Otseülekanne HITSA veebis, lisaks link päevakavale

Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Mida õppijad sellest kõigest arvavad?

Avaettekandega esineb Mati Heidmets, kes asetab Eesti õpikäsituse rahvusvahelise haridusuuenduse konteksti ning arutleb, miks peaks õpikäsitus muutuma ning mida see muutumine õpilasele, õpetajale ja koolile tähendab.

Võrgustik Võrgutab seminaril teeme teatavaks ka „E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ saajad ning anname üle tunnistused!

Samal teemal:

• E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Mario Mäeots: digivahendite kasutamine koolis peab olema mõtestatud

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ootab kevadisel koolivaheajal, 22.-25. märtsil gümnaasiumiõpilasi nii muusika, teatrikunsti visuaaltehnoloogia, tantsukunsti kui ka käsitöö eelõppe kursustele.

Noore Muusiku Kool 22.-24. märts 2017

Oodatud on kõik vähemalt 16-aastased noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas.

Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/nooremuusikukool

Noore Meistri Kool 3.-25. märts 2017

Oodatud on kõik vähemalt 16-aastased noored, kellele pakub huvi käsitöö ja looming.

Kursuse eesmärk on anda esmaseid teadmisi ja oskusi käsitööga seotud erialadest: tekstiilist, ehitusest ja metallitööst. Tutvustada noortele ettevõtete tootejääkide taaskasutuse võimalusi.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/noore-meistri-kool

Teatrikunsti visuaaltehnoloogia kõrghariduse eelõppe kursus 23.-24. märts 2017

Oodatud on teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala huvilised.

Kursusel antakse ettekujutus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala sisust ja valmistatakse ette tulevasi sisseastujaid.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/tantsukunsti-teatrikunsti-visuaaltehnoloogia-eeloppe-kursus

Tantsukunsti kõrghariduse eelõppe kursus 23.-24. märts 2017

Oodatud on tantsukunsti eriala huvilised.

Kursusel antakse ettekujutus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tantsukunsti eriala sisust ja valmistatakse ette tulevasi sisseastujaid.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/tantsukunsti-teatrikunsti-visuaaltehnoloogia-eeloppe-kursus

Samuti toimub 23. märtsil TÜ VKAs avatud uste päev

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/akadeemiast/avatud-uste-paev-tu-viljandi-kultuuriakadeemias-23-martsil-2017

Meenete meisterdamise käigus õpiti selgeks laste jaoks uus võrukeelne sõna käokiräs. Meene kujutabki endast märkmepaberitega külmkapimagnetit, mis on kaunistatud laste meisterdatud lepatriinudega. 

„Lastele jäi uus sõna hästi meelde ja nende soov on seda emakeelepäeva puhul teistega jagada – et terve Eesti teaks, kuidas on lepatriinu võru keeles,“ selgitas Võru Instituudi projektijuht Evely Lindsalu, kes koos Triin Toomega lepatriinude tegemist korraldas. „Lastele meeldib õppida, meisterdada ja kingitusi teha!“ lisas Triin Toom. 

Iga lasteaiarühm valis meenete tegemiseks oma lastele sobiliku mooduse. Nii on nende hulgas joonistatud, volditud, lõigatud, kleebitud ja vilditud lepatriinusid. Meisterdamiseks kasutati näiteks paberit, vilti, lõnga, plastikut, lusikaid, helkurpaberit ja karvatraati. 

Kokku tegi veebruaris-märtsis meeneid 260 last, kes said valmis 320 meenet. Neid juhendasid 30 lasteaiaõpetajat. Lisaks meene tegemisele õpiti rühmades võrukeelseid luuletusi ja laule lepatriinudest, mis kantakse ette oma lasteaia emakeelepäeva sündmustel.

Vahvas ettevõtmises osales 14 lasteaeda Võru, Põlva ja Valga maakonnast: Sõmerpalu, Kuldre, Antsla Lusti, Väimela, Lasva, Rõuge, Hargla kooli, Veriora ja Räpina lasteaiad, samuti lasteaiad Päkapikk, Punamütsike ja Sõleke Võrust ning Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast. 

""Moisekatsi elohelü" meeskonnal on sellise kaasalöömise üle väga hea meel – tahame alati tänada kõiki festivali esinejaid millegi sobilikuga ja sel korral on asi nii mõnusasti lahendatud,“ tõdes festivali projektijuht Liivi Tamm. „Seekordne festival on pühendatud festivali algatajale ja kauaaegsele juhile Ülle Podekratile, kes läinud aastal meie keskelt lahkus. On südantsoojendav seos, et Ülle juhendatud folklooriansambli nimi on just „Käokiräs“,“ lisas festivali peakorraldaja Ülo Needo.

Rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi elohelü“ toimub sel aastal 21.-22. aprillil. Kahepäevase sündmuse ajal on ajalooline Mooste mõis täis rahvamuusikat, töötubasid ja kontserte. Festival kulmineerub suure võistluskontserdiga 22. aprillil, kus iga osalev bänd tõlgendab võrukeelset lugu "Kost laalu’ saadu’".

Võrukeelsed keelepesad on lasteaiarühmad, kus vähemalt ühel päeval nädalas toimub kogu tegevus ainult võru keeles. Selliseid rühmi on  20 tk üle kogu Vana-Võromaa nii praegustes Põlva, Valga kui Võru maakondades.

Pildil: Sõmerpalu lasteaia Mummukeste rühma lastest omameisterdatud käokirja-meenetega. Pildi tegi Jaana Promvalds.

Allikas: korraldajate info. 

Miljon+ on kollektiivne ettevõtmine, millega soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini ja luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas entsüklopeedia. Vikipeedia ehk vaba entsüklopeedia on enim kasutatav üldinfoallikas, millel on entsüklopeediline vabatahtlike koostajate loodud sisu. Kuigi vajadus hea ja tervikliku eestikeelse entsüklopeedia järele on suur, on praegune keskkond sisult alles poolik ja vajab edasist arendamist.

Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest. Selleks, et viia vikiartiklite arv üle miljoni, kutsuvad Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti kõiki aktiivseid inimesi veebientsüklopeediasse artikleid juurde looma ja olemasolevaid täiendama. Edasi aidata soovitakse ka võrukeelset Vikipeediat, mis loodetakse projekti käigus viia praeguselt 5400 artiklilt 10 000-ni.

Tartu Ülikooli eesti keele lektori Sirli Zuppingu sõnul on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed e-ühiskonna arengusse panustaksid: „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgiks seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja edasist arengut.“ 

Projekti ühe algataja, TÜ õppeprorektor Mart Noorma sõnul on Miljon+ suurepärane ettevõtmine kogu Eesti ühiskonna kaasamiseks ning vaba veebientsüklopeedia täiendamiseks. „Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui Google’i otsingule ei leita eestikeelset vastet ja lahendusi pakub vaid ingliskeelne Wikipedia, siis mõjutab see noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,“ rääkis Noorma eestikeelse entsüklopeedia olulisusest. „Ülikoolidesse on koondunud mitme eriala oskussõnavara ja mahukas teadmusbaas, mida saab tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahendusel Vikipeediasse jagada. Samuti on ettevõtetesse, ühingutesse, asutustesse ja koolidesse kogunenud väärtuslikku erialast ja koduloolist teavet, mida tasub veebientsüklopeediasse lisada,“ kutsub Noorma kõiki projekti panustama. 

Miljon+ on panus eesti keele tulevikku ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Ühe esimese algatusena on projekti raames käivitatud 1. juunini kestev digihariduse konkurss, et innustada tagant majandusvaldkonna artiklite parandamist. Projekti tegevustes löövad praegu kaasa nii Eesti Maaülikool, Swedbank kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, aga panustama on oodatud ka kõik teised, kes tunnetavad end vastutavana eesti keele säilimise eest.

Programmi kodulehekülg on leitav aadressilt www.miljonpluss.ut.ee.

Samal teemal:

• Vikipeedia kutsub taas tõlketalgutele
• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks

Meister II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meistritiitli saanud võistkonnad sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele FIRST LEGO League Avatud Euroopa turneele Taanis.  

Juhindudes FIRST LEGO League põhiväärtustest osalevad meeskonnad iga-aastasel konkursil, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Tänavuse konkursi teema oli „Loomadest liitlased". Uurimisprojekte oli väikelooma teeületuskohtade tuvastamisest, sigadel haiguste ja mesilastel varroa lestade tuvastamisest kuni erivajadustega inimestele mõeldud vibroakustilises teraapias kasutava kassini. Enamik lahendustest olid juhitavad üht või teist viisi nutiseadmete kaudu. 

Hindajate sõnul on meeskonnad aasta aastalt oma projektides järjest põhjalikumaks muutnud. „Otsitakse võimalikke soovitusi ja kommentaare oma ala spetsialistidelt. Seda nii Eestist (nt keskkonnaametist) kui ka välismaalt. Tallinna Reaalkooli meeskond pöördus isegi Harvardi ülikooli valdkonna inimeste poole,“ rääkisid hindajad.  

Pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti (maksimum 439). Teisi meeskondi edestati pea kolmandiku punktiarvuga. 

Öökullide juhendaja Lauri Vilibert: „Kui ühes robotimängus (2 minutit ja 30 sekundit) suudab minu juhendatud meeskonna robot lahendada 80% kõikidest võimalikest ülesannetest, siis võin mina käed üles tõsta ja öelda, et mul pole noortele enam midagi õpetada. Sel juhul õpin mina neilt. Selle aasta Öökullide meeskonna robot suudab kolme robotimängu jooksul need 80% ära lahendada. Seega õppimist ja arenemist veel on. Ikka tuleb ka uuel hooajal tagasi tulla võistlema."

Sel hooajal võttis FIRST LEGO League erinevatest võistlustest osa rekordarv osalejaid. Finaalis osales ligikaudu 300 robotiehitajat 42 meeskonnast, sh Eestist, Lätist, Moldovast ja Itaaliast. Peale meistritiitlite jagati välja veel 13 erineva alamkategooria karikat. 

Meister I - Triblox (Sõmeru avatud noortekeskus)

Meister II - KG Klemm (Kuressaare Gümnaasium)

Robotimäng I - Öökullid (Tallinna Kristiine Gümnaasium)

Inspiratsioon I - Prata vetra (Jelgava Gümnaasium, Läti)

Kohtunike eriauhind - Laagri Unicorns (Laagri huvikool)

Lennukas tiim - Laagri Darkside (Laagri huvikool)

Meeskonnatöö I - Vilexodus (Viljandi Kesklinna Kool)

Mehaanika I - SkyNet (Biblioteca Publica Raionala Causeni, Moldova)

Esitlus I - Tamsa (Tamsalu Gümnaasium)

Hindajate eriauhind - Reaali mesilased (Tallinna Reaalkool)

Programmeerimine I - Termin@tors (Narva Kesklinna Gümnaasium) 

Innovaatiline lahendus I - Elisa robootikaring (Elisa Eesti AS, Tallinn)

Sõbralik professionaalsus I - Rakke Robootikud (Rakke Kool)

Strateegia ja innovatsioon I - ISMART (Ogogo huvikool, Tallinn)

Uurimistöö I - THIS IS MADE OF BRICKS (Tartu Kesklinna Kool)

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud

Eesti keele omapärale tähelepanu juhtimiseks korraldas riik aastate eest võistluse, kus iga Eesti inimene võis pakkuda välja lauseid, mis on eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga. Lõpuks valis keelevaldkonna tippasjatundjatest koosnev nõukogu sadadest esitatud lausetest välja kümme. Meenutagem neid.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
Kuula, kulla külanaine - kuuled külla tulnud vaime.
Ämber läks ümber.
Üle oja mäele, läbi oru jõele.
Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
Küll küllale liiga ei tee.
Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
Millal maksan memme vaeva.
Ema tuli koju.
Pöidlad pihku, pöialpoisid!

Nende muhedate lausete kõlades kutsun kõiki Eesti inimesi tähistama täna emakeelepäeva. Üks võimalus selleks on läbida ka väike teadmiste kontroll, võttes osa traditsioonilisest e-etteütlusest Vikerraadio vahendusel.

Soovin ilusat emakeelepäeva kõigile eesti keele rääkijatele, aga ka õppijatele, nii Eestis kui võõrsil.

Allikas: HTM. 

Samal teemal:

• Õige kirjapilt selgunud, rekordosavõtjatega e-etteütluse võitis Laura Valli
• Eesti keele õpetajad maailma eri paikadest kohtusid Brüsselis
• Raamatukogutund "Eriline tavaline emakeel"

Arenguseminari täpne pealkiri oli „Õppekeelest erineva emakeelega laps Eestis ja Eesti hariduses 2016/2017“. Seminari algatas ja korraldas MTÜ Raplamaa Koolijuhtide Ühendus, nõu ja jõuga oli abiks Rapla Maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna haridusasutuste peainspektor Elve Kukk, samuti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Seminari toimumist toetas SA Innove ESFi programm „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“; „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. 

Päeva moderaator Ekke Sööt konsultatsioonifirmast Change Partners ütles teema sissejuhatuseks, et Eestis pole ühtegi kooli, kes võiks täna öelda, et mujalt riikidest tulnud õpilaste probleem neid ei puuduta. Tõsi, see on praegu veel rohkem linnakoolide teema, aga väikesed maakoolid, kogukonnakoolid ei jää sellest kõrvale. Nii et paras aeg end asjaga kurssi viia, sest Rapla maakonna koolides-lasteaedades õppekeelest erineva emakeelega lapsi kas ei ole üldse või on olnud mõned lühemat aega. Küll aga selgus päeva jooksul, et see, kuidas aastaid koos perega välismaal elanud ja nüüd Eestisse naasnud õpilasele eesti keel jälle selgeks õpetada, on Rapla maakonnaski tuttav probleem. 

Päeva põhiesineja oli Soome Tuglase Seltsi juhataja, pedagoogikadoktor Jaana Vasama, kes tutvustas Soome näiteid tööst muukeelsete õpilastega. Ta ütles alustuseks, et igas Soome koolis on praegu vähemalt üks eesti keelt emakeelena kõnelev laps. Ja rõhutas samuti, et see aeg ei ole kaugel, mil Eestis on igas koolis vähemalt üks võõrsilt tulnud, olgu siis sõjapagulastest, uusimmigrantidest või Eestisse ajutiselt töö leidnud vanemate laps. „Esimene asi, mille maakond ja kool peab endale selgeks tegema, on – kes tulevad, palju on pere(de)s lapsi ja mis keelt nad räägivad,“ sõnas Jaana Vasama. Ta ise on Soomes töötanud koolis, kus oli 17 emakeelt. „Kaks suuremat soome keelest erinevat emakeelt on meie koolides praegu vene ja eesti keel, järgnevad somaali keel ja inglise keel. Ei maksa unustada, et keelega koos tuleb ka kultuur ja traditsioonid,“ ütles Jaana Vasama. 

Soomes on põhikoolis spetsiaalne õppeaine S2 – soome keel teisest keelekeskkonnast pärit lastele. On ka spetsiaalsed S2-keele õpetajad. Õpilane teeb kõigepealt testi, ja vastavalt keeleoskusele tekivad õpirühmad (või individuaalõpe). Hiljemalt teisel aastal jätkub aga keeleõpe (ja kõigi teiste ainete õpe) tavaklassis. „Samas ei tohi õpilane unustada oma emakeelt, võimalusel peab jätkuma ka emakeeleõpe,“ ütles Vasama. Soomes on eesti lastel võimalus õppida kaks tundi emakeelt nädalas, aga eesti lapsed seda väga ei kasuta. Sest need tunnid toimuvad pärast koolipäeva ja mujal kui koolis. 

Jaana Vasama

Õpetajad said seminaril kohe ka teoreetilise olukorra lahendada, mis ühel hetkel ei pruugi enam ainult teoreetiline olla: kooli tuleb 14-aastane Thea Somaaliast, kes oskab ainult oma emakeelt, somaali keelet. Kuidas alustada temaga suhtlust, mida peaks kool ja õpetaja kõigepealt tegema, kuidas alustada keeleõppega, kuidas aidata tüdrukul kohaneda? „Igal lapsel on õigus olla uhke oma päritolu üle. Iga laps saab aru, kas õpetaja tegelikult ka aktsepteerib teisest rahvusest õpilast, kas ta on tõesti teretulnud,“ pani Jaana Vasama kuulajatele südamele. Alustada tuleks tõlgi leidmisest (mis Eestis võib tõsine probleem olla, Soomes on riigi poolt kõik korraldatud), teistele õpilastele (tegelikult kogu kooliperele) tuleb selgitada tüdruku tausta, tüdruku perele tuleb selgitada koolikorda ja põhilisi reegleid. Koolipere ei pea käima kikivarvul ega iga kultuurilise erinevuse pärast keskkonnas või õppeprotsessis muutusi ette võtma, aga last ei tohi kohanemisraskustega üksi jätta. 

Hiljem lahati rühmades probleeme lähemalt: mis on praegu suuremad väljakutsed õpetajale ja koolile seoses õpilastega, kelle emakeel erineb õppekeelest? Millist õpetajat on vaja tööks muukeelse lapsega? Milline kool toetab õpetaja tööd muukeelse lapsega?

Vastuseid analüüsides jõuti järeldusele, et kõige olulisem on eelarvamustevaba, sõbralik ja soe suhtumine lapsesse. Ja see kehtib iga lapse puhul sõltumata emakeelest ja sünnimaast, see on õpetajaks olemise üks põhieelduseid. Murelikum on ressursside pool ja ühtse süsteemi puudumine, sest praegu toimetab iga kool vastavalt oma oskustele ja võimalustele. 

Mari-Liis Kütisaar

Seminaril esinesid veel disainer Mari-Liis Kütisaar, kes on pikemalt õppinud Taanis ja Inglismaal ehk siis eesti noor muukeelses keskkonnas, ja Kersti Kivirüüt Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes rääkis koosõppiva kooli projektist. Osalejad hindasid aktuaalse teemaga koolituspäeva väga kasulikuks.  

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Ministeerium rajab Raplasse ja Viimsisse riigigümnaasiumid
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda pakkus õpetajatele koolitust muutunud õpikäsitusest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut õppeaastat esinemisoskuse lihvimisega

Seitsmendat aastat järjest saavad õpetajad emakeelepäeva paiku kokku ühes Euroopa riigis, kus õpetatakse eesti keelt. Tegemist on välismaal eesti keelt õpetavate õpetajate ja koolijuhtide oma initsiatiiviga, mida Eesti riik toetab rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Eesti keele õpetajad osalesid Brüsselis loengutes, töötubades ja aruteludes ning külastasid Euroopa Kooli Laekenis ja Belgia Eesti Kooli.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar andisülevaate muu emakeelega õpilaste õppimisvõimalustest Eestis ning edu teguritest ja väljakutsetest mitmekeelse hariduse edendamisel. Keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister rääkis eesti keele tasemeeksami sooritamise võimalusest väljaspool Eestit.

Ministeeriumi esindajate eestvedamisel arutati, mida saab hariduse vallas teha, et võimalikult paljud välismaale läinud tuleksid Eestisse tagasi ja tunneksid end siin oodatuna. „Väga tähtis on eesti keele oskuse säilitamine lastel, kes siirduvad koos vanematega pikemaks ajaks välismaale elama-tööle-õppima,“ märkis keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister. „Keeleoskus ei säili iseenesest ja lapse keeleoskuse arenguks ei piisa ainult sellest, kui lapsega kodus emakeeles rääkida. Last tuleb innustada oma eakaaslastega eesti keeles suhtlema, suunata teda eestikeelset meediat jälgima ning kasutada aktiivselt olemasolevaid võimalusi, olgu selleks siis e-õpe või osalemine keelelaagrites või pühapäevakoolides.“

Vaata uudislõiku ERRi uudisteportaalist!

Taustainfo

•Belgia Eesti Koolis on 2016/2017. õppeaastal 120 last. Brüsseli Euroopa koolis õpib kokku 180 eesti last, neist 110 nooremas ja 70 vanemas kooliastmes. Mõlemad õpetuskohad saavad Eesti riigilt eestikeelset õppevara, Belgia Eesti Kool on saanud rahalist toetust õppetöö läbiviimiseks. Brüsseli Euroopa kooli on ministeerium lähetanud kaks õpetajat – Edward Kess ja Kristina Ude. 
•Eesti keele välisõppega seotud lisainfo on kättesaadav ministeeriumi veebilehel www.hm.ee/eestlasedvalismaal. 

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Brüsseli IV Euroopa Koolis saab nüüdsest omandada põhiharidust eesti keeles
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne

Juba mõni aeg tagasi kolis uudiskiri uude veebikodusse, Koolielu haridusportaali. Valdkond on sama ja eesmärk üks – tuua haridustöötajateni uued trendid digihariduses, jagada inspireerivaid edulugusid ning pakkuda õpetajatele värskeid ideid, mida ka enda tundides kasutada.

Edaspidi saabki iga õpetaja, haridustehnoloog ja koolijuht end digimaailma uudiste ning uute töövahenditega kursis hoida Koolielu vahendusel. Lisaks artiklitele ja videojuhenditele pakume lugejatele võimalust ka ise portaali tegemisse kaasa lüüa – igal registreerunud kasutajal on võimalus üles riputada nii haridusuudiseid kui ka töö- ja koolituskuulutusi haridustöötajatele.

Eelmiste e-õppe uudiskirjade artiklid on jätkuvalt kättesaadavad aadressil koolielu.ee/uudiskiri.

Kogumik on abiks nii algajale kui edasijõudnule

ProgeTiigri digitaalsete materjalide kogumik on abivahendiks algajale õpetajale või alles tööd alustanud IT-juhile, haridustehnoloogile või koolijuhile, kes soovib teha valiku, mida oma koolis ja õppetöös kasutusele võtta. Samuti on kogumikust kasu lapsevanematele, kes tahaks teada saada, mida koju oma lapsele digitehnika keskkondadest ja vahenditest muretseda. Kogumiku eesmärk ongi laiendada ProgeTiigri projektis osalejate hulka - kui leiad midagi kasulikku ja võtad selle tunnis kasutusele, siis saadki öelda, et oled ProgeTiigri õpetaja.

Teine projekti sihtgrupp on olemasolev võrgustik ja juba edasijõudnud õpetajad, kes otsivad uusi vahendeid, mida katsetada, või kes on hoopis programmi edasiviijad ja arendajad, luues ise juhendeid, jagades mõtteid ja soovitusi. Kaasalöömine võrgustikutöös ja oma oskuste jagamine maailmale on tänuväärne, sest seeläbi kasvab õpetaja enda ja tema kogukonna pedagoogiline professionaalne kompetents. Loodud vahendid saab välja tuua isiklikus portfoolios, mis kulub marjaks ära, kui taotletakse õpetaja kutset, või lisatöös digivaldkonna koolitajana.

ProgeTiigri võrgustiku ühine saavutus

Kogumik ei oleks saanud teoks ilma ProgeTiigri võrgustikuta, kuhu kuulub igast maakonnast digitegijaid, kelle uskumatu entusiasm ja loomingulisus uusi asju katsetada on imetlusväärne! Kui ühel kogunemisel tuli jutuks, et kui oleks olemas üks lihtne keskkond, milles oleks kataloogi-seeritud üldised ülevaated, õppematerjalid ning õpilood, siis oleks palju kergem õpilastega nutikaid asju kasutusele võtta ja neid ka oma kolleegidele tutvustada. Mõeldud, planeeritud, tehtud! Kogumiku loomise põhimõtted said kokku lepitud kogukonnaga, nagu ka sisuline kontroll, mis andis teada, et digimaailmas on pool aastat pikk aeg. Lingid jõuavad muutuda, keskkonnad areneda, osad ilmuvad, teised lahkuvad turult. See väljakutse seisab kogukonnal ees ka täna, et hoida kätt pulsil uute arenduste osas ning et kogumik püsiks kaasaegsena.

Kogumik jaguneb sisuliselt viieks osaks: programmeerimine, nutiäppide loomine, robootika ja mehhatroonika, 3D-disain ja modelleerimine ning multimeedia. Igas osas on 8-12 erinevat vahendit, mida igas koolis on lihtne ja hea kasutusele võtta. Iga valdkonna juurde on kirjutatud ka soovitusi kaaseagsetest metoodikavõtetest ja trikkidest-nippidest.

Loodud ülevaated vahendite kohta järgivad loogilist ülesehitust ehk iga asja kohta peaks saama kiire ülevaate ühel lehel - millisele vanuseastmele asi sobib, millises keskkonnas (operatsioonisüsteem/seade) on asi kasutatav, millise ainevaldkonnaga on seos loodud, kas see on tasuline või tasuta, kes on autor ning kust saada lisainfot. Samamoodi on ära toodud õpitavad oskused ja teadmised, õpetajate ja õpilaste kogemused, õppevara - õpilood, tekstid, juhendeid, videod, pildid, näited jne. Lisaks saab iga vahendi juures teada anda, kui leitakse materjalides viga või soovitatakse mõnd uut linki keskkonnas avaldamiseks. Ärgitame teid materjalide parendamises kaasa lööma - kui viga näed laita, siis tule ja aita!

Materjalide valmimisele aitas kaasa ka Koolielu toimetaja Madli Leikop, kes kirjutas koos innovaatiliste õpetajatega 24 õpilugu, mis on erinevate vahendite alt leitavad. Õpilood on just need kasutuslood, millega saab luua lingi erinevate ainetega, vahel mitme ainega korraga. Järgmistel aastatel on õpilugude järgi väga suur vajadus, sest alles siis saab parimaid näpunäiteid, kuidas üht või teist asja koolides päriselt kasutatakse ehk kuidas muutunud õpikäsitlus on Eestis realiseerunud. Samamoodi saime teada, et paljude vahendite kohta puuduvad Eestis head ning põhjalikud juhendid, mis oleks eesti keeles ning kasutatavad nii iseseisvalt kui ka koos õpilastega õppimiseks. Seega, suur töö ootab veel ees, et saada kogumikust 5+ vääriline lahendus.

Kogumiku valdkonnad ja lühitutvustused

• Programmeerimise valdkonna all olevad vahendite kirjeldused keskenduvad erinevatele veebikeskkondadele ja arvutisse installeeritavatele programmidele nagu Lego harivad klotsid, MSW Logo, Kodu Game Lab, Scratch, Sonic Pi, Code.org, Codecademy, CodeCombat, LightBot. Siit leiab ka mobiiliseadmetele sobilikud äpid, millega saab harjutada koodimist (näiteks mängude kaudu jms). Samuti on loodud ja kogutud erinevaid õpilugusid, mis keskenduvad konkreetsete vahendite kasutamisele ainekeskselt või erinevates projektides. Lihtsamate programmide kasutamisel on üsna kerge leida ristkasutust pea iga õppeainega. Kui aga liigume edasi keerulisemate programmide juurde, siis jäävad lauale füüsika, matemaatika, loogika. Samas, kui loodud programm üritab lahendada näiteks ajaloos mõnda sõda puudutavat probleemi (testida erinevaid lahendusi) või seda visualiseerida, siis on jälle piiriks meie enda fantaasia, kus me programmeerimise tulemusi kasutada saame. Programmeerimine programmeerimise pärast ei peaks olema eesmärk omaette, sellega tuleks lahendada erinevaid (õppeainete) sisulisi probleeme.
   
• Nutiäppide programmeerimise valdkonna all olevad vahendite kirjeldused keskenduvad võimalusele ise rakendusi luua, kasutades selleks keskkondi nagu MIT App Inventor, Android SDK, Touch Develop, LearningApps, TinyTap, MOBILE Conduit. Samuti on siia loodud ja kogutud erinevaid õpilugusid, mis keskenduvad konkreetsete vahendite kasutamisele ainekeskselt või erinevates projektides. Nutiäppide loomine on lõimitav igasse õppeainesse, sest kes ei tahaks oma ainevaldkonda mõnda lahendat äppi, mis lahendab sisulisi ainevaldkonna probleeme või visualiseerib neid. Paljud äpid, mida kooli erinevatesse ainetesse luuakse, baseeruvad näiteks nuti-testidel või veebilehel, mida kuvatakse nutiseadmetele sobilikus formaadis. Päriselu probleemi lahendamine või tellimustöö tegemine arendab aga samal ajal teisi vajalikke oskuseid nagu disainimine, koodi loomine, arendustegevuste planeerimine ning klientidega suhtlus.
   
• Robootika valdkonna all olevad vahendite kirjeldused keskenduvad võimalusele kasutada õppimisel reaalseid lisavahendeid ehk roboteid ja elektroonika konstruktoreid nagu Bee-bot, Blue-bot, MakeyMakey, MeetEdison, LittleBits, LegoWeDo 1 ja 2, Lego Mindstorms EV3, VEX robotid, Arduino, Rasperry Pi, Ozobot ja Robootika kodulabor. Samuti on siia loodud ja kogutud erinevaid õpilugusid, mis keskenduvad konkreetsete vahendite kasutamisele ainekeskselt või erinevates projektides. Robootika sidumine erinevate ainetega sõltub sellest, kui palju ja milliseid huvitavaid lisaseadmeid olete oma asutusele või koju muretsenud või mida robot ise oma olemasolevate anduritega võimaldab. Väga lihtne on kasutada robootikat füüsikas ja matemaatikas, kunstis ja tööõpetuses saame neid ka disainida. Aga miks ei võiks robot jutustada meile lugu Kalevipojast või küsida meilt mõistatustele vastuseid, mis on hoopis inglise või vene keeles? Või kehalises kasvatuses registreerida ära, kes on finišijoone ületanud? Tööõpetuses saab aga luua näiteks roboti, kes põrandalt tolmu ära pühib.
   
• 3D-disaini, modelleerimise ja printimise valdkonna all olevad vahendikirjeldused keskenduvad võimalusele kasutada õppimisel reaalseid lisavahendeid ehk roboteid ja elektroonika konstruktoreid nagu BlockCad, AnkerCad, Tinkercad,  Creationist, Beetleblocks, 3D tin, SolidEdge, SketchUp, MakerBot PrintShop, Meshmixer, Cura, Fusion360, Autodesk. Samuti on siia loodud ja kogutud erinevaid õpilugusid, mis keskenduvad konkreetsete vahendite kasutamisele ainekeskselt või erinevates projektides. Üsna lihtne on koostöövõimalusi leida tehnoloogia ja kunstiõpetusega, samas 3D-mudeleid on vaja luua nii loodus- ja teadusainetes kui ka matemaatikas. Kuid ärge piirake enda loovust, miks ei võiks õpilased juppide kaupa realiseerida ka näiteks vanaaegset raudrüüd või kiivrit.
   
• Multimeedia valdkond tegeleb erinevate meedia sisude kombineerimisega. Kui arvutigraafikas oleks meil kasutuses ainult tekst või pildid, siis multimeedia puhul lisanduvad video, heli, animatsioon ja interaktiivne sisu. Multimeedia keskkondade ülevaated keskenduvad staatilisele ja dünaamilisele kujundusele ning muule põnevale, mis pakuvad visuaalset naudingut loomisest. Seda aitavad teha sellised programmid nagu Inkscape (vektorgraafika), Gimp (rastergraafika), PhotoShop Online Pixlr (rastergraafika), AudaCity (helitöötlus), MovieMaker (videotöötlus), Scribus (küljendamine), Terragen (3D-maastike loomine), MonkeyJam (ainimeerimine), GoAnimate (animeerimine veebis). Samuti on loodud ja kogutud erinevaid õpilugusid, mis keskenduvad konkreetsete vahendite kasutamisele ainekeskselt või erinevates projektides.

ProgeTiigri võrgustik ja kogumiku loojad soovivad kõikidele huvilistele edu katsetamisel!

Vaata kogumikku siin: http://progetiiger.ee/

Autor: Birgy Lorenz, kogumiku autor ning Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht