Koolituste sihtrühm on inimesed, kes on huvitatud IT-alaste huviringide juhendamisest, kuid ei ole tegevad õpetajatena - lapsevanemad, noorsootöötajad, IT-tudengid jne. Koolituste eesmärk on edendada IT-alast huvitegevust ning tõsta noorte IT-teadlikkust. Osavõtjad saavad huvitavate töötubade käigus nii praktilisi oskusi kui teadmisi ja nõu huviringide korralduslike küsimuste kohta. 

Koolituse kahe päeva jooksul räägitakse, kuidas IT-huviringi avada, puudutatakse selle läbiviimise metoodikat ja juhendamise põhitõdesid. Samuti uuritakse, kuidas tekitada lastes huvi IT vastu ning kuidas nende oskusi arendada. Koolituse praktiline pool sisaldab “hands-on” programmeerimist, LEGO robootikat ja äppide tegemist.

“Teame, et on palju lapsi, kes väga tahaksid NutiLaborites ja teistes IT-huviringides osaleda, kuid uute ringide avamise üheks hädavajalikuks eelduseks on juhendajad," selgitas Vaata Maailma Sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo. Samuti lisast ta, et huvi koolituse vastu on olnud suur: “Tallinna gruppi oli soovijad rohkem kui meil oli kohti pakkuda, Tartu omale leidub veel mõni vaba koht. Piirkondades, kus huvi on väga suur, kaalume lisakoolituse tegemist.”

2017. aastal on sarnaseid koolitusi plaanis läbi viia ka Pärnus, Saaremaal, Haapsalus, Jõhvis, Paides, Rakveres.

Koolituse korraldab Vaata Maailma SA (NutiLabor) koostöös MTÜga Robootika, kes viisid eelmisel aastal läbi koolituse pilootprojekti. 40% eelmise aasta koolitusel osalejatest oli projekti lõppemise ajaks IT-alase huviringi juba loonud või oli seda parajasti käivitamas. SA-l Vaata Maailma on rohkem kui neli aastat kogemust IT-alase huvitegevuse edendamisel ning MTÜ Robootikal on samuti ette näidata suur kogemus nii laste juhendamisel kui täiskasvanute koolitamisel.

Projekt toimub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Majandus- ja Kommunikatsioonimisisteeriumi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust
• Meeril on üks väike robot...
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) loetakse 20. oktoobril kell 10–13 vanalinnas asuva maja rõdult vahvaid lugusid kogu linnarahvale. Merekultuuriaasta tähistamiseks loevad iga veerandtunni järel mereteemalisi jutte ette näitlejad Taavi Tõnisson, Tõnn Lamp, Argo Aadli, Külli Palmsaar, Roland Laos, Kadri Rämmeld, Eva Püssa, Allan Kress, Aita Vaher, Elina Reinold, Kärt Tomingas ja Piret Tatar. Kutsume kõiki möödujaid kuulama!

Anneli Kengsepp: „Põhjusi mittelugemiseks oskame me kõik loetleda: minu last huvitavad hoopis teised asjad! Mulle ei ole keegi kunagi lugenud! Elu on nii kiire ja lugemiseks ei jagu lihtsalt aega!... Ent proovime sel aastal õige vastupidi. Rikastame päeva läbi ettelugemise, külastades koos lapsega mõnda põnevat raamatumaailma või uurides hoopis mingi masina toimimist, millest raamatus juttu on. Miks mitte küsida raamatukogust head lugemissoovitust, sättida lapsega end mõnusasti raamatu taha ning elada kaasa raamatutegelase seiklustele. Kuigi on kiire ja aega vähe, saab ettelugemisest teha perega mõnusa koosveetmise traditsiooni kas või pühapäevaõhtuteks.“

Eesti Lastekirjanduse Keskusel on pikaajaline tava tähistada ettelugemise päeva ka vabariikliku 4. klasside õpilaste võistulugemisega. Ettelugemise võistlus toimub lastekirjanduse keskuses 22. oktoobril kell 12. Lugemist hindavad näitleja Christopher Rajaveer, telesaadete juht Teet Margna ning lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal ja tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi. 

Igaüks saab ettelugemise väärtustamiseks jagada ka videosõnumit „Raamatumaailmas juhtub imesid! Loe lapsele!“. 

Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Andrus Kivirähk
• Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits

Näiteks: Miks atesteerimine ära kaotati? Kas kõik peavad nüüd kutset taotlema? Mis asi on kutsestandard? Kuidas koostada e-portfooliot? Mida kutsetaotleja puhul hinnatakse? Miks peab õpetaja ennast üha uuesti tõestama? Kas kutse omamine annab ka palgalisa? 

Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminar sarjast "Võrgustik võrgutab" keskendub õpetaja professionaalsele arengule
• Eesti osaleb maailma parima haridusega riikide õpetajakutse tippkohtumisel
• HITSA veebiseminarid oktoobrikuus
• Professionaal jälgib oma (digi)arengut ka ise

Martna põhikooli matemaatika-, arvutiõpetuse ja robootikaõpetaja Kairi Mustjatse ütles, et kokkupuude Edisoniga on üsna lühiajaline − ta on robootikaringis 3.−6. klassi õpilastega seda robotit katsetanud ja enne ise veidi robotiga tegutsemist õppinud. Loe edasi Õpetajate Lehe artiklist! 

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed
• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Robotex tuleb niikuinii

Lugemisprogrammis osaleb klass tervikuna. Õpilased loevad raamatuid ja koostavad iga loetud teose põhjal A4 formaadis kokkuvõtte, kus võib kujutlusvõimel lasta vabalt lennata. Loetud raamatust võib kujundada reklaami, joonistada pildi või läheneda loetule muul looval viisil. Kokkuvõtted loetust tuleb tuua raamatukokku ning programmi lõppedes köidab raamatukogu need raamatuks. Nii tekib igal klassil „Oma raamat“.

Kevadeks selgub iga linnaosa parim klass. Võitjaks on klassid, kelle „Oma raamatus“ on programmi lõppemise ajaks kõige rohkem lehti. Võitjaklasse ootab Tondiraba Jäähallis elamusrohke auhind!

Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““ sai 2013. aastal alguse Pääsküla raamatukogus. Programmi eesmärk on väärtustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara arendavat tegevust ning õpetada lastele meeskonnatööd ja teistega arvestamist. Eelmisel hooajal osales programmis 80 klassi, kes lugesid kokku 13 349 raamatut. Kõige paksemasse "Oma raamatusse" koguti lausa 1040 lehte. Lisaks eestikeelsetele raamatutele, loeti ja kirjutati ka inglise, vene ja itaalia keeles. Teoste kokkuvõtetele läheneti loovalt - joonistati, kleebiti, kirjutati luuletusi ning koostati loetu põhjal mitmesuguseid nuputamisülesandeid. Lugemisprogramm kujunes nii menukaks, et klassid täitsid lugemispäeviku asemel hoopis "Oma raamatu" lehti.

Lisainfo ja täpsemad juhised veebiaadressil www.keskraamatukogu.ee/lasteleht, e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Mis uudist, raamatukogu?
• Lugemisprogrammi „Suvi raamatuga“ osavõtjate arv tegi taas rekordi
• Tallinna Keskraamatukogu loomingukonkurss "Lugude meri"

Loo ja fotod saatisd Koolielule Kerli Perend, Margit Rüsse ja Ivika Jegis.

Neljapäeva, 6. oktoobri eriti varajasel hommikul võtsid kolm eestlannat suuna Tallinna lennujaama poole. Kaks põhjast ja üks lõunast. Keegi kedagi varasemast elust ja ajast ei tundnud, aga luurava silmavaate järgi tuvastasime teineteist ja nii see reis Slovakkiasse Bratislavasse võis alata.

Bratislava on uhke Doonau kaldal asuv linnake, kus on Wikipedia 2015.a andmetel 422 938 elanikku. Viini ja Bratislava vahe on 60 km, mis on ühtlasi väikseim vahe kahe pealinna vahel Euroopas.

Varem polnud meist keegi Slovakkia pealinnas käinud. Koht uus, inimesed uued. Reisisime Helsingi kaudu Viini, seal istusime bussi peale ja 45 minuti pärast olimegi Bratislavas. Kui kohalik hommikueine söödud, oli julgem tunne minna hotelli otsima. Tänapäeval pole inimesele eksimisvõimalust jäetud, sest tehnilised vahendid teevad töö ära sinu eest. Paistsime ka vist suhteliselt kohalikena välja, sest meie käest tuldi teed küsima.

Vihma tibas, aga nii me siis astusime, kõhus kohalike tehtud omlett ja suurepärane kohv. Kaugele ei olnud vaja sammuda, nii umbes kilomeetri jagu, ja oligi hotell ka leitud. Kuna tubadesse meid veel ei lastud, siis kaks meist otsustasid kompsud maha jätta ja linna uudistama minna. Üks oli siiski esimestel minutitel Bratislava vanalinna munakiviteega lähemalt tutvuse sobitamisest väsinud ja jäi hotelli tuba ootama. Põhi ja Lõuna asusid aga innukalt Bratislavaga tutvust tegema.

Millegipärast sattusime taas ja taas keraamikapoodidesse. Neid on seal tosinate kaupa. Ilmselt on slovakid käsitöörahvas. Olime loomulikult ka kultuursed ja imetlesime kohaliku kiriku auväärsust ja ilu. Vanalinn on kogu ulatuses väga armas. Seda muljet ei suutnud rikkuda ei tibav vihm ega lirtsuvad jalad! Arhitektuur vaheldub gootist renessansini, on barokki ja rokokood. Peaaegu sama kodune kui Tallinna vanalinn. Samas sai ära patsutatud ka üks rinnuni ulatuv koer ja tehtud temast fototõestus.

Loomulikult vaatasime ära Bratislava kindluse, St Martini gooti stiilis katedraali, suures koguses kirikuid ja palju kauneid vaatamisväärsusi, mida üks turist ikka vaatama peab. Kõige selle kõrvale lisandub reisi teine teema ehk põhiline põhjus, miks kolm eestlannat Bratislavasse jõudsid - eTwinning.

Juba seminaril olles öeldi, et osalevaid riike on 11, meile saadetud kirjast lugesime välja 12. Esindatud olid Austria, Serbia, Ungari, Ukraina, Armeenia, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola, Türgi, Slovakkia ja meie, Eesti.

Sissejuhatavate kõnedega esinesid Carmen Rodrigues Fernandes ja Lubica Sokolikova. Murdsime kohe jää ja saime grupitööna kirja panna, milliseid projekte võiks lähiajal teha. Gruppidesse jaotati šokolaadi liikide järele, mis oli iseenesest väga lõbus algus. Magus pealekauba!

Projektiideid ja iseendid tutvustades jäi kõrvu, et üks hea projekt on selline, milles lapsed saavad olla piirideta, loomingulised ja suures annuses huumorit ei tee kunagi paha.

Teine päev tõi kaasa paralleeltöötoad. Kõnelesid Marie Stracenska ja Zuzana Meczarosova. Teemad olid konfliktid ja erinevused ning ülevaade eTwinningust üldiselt. Konfliktide õpitoas sulandusime mängides, mille eesmärk oli panna mõistma, kui erinevalt ja valesti võivad teineteisest aru saada erinevad kultuurid. Mängu käigus pidid "insenerid" planeerima antud vahenditest silla ja seletama seda rahvale, kes ei mõista kultuuri- ning keeleerinevuste tõttu inseneride soove ja kellel on hoopis teised eesmärgid. Kuidas siis ennast maksma panna ja kuuldavaks teha!? Võib öelda, et üheks olulisemaks tõdemuseks sellest ülesandest oli, et avatud meel ning valmisolek uuteks väljakutseteks võib liigutada mägesid ja ühendada rahvaid.

Teise ülesandena anti meile kokku sobitada erinevate rahvaste kombed. Meie rühmal õnnestus neljateistkümnest vaid kaks tabada. Näiteks arvasime ära, et sakslased ja šveitslased on vaieldamatult need sekundi murdosa pealt väga täpsed inimesed, samas kui itaallaste ja
portugallaste täpselt jõudmise mõiste tähendab pigem jõudmist vähemalt viisteist minutit hiljem.

Meil ei olnud aga aimugi meie läänenaabrite, rootslaste eriti riskialtist loomusest ja ei aimanud me
ka seda, et skandinaavlastel, iirlastel ja austerlastel pole positsioon see kõige tähtsam, või et
tolerantsuse poolest teiste kultuuride suhtes on esirinnas inglased ja hollandlased. Huvitav, kuivõrd
usutav see üldsusele peale Brexitit nüüd veel tundub?

Teises õpitoas anti praktilisi näpunäiteid ja tutvustati eTwinningu keskkonda, kuna koolitus oligi mõeldud algajatele. Tõepoolest, koolitusel oli hulk inimesi, kes ei teadnud eTwinnigust midagi ja kellele eTwinningu portaali keskkond oli täiesti uus nähtus. Meist kolmest oli eTwinninguga kõige vähem kokku puutunud lõunast tulnud Kerli, aga kordamine on tarkuse ema. Pealegi, koos huvitavate ja lõbusate ülesannetega jääb kõik palju paremini meelde.

Projektitöö olulisteks komponentideks on erinevate digilahenduste kasutamisoskus ning ettevõtlik meel. Zuzana Kurillova ja Kornelia Lohynova rääkisidki näiteks teemadel “Ole loov, lase oma mõttel lennata, et sul oleks lõbus” ja “Kuidas toetada ettevõtlusalaseid oskusi koolis”. Esimeses töötoas tutvustati meile veebikeskkondades kättesaadavaid töövahendeid, nagu näiteks Kahoot, Animoto, Vocaroo, AnswerGarden, TodaysMeet, Wordle, Blabberizer, Moovly jt. Nendest mitmed olid meile juba tuttavad, kuid oli ka uusi tegijaid.

Teises töötoas saime ise arutleda ettevõtluse aluste rakendamisvõimaluste ja vajaduste üle üldhariduses. Olulise mõtlemapaneva sõnumina jäi kõlama fakt, et Euroopas ei leia tööandjad 40% noorte tööotsijate hulgas neile vajalikke omadusi: ettevõtlikkus, eesmärkide seadmise oskus, avatud ja paindlik, samas konstruktiivselt kriitiline ning piirideta mõtlemine, uute lahenduste otsimine, meeskonnatöövalmidus. Jaapanis ei ole nimetatud oskusi suisa 90% noortel tööturule siseneda soovijatel. Järelikult traditsiooniline õppimine, mis piirdub õpiku, vihiku, tahvli, kriidi ja õpetaja vastuse ainuõigsusega, on ennast juba ammu ammendanud. Tundub aga, et paljudel õpetajatel on siiski raske lahti lasai mõttemallist, et alternatiivsed vastused tuleb igal juhul maha suruda, õpilased peavad tegema kõike nii, nagu õpetaja ette seab ning et igasugune nurin pärsib töövõimet. eTwinningu projektid tõestavad aga pidevalt vastupidist. Kui vaid anda iseendale ja oma õpilastele võimalus, siis ütlus "Sky is the limit" võib oma paikapidavust tõestada kiiremini kui ka kõige skeptilisem õpetaja või õpilane võib arvata.

Erinevad ajurünnakud toimusid kolme päeva jooksul paljudel teemadel kõikides seminari töötubades. Samas anti ka näiteks grupile ülesanne ehitada kahekümnest paberilehest nii kõrge torn, kui võimalik! Ei olegi nii lihtne, kui võiks arvata.

Kolmanda ehk viimase päeva hommikul tutvusime veel mõnede juba edukalt läbi viidud ja lõpetatud projektidega, mida nende administraatorid isiklikult tutvustasid. See aitas kaasa uute mõtete genereerimisele. Anti aega luua uusi kontakte, välja töötada projektialgeid, mida konkreetselt ka edasi arendama hakata. Meil hakkasid mõtted jooksma näiteks poolakate ning lätlastega. Detailid vajavad veel täpsustamist, kuid tõenäosus projektide valmiskirjutamiseks ja läbiviimiseks on väga suur.

Meie - Margit, Kerli ja Ivika - soovime igal juhul kõikidele korraldajatele nii meil kui mujal öelda vaid
suur tänu ja kummardus, sest kõik sujus kenasti. Õhkkond oli töine ja lõbus, võimalust osaleda hindame väga, ning soovitame eTwinningut nii suurtele ja julgetele mõtlejatele kui veidi tasakaalukamatele katsetajatele.

Samal teemal:

• Kohtumispaik Firenze
• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest

Veebiseminari viivad läbi HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ja kogumiku üks autoreid Birgy Lorenz. Veebiseminari salvestus. 

Kogumik on alates 17. oktoobrist üleval ProgeTiigri veebilehel www.progetiiger.ee (testversiooni näeb siit)

HITSA otsib haridustehnolooge ja õpetajaid, kes on valmis oma maakonnas (koolis või lasteaias) ajavahemikul 1. november - 15. detsember 2016 läbi viima alus-, üld- või kutsehariduse õpetajatele ühe või mitu ProgeTiigri digikogumikku tutvustavat koolitust. Soovijatel on võimalik koolituste läbiviijaks registreeruda 15. oktoobrini (k.a).

ProgeTiigri digitaalse kogumiku valmimist ja koolituste läbiviimisi toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Samal teemal:

• Digitaalselt aktiivne kool
• Bee-Bot - usin mesilane kaaslaseks õppetunnis

Täiskasvanud õppija nädala jooksul viiakse üle Eesti läbi arvukaid täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Täiskasvanud õppija nädalal on fookuses elukestev õppimine ja enesetäiendamine, mis on inimese ja ühiskonna arengu põhiline eeldus toimetulekuks muutuvas maailmas.

Põnevaid loenguid, õpitube, näitusi ja koolitusi toimub terve nädala vältel lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, muusikakoolides, Rajaleidja keskustes, noortekeskustes, raamatukogudes, rahvamajades ja kultuurikeskustes üle kogu Eesti. Ürituste kalendriga saab tutvuda siin.

Nädala lõpetab reedel, 21. oktoobril algusega kell 11 Tallinnas Sokos Hotellis Viru toimuv täiskasvanuhariduse foorum "Paremad oskused = kindel investeering". Foorumil võtetakse vaatluse alla täiskasvanute oskused ja arutletakse oskuste tähenduse üle.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Täiskasvanute tagasitoomiseks kooli sai toetust 16 projekti üle Eesti
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. 

Code Week toimub Eestis juba neljandat korda. Kui põhiliselt korraldavad üritusi koolid ja huviringid, siis sel aastal on organisaatorite ring veelgi laienenud. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tagasi Kooli ja ITL-i koostöös käivad mitmed IT ettevõtted – Playtech, Tele2, Elisa Eesti, Nortal, Icefire, CGI Eesti, ITL, TTÜ Infotehnoloogia teaduskond ja AS Sertifitseerimiskeskus – koolides andmas külalistunde teemal „Kõik on IT“. Tarkvaraarendusfirma Mooncascade korraldab huvilistele töövarjupäeva, et tutvustada tarkvaraarendaja tööd. Tartus õpetab Fortumo koos bändiga Cartoon tudengitele muusika programmeerimist. Tallinna Keskraamatukogu korraldab nädala vältel mängude programmeerimise töötubasid lastele ja noortele, Pärnu Keskraamatukogus pakutakse eakamatele digiseadmete kasutajatele IT konsultatsioone ning juhendatakse nutivahendite kasutamisel.  

“Eestis ollakse Code Week’i ürituste korraldamisel aktiivsemad kui mujal Euroopas, kui vaadata suhet rahvaarvu,” ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. “Sisuliselt näitab see, et Eesti e-edu ei ole ainult kitsa ringkonna saavutus, vaid meil on huvi, valmidus ja kompetents kaasalöömiseks olemas ka rohujuure tasandil. Kuna paljuski on tegu noortele suunatud üritustega, siis on see ka positiivne märk sellest, et e-Eestile tuleb järelkasvu.”

HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti ligi 100 ProgeTiigri õpituba, mis aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu. 5-20aastastele lastele ja noortele suunatud tasuta töötubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga ning disainitakse nutikat kodu. Mitmetes töötubades on oodatud kaasa lööma ka lapsevanemad. 

Kõik programmeerimisnädala üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Week’i tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib programmeerimisnädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati Eestis 83 üritust, kus osales üle 12 500 inimese. 

Samal teemal:

• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Kuna 15.-23. oktoobril toimub taaskord üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week, siis mõtlesin ka lasteaiaõpetajatele välja pakkuda mõned lasteaias mängimiseks sobivad „Tere, Ruby!” raamatust inspireeritud mängud, mis õpetavad mõtlema arvutite keeles. 

1. mäng: Väga täpsed juhised
Arvutid suudavad täita väga keerulisi ülesandeid, kui neile anda väga täpsed juhised. Lapsed saavad proovida täpsete juhiste andmist näiteks teejuhatamise mängus, kus üks paarilistest on arvuti ning teine programmeerija. Programmeerija ütleb mitu sammu ja millises suunas arvuti astuma peab. Arvuti täidab täpselt programmeerija käsklusi. Kokku võib leppida selles, mida arvuti siis teeb, kui teele tuleb takistus (jääb seisma, kuni programmeerija käsku täpsustab), ja ka sihtkoha osas ehk kuhu kõik arvutid programmeerijate juhtimisel jõudma peavad. Mängu saab raskemaks muuta öeldes juhiseid näiteks kolme kaupa. See mäng on suurepärane õues mängimiseks!

2. mäng: Mustrid ja kordused
Probleemide kiiremaks lahendamiseks otsivad arvutid endale antud käskudes mustreid, kasutades ära eelmisel korral sama mustriga ülesande lahendamiseks õpitut. Lasteaias on mustrite loomine päris tavaline tegevus, aga milliseid mustreid suudavad lapsed oma ümbruses märgata? Mustrid tekivad, kui üht kujundite kombinatsiooni korratakse mitu korda. Laps saab otsida mustrireas kordusi ning loendada, mitu korda ühes reas mustrit korratakse. Mängu edasi arendades võib lasta lastel otsida vigu või täita tühimikke mustrireas. 
Näiteks: õun õun porgand õun õun porgand õun õun porgand õun õun porgand on mustririda.
„õun õun porgand” on üks kordus.
Kus on viga mustrireas: õun õun porgand õun õun õun õun õun porgand õun õun pogand?
Või mis läheb lünka mustrireas: õun õun porgand õun .... porgand õun õun porgand õun õun?

3. mäng: Salakeel
Arvutid suudavad töödelda palju andmeid, kui neil on selleks „võtmed” ehk nad teavad, mida mingi andmekilluke tähendab (arvutile peab ütlema, et number on number ja nimi on nimi!). See on nagu arvutite salakeel. Ka lugema ja kirjutama õppimist saab põnevamaks muuta salakeele abil! Iga tähte tähistab lihtne pildike (või eri värvi kujundid). Kes suudab koodi abil salakirja lugeda? Hiljem võib nende kujundite abil proovida oma nime või hoopiski sõbrale nuputamiseks salakirja kirjutada. 

Veel mitmeid põnevaid mänge arvutite ja programmeerimisega tutvumiseks ilma arvutita leiab „Tere, Ruby!” kodulehelt www.helloruby.com 

Põnevat arvutimaailma avastamist! 

Kärt Kase, Koolielu alushariduse ainemoderaator 

Illustratsioon pärit Hello Ruby veebilehelt, autor Linda Liukas