Info saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel. 

Rääma nutiviktoriinist võisid osa võtta kõik huvilised, see tähendab, et nii kooliõpilased kui ka teised asjast huvitatud inimesed. 

Noorema vanuseklassi (1. - 4. klass) võitjad olid järgmised:
Turbojänesed (Kahtla Lasteaed-Põhikool)
Nutitiim (Konguta Kool)

Keskmise vanuseklassi (5. - 9. klass) võitjad olid järgmised:
Mere4 (Meremäe Kool)
Taibud (Kuuste Kool)
Konguta poisid (Konguta Kool)

Vanema vanuseklassi (10. - 12. klass) võitjad olid järgmised:
Germu (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
Rõskemiim (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)

Kel huvi praegugi vastata, siis seda saab teha SIIN.

Täname kõiki osalejaid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Ruby harib progejaid Pärnu Rääma Põhikoolis
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

232 postitusest 24 tegid novembris gümnaasiumid oma digitegevuste kohta. Tublimad osalejad olid Põlva Gümnaasium (16), Tabivere Põhikool (10), Tallinna Kristiine Gümnaasium (10), Palivere Põhikool(9), Antsla Gümnaasium (7), Tallinna Kuristiku Gümnaasium (7), Elva Gümnaasium (6), Sillaotsa Kool. Samuti olid tegijamad ained lõppenud kuul eesti keel, matemaatika, lõimitud tegevused, inglise keel, arvuti-robootika ning loodusõpetus, sest nendest tundidest ja tegevustest saabus kõige enam tõendusmaterjale.

Loosimise tulemused

Telia Eesti poolt välja pandud tahvelarvuti Lenovo Yoga Tab 3 Pro, Ruby raamatu ja šokolaadi saab endale Maarja Kask, kelle postitusest saime aimu, et Põltsamaa Ühisgümnaasium on terve kooliperega mõelnud, milline on üks tuleviku kool. Sellest kõigest saab lugeda siit.

Foxcademy pani välja auhinnaneljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML Arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat. Võitjad on: 
detsember - Põlva Gümnaasium (kontakt: Aimi Jõesalu);
jaanuar - Saku Gümnaasium (kontakt: Anu-Liis Lauk);
jaanuar-veebruar - Tallinna Kristiine Gümnaasium (kontakt: Ilotana Haalen);
veebruar - Narva Soldino Gümnaasium (kontakt: Irina Gomzjakova).

Kes ei tea, millega tegu, siis loeb siit.

Detsembrikuu

Detsembrikuu auhinnaloos toimub juba 23. detsembril ja selle kuu teemaks on “Nutikad helid”. Jõuluajal kõlab kõikjal, ka koolides ja lasteaedades, palju muusikat. Ootame põnevusega ülesvõtteid ja kirjeldusi sellest, kuidas kasutate digipille või -rakendusi musitseerimisel jõuluks valmistumisel või lihtsalt teadmiste/oskuste õppimisel. Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis/lasteaias digipööret ellu viia.   

Jõuludele kohaselt on kingitusi palju.

- Telia Eestilt komplekt (30tk) kõrvaklappe, Ruby raamat ja ka midagi magusat.

- Haridus- ja Teadusministeerium toetab kooli enda valitud digitaalse õppematerjali (nt tarkvara l, digiõpiku või mobiilirakenduse litsents) ostmist 500 euroga. Soovitame koolil oma soov välja mõelda juba varakult, et loosiõnne naeratamisel juba käesoleval aastal see endale saada ja uuel aastal kasutusse võtta.  

- Tebo õpiveeb kingib ühe kooli kõikidele õpetajatele ja õpilastele tasuta Õpiveebi kasutamisõiguse õppeaasta lõpuni.

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kirjeldus tegevuse eesmärgist ja õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama tegijaile kiitust märkides nende postitused “meedlivaks” või neid tunnustavalt kommenteerides.

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Fotod on võetud "Nutitund igasse kooli!" FB-lehelt. 

Samal teemal:

• Algatus "Nutitund igasse kooli!" tutvus Mektory tegemistega
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks

Oma kooli digikogemust tutvustasid Tabivere Põhikooli direktor Piret Siivelt ja Tarvastu Gümnaasiumi õppejuht Anne Põldsaar. 

Tabivere Põhikooli direktor Piret Siivelt sõnas, et nende koolis toimib digiruum hästi tänu väärtuskasvatuse kavale. Tabivere kooli tunnustati 2013. aastal väärtuskasvatuse kooli tiitliga. Kõik digitegevused on samuti seotud väärtuskasvatusega.

Koolis on kogu majas WiFi, arvutiklass 17 arvutiga, 20 iPadi, kahes klassis ja aulas on Apple TV, koolis on 12 Lego Mindstroms EV3 robootikakomplekti. Lisaks õpetajate arvutid ja õpilaste isiklikud nutiseadmed. 

iPadid on kasutusel 1. klassist, eriti matemaatikas. Kui liitmine-lahutamine paberil pika reana ette anda, tundub see lapsele tüütu ja igav. Täpselt sama ülesanne, aga lahendada tuleb iPadis – ütlemata põnev! 

Vanemas kooliastmes on rõhk digiloomel – tehakse fotojutustusi, filme, e-raamatuid. Selliste tööde hindamiseks on koolis välja töötatud hindamismudel. mille alusel hindavad valminud töid ka kaasõpilased. "Õpilased liiguvad koolimajas tundide ajal ringi iPadid käes, sest on vaja kas pildistada, filmida või lugeda teksti oma tööle. Võib juhtuda, et klassiruumis viibib tunni ajal vaid õpetaja," rääkis Piret Siivelt. 

Juba kooli õppekavas on sees õppeainete integreerimine infotehnoloogiaga: 1.-2. klassis näiteks eesti keel, matemaatika ja loodusõpetus, 9. klassis karjääriõpetus. 7. klassis on pärandilugu integreeritud infotehnoloogiaga ning 8. klassi füüsika robootikaga. Tunniplaanis tähendab see, et üks ainetund nädalas peab toimuma arvutiklassis. Arvutiõpetaja kanda jääb tehniline pool, aineõpetaja mõtleb tunniteema ja ülesande. Arvutiklassis juhendavad õpilasi mõlemad koos. Alates 6. klassist töötavad õpilased Google’i keskkonnas, õpivad looma enda digimappi, tegema koostööd kaasõpilaste ja õpetajatega.

„Tunnis tohivad õpilased kasutada nutiseadmeid ainult õppetöö eesmärgil. Vahetunnis on kasutus vaba, aga muusikat jm tuleb kuulata kõrvaklappidega. Reeglid tagavad hea tunni andmise võimaluse,“ kinnitas Piret Siivelt. 

Tarvastu Gümnaasiumis on iPadid kasutusel 2012. aastast, kokku 35 iPadi. Koolis on kaks arvutiklassi, nutilabor ja vajalik esitlustehnika. On 3D-printer ja droon, on Vernieri seadmed ja tikkimismasin, Ozoboti ja Bee-Boti robotid, Lego We Do komplektid ja palju muud. 

Eriti uhked ollakse Tarvastu Gümnassiumi korraldatava animafestivali üle, mis esimest korda toimus 2014. aastal. Festivali osalevad Viljandimaa koolid. Et Mustlast on pärit Eesti esimeste nukufilmide tegiga Heino Pars, on festivalil ka ajaloolis-kultuuriline taust ja festival Heino Parsi nimeline. Festivali korraldamisel on abiks olnud ka Nukufilmi lastestuudio. 

„Lastevanemate soovil on 1. klassist tunniplaanis ka tund arvutil töötamise põhioskuste omandamiseks. Nutiseadmes oskavad lapsed toimetada küll, aga tekstitöötlust, e-kirja vormistamist ja saatmist, dokumentide vormistamist, Exeli-tabelit tuleb neile õpetada,“ selgitas Anne Põldsaar. 

Nutiseadmete kasutamine on integreeritud õppetöösse, aga sellega, et iga laps võtab oma seadme kaasa, päris arvestada ei saa – kõigil ei ole nutitelefone. Populaarsed keskkonnad on LearningApps, Quizlet, Nutisport, Õpiveeb. Ja alati on populaarne Kahoot – vanusest hoolimata. „Sellest lapsed ei tüdine,“ tõdes Anne Põldsaar. 

Autori fotod.

Samal teemal:

• Õppimise ruum on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik
• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides

Kolmapäeval, 7. detsembril kella 16.00-17.00 toimub venekeelne veebiseminar „Learning apps ja teised keskkonnad“, kus EHTE Humanitaargümnaasiumi Haridustehnoloog Dmitri Mištšenko toob esile erinevate ainete näiteid ning räägib ülesannete koostamisest ja klasside kasutamise võimalustest. Salvestus. 

Teisipäeval, 13. detsembril kella 19.00-20 toimub veebiseminar „Koolielu uued töövahendid novembris“, kus HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustab keskkondi, mille juhendid lisati Koolielu portaali novembrikuus. Salvestus. 

Esmaspäeval, 19. detsembril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Joonistamise keskkonnad“. Enne jõule uurime üheskoos erinevaid joonistamist võimaldavaid keskkondi ning valmistame  jõulukaarte. Veebiseminari viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Manifest anti üle Brüsselis toimunud üritusel, kus osalesid ka Euroopa Parlamendi liige Anneli Jäättenmäki, Euroopa Parlamendi asepresident ning Euroopa Parlamendi liikmed Ilhan Kyuchyuk ja Ramona Mănescu. Tudengid tõi kokku Huawei korraldatav rahvusvaheline õppeprogramm Seeds for the Future. Sellesse kõrgtasemel IKT talendiprogrammi valitakse andekaid tudengeid, kes saavad osaleda õppereisil Hiinasse.

Toetudes programmist saadud kogemustele ning olles ise noored inimesed, kes kasvavad üles Euroopas, õpivad tehnoloogiavaldkonna aineid ning kogevad pidevaid tehnoloogilisi arenguid, kirjeldavad nad oma unistusi digiteeritud tulevikust, aga ka hirme, mis nii suurte muudatustega kaasnevad. Manifest kutsub üles Euroopa Liidu juhte täide viima tudengite visiooni tehnoloogiliselt täiustatud ühiskonnast:

•             tõstatades inimeste teadlikkust digitaalsete muutustega kaasnevatest võimalustest;

•             investeerides rohkem digitaalsetesse ja kultuuride vahelistesse oskustesse;

•             aidates kaasa rahvusvahelistele õppeprogrammidele;

•             parandades ligipääsu IKT-le ning digitaalset kaasamist;

•             luues digitaalse taristu, mis tegeleb aina kasvavate ühenduvusvajadustega;

•             luues turvalise netikeskkonna ja parandades andmekaitset.

„Kuna digitehnoloogiad toovad meie käeulatusse tohutult palju uusi võimalusi, tekib meil ka kohustus nooremate põlvkondade ees, tagamaks nende tehnoloogiate parima kasutuse. Täna esitletud manifest sisaldab ülevaadet noorte vajadustest ja ootustest nii, nagu nemad seda näevad,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Ilhan Kyuchyuk.

„Globaalse tehnoloogialiidrina aitame Euroopa noortel areneda, luues neile samas ka rohkem töökohti ja arenguvõimalusi. Eelmisel aastal samal ajal lubasime, et järgmise viie aasta jooksul saadab Huawei 2000 Euroopa tudengit Hiina õppima ning meie peakontoris praktilisi kogemusi omandama. Kinnitan, et jätkame programmiga,“ ütles Huawei asepresident ning juhatuse direktor Chen Lifang, kes saatis tudengeid nende reisil Brüsselis.

„Ma nautisin igat hetke oma reisil Hiinas ning sain sealt unustamatult positiivsed kogemused nii Hiina kultuuri kui IKT osas. Nüüd on mul hea meel olla Brüsselis uue seiklusliku reisi raames,“ ütles IT Kolledži tudeng Mariana Maidla, kes käis tänavu Seeds for the Future programmi raames Hiinas.

„Huawei programm andis mulle tohutult palju unustamatuid kogemusi. Ma ei olnud kunagi mõelnud kodust nii kaugele reisimise peale, aga see kokkupuude Hiina kultuuriga tekitas tahtmise sinna tagasi minna. Huawei tutvustas meile uusi võimalusi ning aitas meil luua uusi suhteid, mida me tulevikus kindlasti edasi arendame,“ ütles University College Dublini tudeng Ellen Le Bas, kes osales samuti Huawei loodud programmis.

Praegu on 2011. aastal käivitunud programmi kaasatud 77 riiki kogu maailmas. Euroopast on kaasatud 27 riiki ning enam kui 700 noort on osalenud programmis selle algusest alates. Programmi eesmärk on 2020. aastaks tutvustada Hiinat vähemalt 2500 Euroopa tudengile. See on Huawei panus Euroopa Noorte Pakti.

Lae manifest alla siit [PDF]

Info ja fotod programmilt Seeds for the Future. 

Samal teemal:

• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas

Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata tugiteenustele ning varajasele sekkumisele.

Minister Mailis Reps rõhutas, et kuigi üldiselt on meie haridus heal tasemel, jätkub kindlasti ka teemasid, millega tuleb tõsisemalt tegeleda. „Murelikuks teeb noorte suur hulk, kes isegi seitse aastat pärast põhikooli lõpetamist pole omandanud kutse- või üldkeskharidust – neid on iga viies. Nende võimalused tööturul on kahjuks kesised.“

Probleemi lahenduseks on erinevaid sekkumismeetmed juba alates alusharidusest. Aasta-analüüs pakub lahendusena näiteks riskiperede laste lasteaeda jõudmise toetamist. Samuti tuleb arendada õpetajate ja tugispetsialistide oskusi ning pakkuda neile töövahendeid erivajadustega lastega töötamiseks. Täismahus tuleb tööle panna loomisel olev madala haridusega mitteõppivate noorte seiresüsteem. Edaspidi tuleb rohkem tegeleda madalamate õpitulemustega koolidega, et neid järele aidata. Kuna sotsiaal-majanduslik olukord mõjutab ka hariduse omandamist, siis soovitab analüüs pakkuda rohkem tuge peredele.

„Jätkuvalt tuleb parandada ka hariduse vastavust tööturu vajadustele. Selleks pöörame rohkem tähelepanu kutsehariduse kvaliteedile ning tõhustame tugisüsteeme, et vähem noori katkestaks oma haridustee,“ sõnas minister Reps. „Probleemi lahendusena tuleb tõhustada tugiteenuste pakkumist ning karjäärinõustamist, et noored teeksid teadlikke valikuid.“

IT-kasutajate riigist tehnoloogiate loojateks

Rõõmustav on olukord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, kus viimasel seitsmel aastal on tõusnud kõrgharidusega lõpetajate arv viiendiku võrra ning on juba lähenemas aastaks 2020 seatud sihile. Minister Mailis Reps: „Loodus- ja täppisteadustega seotud erialasid tasub õppida, sest neil erialadel kõrghariduse omandanute palgad on teistest valdkondadest kõrgemad. Varase huvi tekitamiseks toetame IT tutvustamist lasteaedades ja koolides. Tahame areneda digitehnoloogiate kasutajate riigist üha enam uute tehnoloogiate loojate maaks.“

Seitse süvaanalüüsi

Tänavune aasta-analüüs keskendub lisaks üldisele ülevaatele ka seitsmele haridusvaldkonna kriitilisemale teemale, mille kohta on valminud ulatuslikumad analüüsid.

Detailsemates analüüsides käsitletakse järgmisi teemasid: madala haridustasemega noored; õpetajaameti atraktiivsus; põhikoolijärgsed haridusvalikud; täiskasvanute osalus elukestvas õppes; eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus; soolised lõhed hariduses  võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta- analüüsiga on võimalik tutvuda ministeeriumi veebis. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on analüüs erivajadusega noorte koolist tööle siirdumise kohta
• Koolijuhid toetavad põhikooli lõpueksamite muutmist
• Valminud on rändetaustaga õpilaste hariduspoliitikat võrdlev analüüs

Andres Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud oma kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. „Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on lubanud tal mitte piirduda ja leppida vaieldamatu loomingulise andekusega, vaid tõusta ühtaegu nii ajastu kroonikuks kui ka ajatute portreede loojaks,” kirjeldasid Söödi rahvuskultuurilist rolli tema loomingut imetlevad ühiskonnategelased oma soovituskirjas.

Andres Söödi suhtumise ainesse võtab olemuslikult kokku tema enda lause: „Dokumentaalfilmi võlu läheb minu jaoks kohe kaduma, kui sealt paistab avalikku või poolpeidetud lavastust või selle elemente.” Talle sekundeerib üks meie toekamaid filmiasjatundjaid Jaan Ruus, kes on sõnastanud põhilise: „Sööt oskab distantseeruda maailmast, filmitavast, valitsevast riigikorrast, kuid säilitab sisimas harmoonilise tasakaalu. Kõiki tema filme läbivad kultuuriteadvust kujundavad asjad ja nähtused. Inimesed, asjad, keskkond, arhitektuur aitavad orienteeruda kultuurikeskkonnas, aitavad vältida isiksuse killustumist.”

Rahvusmõtte auhinna komisjon väärtustas Andres Söödi suurejoonelist loomingulist panust hinnates tema pikaajalise loometöö visuaalsust ja järjekindlust. „Sööt demonstreerib kõikide oma filmidega, et rahvusmõte on meie inimliku olemise kese. Autorina on ta seda aadet eri riigikordade ajal vääramatult järginud. Ei ühtegi kõrvalekaldumist, igas ajas ühtaegu kõigutamatult patriootlik ja kunstiliselt kõrgel tasemel,” põhjendasid komisjoni liikmed oma selleaastast valikut.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm täiendas komisjoni öeldut, rõhutades, et Eestis on palju inimesi, kes on oma loominguga rahvusmõtte alustaladeks, ent kannavad seda rolli esiplaanile trügimata. „Rahvusülikooli aastapäeval on meie jaoks suur au selliseid suurkujusid tänada ja tunnustada,” pöördus Volli Kalm Andres Söödi poole aastapäevaaktusel rahvusmõtte auhinda üle andes. 

Andres Sööt on sündinud 4. veebruaril 1934 Paides vannutatud advokaadi Andreas Leppiku pojana. 14. juunil 1941 tema isa arreteeriti. Mahalaskmisotsus asendati hiljem 10-aastase vangilaagriga. Andreas Leppik suri aprillis 1945 Novosibirski lähedal. Koos ema ja vennaga Tomski oblastisse küüditatud Andres lõpetas võõrsil 4-klassilise algkooli. 1947. aasta sügisel avanes tal võimalus pooleldi salaja Eestisse tagasi tulla, kus tollal alaealise nooruki adopteerisid tema vanemate tuttavad. Sööt pääses õppima Tartu Raudteetehnikumi, mille lõpetas 1954. Esimesed filmialased töökogemused omandas Sööt 1954–1957 operaatori assistendina Tallinna Kinostuudios. Lõpetanud 1963 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina, töötas ta lühemat aega Habarovskis Kaug-Ida Kroonikastuudios. Andres Sööt töötas 1963–1972 „Tallinnfilmis”, 1972–1980 „Eesti Telefilmis” ja 1980–1994 taas „Tallinnfilmis” režissöörina ja operaatorina. 1993 rajas ta stuudio „Monofilm”, kuid on teinud koostööd ka teiste filmistuudiotega. 1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.

Andres Sööt nimetati Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks aastal 1987. Tema pikaajalist loomingulist tegevust ja panust Eesti dokumentalistika edendamisel on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992), Riigivapi V klassi teenetemärgi (1997), Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (2004) ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga (2010). Kunstiühing „Pallas” valis Andres Söödi 2014. aastal oma auliikmeks, pidades mh silmas asjaolu, et ulatusliku osa tema loomingust hõlmab eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri kõrgtasemel jäädvustamine. Olgu siin nimetatud filme Konrad Mäest, Voldemar Vagast, Villem Raamist, Arnold Matteusest, Johannes Võerahansust ja Eduard Rügast. Aga kogu tema ampluaa ulatub Arvo Pärdist ja Lennart Merest Johannes Hindi ja Enn Tartoni.

Eelneval üheteistkümnel aastal auhinna saanud inimeste nimed leiate TÜ kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab kandidaate Rahvusmõtte auhinnale
• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia

„European Digital Skills Award 2016“ tiitlile kandideeris 258 projekti üle kogu Euroopa, nendest valiti välja 16 finalisti neljas kategoorias. Tunnustati projekte, mis julgustavad inimesi arendama oma digitaalseid oskuseid nii töö ja hariduse valdkonnas kui ka igapäevaelus üldiselt. Põhilisi kriteeriume oli projekti mõjukus, aga ka korratavus ehk võimalus sarnast projekti teistes riikides kasutusele võtta.

ProgeTiigri programm valiti haridusvaldkonna nelja parema hulka. Lisaks ProgeTiigri programmile pääsesid finalistide hulka ka Ungari projekt “Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele”, Poola projekt “Kodeerimismeistrid” ning Itaalia programm “Tulevikuprogramm”. Võitjaks kuulutati Ungari projekt "Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele".

„Eesti programmi eduks on valdkonna üleriigiline koordineeritus ja muidugi ka riiklik finantsiline ja poliitiline toetus,“ tõi välja ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kui riigi prioriteedid on arengueeldus, siis tegelik töö toimub rohujuure tasandil – edu taga on tublid õpetajad, kes on avatud uutele ideedele, meetoditele ja tehnoloogia kasutamisele. Lõpptulemusena on ju oluline, et lapsed tunneksid ennast tehnoloogia kasutamisel kindalt ja saaksid hakkama tuleviku töökohtadel," lisas Peets.

ProgeTiigri programmi eesmärk on arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevusi. Programmi fookuses on kolme põhivaldkonna – inseneriteadused, disain ja tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – integreerimine õppeprotsessi. Programmi raames on koolitatud rohkem kui 3000 õpetajat, õpilaskonkurssidel on osalenud üle 1200 lapse. Ligi 300 õppeasutust on varustatud robootika- ja tehnoloogiavidinatega. Samuti on loodud digitaalsete õppematerjalide ja töövahenditega veebipõhine kogumik, mida õpetajad õppetöö läbiviimisel kasutada saavad. Programmi toel on 13 maakonda loodud haridustehnoloogide ja europa õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil.

Lisainfo konkursi ja finalistide kohta.

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajad HITSA nutiklassis robootikakoolitusel. Kevad 2016.

Samal teemal:

• Robot liikuma!
• Veebiseminaril tutvustatakse ProgeTiigri digitaalse õppevara kogumikku
• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Digitaalselt aktiivne kool

Kolm aastat väldanud projekti eesmärk oli toetada Gruusiat riikliku  üldhariduse õppekava ning õpetajakoolituse edasiarendamisel.

Sihtasutus Innove on alates 2014. aastast toetanud Gruusia haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse õppekavade uuendamisel. Kahel esimesel koostöö aastal keskenduti õppekava arendusele alg- ja põhikooli, käesoleval aastal aga gümnaasiumitasemele.  

Innove õppekava ja metoodikakeskuse juhi Natalja Mjalitsina sõnul sai Gruusia riiklik üldhariduse õppekava uue ja kasutajasõbralikuma ülesehituse: „ Lisaks kolme koolitaset hõlmavale riiklikule õppekavale on valminud ka õppekava rakendusplaan. Rakendamiseks oleme ühelt poolt toetanud ülikoolide programmide kaasajastamist koostöös Eesti ülikoolidega ja teiselt teeme samme selleks, et õppekava uuendamise programmi saaksid kaasatud ka õppekava kasutajad ehk Gruusia koolide esindajad.“  

Innove rahvusvahelise koostöö keskuse juhi Lea Orro sõnul on Innove Eesti hariduskogemust  nii üld- kui kutsehariduse vallas jaganud lisaks Gruusiale ka paljudele teistele siirderiikidele: „Lõppeva projekti jätkuna on plaanis toetada Gruusia pilootkoole uue õppekava rakendamisel, sh hariduse innovatsiooni ja digipädevuste toomisel klassiruumi,  keelekümblusprogrammide loomisel ja õpetajakoolituse tasemeõppe sisseviimisel valitud ülikoolidesse.“  Orro lisab, et Eestil on kogemusi, mida hariduse vallas teiste riikidega jagada: „Lisaks koostööle Gruusiaga on Innove teinud  koostööd Ukraina, Kirgiisia ja teiste riikidega. Huvi haridusalase koostöö vastu on näidanud mitmed riigid, kelle delegatsioonid Eestit on külastanud. Innustust pakub see, kui näeme oma koostöö tulemusel sündivat reaalset muutust koostööriigi hariduses.“

Gruusia üldharidus riiklike õppekavade projekti rahastas Eesti Välisministeerium koostöös UNICEF Gruusiaga. Projekti juhtis sihtasutus Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti päevad Gruusias toetavad koostööd kõrghariduses
• EBS viib oma äriinkubatsioonimudeli Gruusiasse

Esimesed võistlejad asuvad võistlustulle juba kell 9. Esimesel võistluspäeval toimuvad võistlused: LEGO Sumo, 3 kg LEGO Sumo, LEGO Joonejärgimine, LEGO Wedo, VEX IQ, ProgeTiigri Haridusrobotite võistlus.

Kell 18 algab rahvusvaheline kosmoserobootika konverents (inglise keeles).

Ettekanded:

• Joseph Minafra – Lead for Innovation and Technical Partnerships, NASA (USA)

• Russ Fisher-Ives – Director of Global Programs at RoboRAVE (USA)

• Gianfranco Visentin – Head of Automation and Robotics Section, European Space Agency

• Priit Kull – Project Manager of SHEE Project, Mars House (Eesti)

Täpne ajakava ja registreerumine nii konverentsile kui ka töötubadesse: http://www.robotex.ee/

Robotexile, mis toimub 16. korda, on ennast kirja pannud 2701 kahekümnest erinevast riigist pärit võistlejat koos 1148 robotiga.

Kolme päeva jooksul on saavad külastajad osa 23 robotivõistlusest, 500 ruutmeetril paiknevast tehnoloogianäitusest ja 162 töötoast.

Robotex toimub 2.-4. detsembril TTÜ Spordihoones (Männiliiva tänav 7, Tallinn).
Üritus on avatud iga päev kell 10-18. Sissepääs on TASUTA!

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• HITSA kutsub Robotexile!
• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima