Loo autor on Antsla Gümnaasiumi klassiõpetaja Ly Raudsepp. 

Kuna oleme liikuma kutsuv ettevõtlik digikool, otsustati see päev läbi viia matkamängu stiilis, et lõimida erinevad ainetunnid ning õppida väljaspool klassiruumi. Hommikul kõlanud uudis, et reede on ülevabariigiline õues töötamise päev ja paitavad päikesekiired andsid aimdust, et paremat päeva professorite matkamänguks on raske leida. 

Moodustati segameeskonnad, kus olid esindatud kõik kolm klassi. Liikuda tuli turvaliselt liikluseeskirju järgides mööda Antsla linna punktist punkti. Lapsed pidid graafikult välja lugema oma teekonna ning jälgima kella, et õigel ajal õigesse kohta jõuda. Kokku oli punkte 15. Igas punktis tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Lastel läks vaja nii eesti keele, matemaatika kui loodusalaseid teadmisi. Tegutseda pidi oskama ka QR-koodi abil. Samuti tuli lahendada mitmeid loovusülesandeid, kus pidi valmima foto, muusikapala looduslikust materjalist pillidega või õmmelda nii tühisena tunduvat pluusinööpi alates niidi nõela järgi ajamisest. Kõigele lisaks läks lastel vaja osavust ja kiirust. 

Et iga ülesanne saaks just meelepärase lahenduse, tuli osata teha oma meeskonnaga koostööd. Peab tõdema, et meie lapsed on väga nutikad, koostöövalmid, sõbralikud ja sportlikud. Kuigi kõige raskemaks ülesandeks osutus laste arvates just tavaline kõndimine. 

Suur tänu meie abilistele: Virge Niilus, Urmas Kiidron, Jüri Kiidron, Tiina Ploom, Elisabeth Keerov, Talvo Kont, Luule Kuusik, Kaja Simisker, Antsla linna raamatukogu töötajad Claire Piigli ja Mall Hüvenen, Antsla jahtkonna jahimehed Risto Tõniste ja Kaido Juks, Antsla apteeker Külli Varik, kohvik Kindel Koht ja Janika Tõntsel, Antsla Noortekeskus ja Eerika Lääts, Restik OÜ ja Milvi Pärn, Mattic OÜ ja Liia Klaar ja kõik meie enda kooli esimese kooliastme õpetajad. 

Päev oli lastele väsitav, aga täis põnevust, uute tutvuste loomist, enese proovile panekut ning rahulolu. Iga laps sellel päeval tundis end väikese targa professorina ja sai koolis omandatud teadmisi praktiliselt kasutada.

Pildid

Samal teemal:

• Antsla Gümnaasiumi õpilased tutvusid geenitehnoloogiaga rändavas bioklassis

Ülikooli uuenenud õpetajakoolituses käivad teooria ja praktika tihedalt käsikäes, tudengid alustavad praktikatega juba esimesel kursusel. Mentorõpetajad määratakse tudengitele pideva pedagoogilise praktika raames kogu nende õpetajakoolituse õpingute ajaks.

Kokku sooritas sellel õppeaastal pideva pedagoogilise praktika ligi 500 tudengit, neid juhendas ligi 400 mentorõpetajat. Praktikakohtadeks olid eelkõige Tartu koolid, aga praktikal käidi ka mujal Eestis. „Mentorõpetajad on tudengitele väga oluliseks toeks nende õpetajaks kujunemise teekonnal ja seetõttu on õpetajad tänu igati ära teeninud,” märkis Tartu ülikooli õpetajakoolituse praktikate peaspetsialist Maris Pärt.

Mentorõpetajaid kiidavad ka tudengid ise. Tagasisideküsimustikus nimetati arvukalt mentoreid, kelle puhul tõsteti esile nende erialast meisterlikkust, hoolivust ja toetavat positiivsust. „Ennekõike kiidan oma mentorõpetajat professionaalsuse eest. Ta suudab igasuguses olukorras rahulikuks jääda. Ta on alati meeldiv ja viisakas. Praktikanti suhtub kui võrdsesse. Mul on hea meel, et just tema juurde praktikale sain,” kirjutas üks tudeng tagasisides.

Tänuüritus toimub 2. juunil algusega kell 14.00 TÜ haridusteaduste instituudi aulas (Salme 1a). Sündmuse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM)" elluviimise raames.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks
• Avati Tartu Ülikooli Pedagogicumi haridusuuenduskeskus

Autor: Anneli Mõtsmees, Lohkva Lasteaia õppealajuhataja

Seminari eesmärk oli jagada oma kogemusi erinevate vahendite ja rakenduste kasutamisest ning õppida uusi vahendeid ja võimalusi, mida kasutada lasteaia õppetöös ning projektitegevuses.

Seminaril osales kolm Eesti õpetajat. Foto: erakogu

Seminari sissejuhatuseks tegi Taani õpetaja Peter Jensen ettekande, mis keskendus meedia ja tehnoloogia kasutamise oskusele ühiskonnas. Ta märkis, et see oskus muutub järjest olulisemaks ning meie peame olema need, kes õpetavad lapsi meediast aru saama, teadlikult kontrollima meediat ja tehnoloogilisi vahendeid enda ümber, mitte olema kontrollitud meedia poolt.

Seminari üheks läbivaks teemaks oli e-turvalisus. On tavapärane, et lasteaias tehakse palju pilte ja videoid. Sellega seonduvalt on lapse privaatsuse säilimine väga oluline. Me oleme üldjuhul küsinud selleks nõusolekut lastevanematelt, kuid seminaril tõstatati küsimus, kas me oleme ka lastelt selleks nõusolekut küsinud. Sellel teemal on Norras läbi viidud laiaulatuslik uuring, mille tulemusel valmis kaks videot. Esimene neist paneb mõtlema, kui palju ja mida veebis jagada ning teine video räägib laste teadlikkuse tõstmisest pildistamiseks loa küsimisel ja loa andmisel.

Seminari esimesel päeval mängiti läbi mitmeid mänge, mille põhivahendiks oli nutiseadme kaamera. Pildistamine on üldjuhul esimene tegevus, mida õpetajad nutiseadmete või kaameraga lasteaias teevad, kuid pildistamist tuleb õpetada ka lastele. Selle harjutamiseks võib mängida mängu “Püüa mind, kui saad” - kullimäng läbi kaamerasilma, “Lähemalt kaugemale” - arva ära, mida ma pildistasin, “Tähe - ja numbrijaht”, “Otsi üles” - leia pildil olev ese või “Päeva fotograaf”, kus üks laps saab ülesande jäädvustada kogu päeva tegevused. Kõikide nende mängude juures rõhutati, et peale pildi tegemist on oluline koos pilte vaadata ja nende üle arutleda.

Seminari jooksul oli osalejatel võimalik luua animatsioon iStopmotion rakendusega ning katsetada mitmeid robootilisi vahendeid. Lisaks meile juba tuttavatele Beebotidele, Makey Makey´ile ja Ozobotile nägime uusi põnevaid vahendeid, mis ükskord ka Eestisse müügile võiksid jõuda. Ääretult toredad ja tänuväärsed vahendid olid digitaalsed mikroskoobid, EasiScope ja Proscope, millega saab uurida kõike, mis ette juhtub. Põnev vahed oli Osmo, mis võimaldas õppida inglise keelseid sõnu ja  numbreid, koostada tangrammi ning programmeerida. Tore väikestele lastele sobiv robot oli Röövik.

Taasavastamist pakkusid ka salvestavad pesulõksud, mis on Eestis ka müügil, kuid pole veel lasteaedades laialt levinud. Need lihtsad lõksud annavad suurepärase võimaluse lapsel salvestada oma juttu, näiteks kirjeldades oma kunstitööd ning hiljem koos salvestusega luua interaktiivne kunstinäitus. Teise toreda idee lõksude kasutamiseks pakkusid välja Malta õpetajad. Nemad kasutavad salvestavaid lõkse aardejahi mängimiseks.

Seminari teisel päeval jagas igast riigist üks õpetaja parimaid kogemusi. Meeldejäävad ideed olid Snapchati filtriga loodud mesilase lauluke sõimelastega, käsiprojektori kasutamine, et kuvada videot kas lakke või põrandale, lapse kodu külastamine läbi Google Maps'i.

Seminari viimasel kahel päeval toimus uute eTwinningu projektiideede väljatöötamine, kus üheks tingimuseks oleks IKT-vahendite kasutamine projektitegevuses. Seminari lõpus toimus projektide tutvustus. Neljapäevase tegevuse tulemus oli suurepärane, algatatud sai 13 erinevat projekti.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Oslos toimunud lasteaiaõpetajate seminar andis osalejatele palju uusi tutvuseid, innustust, ideid ja rohkelt motivatsiooni uute projekti alustamiseks. Tore oli tõdeda, et tegelikult on meil erinevates riikides samad rõõmud ja mured, vaid võimalused on veidi erinevad.

Samal teemal:

• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Aktiivõpe eTwinningu kaudu

„Juuksuri õppekava laiendab nende erialade hulka, mis meie valikust sobivad just neidudele. Loomulikult ootame juuksuriks õppima ka noormehi, võrdluseks saavad meil juba täna mitmed neiud edukalt hakkama sõiduautotehniku erialal,“ rääkis ametikooli õppejuht Anneli Kikkas. „Kokku on meil tänavu valikus üheksa põhikoolilõpetanutele mõeldud eriala, mille lõpetajad saavad ameti ja keskhariduse korraga.“

Täiskasvanud saavad sel suvel valida 18 õhtu- ja tsükliõppe eriala vahel. Esmakordselt saab tsükliõppes õppida tarkvaraarendajaks ja CNC-töötlemiskeskuse operaatoriks. Uuteks erialadeks on keraamikaesemete valmistaja, interaktiivse meedia kujundaja ja tekstiilikäsitöölise jätkuõpe.

Lihtsustatud õppes saab sisse astuda abikoka erialale. Õppetöö viiakse läbi väikegrupis. Õppeaeg on üks aasta.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu kuni 11. augustini. Tööpäeviti saab esitada avalduse koolis kohapeal. Kellaajast sõltumata saab e-sisseastumisavalduse esitada kooli veebilehe kaudu.

Vaata siit pilte juuksuriõpilaste sellekevadisest soengu- ja moeshowst „Kaunilt kevadesse“:
http://foto.ametikool.ee/2017/Juuksurite%20show%20kaunilt%20kevadesse2%2030.03.17/

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Ametikool sai rahastuse 55 õpilase välispraktikaks
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma

Iga läbiloetud raamatu kohta tuleb joonistada pilt või täita küsimustik, mille vastu saab usin lugeja raamatukoguhoidjalt kleebise. Lapsed, kes koguvad 1. augustiks passi vähemalt 10 kleebist, on oodatud suvise lugemisprogrammi lõpetamisele.

Lugemisprogrammi kirjanduse valikust leiavad lapsed nii jutu- kui luuleraamatuid. Nende hulgas on näiteks Markus Saksatamme uusim kogumik „Viieküüruline kaamel ja teisi naljajutte", Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla" ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai". Välisautoritest on esindatud näiteks Lara Williamson, Kristina Ohlsson ja David Almond. Venekeelsete raamatute hulgast leiab näiteks Siiri Kolu Rööbeli-lood, Maria Parri „Vahvlist südamed" ja Ilmar Tomuskit, Markus Saksatamme ja Andrus Kivirähki teoseid. Raamatute nimekirjaga saab tutvuda Tallinna Keskraamatukogu lastelehel. Mitmeid lugemisprogrammi raamatuid saab laenata ja lugeda ka e-raamatukogust ELLU.

Programmis osalevad kõik Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakonnad, haruraamatukogud ja raamatukogubuss Katarina Jee. Raamatukogude suvised lahtiolekuajad leiab raamatukogu veebilehelt.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu avas inglis- ja venekeelseid audio- ning e‑raamatuid sisaldava e-raamatukogu
• Rahvusraamatukogu pakub võimalust digiteerida raamat poole hinnaga

Kes või mis on Droon.ee?

Droon.ee on Eesti ettevõte, mis tegeleb ägedate asjadega – loomulikult droonid, kõikvõimalikud puldiga juhitavad autod, lennukid, kopterid ja paadid. Ja mitte ainult – pakume ka suuremaid elektrilisi liikureid nagu rulad või üherattalised. Droon.ee toob maale ja esindab Eestis brände DJI, Yuneec, Horizon Hobby, Kyosho, Walkera jt. Teeme koolitusi, müüme ja remondime. Samuti pakume võimalust kaameradroone rentida nii koos piloodiga kui ilma.

Kuidas leidsite ise tee drooninduse juurde, millest see kõik algas?

Lühidalt öeldes algas kõik puldiga juhitavatest mänguasjadest, nende maaletoomisest ja müügist.

Rääkisime teiega pikalt erinevatest võimalustest, mida koolid võiks ära kasutada, mis on ühe või teise teie poolt soovitatud seadme pluss kooli jaoks?

Walkera Rodeo – tegemist on suhteliselt odava ja kvaliteetse FPV-drooniga. Saadaval erinevad suurused ja komplektsused. Võimalus lennuparameetreid ise seadistada, tarkvara muuta või häälestada jne.

Parrot cargo Travis – väga nutikas mänguasi. Olemuselt väike multikopter, mida saab juhtida nutiseadmega Bluetooth’i kaudu, millel on palju erinevaid sensoreid ning mille juhtimine on ka algajale jõukohane.

Konstruktor-droon – droon, mille saab legoklotsidest ise kokku klõpsida. Ja kui peaks avarii juhtuma, siis saab seda tegevust korrata.

Breeze Flying Camera – suhteliselt väike ja hea hinnaga lendav kaamera. Mõeldud mitte niivõrd lennutamiseks, aga just kiirete õhupiltide-videote tegemiseks. Breeze’i saab juhtida nutiseadmega, eraldi pulti pole vaja.

Phantom 4 Pro – kaameradroon, mis sobib edasijõudnud pildistajale. 1-tollise sensoriga kaamera, muudetav ava-arv vahemikus f/2,8-11, lugematult seadistusvõimalusi, 12 lennurežiimi, takistusi tuvastavad sensorid igal küljel ning all jne jne.

DJI Mavic Pro – parim kombinatsioon drooni mõõtudest ja kaamera kvaliteedist. Käpad saab kokku voltida ja droon on umbes joogipudeli suurune. Ees ja põhja all on takistusi tuvastavad sensorid ja palju (pool)automaatseid lennurežiime.

Mida tuleks droonide ostmisel mõelda ja kindlasti vältida? Kus on ohud?

Kõigepealt tasuks mõelda, et mis täpsemalt huvitab – kas aerofotode ja -videote tegemine, drooni/kopteri piloteerimine või hoopis FPV-droonid. FPV ehk First Person View (n-ö juhivaade) tähendab, et droonikaamera edastab lennu ajal otsepilti videoprillidesse või ekraanile, mille järgi piloot juhib drooni.

Muidugi pole võimatu, et droon pakub huvi juba sellepärast, et tegemist on lihtsalt ägeda vidinaga, kuid ikkagi tasuks vähemalt proovida eelnevalt aru saada, et mis selle vidina puhul ikkagi kõige rohkem huvitab. Näiteks kõik DJI droonid on eelkõige lendavad kaamerad. Automaatika abistab piloteerimisel väga palju ja hea pildi või video tegemiseks peab rohkem teadma fotograafiast kui drooni lennutamisest. Teisalt tasub igal juhul harjutada lennutamist vähemalt nii palju, et oleks oskus ka ilma GPSi või kompassi abita drooni juhtida.

Üldse paha pole mõte osta esimeseks drooniks mõnikümmend eurot maksev mänguasi ja sellega õppida ära piloteerimine. Kui pisikese drooniga, millel pole GPSi ega muid lugematuid “abimehi”, õnnestub “kaheksate” tegemine probleemivabalt, on suurega lendamine hiljem hoopis lihtsam ja endalgi on palju kindlam tunne.

FPV-droonid on täiesti omaette maailm ning sobivad neile, kel huvi ise käed drooniehitusele külge panna, häälestada tarkvara ja muidugi tahtmist-viitsimist palju lennata, harjutada ja parandada. Täna on droon.ee-l pakkuda hea hinnaga FPV-komplekte algajaile, millega saab kasvõi siseruumides alustada.

Igal juhul tasub arvestada sellega, et on olemas täpselt kahte sorti droonipiloote – need, kes pole oma lennuaparaati veel ära lõhkunud ja need, kellel juba “raskem maandumine” selja taga. Ükski droon ei jää taevasse, aga hoolsa planeerimise ja mõistliku suhtumisega annab õnnetuste riske kõvasti minimeerida.

Mida toob tulevik drooninduses? Mida võime oodata lähiaastatel?

Tulevik toob veel targemad droonid. Sellised, mis orienteeruvad ise, “näevad” ise, ei lenda kuskile otsa, oskavad teha ilusaid videokaadreid või siis hoopis transportida esemeid või valvata vms. Praegune trend näitab, et võimalikult väikestesse ja kergetesse korpustesse mahutatakse järjest paremaid kaameraid ja järjest rohkem tarkust.

Mida sooviksite ise avalikkusele jagada, mida teilt ei ole keegi teine taibanud küsida?

Tasub rõhutada, et droon on ikkagi lennuaparaat mitte mänguasi, ja iga lennuaparaat on ohtlik. Kahjuks on hetkel olukord, kus igaüks võib endale (mitme)kilose drooni osta ja sellega kasvõi keset  Tallinna kesklinna lendamist hakata harjutama – otseselt see ju keelatud pole. Piisab ühest, kes saab hakkama mõne lollusega ja see lollus tuleb ringiga tagasi kõigi droonilennutajate pihta ja võib halvemal juhul tähendada hoopis keelavamaid seaduseid – nagu mitmete riikide puhul juba näha.

Tasub ka meenutada, et enne drooniostu tuleks ennast kurssi viia lennundusreeglitega, mis reguleerivad mehitamata õhusõidukite lennutamist. Eestis on mitmeid piirangualasid, kus lendamine on keelatud või tuleb see eelnevalt kooskõlastada Lennuametiga. Õnneks on aga meil palju rohkem lubatud kui keelatud, ja kõik praegused ja tulevased droonilennutajad peaksid tegema kõik selleks, et see nii ka jääks.

Tehnika TV tutvustab erinevate droonide kasutusvõimalus, näiteks saab tutvuda DJI Phantom 4 Pro-ga:

Vaata ka teiste droonide kohta tehtud videosid:

• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24428-Tehnika+TV+-+DJI+Phantom+4+PRO+lennusaade.aspx
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24406-Tehnika+TV+-+GoPro+Karma.aspx (GoPro Karma)
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24338-Tehnika+TV+-+DJI+Mavic.aspx (DJI Mavic)
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24334-Tehnika+TV+-+Parrot+Disco.aspx (Parrot Disco)
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24320-Tehnika+TV+-+Yuneec+Breeze.aspx (Yuneec Breeze)
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24297-Tehnika+TV+-+Longing+LY-250.aspx (FPV-droon Longing LY-250)
• http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehnika+TV/24239-Tehnika+TV+-+Yuneec+Typhoon+H.aspx (Yuneec Typhoon H)

• https://www.youtube.com/watch?v=G5xzTJ80IAc

Intervjueeris Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht Birgy Lorenz.

Samal teemal:

• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid
• Drooniajastu algus Sisekaitseakadeemias

Veebiplatvormi arendamiseks kuulutati mai lõpus välja hange, sellele eelnes põhjalik analüüs, kust ilmnes, et meie haridusasutuste veebilehed on ebaühtlased, erineva kvaliteedi ja ülesehitusega. Analüüsi tulemusena valmis haridusasutuste kodulehtede prototüüp, nõuded kavandatavale platvormile ning stiiliraamat, mis koondab juhiseid kodulehele sisu loomiseks. Analüüsitulemustega saab tutvuda projekti lehel.

Uue platvormi kasutamine lihtsustab kasutajate jaoks koolide kodulehtedelt info leidmist, kuna uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni. Seega aitab ühtne platvormiteenus kaasa selgemate ning informatiivsemate kodulehtede loomisele, samuti hõlbustab see haridusasutuste tööd.

Kodulehe uut platvormi saavad haridusasutused esialgsete plaanide kohaselt kasutama hakata alates 1. jaanuarist 2018.

Loodava platvormiteenuse kasutamisega kaasnevat majutus- ja hooldusteenust hakkab haridusasutustele pakkuma HITSA. Kõikide lisaküsimustega palume pöörduda HITSA IT-projektijuhi Kristi Kadaja-Kollomi poole: kristi.kadaja-kollom@hitsa.ee

Samal teemal:

• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID

Spordihoone juurde ehitatakse uusi õppe- ja laboriruume ning rajatakse mitmefunktsiooniline saal suurte spordisündmuste ja avalike ürituste korraldamiseks. Ehitustööd võiksid kava kohaselt valmida 2018. aasta lõpuks.

Ehitustööd on kavandatud kahes etapis, et võimaldada spordihoone osalist kasutamist ka ehitustööde ajal. Esimeses etapis ehitatakse Liiva tänava poole majandushoovi asemele uus multifunktsionaalne saal. See on mõeldud suuremate õppe-, teadus-, spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Igapäevaselt on see saal kasutuses pallimängude väljakutena, kuid võimaldab korraldada ka kuni 2000 külastajaga teaduskonverentse, kuni 3000 külastajaga kontserte jm suuremaid üritusi. Saali valmimine on planeeritud 2018. a märtsi lõpuks.

Suurema ja laiemate kasutusvõimalustega saali rajamise vastu on huvi ja toetust väljendanud ka Tartu linnavalitsus. Tartu linnapea Urmas Klaas tõdeb, et täna puudub Tartul võimekus võõrustada suuri, enam kui 1000-liikmelise osalejaskonnaga konverentse. „Uus multifunktsionaalne saal annab Tartu konverentsimaastikule täiesti uue mõõtme. Koos 2018. aastast rakenduva konverentsimeetmega peaks siinsete konverentsikorraldajate võimalused oluliselt laienema ja kindlasti õnnestub tänu sellele tuua Tartusse mitmeid maailmatasemel konverentse."

Tartu ülikool loodab, et spordihoone laiendamisel jätkub vastastikune kasulik koostöö sarnaselt sellele, nagu see toimus praegust spordihoonet rajades. „Oleme avatud koostööks teiste organisatsioonidega, kes soovivad korraldada Tartus suuri spordi- ja kultuuriüritusi, messe ja konverentse,“ rääkis rektor Volli Kalm.
Teises etapis rekonstrueeritakse olemasolev pallisaal ja olmeplokk ning ehitatakse Emajõe poolsele küljele uus 3-korruseline sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi korpus, et koondada kogu sellealane õppe- ja teadustöö linna eri paigust Ujula tänavale.

Otstarbekama ruumiskeemi tagamiseks lammutatakse osaliselt olemasolev 2-korruseline administratiiv- ja õppekorpus. Moodustub uus sissepääs ja vestibüül esindusliku trepi ning invanõuetele vastava liftiga.
Olemasolev universaalsaal rekonstrueeritakse osaliselt (läbi saali ehitatakse ühenduskoridor), lisaks ehitatakse uus statsionaarsete tribüünidega saalikompleks. Uuenevad ka nii universaalsaali kui olmeploki tehnosüsteemid ja osaliselt muutuvad olemasolevate ruumide kasutusfunktsioonid. Kergejõustikusaali ja pallimängude saali tribüünid ühendatakse ühiskasutuse eesmärgil. Teise etapi ehitustööd valmivad 2018. a lõpuks.

Tartu ülikool valmistab praegu ette ehitushanget ning teeb viimaseid täpsustusi projektidokumentides. Riigihanked ehitustööde teostamiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks on plaanis välja kuulutada juuni lõpuks.

Allikas: Tartu Ülikool

"Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul. Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse jäädes laste rõõmupäevaks, mil kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi," arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots.
 
Lastekaitse Liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu märgib eksamiperioodi kohta, et eksaminandid on tulemuste ootuses mitmeid nädalaid tugeva surve all ja viimase lõpueksami hinded võivad saabuda alles lõpuaktuse päeval. "Kui välishindamisse kaasata näiteks poole rohkem töid lugevaid õpetajaid, kuluks ka aega poole vähem. Haritud inimene on ühiskonnale tugev väärtus, kuid haritud ja terviseprobleemiga noor on korraga nii väärtus kui ka mure", nendib Poopuu.
 
Lapse, kelleks on hoolimata tema enesemääratlusest iga alla 18-aastane, parim kaitse on tema probleemide ennetamine ja tugevuste tunnustamine, mis tagab tema heaolu kõige suuremal võimalikul määral.
 
Lastekaitse Liit kutsub üles märkama ja tähistama lastekaitsepäeva võrdselt täiskasvanute pidupäevadega, pakkudes lapsele selleks päevaks puhkust raskest eksamisessioonist.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu üldkogu: riik ei tohi olla projektorganisatsioon!
• MTÜ Lastekaitse Liit: Lapsel on õigus olla ära kuulatud!

Üheks tänapäeval üldisemalt tunnustamist leidnud hea õpetamise põhimõtteks on õpitava seostamine reaalse eluga.

Marju Lauristin on rõhutanud, et haritlane võtab vastutuse ühiskonna põhiväärtuste püsimajäämise eest. Mõistes maailma asju paremini ja ühiskonna probleeme sügavamalt, kui üldiselt tunnetatakse, jagab hea õppejõud teadmisi, mille rakendamiseks on ühiskonnas vajadused ja võimalused. Ainealastele teadmistele lisaks pakub ta tuge kriitilise mõtlemisvõime ja mugavaid mudeleid eirava mõtlemise omandamisel ning kindlasti ka teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamisel.

Vaata videot ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis
• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias