhendajad Piibe Padari, Margit Rohusaar
Kertu Kaljusaar – Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve Burmeister
Rasmus Randon Lille – Haljala Gümnaasium, juhendaja Külli Heinla

5.-6. klass 

Sabrina Karajev – Tapa Gümnaasium, juhendaja Malle Truu
Jan Erich Sarapuu – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Albert-Johann Lepik – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Robin Liiber – Tarvastu Gümnaasium, juhendajad Moonika Põder, Aive Kaldra
Sten Nõlvak – Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Vagur Nõlvak, Kertu Torn
Joel Henry Visnapuu – Simuna Kool, juhendaja Siiri Kanarbik

Kollektiivsed tööd

Aste Põhikool, juhendaja Sirje Pere
Paide Valla Lasteaed-Kool, juhendaja Urve Salm

Eestimaa 100. sünnipäeva tähistavad väikesed kodu-uurijad uurimistöödega „Meie pere 100 aastat tagasi“. Ootame käsitsi kirjutatud võistlustöid Paide Ühisgümnaasiumi aadressil 15. jaanuariks 2018. a. 

Foto autor on Paula Kivimäe. Aste Põhikooli väikesed kodu-uurijad Lasila Mõisakoolis toimunud tänupäeval.

19.-20. septembril Tallinna Ülikoolis toimuval hariduskonverentsil osalevad hariduseksperdid, -teadlased, haridusametnikud ja õppijate, õpetajate ning tööandjate esindajad üle kogu Euroopa. Arutatakse, kuidas tagada, et lisaks headele teadmistele ja põhioskustele oleksid igas vanuses õppijad koolikogemusega rahul ja valmis võtma vastutust nii enda elus kui ühiskonnas laiemalt.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on loomulik, et üha kiiremini muutuvas maailmas peavad ka haridussüsteemid ajaga kaasas käima. „Eestil on palju häid kogemusi, mida kaasaegse õppimise ja õpetamise valdkonnas teiste riikidega jagada. Meil on hea meel, et tänu Euroopa Liidu eesistumisele saavad meie hariduse edulood senisest veelgi laiema kõlapinna ja saame ka ise teistelt õppida,“ sõnas minister Reps.

Hommikul külastavad konverentsil osalejad Tallinna Asunduse Lasteaeda, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Audentese erakooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskust. Koos koolipere esindajatega arutatakse, kuidas koolid kaasavad sidusrühmi koolielu kujundamisse, et iga õppija arengut ja õppimist parimal viisil toetada.

Pärastlõunal esinevad ettekannetega Utrechti ülikooli hariduspsühholoogia professor P. Robert-Jan Simons, Londoni ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor Michael S. C. Thomas ja Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Samuti toimuvad arutelud elukestvat õppimist toetava õpikeskkonna, kooliväliste huvirühmade kaasamise ja uue põlvkonna õppijate õpetamise teemadel.

Homme jätkub konverents diskussiooniga selle üle, milline roll ja vastutus on erinevatel haridussüsteemi osapooltel soovitud muutuste esilekutsumisel. Paneelarutelus osalevad üle-Euroopaliste õpilaste, tudengite, õpetajate, koolijuhtide, tööandjate ja töötajate ühenduste esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatav konverents on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks olulisemaid haridusvaldkonna sündmusi. Kõigil huvilistel on võimalus konverentsist osa saada otseülekande vahendusel siin.

Konverentsi tutvustus ja kava (inglise keeles).

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesistumise noortevaldkonna avaüritus paneb ametnikud koos noortega programmeerima
• Tallinnas arutatakse Euroopa hariduskoostöö tulevikku

Loo ja fotode autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani. 

Esimeses keskuses said õpilased teada, mis vahe on pargil ja metsal. Selgus, et neil  on palju ühiseid tunnuseid, kuid metsast leiab palju seeni, marju, seal kasvavad puud tihedalt üksteise kõrval ning puude kõrgus on 1,6 meetrist alates. 

Õpilased said teada, et metsas kasvavad puud on omavahel väga suured sõbrad. Nimelt jagavad nad läbipõimunud juurte abil üksteisele toitaineid ja teevad koostööd seentega. Seeneniidistik moodustab ümber puu juurte keerulise põimiku. Seen hangib puule mineraalaineid ja vett ning puu annab vastu orgaanilisi aineid. 

Suured puud aitavad väikestel ja madalamatel puudel ka kasvada, sest nad varjavad liigse päikese eest, kaitsevad  tuule eest ning tihe võra aitab ka paremini sooja hoida. 

Selles keskuses said õpilased  teada, kuidas lugeda aastarõngaid ning mida näitavad heledad ja tumedad triibud puidus. Kevadel ja suvel kasvab puu väljapoole ehk jämedamaks ning tekib hele triip ning sügisel tekib tume triip, sest siis hakkab puu valmistuma talveks ning kogub endale võimalikult palju toitaineid, et talv kenasti üle elada. Talvel puit ei kasva. 

Õpilased said ka teada, miks mõnikord puud surevad. Selles on süüdi erinevad  kahjurid: kooreüraskid ja männikärsakad. 

Saime teada, et kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4–9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Aprillist juunini teevad kooreüraski-mardikad pulmalende. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed närivad oma käigud risti emakäiguga ja nukkuvad oma näritud käikude lõpus. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on palju, näritakse koorealune nii läbi, et koor võib tüvelt laikudena maha variseda. Valmikud talvituvad kas koore all või mullas.

Tavaliselt asustavad kooreüraskid nõrgestatud puid. Soodsates tingimustes sigivad kooreüraskid aga jõudsasti ning ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda kooreüraskite vastu vaiguga, milles kooreüraskid hukkuvad.

Õpilased arvasid, et rähnid teevad samuti puudele kahju aukude toksimisega. Selgus aga, et nad hävitavad hoopis kahjureid .Rähnidel on väga hea kuulmine. Nad valivad sellised puud, mis on juba haiged. Haige ning kahjustatud puu kajab. Terveid puid rähnid toksima ei lähe. Puudele teevad kahju ka põder ja metskits, sest nad söövad puude koort. 

Teises keskuses pidi õpilased koos õpetajaga viies tegevuspunktis lahendama vahvaid loodusteemalisi ülesandeid. Esimeses tegevuspunktis olid puude nimedel tähed sassi aetud. Ühiselt tuli välja mõelda, mis puu on igas täherägastikus peidus.

Teises tegevuspunktis tuli arvutada, mitmendal kohal on Eesti metsade poolest Euroopas. Selle teadasaamiseks pidid õpilased teadma suvekuude, ühe käe sõrmede, nädalapäevade, jänese kõrvade, rebase silmade ning inimeste jalgade arvu. Saime teada, et Eesti on metsade poolest Euroopas 3. kohal.

Kolmandas tegevuspunktis tuli õpilastel välja selgitada tõesed ja väärad laused.

Neljandas tegevuspunktis pidid aga õpilased elusolendid ritta panema hammaste arvu järgi, alustades loomast, kellel on kõige vähem hambaid. Saime teada, et  kopral on 20 hammast, valgejänesel 28,  täiskasvanud inimesel 32, siilil 36 ning mullamuttidel on 44 hammast. 

Viimases tegevuspunktis arutasime selle üle, miks on mets oluline. Õpilased pidasid metsa oluliseks sellepoolest, et saame metsas käia matkamas, seeni-marju korjamas, ta pakub elukohta loomadele ning lindudele, samuti saame metsast ehitusmaterjali ning kindlasti jõulude ajal toome metsast koju jõulupuu. 

Kolmandas keskuses pidid viieliikmelised rühmad kokku viima puuliigi lehed, viljad, puidu ning kasutusalad. 

Oli väga huvitav ja õpetlik metsateemaline õuesõppetund.

Samal teemal:

• Looduspäev Taevaskojas ja Kiidjärve sipelgariigis

Ametliku stardi saab algatus TalTechDigital, mis kujundab TTÜst esimese tõelise digiülikooli. Aktuse eel, kell 13 avatakse väärika vaatemänguga ülikooli maamärk Akadeemia ringil.

Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo: “Tehnikaülikoolist on võrsunud suur osa tänase e-Eesti edust. TalTechDigital peaks meid viima uuele tasemele võimestades kaasaegsete tehnoloogiate kõikehõlmava kasutuselevõtuga teadlasi ja üliõpilasi olulisimaks – akadeemiliste ja insenerlike tippude vallutamiseks. Soovime kiirendatult liikuda digitaalse innovatsiooni eesliinile koos kõigi oma partneritega Eestis ja kaugemalgi. Loodame ülikooli 100. aastapäeval esimestest saavutustest teada anda.“

Algatuse TalTechDigital eesmärgiks on julgelt  ja läbimõeldult viia ellu kõik see, mis muudab ühe ülikooli digitaalseks tehnoloogiaülikooliks. See tähendab murranguliste tehnoloogiate loomist ja kasutamist õppetöös, teaduses ning ülikooli toimimises. Üks oluline ja käegakatsutav osa TalTechDigitalist on 2018. aasta sügiseks valmiv iseauto ja selle liikumiseks vajalik nutikas taristu. Kõigi nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa tehnikaülikooli suurenenud IT-kompetents, kui TTÜ-ga liitus sel suvel IT Kolledž.

Ülikooli 99. aastapäeval promoveeritakse 55 uut doktorit: Eesti teadusesse on panustamas 10 IT- ja 25 inseneriteaduskonna doktorit, loodusteaduskonnas promoveeritakse  15 ja majandusteaduskonnas viis uut doktorit.

Esmaspäeval tulevärgiga avatav maamärk on ülikooli kingitus Mustamäe ja kogu Tallinna elanikele ning külalistele.  Maamärk on inspireeritud tehnikaülikooli aula katusesakkidest, see on 20 meetrit pikk ja ligi 2 meetrit kõrge.

Maamärgi projekteerijaks on Ülle Grišakov ja disaineriks TTÜ vilistlane Margus Triibmann. Ülle Grišakov on teinud TTÜ linnakusse mitmeid auhindu võitnud haljastuslahendusi, näiteks Akadeemikute allee arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline hindamisnõukogu andis tehnikaülikooli teadusele positiivse hinde
• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on keskseks küsimuseks, kuidas hariduspoliitika ja koolikorralduse kaudu toetada õpetajaid ja koolijuhte vajalike muutuste elluviimisel. "Räägime sellest, kuidas arendada koole ja täiustada õpetamist, et anda noortele eluks hea stardipositsioon. Tänased koolilapsed töötavad tulevikus ametites, mida praegu ei ole veel olemas. Kvaliteetne haridus peab tagama neile oskused, millega muutuvas ühiskonnas edukalt ja õnnelikult hakkama saada," ütles Laidmets.

Kohtumisel jagatakse liikmesriikide parimaid praktikaid kaasavamate koolide arendamisest, õpetajate ja koolijuhtide toetamisest ning koolihariduse tõhusamaks ja kättesaadavamaks muutmisest. Huvigruppide rollist Eesti hariduse edulugudes räägib õpetajate liidu juht Margit Timakov ning arutelusid aitavad läbi viia Noored Kooli programmi esindajad.

Homme külastavad Euroopa haridusametnikud Tallinna Asunduse Lasteaeda, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Audentese Erakooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskust. Koos koolipere esindajatega arutatakse, kuidas koolid kaasavad sidusrühmi koolielu kujundamisse, et iga õppija arengut ja õppimist parimal viisil toetada. Koolikülastused juhatavad sisse ka 19.-20. septembril Tallinna Ülikoolis toimuva hariduskonverentsi "Õppimise ja õpetamise nüüdisaegsed suunad".

Üldhariduse peadirektorite kohtumine toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Haridusvaldkonnas keskendub Eesti eesistujana õppe nüüdisajastamisele kõigil haridustasemetel ning hariduse ja töömaailma seostele.

Eesti eesistumise haridusvaldkonna peamiste teemade ja ürituste ülevaade

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa tippülikoolide juhid teevad Tartus ettepanekuid ELi teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamiseks
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott
• Suurest lugejahuvist Eesti imetajate vastu trükiti e-õpik raamatuks
• Mis on e-õpik täna, mis tulevikus?