Selleaastasel võistlusel peavad noored tõlkijad kõikjalt Euroopast tõlkima tekste, mille teema on Euroopa Ühenduse asutamislepingule allakirjutamise 60. aastapäev. 

„See on suurepärane algatus, mis ühendab kaks Euroopa suurimat väärtust – keelelise mitmekesisuse ja andekad noored. Kutsun koole kõikjal Euroopas võistlusel osalema,“ ütles tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger. 

Koolid saavad registreeruda alates 1. septembri keskpäevast veebisaidil http://ec.europa.eu/translatores. Registreeruda saab 20. oktoobri keskpäevani ja taotlusvorm on internetis kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

Seejärel palutakse 751-l loosi teel välja valitud koolil esitada võistlusel osalevate õpilaste nimed. Noortel tõlkijatel – kooli kohta 2 kuni 5 – võib olla mis tahes riigi kodakondsus ja nad peaksid olema sündinud aastal 2000. 

Võistlus toimub 23. novembril 2017 kõigis osalema valitud koolides samal ajal.

Õpilased tõlgivad võistlusel üheleheküljelise teksti ühest ELi ametlikust keelest teise. Kuna ELis on 24 ametlikku keelt, on võimalikke keelekombinatsioone kokku 552. Eelmisel aastal kasutati tegelikult 152 keelekombinatsiooni, muu hulgas tõlgiti kreeka keelest läti keelde ja bulgaaria keelest portugali keelde.

Tõlked edastatakse Euroopa Komisjoni tõlkijatele, kes hindavad neid ja valivad igast riigist ühe võitja. Eestis võitis eelmisel aastal Laura Schifrin Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes tõlkis inglise keelest eesti keelde. 

Selle aasta võitjad kutsutakse 2018. aasta aprillis Brüsselisse, kus nad saavad kätte oma auhinna.

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on alates 2007. aastast korraldanud igal aastal tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“). Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub samal ajal kõigis osalema valitud koolides kogu ELis. See on inspireerinud ja julgustanud nii mitutki osalejat jätkama keeleõpet ülikoolis ja saama hiljem kutseliseks tõlkijaks. Võistlusega juhitakse tähelepanu ka Euroopa keelelisele mitmekesisusele.

Võistluse „Juvenes Translatores“ veebisait

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. 

Samal teemal:

• 100 000 noort saavad järgmise kolme aasta jooksul võimaluse osaleda Euroopa solidaarsuskorpuses
• Euroopa tõlkevõistlusel valiti Eesti parimaks noortõlkijaks Laura Schifrin Gustav Adolfi Gümnaasiumist

Juhist tutvustati juhtidele sel nädalal Tartu Tamme Gümnaasiumis toimunud infopäeval.

Juhis on suunatud eelkõige ministeeriumi allasutustele, kuid see on kasulik õppematerjal kõikide koolide juhtidele ja pidajatele. Juhendmaterjali peamiseks eesmärgiks on selgitada põhialuseid, kuidas asutuse juhtimisel korruptsiooniriske ennetada, samuti anda soovitusi, kuidas käituda, kui tekib huvide konflikt. Selle toel saab vajadusel ka õppeasutuse sisekorraeeskirja täiendada.

Selleks, et korruptsiooni ennetada ning huvide konflikti vältida, on väga oluline tõsta inimeste teadlikkust korruptsiooni esinemisvormidest ning oskust selliseid olukordi ära tunda. Sellele keskendub ka juhendmaterjal, kus on antud käitumisjuhised võimaliku huvide konflikti vältimiseks ning rõhutatud konfliktide ilmnemisel teavitamise vajadust.

„Läbipaistvus on väga oluline. Teavitamine on parim viis vältida kahemõttelisi olukordi,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid, kes on ministeeriumis vastutav korruptsiooni ennetamise koordineerimise eest. Tema sõnul oli infopäeva põhieesmärgiks veenduda, et juhid tunnetavad vastutust ja teavad, mida tuleb teha korruptsiooniriskide tekkimisel. „Haridusvaldkonnas on korruptsiooni teema erilise tähtsusega, kuna ebaeetiline käitumine koolis võib mõjutada pealekasvava põlvkonna hoiakuid ja valikuid. Infopäeval arutasime näiteks, kas ametiseisundi kuritarvitamiseks võib pidada olukorda, kui koolidirektor võtab tööle oma sugulase, olgu selleks abikaasa, tütar, poeg või lihtsalt sõber. Taolised küsimused pakkusid kõige rohkem arutlusainet, seda teemat oleme ka oma juhendis põhjalikumalt käsitlenud,“ lisas Voolaid.

Juhise koostamisel lähtuti Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute keskuse poolt ning Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringust haridusvaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste kohta. Uuringus on toodud välja, et kokkupuude korruptsiooni ja ebaeetilise käitumisega on hariduses vähene, kuid järeldustes juhiti siiski tähelepanu sellele, et korruptiivsed ja ebaeetilised olukorrad haridusvaldkonnas ei pruugi olla põhjustatud üksikisikute omavolilisest tegevusest, vaid viitavad näiteks puudustele haridusasutuste sisekorraeeskirjades või menetlustoimingutes. Välja toodi ka õppeasutuste juhtide vähest teadlikkust korruptsiooniriskide ennetamisel.

Uuringuga saab tutvuda siin. Tutvustatud juhendmaterjali abil saavad nüüd juhid õppeasutuse tööd reguleerivatesse dokumentidesse viia sisse vajalikud täpsustused.

Juhise koostamisse olid kaasatud Justiitsministeerium, Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveamet ning juhist saavad kasutada ka munitsipaalõppeasutused, nii koolieelsete lasteasutuste kui koolide juhid. Sügisel korraldab Rahandusministeerium korruptsiooni ennetamise teemalisi koolitusi koolieelsete lasteasutuste, üldharidus-, kutse- ja rakenduskõrgkoolide juhtidele. Haridusvaldkonnas  ebaeetilise käitumise ja korruptsiooni teemaga seotud probleeme käsitleti ka augustis, mil avalikustati Haridus- ja Teadusministeeriumi, Õiguskantsleri kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöös koostatud põhimõtted, mis on suunatud ametiseisundi kuritarvitamise ennetamisele haridusasutustes valimiste ajal.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate koolijuhtide järelkasvuprogrammi teise lendu
• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis

Loo saatis Koolielule ettevõtlusprogrammi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev. 

STARTERi programmijuhi Piret Arusaare sõnul võib väga positiivseks pidada õpetajate ja õppejõudude järjest suuremat valmisolekut pakkuda oma aine õpilastele alternatiivina võimalust läbida praktikumid või iseseisev töö STARTERi programmis osalemise kaudu. „See võimaldab siduda eelinkubatsiooni ehk idee arendamist ja õppetööd ning pakkuda nii üliõpilastele kui kutsekoolide ja gümnaasiumide õppuritele võimalust osaleda interdistsiplinaarses aktiivõppe programmis,“ selgitab Arusaar. 

STARTERis saavad koos õppida õpilased ja õpetajad

„Just õpetajatel ja õppejõududel on oluline roll  STARTERi sidumisel koolipõhise ettevõtlusõppega. STARTER võimaldab õpetajatel osaleda programmis koos õpilastega ning kasutada saadavaid teadmisi, kogemusi ja kontaktidevõrgustikku ka edaspidi oma õppetöös," julgustab Arusaar õpetajaid aktiivselt osalema. 

STARTER pakub sügissemestril algajatele äriideede arendamise põhiprogrammi  Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal (Narvas ja Kohtla-Järvel), kuhu on oodatud kindlasti ka kutsekoolide õppurid ja gümnasistid. Septembris toimuvatele avaüritustele võivad tulla uudistama kõik, kes alles otsivad ideed või meeskonnakaaslasi. Semestri jooksul toimuvad praktilised töötoad  ja ettevõtjatest mentorite tagasiside sessioonid, mis aitavad tiimidel oma ideega õiget suunda hoida. Programm lõpeb detsembris võistlustega, kus võetakse mõõtu oma äriidee esitamises ja võitjaid ootavad väärilised auhinnad. 

STARTER programmis on ka õpilasfirmadel hea võimalus oma ideed veelgi edasi arendada. Ekspertide valdkondlikes töötubades osaledes, mentorite nõuannete toel, koolivälises keskkonnas teistega koos arenedes ja võistlustel konkureerides – see kõik annab lisaväärtust nii õpilasfirma programmis osalenud tiimidele kui ka individuaalsele arengule.

Noorte koostöökogemus STARTERi tiimides on väärtuslik pagas tulevikuks. Näiteks 2017. aasta kevadsemestril lõpetasid STARTERi programmi kokku 54 tiimi ja õppureid oli 19 Eesti õppeasutusest: 5 üldhariduskoolist, 4 kutseõppeasutusest ja 10 kõrgkoolist.  28 meeskonda moodustusid erinevate koolide õppuritest, haridustasemete vaheline lõiming sai teoks 12 meeskonnas. 

STARTERi edasijõudnute ehk advanced programm käivitub sügisel Tartus. Selle eesmärk on pakkuda juba ideega tiimidele võimalust oma ärimudeli edasiarenduseks kuni toote/teenuse turul testimiseni koos individuaalse mentorlusega. Programmiga liitumiseks tuleb tiimil end tõestada piisava motivatsiooni näitamisega liftikõne ehk pitch’i vormis programmi algul. „Siit üleskutse üldharidus- ja kutsekoolidele - programmis osalemise huvi korral võtke julgelt ühendust STARTERi programmijuhtidega,“ innustab Arusaar õpilastele edaspidises elus vajalikku kogemust pakkuma. 

Täpsem info on leitav: www.starteridea.ee

STARTER annab osalejatele kuhjaga kontakte ja kogemusi  

STARTERi läbinud ise väärtustavad programmist saadud teadmisi ja kogemusi ning osalejate tagasiside põhjal soovitaks neist 93% programmi oma sõbrale. Samuti hindavad noored väga kõrgelt mentoritelt, ekspertidelt, ettevõtjatelt saadud soovitusi ja nõuandeid, mis aitasid ideid arendada selle tasemeni, et nii mõnigi tiim on ettevõtlusesse sisenenud või sisenemas. 

Turistidele mõeldud ja kauneid Eestimaa paiku läbi ilukirjanduse tutvustavat mobiilirakendust arendav FictionFeel on üks näide tiimist, mille tegevus ei lõppenud STARTERi finaaliga. FictionFeeli näol on tegemist koolidevahelise meeskonnaga, mille liikmeid leiti programmi avaürituste kaudu vastavalt vajaminevale kompetentsile nii Tartu Kutsehariduskeskusest kui Tartu Ülikoolist. Tiimiliikme Varje Kassi sõnul arenesid programmis eelkõige Fiction Feeli äriplaan ja oskus ideed ette kanda – see viimane on tema sõnul tulevikus vajalik  igal elualal ka siis, kui konkreetse ideega edasi ei töötata. 

STARTER programm on avanud osalejatele mitmeid uksi – nii äri-ideede esitlemisvõistlustele teistes riikides kui Ajujahi saatesse, samuti on STARTERi finaalis oma esinemisoskusi proovile pannud õpilasfirmad, sh tänavune Euroopa parim õpilasfirma Festera.  

Lisainfo:
STARTER programmi üritused, programmijuhid ja intervjuud osalejatega on väljas kodulehel   www.starteridea.ee. Samuti on infot kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee. 

STARTER programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ja see on osa ettevõtlusõppe programmist Edu ja Tegu.

Foto: Gleb Maltsev jagab soovitusi, kuidas esitada head liftikõnet. Foto autor: TÜ Ideelabor. 

Samal teemal:

• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele

Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit on aastaid korraldanud õpetajatele väljasõite loodusesse. Osavõtjatele tutvustatakse Eestimaa loodust ning pakutakse ideid edasisteks ekskursioonideks ja õppekäikudeks koos õpilastega. Väljasõitudele on oodatud kõikide ainete õpetajad ja nende pereliikmed. Koos on külastatud Eestimaa kauneid ja eksootilisi paiku, tutvutud looduskeskuste võimalustega, suvelõppudel otsitud-õpitud seeni jpm. Väljasõite on seni toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm ja Integratsiooni Sihtasutus.

Tänaseks on Liidul loodusmatkade meenutuseks ja abiks õpetajatele valminud uus virtuaalne kaart, kolmas omataoliste seas. Kaart tutvustab viite matkamarsruuti lähtekohaga Tallinnast, kuid on kasutatav huvilistele kõikjal Eestist. Kaardiga saab tutvuda aadressil https://loodusaineteliit.files.wordpress.com/2017/08/loodusmatkad_2017-est.pdf.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Keskkonnahariduslik ajakiri "Kägu" ootab kaastöid
• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes

Seda korraldab Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga. Professionaalsete mentorite ja koolitajate käe all saavad osalejad viie kuu jooksul töötada meeskondades ja lahendada elulisi probleeme.

Programm annab osalejale digioskustega passi – Digi Pass, mis on kinnitus tulevasele tööandjale omandatud oskustest ja võimetest.

“Kuna elame muutuval ajal, mis nõuab uute pädevuste arendamist, peavad õpilased omandama oskusi, mis ei pruugi veel olemas olla. Samsung on loonud ainulaadse digitaalse passi, mis näitab tööandjatele omandatud vajalikke digitaalseid ja sotsiaalseid oskused, et töötada kõigis sektorites ja lõpuks teha unistuste tööd,” sõnas Samsung Eesti juht Toomas Tiits.

Programm toimub küll alles teist aastat, aga on juba jõudnud mullu European Digital Skills Award 2016 nelja parima sekka tööjõu digioskuste arendamise kategoorias.

„Tänast maailma ja tööturgu silmas pidades on vajalik kujundada igas õppijas digipädevus, mis tähendab, et inimene suudab edukalt ja mõistlikult infoühiskonnas toime tulla,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Hea meel on selle üle, et järjest enam töötavad osapooled ühisel eesmärgil. Kool, erasektor, riik ning kogukond tervikuna pööravad üha enam tähelepanu digioskuste arendamisele, nagu ka antud projekt hästi demonstreerib,“ lisas Reps.

Viiekuuline programm leiab aset viies moodulis, mis toimuvad Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis ning mille käigus omandavad osalejad sotsiaalseid ja digitaalseid pädevusi. Õpilased töötavad kolmeliikmelistes meeskondades välja oma idee koos programmi koolitajate ja mentoritega. Kõik osalejad, kes programmi läbivad saavad Samsungi digitaalse passi ning võitja meeskond Samsung tahvelarvutid.  

Kogu projekti vältel on ka kõigile huvilistele mõeldud spetsiaalne Olümpiale pühendatud tõrviku äpp, mida on võimalik noortel süüdata kaasa elamaks programmi käekäigule. Äppi tutvustatakse kõigis Eesti kutsekoolides, et kutsuda õpilasi osalema programmis ning teisalt saavad oma kooli õpilased toetada neid, kes on juba registreerunud programmi.

Õppeprogramm aitab omandada digitaalseid ja sotsiaalseid oskuseid ja valmistada sisenemiseks tööturule ning lahendada noorte tööpuuduse probleemi Eestis. Samsung Digi Pass on täiesti tasuta, avatud kõigile kutsekooli õpilastele ning korraldatud Samsung Electronics Balticsi poolt koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Projekti lisainfo on kättesaadav Samsung Digi Passi koduleheküljel: http://www.samsungdigipass.ee/ee

Kandideerima on oodatud kõik 14-19 aastased kutsekoolinoored kolmeliikmeliste tiimidena. Osalemiseks tuleb täita avaldus ja ankeet hiljemalt 25. septembriks, mis kättesaadavad koduleheküljel. Jooksvat infot saab meie Facebooki lehelt Samsung Digi Pass. Jälgi meid Facebookis, et olla kursis värskemate uudistega.

Allikas: Samsung Digi Pass

Foto: Alina Birjuk​

Samal teemal:

• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Seenenäituse korraldaja bioloog Külli Kalamees-Pani sõnul oli selle-aastase seeneretke saak liigirikas. „Palju oli pilvikuid, kivipuravikke ning ka näiteks pomerantspuravikke. Erinevalt varasematest aastatest saime aga ainult neli punast kärbseseent.”

Näitusel saab tutvuda nii söögi- kui mürgiseentega. Välja on pandud rahva lemmikud tõmmu riisikas ja kukeseen, 12 liiki pilvikuid, kuid ka valge helvell, verkjas vöödik, tammekakk ja liimikud, mida vähesed seenekorjajad tunnevad. Kärbseseente värvigamma on lai - pruunist roosani.

Näituse mõlemal päeval on kohal ka mükoloogid, kes jagavad seenenõu ja aitavad vajadusel seeni määrata.

Seenenäituse külastamine on muuseumipiletiga, mis neil kahel päeval on soodushinnaga: täispilet 4 eurot, õpilased, tudengid ja pensionärid 2 eurot. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse elamus kutsub kohtuma ürgsete elukatega
• Esmakordselt Eestis: Tartu ülikooli loodusmuusemis koorusid kuningpüütoni pojad

„Teadus 3 minutiga“ on suunatud 2017. aasta doktorantidele, sealhulgas kevadistele lõpetajatele, ja toimub videovormis. Kandidaatidelt oodatakse ühevõttelisi klippe, kus nende ülesandeks on oma doktoritöö teema võimalikult lihtsas keeles lahti seletada. Olulisel kohal on esineja kõnemeisterlikkus ning loovus, et ka keerukat temaatikat kaasahaaravalt tutvustada.

„Oma teadustööst inimkeeli rääkimise oskus on osa teadlaseks olemisest,“ sõnab Tartu ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg. „Teadlase roll on üha enam osaleda ühiskondlikes aruteludes ja ta peab oskama end tavainimesele arusaadavalt väljendada. Praegused doktorandid on need arvamusliidrid, kes hakkavad tulevikus telekaamerate valguses teaduskommentaare jagama, seega on praegu veel viimane võimalus konstruktiivses ja arendavas keskkonnas end proovile panna, kogemust ja tagasisidet saada.“

Kolm parimat Tartu ülikooli doktoranti saavad koos konkursi ülejäänud finalistidega võimaluse ülikooli ja oma teadusvaldkonda esindada 27. oktoobril toimuval galaõhtul Eesti teaduste akadeemia saalis. Õhtust teeb otseülekande ERR Novaator ning finaali kaheksa parema esinemised jõuavad huvilisteni ka telepildis, ERR-i ja Postimehe teadusportaalides ning trükitud kogumiku vormis.

Kõigilt kandidaatidelt oodatakse 3-minutilist monteerimata videolõiku hiljemalt 1. oktoobriks meiliaadressile novaator@ut.ee.

2016. aastal Tartu ülikooli esindanud finalistid:

Kristi Krebs, „Miks mõni ravim suudab ühe terveks ravida, aga teist mitte?“
Ragnar Saage, “Värviline rauaaegne valu”
Maido Merisalu, “Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?”

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile

Lisaks konverentsile toimub eriala juubeli puhul vilistlasüritus ja antakse välja ajakirja „Teater. Muusika. Kino” teatriteaduse erinumber, milles kirjutavad eriala õppejõud ning avaldatakse vestlusring teatriteaduse õppimise kogemustest eri riikides. 

Teatriteaduse eriharu avamisest Tartu Ülikoolis täitub tänavu 25 aastat. Eriharu avati toonases eesti filoloogia osakonnas 1992. aastal, kus teatri ja draamaga seotud aineid olid juba õpetanud vanema põlve õppejõud Ants Järv ja Ülo Tonts. Vastloodud eriala juhiks sai draama ja teatri uurimisele pühendunud Luule Epner. Peamine argument selle eriala avamiseks just Tartus oli ülikooli intellektuaalne keskkond ja erinevate erialade suhtlemisest tekkiv vaimne sünergia.

Alates 2010. aastast on eriala juht professor Anneli Saro, praegune Tartu Ülikooli õppeprorektor. Teatriteaduse eriala õppejõud on aktiivsed liikmed nii Eesti kui rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides (Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus, International Federation for Theatre Research, Association of Nordic Theatre Scholars). Koostöös ETUKÜga on avaldatud mitmeid teoreetilisi ja kaasaegset eesti teatrit käsitlevaid artiklikogumikke. 

Teatriteaduse tudengeid ühendab 1993. aastal asutatud teatriteaduse üliõpilaste loož (TÜL), mis aitab tudengite teoreetilisi teadmisi praktikasse viia. TÜL korraldab aruteluõhtuid, loenguid, seminare ja iga-aastast kevadkooli.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut ning Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus koostöös Draama festivaliga. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline digiteemaline konverents uurib IT ja teatri alade ühendamise võimalusi

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal tunnustab ülikooli teadlaste tööd ning kinnitab, et tehnikaülikooli eesmärk on muuta teadustöö veel tulemuslikumaks ning töökeskkond inspireerivamaks. „Ülikool on praegu reformimas teadlaste karjäärisüsteemi ehk tenuuri, samuti oleme alustanud ülikooli digitaliseerimist. Mõlema, nii tenuurisüsteemi uuendamine kui ka TalTechDigitali eesmärk on kasvatada, tuua ja hoida tippteadlasi ülikoolis ning teha teadustöö tulemuslikumaks. Üheks uueks suunaks on tehnikaülikooli tööstusdoktrantuur ning tööstusdoktorandid, kelle koostöö ettevõtetega annab uudseid lahendusi ning arendab Eesti majanduslikku võimekust.“

Tallinna Tehnikaülikool vastutab tehnika- ja tehnoloogiateaduse järelkasvu tagamise eest Eestis, hindamisnõukogu raporti kohaselt on need valdkonnad kõrge teadusliku mõjukusega, jätkusuutlikud, ühiskondlikult mõjukad ning eriti oluline on ülikooli teadlaste koostöö tööstussektoriga. Sotsiaalteadustes tunnustab nõukogu ülikooli teadlaste fookust digitaalsele Eestile. Loodusteadustes on tähelepanuväärseks suurepärane teadustöö keskkond ning uurimistöö lai spekter. Arsti ja terviseteadustes hinnatakse teadlaste uurimistööd e-tervises, samuti koostööd haiglatega, seda eriti kardioloogia ja neeruhaiguste alal.

Evalveerimise tulemused

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ logistika suvekool ühistranspordi rollist ja tulevikust
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies