Seekord on kavas kahepäevane väljasõit Lõuna-Eestisse 18.-19. juunil (k.a). Kavas on:

Pühapäeval, 18. Juunil:

Tallinn – Tartu – Eesti Rahva Muuseum – Taevaskoja, loodusmatk ja ööbimine Taevaskoja puhkekeskuses

Esmaspäeval, 19. Juunil:

Taevaskoja – Sillapää loss ja dendraarium Räpinas – Podmotsa tsässon – Obinitsa; lõuna Taarka  talus - Seto galerii-Ateljee, Obinitsa kirik, Obinitsa muuseum, Seto lauluema monument – Tartu - Tallinn

Tõenäoliselt toimub kavas muudatusi.

Osavõtumaks on 34 eurot. Osalustasu eest toimub giidiga ekskursioon ERMis (eesti ja vene keeles), korraldatakse bussitransport, lihtne ööbimine Taevaskoja Puhkekeskuse laagrimajas ning toitlustamine.

Huvilistel palume registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com, telefonil 5523290 või lisatud registreerimisvormil hiljemalt 9. juuniks k.a.

Pärast registreerimist ja meie kinnitust palume osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele nr. EE922200001120061999  Swedpangas. Lisage selgitusse oma nimi.

Info: Anne Kivinukk, Anne.kivinukk@gmail.com, + 372 5523290

Väljasõite toetab osaliselt Tallinna Linnakantselei.

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest. Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laetud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laetud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive's teoseid Tan Twan Engilt, Jonas Khemirilt ja Maria Turtschaninoffilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive'st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Tallinna Keskraamatukogu OverDrive e-raamatukogu: keskraamatukogu.overdrive.com.

Täpsemat infot saab keskraamatukogu veebilehelt www.keskraamatukogu.ee/overdrive ja e-posti aadressilt overdrive@tln.lib.ee.

Eestikeelseid e-raamatuid saab jätkuvalt laenata e-raamatukogust ELLU: ellu.keskraamatukogu.ee

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Nutifototöötoad „Lood läbi piltide” Tallinna Keskraamatukogus
• „Luulemaraton“ Tallinna Keskraamatukogus

Laste ühisel peol saab näha teatrit, mängida, tegutseda töötubades ning ise esineda. Ühtekokku jõuab Laste Vabariik 53 paika.

 Avamispeol 24. mail Kadriorus presidendilossi ees tervitas Laste Vabariiki Vabariigi President Kersti Kaljulaid. „On väga suur rõõm, et lapsed Laste Vabariigis koos Eesti sünnipäeva peavad. Pean tähtsaks, et kõigis meist oleks igapäevaste tegemiste juures killuke lapselikku indu, õhinat ja lusti. Siis on kindel, et Eesti 200. sünnipäev tuleb sama rõõmsalt kui täna. Need inimesed on juba täna siin meie seas,“ ütles president Kersti Kaljulaid. Peo juht, 8-aastane Otto Samuel Kahar kinkis presidendile Laste Vabariigi passi, mis kutsub lapsi ja peresid Eesti muuseumidesse ja elamuskeskustesse.

Laste Vabariigi idee autor, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone ütles, et Eesti suure sünnipäeva eel on soov pakkuda lastele lõbusat ja meeldejäävat kultuurielamust. “Laste Vabariigis avastavad lapsed läbi mängu ja isetegemise Eestit uuel moel, oleme programmi põiminud nii teatrit, kirjandust, muusikat, kunsti, mängu kui ka loodust ja teadust. Laste Vabariik on igas kohas just selle paiga laste nägu,” rääkis Triin Soone.

Laste Vabariigis saab näha etendust „Kõige parem kingitus!“, kus saja-aastased kaksikõed Hulda ja Gulda Eesti 100. sünnipäevaks valmistuvad. Mängualal õpivad lapsed Eestit eri nurkade alt tundma, töötubades meisterdavad ja nuputavad. Laval astuvad üles kohalikud lapsed ja noored.

Laste Vabariik sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti sünnipäevapidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti. "Lapsed ja noored on EV100 programmis esimesel kohal ja neile mõeldes me oma riiki iga päev ehitame. Lapsed saavad Eesti juubelit tähistada omal moel ja kodule lähedal. Laste Vabariigi suurim väärtus on just selles, et rännakul külastatakse ka väikeseid paiku,” ütles Jaanus Rohumaa.

Laste Vabariiki sõidutab mööda Eestit erilahendusena valminud lavaga haagisauto, mille töötas välja Silberauto. „Suurimaks väljakutseks oli lava haagisesse mahutamine nii, et konstruktsioon oleks piisavalt jäik ja laval liikumine ohutu. Tulemusega oleme ise rahul ning saadame unikaalse ratastel mängulava parimate tervitustega Eestimaa lapsi rõõmustama,“ ütles Silberauto Eesti juhatuse esimees Andrus Mossov.

Laste Vabariik on teel 25. maist 8. septembrini ja sõidab läbi kogu Eesti, igas maakonnas on 3-5 peatust. Täpsem ajakava, auto teekond ja laste videod kodupaigast ERRi Lastejaamas: http://lastejaam.err.ee/lastevabariik/. Lisalugemist: www.lastevabariik.ee.

 Aasta 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab last ja noort nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ning selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: laste ja noorte kultuuriaasta toimkonna pressiteade. 

Samal teemal:

• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi
• Lapsed õpivad headust looma
• Täna kuulutatakse välja "Head lasteraamatud"

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest. „Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,“ ütles Kärtner. „Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.“

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. „Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust.“

Eesti keele tugevuse kinnituseks on ka selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Samas leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Intervjuudest tõstatus Eesti muukeelsete lapsevanemate mure, et eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse keeleõppe edukuse pärssijat.

Üha aktuaalsemaks muutub mitmekeelsus, seda peaks soosima ja pakkuma rohkem tuge mitmekeelsete laste vanematele. Nõustamist vajavad nii vene emakeelega laste vanemad kui ka väljaspool Eestit elavad emad-isad, kes soovivad oma laste eesti keele oskust säilitada ja arendada, samuti uus-sisserändajad ning pered, kus kasutatakse paralleelselt mitut keelt.

Parandada saab valmisolekut õpetada eesti keelt uus-sisserändajatele: oluline on keelekursuste tõhusus, kättesaadavus, paindlikkus ning vastavus õppija vajadustele. Keelehariduse üks oluline osa on ka kasvatada tolerantsust eesti keelt teistmoodi rääkivate inimeste ja lugupidamist teiste keelte vastu.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Taustainfo

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatuse, maine, õppe, uurimise ja arendamise olukord Eestis. Uuringu läbiviimisel võeti arvesse keelevaldkonna seniseid uuringuid, strateegiate ja arengukavade rakendamisega seotud kogemusi, statistikat, seireid, lisaks viidi läbi intervjuud. 
Uuring on aluseks loodavale Eesti keelestrateegiale aastateks 2018-2027. 

Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: emakeel on kõige kaunim keel
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

20. mai Tallinnas Ülemiste City SpaceX keskuses oli kui arvutimängufännide paradiis – 240 last 95 omaloodud mänguga, ja kõik võisid kõikide mänge kasvõi päeva läbi proovida! Muidugi oli ka teisi tegevusi: prooviti oma teadmisi Küberpähklil, kuulati teadussaate „Rakett 69“ finalistide muljeid, jagati ohtralt auhindu ja sebiti ennastunustavalt ringi. 

Iga võistkond/individuaalvõistleja pidi vajadusel oma arvuti- või mobiilimängu huvilistele tutvustama ning küsimustele vastama. Võistlusele laekusid nii programmeerimist kui ka tarka internetikasutust õpetavad mängud: mobiili-, arvuti-, laua-, mälu- ja robotimängud, igas kasutatud tehnoloogiat vastavalt vajadusele ja oma oskustele. 

Kõikides vanuseastmetes said enim tunnustust võistlustööd, mis olid programmeerimise õpetamisele suunatud. Žürii hindas ühe kriteeriumina võistlustöö sisu ja kasutatud õpetamismeetodit. 

Programmeerimist õpetas ka 1.-3. klasside hulgas esikoha noppinud Tartu Kivilinna Kooli 3. klassi õpilase Henri Prillopi töö „Tulnumeerimine“ (juhendajad Margit Hunt ja Külli Prillop). Arvutimängus on tulnukad, kellel on erinevad mängud, mida mängida. Aga nad on alles algajad programmeerijad ja nad teevad vigu. Mängija saab neid aidata, et nad vead üles leiaksid. Põhimõtteliselt teeb mängija sama mida programmeerija – testib programmi ja leiab vigu. „Mulle meeldivad tulnukad, ma panin kokku programmeerimise ja tulnukad ja saingi „Tulnumeerimise.“ Minu loodud mäng õpetab sind mõtlema natuke nagu programmeerija. Tarkvarana kasutasin Scratchi. Ma ise olen seda mängu läbi mänginud väga palju kordi, nii õppisin juurde, kuidas programmist vigu leida ja kuidas Scratchi kasutada,“ ütles Henri ise. 

Henri esinemist finaalis toetas tema ema Külli, kes oli ka üks töö juhendajatest. „Üldiselt on Henri nii palju mõistlik, et oskab ise oma aega arvutis sättida,“ sõnas Külli Prillop küsimuse peale, kas kodus on arvuti kasutamisel ka kindlad reeglid. „Ta on varem teinud lihtsamaid mänge. Aga et ta seekord nii entusiastlikult tegutses ja nii pikalt süvenes, oli natuke üllatus küll. Eks vanem saabki toetada nii, et kui laps hakkab pikast protsessist tüdinema, siis leida mõni huvitav nüanss, mis meelitaks teda tööd lõpetama.“

Gümnaasiumiastmes sai esikoha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste Kärt Kaljuvee ja Günter Suve mäng „L(aua)N(uti)P(roge)“ (juhendaja Tiiu Leibur). Mängu eesmärk on suurendada mängijate teadmisi turvalise käitumise kohta internetis ja see on mõeldud põhikoolile. Mängus osalevad kaks võistkonda. Mõlemal võistkonnal on oma värvi mängualused, millele nad peavad korjama sama värvi kujundeid (3D-prinditud), mis on laotatud mängulauale. Mängunuppudeks on Bee-Boti robotid. Nutiseadmes avaneb viktoriin internetiturvalisuse kohta. Mängulaual on erinevate tegevustega ruudud, mis kas takistavad või aitavad edasi liikuda. Võidab võistkond, kes on üles korjanud kõik oma värvi klotsid ning jõudnud esimesena vastase algusruudule.

Kärt Kaljuvee sõnas, et mängu mõtlesidki nad Günter Suvega kahekesi välja. „Juhendajaga oli pidev koostöö, tema suunas, millele veel tähelepanu pöörata. Osalen koolis 3D-printimise valikaines, ja õpetaja soovitas sellest võistlusest osa võtta. Mängus vajalikud kujundid on 3D-printeriga prinditud. Katsetasime mängu 2. ja 4. klassi õpilastega erinevates koolides, väga positiivne tagasiside oli. Mängu koostamine ja valmistamine sujus loovalt, kogu aeg tuli uusi ideid, mida veel mängu lisada. Aga küsimuste koostamine internetiturvalisuse kohta oli raske, küsimused pidid olema sellised, et mängija midagi õpiks ka.“

7.-9. klasside arvestuses tuli võitjaks Türi Põhikooli poiste Andero Lavrinenko ja Jakob Järve loodud äpp „Binaarkood“ (juhendaja Laine Aluoja). "Binaarkood" õpetab teisendamist kümnendsüsteemist kahendsüsteemi ning vastupidi. Seda süsteemi kasutavad arvutid, et andmeid edastada. Projekti eesmärk oli õppida kasutama rohkem AppInventorit ning sellega Androidi rakendusi luua, samas teha ka üks huvitav mäng, mis õpetaks arvutite keelt. Tööd jagunesid nii, et Andero oli ideede genereerija ja tehniline teostaja, Jakob testija ja nõustaja. 

„See on puhtalt matemaatikaga seotud mäng. Koolis eriti ei õpetata erinevate arvutussüsteemide kohta, siis mõtlesin, et selline mäng oleks huvitav. Matemaatikas saame me Jakobiga mõlemad hästi hakkama. Alguses oli idee, siis mõtlesime, mis keskkonnas mäng luua, siis programmeerisime mängu ja saigi valmis. Programmeerimist olen õppinud omal käel, internetis on mitu veebikeskkonda, kus saab seda hästi teha. Mulle meeldib, et programmeerimise juures saan olla nii loov ja ise teha kõike, mida suudan välja mõelda,“ ütles Andero.

Kõikide võidutöödega saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel. 

HITSA FB-lehelt on järelvaadatavad ka videod, mis tehtud 20. Mail toimunud „Mängumaratonil“.

HITSA ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ oli sunnatud noorte IKT oskuste arendamiseks. Võistlusele olid oodatud õpilaste loodud arvutimängud, mobiilirakendused ning laua- ja kaardimängud, mis õpetavad programmeerimist ning turvalist internetikäitumist. ProgeTiigri võistlusel osalesid alus- ja üldhariduse õppijad vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Osaleti nii individuaalselt kui ka kuni viieliikmeliste meeskondadena.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti koolid vajavad digihariduse süsteemsemat korraldust
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Noored robootikud arendasid loomadest lähtuvaid nutikaid lahendusi
• EENeti arvutijoonistuste võistluse võitjad on selgunud

Professor Hatch kohtub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastega, külastab mitut siinset kooli ning annab kaks seminari, millest üks on mõeldud ülikooli doktorantidele ja nende juhendajatele, teine, „Improvement or Innovation? Possibilities and Challenges for Educational Transformation“ (23. mail kell 14.00 TÜ haridusuuenduskeskuses) on aga avatud kõigile huvilistele.

Hatchi arvates võiks liiga järskude muutuste asemel kaaluda samm-sammulist liikumist soovitud tulemuse poole. Mida väiksem on samm, seda lihtsam ja realistlikum on seda astuda ning selline lähenemine võib avada uusi võimalusi ja liikumissuundi, mis liiga suure sammu korral võiksid jääda märkamata. „Seminar annab hea võimaluse kuulata USA ühe mainekama ülikooli professori tähelepanekuid ja arusaamu erinevate haridussüsteemide toimimise, nende probleemide ja kordaminekute kohta,” märkis haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Maailma hariduselus toimuvast kirjutab Hatch ka temaatilises uudisteportaalis International Education News (www.internationalednews.com). Praegu külastab Hatch 2015. aasta PISA uuringutulemuste põhjal edukaid haridusriike (sh Singapur, Eesti, Soome) ja võrdleb neis rakendatavaid poliitikaid vähem edukate riikidega.

Oma karjääri alustas Hatch Harvardis, kus uuris laste intellektuaalsete ja sotsiaalsete võimete arengut. Ta on osalenud erinevates haridusuuendusalastes projektides ning kirjutanud mitu raamatut. Tema viimati ilmunud raamat “Managing to Change: How Schools can Survive (and Sometimes Thrive) in Turbulent Times”  (Teachers College Press, 2009) kirjeldab mitmesuguseid edukaid kooliarenduspraktikaid.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Uus-Meremaa haridusteadlane: kõik õpetajad peavad olema valmis töötama erivajadustega lastega
• USA hariduseksperdid otsivad Eesti haridussüsteemi edu põhjuseid

Võistlused on pisikestest nanosumodest kuni 3-kilogrammiste sumodeni välja. Olenemata suurusest on sumorobotite eesmärgiks vastane sumoringist välja lükata, järgides muidugi kõiki võistlusreegleid. Viimane aeg on oma sumorobotit ehitama hakata, sest 2017. aasta sumo võistluste reeglid on nüüd Robotexi kodulehel saadaval!

PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!

Vaata rohkem uudiseid Robotexi blogist!

Allikas: Robotexi info. 

Samal teemal:

• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

2017. aasta eelisteemad:

1. Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides

Teema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, pöörates samas mitmekeelsusele ja keeleõppele tähelepanu ka kutsehariduses. 

2.  Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe

Tunnuskirja projektid võiks esile tuua ja toetada tegevusi ja meetmeid, mis edendavad kogemusõpet ja keelesõbraliku ühiskonna arengut. Projektid peaks tutvustama kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke kogemuslikke keeleõppeviise. 

Loe teemade kohta lähemalt siit!

Tunnuskirjale kandideerimine

Taotluse esitajaks võivad olla projektiga/algatusega seotud isikud või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis: archimedes.ee/euroopa-keeleoppe-tunnuskiri-taotlemine

Taotlusi saab esitada kuni 11. juunini 2017 (hiliseim saatmise kuupäev).

Lisaks võib tutvuda üleeuroopaliste kriteeriumidega SA Archimedese kodulehel ja tutvuda tunnuskirja teemaliste videoklippidega YouTube’is: https://www.youtube.com/watch?v=oLxfrsbTkoQ

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

HITSA tellitud ja Praxise läbi viidud uuringus analüüsiti üldhariduskooli õppe- ja ainekavasid, küsitleti koole ja lasteaedu ning viidi läbi esinduslik veebiküsitlus õpetajate ja õpilaste seas, kus osales 1549 õpetajat ja 11 224 õpilast üle Eesti. Uuring viidi läbi kolmes etapis augustist 2016 kuni jaanuarini 2017. Uuringu ülesandeks oli välja selgitada, millised on üldhariduskoolides pakutavad eraldiseisvad ained digioskuste õpetamiseks, mil määral on digioskuste õpetamine lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse, millised on õpetajate ja õpilaste oskused ja hoiakud digioskuste õpetamisel, missuguseid IKT-huviringe üldhariduskoolides ja lasteaedades pakutakse ning missugust tuge vajavad õpetajad, üldhariduskoolid ja lasteaiad digioskuste õpetamisel.

Uuringutulemusi tutvustati huvilistele 16. mail Tallinnas IT Kolledžis. HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ütles sissejuhatuseks, et uuringutulemusi saab kasutada õpetajakoolituse planeerimiseks, riiklike õppekavade ja juhendmaterjalide arendamiseks, riiklike õppekavade rakendatavuse hindamiseks, IKT-haridusega seotud hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks, ProgeTiigri programmi tegevuste hindamiseks ja planeerimiseks. „Digioskuste kasutamist ei nõua ainult igapäevane haridus- ja elukeskkond, vaid ka kiiresti arenev tööturg. Tuleviku töökohad eeldavad tänastelt õpilastelt üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist pädevust. On oluline, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutavad oskused oleksid omavahel kooskõlas,“ põhjendas Mari-Liis Peets õpilaste digioskuste kaardistamise vajalikkust.

Uuringututlemusi tutvustas üksikasjalikumalt Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi. Siinkohal mõned järeldused.

Kuidas on digioskuste õpetamine koolides korraldatud

Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest
alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides
õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes. Sarnaselt on ebaühtlane erinevate
digioskuste roll ja osakaal ainekavades: kõige rohkem on ainekavades kirjeldatud infootsinguga seotud digioskuste õpetamist ja seda läbivalt kõigis kooliastmetes, kuigi info kriitilise hindamise osatähtsus kerkib tugevamalt esile alles III kooliastme ainekavades. 

Näiteks ainevaldkondade võrdluses on info otsimine internetist kõige enam levinud loodusainete (49% koolidest) ja keelte valdkonna ainekavades (39%). Info otsimine internetis on märgatavalt enam lõimitud erinevatesse ainevaldkondadesse just alates II kooliastmest: 94% keelte valdkonna, 65% sotsiaalainete, 78% matemaatika, 52% loodusainete puhul ning mõnevõrra vähem kunsti- ja tehnoloogiaainete valdkonnas. III kooliastme ainekavade analüüsist ilmneb lisaks, et loodus-, sotsiaal- ja tehnoloogiaainete puhul on info otsimine internetis veelgi enam esile tõstetud, vastavalt 96%, 80% ja 85% analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam õppeainetesse integreeritud infootsimine internetis: sotsiaalainetes 85%, loodusainetes 96%, keelte valdkonnas 98% ning mõnevõrra vähem matemaatikas ja kunstiainetes. 

Internetist leitud info kriitiline hindamine kerkib esile rohkem alates III kooliastmest. Selle digioskuse õpetamine kajastus 44% sotsiaalainete, 59% loodusainete ja 79% keelte valdkonna ainekavades analüüsitud koolidest. Gümnaasiumiastmes on selle tegevuse osatähtsus keelte ja sotsiaalainete valdkonnas mõnevõrra vähenenud ning selle digioskuse õpetamist käsitletakse kõige enam loodusainete valdkonnas. Õpilaste hinnangul on samuti info haldusega seotud tegevustest kõige enam levinud info otsimine internetis. 

Sisuloomega seotud digioskuste õpetamist on ainekavades märksa vähem esile toodud.

Näiteks koolide võrdluses on loovtöö, uurimistöö ja referaadi loomine kui tegevus esindatud 99% koolide ainekavades, digitaalsete materjalide kasutamine teadmise loomiseks 97%, esitluste koostamine ja ettekandmine 96% ning fotode, videote ja helisalvestiste loomine 92% üldhariduskoolide ainekavades. Graafika loomise, joonestamise ja mustrite loomisega tegeletakse rohkem maakoolides, kuid enamasti pole ainekavades täpsustatud, kas seda tehakse digivahendite abil või mitte. Linnakoolide seas on aga ainekavades rohkem esile toodud andmeanalüüsi ja -töötlust.  Veebliehe loomine on esindatud oluliselt rohkem suurema õpilaste arvuga (üle 200) koolides (20% versus 7% väiksemates koolides), samuti andmeanalüüs ja -töötlus (89% versus 62% väiksemates koolides).

Missugune on digivahendite kättesaadavus

Digivahendite (seadmed, keskkonnad ja tarkvara) ning digitaalsete õppematerjalide
kättesaadavus ja kvaliteet on üks keskne takistus digioskuste õpetamisel nii õppetöös kui ka
huvihariduse pakkumisel. Õpetajad kasutavad olemasolevat digiõppevara vähesel määral,
hinnates kvaliteetse digiõppevara kättesaadavust ja digivahendite vähesust peamisteks
takistusteks digioskuste õpetamisel. IKT-huviringide pakkumisel koolides ja lasteaedades
tuuakse ühe peamise kitsaskohana esile vajadust uute ja lisaseadmete, samuti õppe- ja juhendmaterjalide järele. 

Näiteks õpetajate hinnangul on kõige sagedamini kasutatavad digiseadmed nende õppetöös arvutid ja esitlusvahendid, mida iga päev või kord nädalas kasutab umbes kolmveerand küsitluses osalenud õpetajatest (arvutit kasutab iga päev 65% ja kord nädalas 13% õpetajatest, esitlusvahendeid iga päev 48% ja kord nädalas 22% õpetajatest). Kolmandik õpetajatest (36%) kasutab iga päev või kord nädalas õppetöös ka tahvelarvuteid või nutitelefone, kuid samal ajal ütles 14% õpetajatest, et nad ei kasuta tahvelarvuteid või nutitelefone õppetöös üldse ning 9% õpetajatest mainis lisaks, et neil puudub üldse võimalus neid vahendeid kasutada. 

Õpilased seevastu kasutavad enda hinnangul koolis (tundides) õppimiseks kõige sagedamini nutitelefoni ja arvutit. Nutitelefoni kasutab koolitundides õppimiseks iga päev 32% ja mõni kord nädalas 25% õpilastest, laua- või sülearvutit iga päev 12% ja mõnel korral nädalas 38% õpilastest. Märksa vähem on õpilased koolitundides õppimiseks kasutanud tahvelarvutit. Sarnaselt õpetajatega on ka õpilased õppetöös kõige vähem kokku puutunud tehnoloogiaharidusega seotud digiseadmetega: koolitundides oli õppetööks 3D-printereid kasutanud 12%, mõõtmisandureid/sensoreid 13% ja robootikaseadmeid 17% küsitluses osalenud õpilastest. 

Missugused on hoiakud digivahendite kasutamise suhtes

Õpetajate ja õpilaste hoiakud digivahendite kasutamise suhtes õppetöös on valdavalt positiivsed, aga nende tegelik rakendumine digioskuste omandamisel ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumist soodustava vahendina pole veel realiseerunud. Proovikiviks on õpetajate valmisolek kasutada olemasolevaid võimalusi digioskuste õpetamisel sihipäraselt ja süsteemselt. Õpilaste ja õpetajate koostöö ning teadmiste jagamine digioskuste kasutamisel õppeprotsessis on vähe levinud praktika. 

Näiteks võrreldes õpetajate hoiakuid nende vanuse alusel, ei kerki vanuserühmades esile väga suuri erinevusi. Kõige suuremad erinevused on näiteks nõusolekus väitega, et digivahendite kasutamine annab õpilastele võimaluse võtta eestvedaja roll: sellega nõustus (täiesti või pigem nõus) 92% kuni 30-aastastest õpetajatest ja 79% 41–50-aastastest õpetajatest. Sarnaselt leidsid nooremad õpetajad rohkem, et digivahendite kasutamine aitab vähendada hariduskulusid. Töökogemuse kasvades kasvab õpetajate nõusolek sellega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides tundides. Teisalt kahaneb nende nõusolek sellega, et see kasvatab õpilaste õpimotivatsiooni, aitab kaasa õpitulemuste parandamisele ja annab õpilasele võimaluse võtta eestvedaja rolli.

Kõige vähem on õpetajad nõus sellega, et digivahendite kasutamine soodustab distsipliini hoidmist, samuti leitakse vähem, et see suurendab tulevikus insenerikarjääri valivate koolilõpetajate osakaalu (39% ei ole (pigem) nõus). Peaaegu veerand õpetajatest ei ole ka nõus väitega, et digivahendite kasutamine peaks olema loomulik osa kõikides õppeainetes. Mõni õpetaja tunnistas oma pikemas kommentaaris, et pigem väldib digivahendite kasutamist, sest ei taha kedagi õpilastest ebamugavasse olukorda panna (kõigil pole võrdseid võimalusi isiklike digivahendite kasutamiseks). 

Artiklis refereeritud uuringu täisteksti leiab siit. 

Samal teemal:

• Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kuld, hõbe ja pronks
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Kampaania kestab 15.–28. maini. Pakkumine hõlmab 1,4 miljonit vabakasutuses olevat teavikut.
Eripakkumisega raamatud leiab EOD otsimootori lehelt. Tellimust saab esitada raamatu kirje juurest, klõpsates nupule “Digital on request” ehk “Telli digitaalkoopia”.

Tellimuse märkuste väljale tuleb kirjutada kampaaniakood “Spring2017”. Lõplik hind saadetakse teile kinnituseks enne tellimuse töösse võtmist. 

Digiteerida on võimalik raamatuid eBooks on Demand (EOD) võrgustikust. Kevadkampaaniast võtavad osa Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu, Viini Ülikooli Raamatukogu (Austria), Regensburgi Ülikooli Raamatukogu (Saksamaa), Bratislava Ülikooli Raamatukogu (Slovakkia), Tšehhi Tehnikaraamatukogu, Moraavia Raamatukogu, Olomouci Teadusraamatukogu ja Teaduste Akadeemia Raamatukogu (Tšehhi Vabariik), Šveitsi Rahvusraamatukogu (Šveits), Eesti Rahvusraamatukogu ning Taani Kuninglik Raamatukogu.

Vaata ka teenuse tingimusi pärast nupule "Telli digitaalkoopia" vajutamist. Kampaania korraldavad Innsbrucki Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Euroopa raamatukogudes on miljoneid 16.-20. sajandist pärinevaid väärtuslikke trükiseid, mida saab nende vanuse ja unikaalsuse tõttu kasutada vaid lugemissaalides.

 EOD teenus teeb peidetud aarded kõigile kättesaadavaks – need on vaid hiireklõpsu kaugusel. E-raamatuid saab tellida raamatukogu kataloogist, raamatukogud digiteerivad tellitud teaviku ja saadavad selle lugejale EOD teenuse võrgustiku kaudu. Selliselt digiteeritud raamatud liidetakse teenust pakkuvate raamatukogude digitaalarhiividesse ning on seeläbi internetis kättesaadavad. 2009. aastast saab neid raamatuid lisaks digitaalsele versioonile tellida reprindina paberraamatu kujul. Pikemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Juba digiteeritud raamatuid näeb digar.ee.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast