Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
 1) keeleteo nimetus,
 2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed, töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
 3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
 4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse välja avaliku hääletusega veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Loo ja fotode autor on pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Eesti Tööõpetajate Selts kuulutasid septembris välja 3D- omaloomingukonkursi kõigile Eesti koolidele, milles kutsuti üles õpilasi valmistama jõuluehteid CNC freespingi, 3D-printeri, 3D-pliiatsi või tikkimismasina abil. Konkursil osales 19 kooli ja kokku esitati peaaegu 100 tööd. Kõige enam võistlustöid laekus Voore Põhikoolist - pea iga kolmas võistlustöö oli nende kooli 10-15aastaste õpilaste meisterdatud. Kõige omanäolisemad ehted olid aga tehtud tikkimismasinaga. Ka žürii sai suureks üllatuseks teada, et läänlased riputatavad kuuse otsa kalu, mitte lumehelbeid.

Mektorysse hakkasid ehted laekuma detsembri alguses. Karin Käär, TTÜ Mektory tehnoloogiakooli eestvedaja sõnul on need tema elu parimad jõulud, sest iga päev tuuakse kingitusi ning igas karbis ja pakis on üha uhkemad ning põnevamad teosed. Kiiremad pakid Eesti teisest otsast jõudsid kohale päevaga ja teised tulid ikka väga pika ringiga. 

Siit ka järgmisteks konkurssideks soovitus: ära jäta asjade saatmist viimasele minutile, sest kunagi ei tea, millises postkontoris lõpuks pakk oma järge ootab. 3D-konkursile kohaselt oli õppetunniks ka see, et printimist ei saa jätta viimasele hetkele, sest siis võib veeta öötunde või kogu nädalavahetuse hoopis koolis asjadele viimast lihvi andes. 

Konkursi toetajad valisid välja oma lemmikud ja siin need on:

Eesti 2.0 valis oma lemmikuks Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilaste tööd ja auhinnaks on kutse osaleda Eesti 2.0 suvelaagris. Samuti saavad osalejad T-särgid. 

TTÜ ja TTÜ Mektory Tehnoloogiakool valis välja Põltsamaa Ühisgümnaasumi, kes on oodatud Mektorysse kuni 18 õpilasega töötubades osalema.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus valis välja Voore Põhikooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi ja Aravete Keskkooli, kes saavad valida ProgeTiigri programmist endale sobiva töötoa, mida tullakse teie kooli läbi viima. Koolitusse kaasatakse nii õpilasi kui õpetajaid. 

3DC.io valis välja kolm kooli, kellele tullakse samamoodi 3D-teemalist töötuba läbi viima ja StartUp mõtteviisist õpilastele pajatama. Auhinnad saavad Tallinna Ühisgümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Haljala Gümnaasium.

Tartu Kunstikool valis välja Pärnu Vanalinna Põhikooli, keda üllatatakse Tartu Kunstikooli õpilaste poolt loodud rahvamustritega kaunistatud puhvidega ehk torusallidega.

Eesti Tööõpetajate Selts tunnustab julge pealehakkamise eest: CNC kategoorias Ristiku Põhikooli (auhinnaks akutrell), tikkimise kategoorias Lauka Põhikool (triikraud) ja Salme Põhikool (tikkimismasina tarvikud) ja 3D- printimise kategoorias Tallinna Pae Gümnaasiumi (3D-printeri tooraine). 

Tallinna Haridusameti piirkonnaauhinnad jagunesid aga järgmiselt: individuaalsed auhinnad 3D-pliiatsi näol saavad Richard Lebrecht Gustav Adolfi Gümnaasiumist, meeskond Oliver Järg, Kenneth Rohtlaan, Richard Vachtel Pelgulinna Gümnaasiumist, Vera Tolmatšova Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Kooliauhinnad saavad Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, auhinnaks 3D-printeri tooraine.

Võitjate esindajatega (õpetajad) võetakse ühendust. Soovime palju õnne! 

Mektory jõulupuul olevate ehete hulgast saavad oma lemmiku valida kõik maja külastajad. Jõulude ajal üllatatakse publiku lemmikut lisa-üllatusauhinnaga TTÜ Mektory tehnoloogiakooli poolt. Jääme ootama!

Lõpetuseks täname kõiki osalejaid! Teie ehted säravad ning rõõmustavad külalisi Mektory saalis jõulupuul kuni 7. jaanuarini ja õpetaja käest saate ka osalustunnistuse.

Info ja pildid leiad: https://www.facebook.com/groups/3dprinterid/

3D-jõuluehted ruulivad!

Samal teemal:

• Nutivahendi kasutamise reeglid tagavad hea tunni
• Kuld, hõbe ja pronks
• Algas 3D-jõuluehete konkurss õpilastele

Tartu Ülikooli talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi. Õppida saab enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest, reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU
5.01 Lapse usuline areng. Olga Schihalejev
31.01 Suhtlus eri religioonide esindajatega. Roland Karo
31.01 Argikultuur muutuvas maailmas. Tiiu Jaago
2.02 Taandumistarkus. Tõnu Lehtsaar
8.02 Raamis või väljas - loovad lahendused probleemidele. Signe Reppo

TALLINN
7.–8.02 Lapse viha juhtimine: turvaline toimetulek. Angela Jakobson, Jürgen Rakaselg
9.02 Millised on sõnumid ning kuidas neid mõista ja luua? Tiiu Taur

PÄRNU
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös. Liina Puusepp

VILJANDI
28.–29.01 Eneseväljenduse alused. Tiina Mälberg
18.–19.02 Häälemängud. Aita Vaher

Koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu Ülikooli muuseumit, Tartu Ülikooli kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info www.ut.ee/talveulikool

2016. aasta sügisel korraldasid magistriõppe üliõpilased küsitluse, millest selgus, et vanemaealised inimesed tunnevad küll suurt huvi Euroopa Liidu ja sellega seonduva vastu, kuid meedia käsitlustest teema avamisel alati ei piisa. Nii tekkis tudengitel idee filmida õppevideod, mis aitaksid Euroopa Liitu ja selles süsteemis toimuvaid protsesse paremini mõista.  

Loengute eesmärgiks on tutvustada Euroopa Liidu institutsioone ning suurendada teadlikkust EL-i poliitikatest ja nende mõjust Eestile. Loengud nagu „Mis juhtuks, kui Eesti lahkuks Euroopa Liidust?“ või „Mis asja Ansip ja teised eestlased Brüsselis ajavad?“ on üles ehitatud nii, et teemad säilitavad oma olulisuse ka pikema aja vältel. Videod on suunatud eelkõige Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis osalevatele inimestele eesmärgiga edendada elukestvat õpet, kuid jäävad internetis saadavaks ka kõigile teistele huvilistele. 

Projektimeeskonna liige magistrant Otti Eylandt toonitas, et tegu pole niivõrd klassikaliste loengutega, vaid pigem lühikeste kuni 25-minutiliste vestlussaadetega, kus oma ala eksperdid vastasid just neile küsimustele, mida küsitluses osalenud teada olid tahtnud. „Teadlikkuse tõstmine aitab vanemaealisi paremini mõista Euroopa Liitu puudutavaid päevakajalisi arutelusid ja suurendab nende kaasarääkimise võimet erinevatel teemadel. Projekti tehnilise lahenduse ja metoodika väljatöötamisel püüdsime arvestada ka sellega, et e-lahenduste kasutamine õppes võib olla antud sihtgrupile tundmatu või võõristust tekitav,“ sõnas Eylandt. 

Projekt valmis Euroopa õpingute magistriõppekava aine „Arenguseminar“ raames ja videotes astuvad ekspertidena ülesse mitmed tuntud Eesti poliitikuid nagu Siim Kallas, Siiri Oviir ja Andres Tarand ning paljud teised oma valdkonna tipptegijad. Kursusetöö tulemusi esitletakse huvilistele kevadsemestril TÜ väärikate ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis.

Videod on leitavad nii lingilt https://euroopaliiduvideoloengud.wordpress.com/ kui Youtube’ist.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• E-õppe päeval jagatakse retsepte videoloengute loomiseks
• Videoloengute ja õppevideote loomisest ja kasutamisest

Doktoritöö jõudis järeldusele, et mängustamise abil on võimalik suurendada kõrgkooliõpilastes soovi õppetöös aktiivselt osaleda.

„Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et tänased õpilased on harjunud elama keskkonnas, mis on inforohke ning vaheldusrikas. Traditsioonilisi õpetamismeetodeid kasutades on üha raskem köita õpilaste tähelepanu,“ osutab Sillaots õppetöö mitmekesistamise vajadusele. „Mängustamine või mängulaadse kogemuse loomine on üks aktiivõppe meetodeid, mille eesmärk on tekitada aktiivset osalemist ja tõsta õpimotivatsiooni. Ideaalis võiks kaasamine küündida tasemeni, mida nimetatakse kulgemiseks (flow) ehk olukorraks, kus õpilased keskenduvad tegevusele niivõrd, et kaotavad ajataju ja lõpetavad kõrvaliste asjade pärast muretsemise,“ lisas töö autor.

Uurimistöö käigus selgus, et rakendades erinevaid mänguelemente (nt tegelased, juhus, tagasiside, koostöö ja võistlus), on võimalik  tekitada kõrgkooliõpilastes aktiivne osalemissoov. „Mängustatud kursustel osalejate arvates olid õpitegevused kaasahaaravad, kuigi mitte nii intensiivsel tasemel, et nad oleksid kaotanud mina- või ajataju. Tulemuseks oli kulgemine piisavalt kõrgel tasemel,“ sõnas autor ja lisas, et kui mängustamine on tavapärane õpimeetod lasteaedades ja algkoolides, siis uurimistöö eesmärk on mõõta mängustamise kogemust ülikooli tasemel ning teha seda kulgemise mõõtmiseks mõeldud vahendite abil.

Autori sõnul on uurimistöö tulemused rakendatavad nii pedagoogilises kui ka mängudisainis. „Nii kursuste kui ka mängude kavandajate eesmärk on saavutada võimalikult kaasahaarav tulemus. Käesolev töö pakub ideid, mida võiks disainis arvestada ja milliseid elemente lisada, et tulemus oleks kulgemine,“ lisas Sillaots. Samuti on võimalus leida doktoritööst ideid, kuidas mõõta osalejate aktiivsust ja kaasatust.

Doktoritöö pealkiri on “Creating the Flow: the Gamification of Higher Education Courses” ("Kulgemise kogemuse tekitamine mängustades kõrgkooli kursusi") ja selle avalik kaitsmine toimub 15. detsembril kell 12 Tallinna Ülikoolis. Töö juhendajad on Södertörni Ülikooli professor Mauri Kaipainen ja TLÜ vanemteadur Kai Pata. Oponendid on Ljubljana Ülikooli professor Jože Rugelj ja Uppsala Ülikooli vanemlektor Ernest Adams. Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Allikas ja foto: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Doktoritöö: matemaatikateadmistel on oluline mõju algklassiõpilaste motivatsioonile
• Doktoritöö uuris eesti hoidjakeelt ja selle dünaamikat
• Doktoritöö: ajalooõpetus on aja jooksul oluliselt muutunud

Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid, kokku on 2017. aastal kavas arendusprojekte toetada poole miljoni euroga. Eesmärk on anda rahatuge ideedele, mis aitavad uuendada IKT-kõrgharidust või tugevdavad teistes valdkondades erialaspetsiifilist IKT-õpet.

BFM uuendas videotehnikat ja tarkvara

Hea näide on tuua 2015/2016. aasta taotlusvoorust. Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) viib ellu projekti loominguliste õppekavade arendamiseks IKT-investeeringute abil. See võimaldab koolil oluliselt nüüdisajastada õppetööks vajalikku tehnikat ja tarkvara. „Sisustame BFM-is kolm videomontaaži töökohta uute arvutite ja professionaalsete videomonitoridega ning oleme juba uuendanud õppetöös kasutusel olevat audiovisuaalset tarkvara,” loetles BFM-i tehnika- ja tootmiskeskuse tehnikadirektor Tarmo Rajaleid. „Ühele tööjaamale sai juurde hangitud ka Wacom Cintiqi digitaalne joonistuslaud, mida üliõpilased on juba kasutanud näiteks filmide kadreeringute joonistamiseks. Lisaks meil senini kasutusel olnud Apple Final Cut Pro ja Avid Media Composeri montaažitarkvarale saavad üliõpilased nüüd kasutada Adobe Premiere Prod, After Effectsi, Photoshopi ja teisi Adobe Creative Cloudi programme. Uuendatud Avid Media Composerit, Avid ProToolsi ja Adobe Creative Cloudi tarkvara kasutavad meie instituudi üliõpilased oma tööde tegemiseks iga päev.”

Kuna BFM-is on riist- ja tarkvara arendatud järjest mitmel aastal, siis on uue tehnikaga harjutud üsna valutult. „Hea, kui üliõpilased saavad oma töödes katsetada mitmesuguseid lahendusi. Samuti avardab see õppejõudude võimalusi eri töövõtteid ja tehnikaid tunnis demonstreerida. Nüüd on oluline saavutatud tehnilist taset hoida ning pidevalt uuendada,” ütles Rajaleid.

Kust tuleb raha?

Kel vähegi aimu filmi- ja reklaamitegemisest, see teab, kui kallis on tehnika ja kui kiiresti see vananeb. Kui teadustegevuseks on kõrgkoolidel rohkem võimalusi projekte kirjutada ja raha taotleda, siis filmitegemine teadustöö hulka ei liigitu. Ehk siis: kust tuleb raha?

„Jah, filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni erialade õpetamiseks vajaliku riist- ja tarkvara süsteemset uuendamist peale HITSA Eestis keegi teine ei toeta. Vajalik lisaraha tuleb leida õppetöö eelarvest,” ütles Tarmo Rajaleid. „BFM-i jaoks oli tegemist strateegiliselt olulise arendusprojektiga, mis võtab arvesse möödunud aasta septembris Tallinna ülikoolis toimunud struktuurireformi. Selle tagajärjel suurenes instituudis üliõpilaste arv, samuti tekkisid lisanõudmised kooli IT-võimalustele. Tööturu vajadustest lähtuvalt on oluline, et instituudis toimuks õppetöö pidevalt uuendatud riist- ja tarkvara kasutades. See tagab, et koolis omandatud oskused on sünkroonis tööturul kasutatava tehnika ja lahendustega. Kui teha koolis järeleandmisi näiteks tarkvara uuendamises ja kasutada viis aastat vana tarkvara, on kooli lõpetajatel reaalse eluga tööturul raske kohaneda."

Toetust said 33 projekti

„Kõik projektid on eesmärgiga moel või teisel nüüdisajastada Eesti kõrgkoolides õpetatavaid õppekavasid ning tõsta nende kvaliteeti,” ütles HITSA IT-hariduse arenduskeskuse projektijuht Kristi Ainen.

Kõrgemate IKT-oskuste arendamiseks kõrghariduses said 2015/16. aasta taotlusvoorus toetust 14 projekti (kokku 377 360 eurot), kvaliteedi tõstmiseks IKT-kõrghariduse erialade õppekavadel 12 projekti (kokku 375 000 eurot), IKT-kõrghariduse tugevdamiseks rahvusvaheliste suve- ja talvekoolide kaudu seitse projekti (kokku 80 000 eurot).

IT-akadeemia programmis toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte. Seega enamikul eelmise taotlusvooru projektidel käivad tegevused alles täie hooga ning kestavad kuni 2017. aasta keskpaigani.

Uuest, käimasolevast taotlusvoorust

2017. aasta voorus saab arendusprojektidele toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT-kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT-kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT-oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

„Eelkõige peab projekti tulemus olema jätkusuutlik ning seotud mõne õppekava arendamisega, seega peaksid kasusaajad lõppkokkuvõttes olema tudengid,” rõhutas Kristi Ainen. „Mida selgem, konkreetsem ja läbimõeldum on projekt ning selle tegevused, seda suurem on võimalus toetust saada. Soositud on aktiivsete koostöökohtade loomine ettevõtetega, samuti teiste kõrgkoolidega. Väldime dubleerimist: kui on teada, et mõnes kõrgkoolis taotlusele sarnane lahendus juba toimib, siis eelistab ekspertkogu teisi projekte ning soovitab teha koostööd nendega, kellel juba võimalused ja teadmus olemas.”

2017. aasta taotlusvooru kohta saab lähemalt lugeda HITSA kodulehelt.

Artikkel ilmus  Õpetajate Lehe veebis 14. detsembril. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

Kella 10 algaval laadapäeval tervitavad külalisi Jõuluvana ja Lumehelbeke. Oma tooteid müüvad kaupmehed ja käsitöölised Eestist ning Lätist, pakkudes kaupa alates maiustustest, lõpetades lihakraami ja suveniiridega.

Lisaks on mitmekülgse valikuga kohal kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekoha erinevate erialade õpilased, kes koos juhendajatega sisustavad ka põnevaid töötubasid ja meistriklasse.

Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Talvemuinasjutt” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega, IT-entusiaste tervitavad robot ja fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ning teha jõulumeiki. Erilises “Imede laboris” valmistatakse mänguasju ja roopilli ning mõndagi on veel üllatusena varuks.

Viru jõululaat on suurepärane võimalus soetada jõulukingitusi ning koos perega lõbusalt aega veeta.

Laat toimub Jõhvi õppekoha F-korpuse 1. ja 2. korrusel aadressil Kutse 13. Sisse pääseb Tammsaare tänava poolt, õige koha aitavad üles leida päkapikud.

Laata korraldavad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha veokorralduse eriala õpetajad ja õpilased.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 17 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas: IVKHK pressiteade. 

Samal teemal:

• Särevi Teatrituba ootab lapsi jõuluetendusi vaatama
• Eriline jõuluetendus erilistele lastele

2017. aasta jaanuaris monteeritakse esimene tellimusena tehtud kosmosekaamera Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidile.

Tartu Ülikooli õppeprorektor ja ESTCube projekti algataja Mart Noorma näeb siin kauaoodatud akent kosmosetehnoloogia arenguks: „Me näeme siin võimalust ettevõtluseks. Euroopa Kosmoseagentuuril oli vaja uuele satelliidile kvaliteetset fotokaamera süsteemi ning valikusse jäi terve Euroopa peale vaid kaks töörühma, nende seas ka meie.”

Andris Slavinskis, Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja, lisab, et järgmine samm ongi ettevõtte loomine ning esimesteks arengusteks on ESTCube’i sarnastele kuupsatelliitidele sobilikud kaamerad.

Reedel, 9. detsembris Tartus toimunud sTARTUp Day konverentsil kuulutas Euroopa Kosmoseagentuur välja järgmise ettevõtluse arenduskeskuse (Business Incubation Centre – BIC) loomise justnimelt Tartusse. See annab võimaluse kosmosekaamerate ja teiste sarnaste tehnoloogiate väljatöötamisel saada tuge ja kontakte siinsamas Eestis.

„Iga kuupsatelliit soovib enda pardale kaamerat, sest see on tõenduseks kosmoses käimise kohta. Me oleme hetkel sõlmimas esimest lepingut kaamera ehitamiseks, kuigi pole sellele veel reklaamigi teinud,” on Slavinskis enesekindel.

Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidi orbiidile viimise aega pole praeguseks hetkeks veel kinnitatud. Ühe satelliidile sobiliku väikekaamera maksumus jääb suurusjärku 10 000 eurot. Hetkel käib töö ka uuendatud ESTCube-2 orbiidile lennutamiseks aastal 2018 ning ESTCube-3 saatmiseks Kuu orbiidile tulevikus.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Stipendium, mis aitas kosmost avastada
• Teadusmaleva noored panustavad ESTCube-2 ehitusse

Tamme Gümnaasium, mis on olnud aastaid tuntud loodus- ja reaalsuuna poolest, lisas oma loodus-, meditsiini-, tehnoloogia- ja infotehnoloogiasuunale 2016. aasta sügisel ka kultuurisuuna. Uue suuna väljaarendamisel abi saamiseks ja kultuurisuuna tutvustuskursuse loomiseks pöördus kool Tartu Ülikooli poole.

TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koordinaatori Lea Kivi sõnul on koostöö gümnaasiumiga heaks võimaluseks näidata, milliseid õppimisvõimalusi Tartu Ülikool pakub. „Kõige olulisem on näidata õpilastele, millise põneva sisuga kõik meie valdkonnaga seotud majad on täidetud ja nii leida meie erialadele uusi tublisid tudengeid,“ sõnas Kivi. 

Kursuse esimene kokkusaamine toimus 29. novembril TÜ humanitaarteaduste ja kunstide instituudis, kus õpilasi tervitas õppeprodekaan professor Anneli Saro, kes rääkis noortele humanitaarteaduste olulisusest. Kohtumisele järgnes ringkäik instituutides.

Sissejuhatavale kokkusaamisele järgneb igal nädalal üks pärastlõuna, mil TÜ õppejõud tutvustavad kultuurisuuna 10. klassi noortele oma eriala. Enamus tunde toimub Tamme Gümnaasiumis, kuid mõned õppejõud viivad õpilased ka koolimajast välja. Nii tutvuvad noored pärimusliku ajaloo ja suguvõsa uurimisega uues Rahvusarhiivi hoones ning rahvameditsiini ja loitsudega Eesti Kirjandusmuuseumi majas. Tund huvitavast arheoloogiast toimub arheoloogia laboris. Etnoloogiat, antropoloogiat ja kultuuriteadusi tutvustavas tunnis teevad õpilased Tartu kesklinnas vaatlusi ning analüüsivad neid hiljem koos õppejõuga. Kursuse käigus kuulevad noored nii keeletehnoloogilistest rakendustest kui ka kultuurilistest ja usulistest erinevustest, rahvausundi ja argikultuuri seostest ning semiootilise kultuurianalüüsi alustest. Kultuurisuuna tutvustuskursus kestab novembri lõpust märtsi alguseni.  

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Tamme Gümnaasiumi sisevaade. 

Samal teemal:

• Õppimise ruum on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik
• Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised@ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.
Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Emakeelne ülikool tähistab 97. aastapäeva
• TTÜ uue põhikirjaga muutub ülikooli juhtimine läbipaistvamaks ja tõhusamaks