Loo autorid on Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad Heli Prii, Eve Krais ja Tiina Kivimäe.

Märkimist väärib fakt, et 49 individuaalsest uurimusest 31 olid koostanud poisid. 

Jüri Gümnaasiumi õpetaja Margit Rohusaar, kes  on oma õpilastega osalenud konkursil igal aastal, ütles, et katsub ikka üles leida lapsed, kellel uurimispisik sees on. Simuna Kooli õpilane Andry Pent kirjutas oma töö kokkuvõttes: „Arvan, et kõik peaksid proovima midagi ise teha, sest tunne, kui tegu tehtud, asi valmis, on hästi võimas. Väga hea tunne on.“ 

15. septembril peeti kaunis Lasila Mõisakoolis tänupäeva, kuhu olid kutsutud kõik konkursil osalejad koos 30 juhendajaga. Kohaliku kooli ajalooõpetaja Tiina Rumm korraldas koos abilistega ekskursiooni mõisas ja selle ümbruses, lastele toimusid töötoad ning juhendajatele veebikeskkonda Ajapaik tutvustav loeng. Konverentsil tutvustasid noored autorid kuulajatele omanäolisemaid töid. Lümanda Kooli rahvariietes lapsed pidasid saare murdes vahvat „Ämarikutundi“. Võistluse korraldajad jagasid osalejatele kiidukirju ja tänumoose. 
Tänupäeva korraldamist toetas Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Konkursi tulemused: 

3.-4. klass

Tuudur Jakob Padari – Jüri Gümnaasium, juhendajad Piibe Padari, Margit Rohusaar
Kertu Kaljusaar – Märjamaa Gümnaasium, juhendaja Eve Burmeister
Rasmus Randon Lille – Haljala Gümnaasium, juhendaja Külli Heinla

5.-6. klass 

Sabrina Karajev – Tapa Gümnaasium, juhendaja Malle Truu
Jan Erich Sarapuu – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Albert-Johann Lepik – Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Robin Liiber – Tarvastu Gümnaasium, juhendajad Moonika Põder, Aive Kaldra
Sten Nõlvak – Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Vagur Nõlvak, Kertu Torn
Joel Henry Visnapuu – Simuna Kool, juhendaja Siiri Kanarbik

Kollektiivsed tööd

Aste Põhikool, juhendaja Sirje Pere
Paide Valla Lasteaed-Kool, juhendaja Urve Salm

Eestimaa 100. sünnipäeva tähistavad väikesed kodu-uurijad uurimistöödega „Meie pere 100 aastat tagasi“. Ootame käsitsi kirjutatud võistlustöid Paide Ühisgümnaasiumi aadressil 15. jaanuariks 2018. a. 

Foto autor on Paula Kivimäe. Aste Põhikooli väikesed kodu-uurijad Lasila Mõisakoolis toimunud tänupäeval.

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on keskseks küsimuseks, kuidas hariduspoliitika ja koolikorralduse kaudu toetada õpetajaid ja koolijuhte vajalike muutuste elluviimisel. "Räägime sellest, kuidas arendada koole ja täiustada õpetamist, et anda noortele eluks hea stardipositsioon. Tänased koolilapsed töötavad tulevikus ametites, mida praegu ei ole veel olemas. Kvaliteetne haridus peab tagama neile oskused, millega muutuvas ühiskonnas edukalt ja õnnelikult hakkama saada," ütles Laidmets.

Kohtumisel jagatakse liikmesriikide parimaid praktikaid kaasavamate koolide arendamisest, õpetajate ja koolijuhtide toetamisest ning koolihariduse tõhusamaks ja kättesaadavamaks muutmisest. Huvigruppide rollist Eesti hariduse edulugudes räägib õpetajate liidu juht Margit Timakov ning arutelusid aitavad läbi viia Noored Kooli programmi esindajad.

Homme külastavad Euroopa haridusametnikud Tallinna Asunduse Lasteaeda, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Audentese Erakooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskust. Koos koolipere esindajatega arutatakse, kuidas koolid kaasavad sidusrühmi koolielu kujundamisse, et iga õppija arengut ja õppimist parimal viisil toetada. Koolikülastused juhatavad sisse ka 19.-20. septembril Tallinna Ülikoolis toimuva hariduskonverentsi "Õppimise ja õpetamise nüüdisaegsed suunad".

Üldhariduse peadirektorite kohtumine toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Haridusvaldkonnas keskendub Eesti eesistujana õppe nüüdisajastamisele kõigil haridustasemetel ning hariduse ja töömaailma seostele.

Eesti eesistumise haridusvaldkonna peamiste teemade ja ürituste ülevaade

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa tippülikoolide juhid teevad Tartus ettepanekuid ELi teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamiseks
• Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Nõukogu kutsuvad Euroopa keeltepäeva tähistama
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on.

Lisaks ettekannetele toimub sel korral ka paneeldiskussioon, kus Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Andres Laisk (Saue Vallavalitsus), Vanessa Vorteil (TechSisters), Riin Saadjärv (Puhja Gümnaasium) ning Joosep Kään (Eesti Õpilasesinduste Liit) arutlevad teemal "Kas ja kuidas pöörasus nakkab?".

Seminarile on oodatud õpetajad, haridustehnoloogid, haridusasutuste juhid jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Pauside ajal on soovijatel võimalus ka läbi virtuaalreaalsuse prillide meie planeeti avastada.

Vaata kava ja registreeru seminarile!
 
Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Samal teemal:

• Võrgustik Võrgutab seminar "Muutunud õpikäsitus" toimub 16. märtsil
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Samas näitab ülevaade, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele ei ole õpetaja amet Eesti noorte seas populaarne. Vaid 6% üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem 9%-st OECD keskmisest. Eesti  õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklasside, põhikooli ja keskkooliõpetajatest on üle 50aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kui üldhariduskoolide õpetajate töötasu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis lasteaiaõpetajate palk on siiani jäänud vaeslapse rolli. "Selleks, et õpetajaamet muutuks andekatele noortele arvestatavaks karjäärivalikuks, on kahtlemata oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata," sõnas Reps. "Lisaks aitame jõuliselt järele lasteaiaõpetajate palkasid, et viia need samale tasemele kooliõpetajate töötasuga," lisas Reps.

Võrdsed võimalused kõigil haridustasemetel

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üheks tugevuseks võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt Põhjamaadele on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24% enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane. "See kinnitab, et tööturul on hinnatud nii kutse- kui ka kõrgharidusega inimesed. Analüüsid näitavad ka, et iga järgmine haridustase ja koolis õpitud aasta suurendab inimeste sissetulekuid – õppimine tasub end ära," sõnas minister Reps.

Ülevaatest selgus, et Eestis ei ole kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul.  "Kõik põhikooli lõpetajad peaksid olema võimelised õpinguid jätkama kas kutse- või üldkeskhariduse tasemel," rõhutas Mailis Reps. Ministri sõnul tuleb vähendada katkestajate hulka nii gümnaasiumides kui kutsekeskhariduses, mistõttu on ka algatatud diskussioon kohustusliku kooliea tõstmise ja gümnaasiumilävendi üle. "Tahame, et iga noor jõuaks eriala omandamiseni kas kutseõppeasutuses või gümnaasiumi lõpetamise järel kõrgkoolis, sest kõige nõrgemal positsioonil on tööturul just erialase ettevalmistuseta inimesed," ütles Reps.

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2017 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD kolmandat korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org.

Education at a Glance 2017 OECD INDICATORS 
Haridus lähivaates 2017 OECD näitajad (eestikeelne kokkuvõte) 
Eesti andmete ülevaade 
OECD slaidid 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. HITSA seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd" Rakveres augustis 2017. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?

Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit on aastaid korraldanud õpetajatele väljasõite loodusesse. Osavõtjatele tutvustatakse Eestimaa loodust ning pakutakse ideid edasisteks ekskursioonideks ja õppekäikudeks koos õpilastega. Väljasõitudele on oodatud kõikide ainete õpetajad ja nende pereliikmed. Koos on külastatud Eestimaa kauneid ja eksootilisi paiku, tutvutud looduskeskuste võimalustega, suvelõppudel otsitud-õpitud seeni jpm. Väljasõite on seni toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm ja Integratsiooni Sihtasutus.

Tänaseks on Liidul loodusmatkade meenutuseks ja abiks õpetajatele valminud uus virtuaalne kaart, kolmas omataoliste seas. Kaart tutvustab viite matkamarsruuti lähtekohaga Tallinnast, kuid on kasutatav huvilistele kõikjal Eestist. Kaardiga saab tutvuda aadressil https://loodusaineteliit.files.wordpress.com/2017/08/loodusmatkad_2017-est.pdf.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Keskkonnahariduslik ajakiri "Kägu" ootab kaastöid
• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes

Seenenäituse korraldaja bioloog Külli Kalamees-Pani sõnul oli selle-aastase seeneretke saak liigirikas. „Palju oli pilvikuid, kivipuravikke ning ka näiteks pomerantspuravikke. Erinevalt varasematest aastatest saime aga ainult neli punast kärbseseent.”

Näitusel saab tutvuda nii söögi- kui mürgiseentega. Välja on pandud rahva lemmikud tõmmu riisikas ja kukeseen, 12 liiki pilvikuid, kuid ka valge helvell, verkjas vöödik, tammekakk ja liimikud, mida vähesed seenekorjajad tunnevad. Kärbseseente värvigamma on lai - pruunist roosani.

Näituse mõlemal päeval on kohal ka mükoloogid, kes jagavad seenenõu ja aitavad vajadusel seeni määrata.

Seenenäituse külastamine on muuseumipiletiga, mis neil kahel päeval on soodushinnaga: täispilet 4 eurot, õpilased, tudengid ja pensionärid 2 eurot. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse elamus kutsub kohtuma ürgsete elukatega
• Esmakordselt Eestis: Tartu ülikooli loodusmuusemis koorusid kuningpüütoni pojad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt organisatsioone Code Weeki raames programmeerimisalaseid üritusi korraldama, tehnoloogia töötubade läbiviimiseks saab taotleda ka toetust. 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud sündmusi. Eesmärk on populariseerida programmeerimisoskust ja toetada tehnoloogia oskuslikku kasutamist laiemalt, suunates tähelepanu tuleviku töökohtadele ning nendega seotud digioskustele. Üritustele osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning oluline ei ole varasem kokkupuude programmeerimisega. 

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. Kõik üritused on koondatud ühtsele programmeerimisnädala kaardile, kuhu saab üritusi lisada igaüks: http://events.codeweek.eu. 

Rohkem infot programmeerimisnädala kohta leiab Code Weeki kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Eesti on varasematel aastatel programmeerimisnädala raames hulgaliselt erinevaid ettevõtmisi korraldanud, näiteks 2016. aastal korraldasid koolid, ettevõtted, raamatukogud üle 300 ürituse, viies sellega Eesti maailmas esikohale ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 

Tänavuse programmeerimisnädala raames toetab HITSA erinevate tehnoloogiatega seotud õpitubade läbiviimist. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 17. septembriks, täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/konkursid/programmeerimisnadala-opitoad. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2016. aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati üle 225 000 ürituse 50 riigis, kaasates ligi miljon inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Terje Lepp. Programeerimisvõistluse "Mängumaraton" finaal kevadel 2017.  

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• Tõsiste mängude konverents Tallinna Ülikoolis

Info edastas Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Uus kooliaasta ongi käes! Ka Nutitund igasse kooli alustab oma teekonda EV100 sünnipäeva poole.
Septembris, kui kõik on uus, siis on paljudele ka uus pilveteenuste kasutamine. Ootame näiteid, kuidas õpilastega koostööd teete ja internetti oma teenustega enda heaks rakendate. Näiteks Telia soovitab, et kui lastel või endal ei ole veel e-maili või pilvepesa, siis Online.ee sobib selleks suurepäraselt.

Septembris loosime välja projektori AIRXEL AX400. 

Et osaleda loosimises, postita meie FB gruppi https://www.facebook.com/groups/nutitund/ järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail, klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Hindame kõrgelt, kui jagaksite Nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest toredast projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine ning kommenteerimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

Ilusat kooliaasta algust!
 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli – projekt algab!
• Ruby igasse kooli!
• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" esimene auhinnasadu
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

Sügis tuleb sündmusterohke ja HITSA pakub õpetajatele jätkuvalt täienduskoolitusi uute digioskuste omandamiseks ja olemasolevate täiendamiseks. HITSA täienduskoolitused on alus-, üld- ja kutseõppeasutuse õpetajale, koolijuhile, haridustehnoloogile ning -spetsialistile kursuse täies mahus läbimisel TASUTA. Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Õppejõududele on valminud koolitus MOOCide loomisest. 11. septembril algab tasuta veebikursus „MOOC - miks, kellele ja kuidas?“, mis annab ülevaate MOOC-ide loomise ja läbiviimise põhimõtetest, MOOC-i õppematerjalide loomisest ning tagasisidestamisest. MOOC-e tutvustavale kursusele ootame kõrgkoolide õppejõudusid, haridustehnolooge, õppejuhte ja õppeasutuse juhte. Vaata täpsemalt siit! 

Kutsume koole liituma Echo360 pilveteenusega! HITSA lõpetas oma serveris Echo360 loengusalvestusteenuse pakkumise ning on loomas uut koolide konsortsiumit, kellega ühiselt jätkata teenuse kasutamist Echo360 poolt pakutava pilveteenusena. Echo360 võimaldab loenguid/tunde salvestada ja hiljem järele vaadata, lisaks on platvormil palju lisavõimalusi õpilaste kaasamiseks õppetöösse. Loe lähemalt!

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega
• Koolirahu tseremoonia toimub 1. septembril Tartus