Traditsioonilisel neli päeva kestval teatrifestivalil astub lavale 46 näitetruppi erinevatest lasteaedadest. Pisikesed näitlejad koos tublide õpetajatega on ette valmistanud nii omaloomingut kui ka klassikalisi muinaslugusid.

Etendusi vaatab lisaks publikule ka žürii, kes annab lavastajatele-juhendajatele tagasidet. Vaatama ja kaasa elama on oodatud kõik huvilised – lastega pered, õpilased, õpetajad koolidest ja lasteaedadest, vanaemad ja vanaisad. Sissepääs on tasuta.

Ajakava: www.kanuti.tln.edu.ee

Allikas: Tallinna Kanutiaia Huvikool

Samal teemal:

• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus
• Naerul näoga Nõlvakule

TÜ raamatukogu on korraldanud infopädevusalaseid kursusi üliõpilastele juba kümme aastat, aga vajadus infootsinguoskuste järele on aastatega üha kasvanud. Nii otsustaski raamatukogu luua veebikursuse, mis on avatud kõikidele ja mille saab läbida igaüks, kellel juurdepääs arvutile ja internetile. 

„Info otsimine ei ole ju tingimata seotud akadeemilise uurimustööga,“ selgitas MOOC-i projektijuht, erialainfotalituse referent Kadi Kass. „Me kõik otsime iga päev internetist infot ja teeme seda enamasti nii, et trükime otsingusõna Google’sse. See on muidugi üks võimalus, aga tegelikult on nii palju muid alternatiive, kuidas hoopis kiiremini jõuda vajaliku infoni.“  

Ühe „Infopädevuse“ kursuse sihtgrupina näeb TÜ raamatukogu kindlasti gümnasiste ja õpetajaid. Gümnaasiumis koostatakse juba üsna põhjalikke uurimustöid ja oskus infot otsida muutub hädavajalikuks. Õpetajad peaks aga oskama õpilasi juhendada, millised on ühe või teise töö puhul kasulikud infoallikad ja kuidas neid kasutada.  

Infopädevuse veebikursus on mõeldud algajale infootsijale ning kursus on koostatud nii, et süstemaatilise infootsingu oskuste omandamine oleks igaühele jõukohane. Kursus on jaotatud neljaks teemaks. «Kursusel on eri teemasid tutvustavad õppevideod, lugemismaterjalid ning enesetestid, mida võib läbida iseõppijana, aja- ning kontrollipingeta ja kodust või töölaua tagant lahkumata,» selgitas Kass avatud kursuse ülesehitust. 

Need, kes soovivad võimalust küsida abi oma otsinguteks ja saada TÜ digitaalse tunnistuse, on oodatud registreeruma veebipõhisele kursusele TÜ Moodle'i keskkonnas ning sooritama ka kohustuslikud testid. Registreerumine on avatud 22. märtsini.

Link „Infopädevuse“ e-kursusele ja registreerimisele: http://www.ut.ee/et/mooc/infopadevus.

MOOC on avatud juurdepääsuga veebikursus, mida läbima on oodatud kõik soovijad. See on kõikidele tasuta ja osalejad saavad kursuse läbida nendele sobival ajal. 

Lisainfo: 

Vilve Seiler
Infopädevuse koordinaator
TÜ raamatukogu
vilve.seiler@ut.ee
737 5729

Kadi Kass
Erialainfotalituse referent
TÜ raamatukogu
kadi.kass@ut.ee
737 5729

Samal teemal:

• Võistlus „Infootsing internetist 2015“
• Esimesed Euroopa mitmekeelsed MOOCid alustavad!
• Tartu Ülikoolis tehakse õppijatele puust ja punaselt selgeks elektroonika alused

FIRST LEGO League on rahvusvaheline programm, kus üle maailma osaleb ligi 30 000 meeskonda. Tänu programmile on lastel võimalus tegeleda juba varases eas teaduse ja tehnikaga ning ehitada roboteid samamoodi nagu käiakse jalgpallitrennis või muusikakoolis. „Spordivõistlused on laste seas populaarsed, sest need on lõbusad, toredad, aktiivsed. Ka robootika võib olla sama lõbus, tore ja lahe. FIRST LEGO League on sport ülakorruse musklile! Ja seejuures pole oluline võit, vaid meeskonnas töötamise tunnetamine, probleemidele lahenduste leidmine ja sõbralikkuse säilitamine,” rääkis programmijuht Heilo Altin.  

Sellel hooajal lahendavad lapsed inimeste ja loomade vahelisi väljakutseid, et muuta koostöö ja mõlema elu paremaks, efektiivsemaks. Õpilaste projektid on lahendused reaalelulistele probleemidele, alates teele jooksvatest loomadest kuni mesilaste kahjurite tõrjumiseni.

Eesti võistluse võitja saab kutse maailmsele finaalvõistlusele. Möödunud aastal käisid Eesti tšempionid rinda pistmas maailma parimatega Austraalias. Seega on FIRST LEGO League võistlus suurepärane võimalus noortel robootikutel ennast arendada, saada tugevaid kogemusi ja laiendada silmaringi Eestis ja võimalusel ka välismaal.

Need, kes robootikat enese jaoks veel avastanud ei ole, võiksid võistlusele kohale tulla, et võtta osa praktilistest töötubadest (info siin) ja saada aimu, kas robootika valdkond ja programmeerimine on midagi, mille vastu võiks tulevikus rohkem huvi tekkida.

Üritus on kõigile tasuta!

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv. FLL eelvoor Laagri Koolis tänavu jaanuaris. 

Samal teemal:

• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi

Töötoa viib läbi Quirkboti esindaja Kristofer Hagbard Rootsist, jagades teiste koolide kogemust auhinnatud prototüüpimise vahendiga Strawbees, millega saab luua nii väikeseid kui suuri mehhaanilisi objekte ehituskõrsi ning tavalist pappi kasutades. Töötoas demontreeritakse ka innovaatilist haridusrobotit Quirkbot, millega arendada põnevaid valgus-, liikumis- ja interaktiivseid projekte.

Need kaks vahendit pakuvad unikaalset viisi, kuidas lastele õpetada loovat programmeerimist ja jutustada lugusid läbi elektroonika ning mehhaanika. Strawbees ja Quirkbot on saavutanud populaarsuse üle maailma nii koolides, teaduskeskustes kui ka huviringides ning kodudes. Koolitusel on kõigil osalejatel võimalus ise vahendeid proovida, ehitada ja ka programmeerida.

Töötoas osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine: http://www.rekato.ee/et/content/strawbees-ja-quirkbot-koolitus. Töötuba viiakse läbi inglise keeles. 

Tegemist on 8 märtsil toimuma pidanud koolitusega, mis koolitaja haigestumise tõttu 14. märtsi peale tõsteti.

Foto: Strawbees koduleht

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• ProgeTiigri programm valiti parimate digioskusi arendavate projektide hulka

Ürituse külalisi ootavad huvitavad töötoad, suurte leiutajatega arutelud, robotite maa ning uue telesaade TECHnolik peategelastega tuttavaks saamine.

Lapsed vanuses 6-13 aastat saavad uurida uusi tehnoloogiaid Ahhaa keskuse ja TTÜ Virumaa kolledži parimate leiutajatega ning arutada maailma asju TTÜ professoritega. Vanemate õpilaste jaoks, vanuses 14-19, toimub interaktiivne programm “Leiutaja-Ettevõtja”, mille viivad läbi TTÜ Innovatsioonikeskuse Mektory äriideede konkurss “Bright Minds” ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži programm E-Lab.
 
Leiutajate päeva osalejad näevad uue venekeelse telesaade TECHnolik esilinastust. TECHnolik telesaade räägib lastele uuematest tehnoloogiatest ning nende rakendustest maailmas ja Eestis. 
 
“Oluline on, et noored televaatajad ning meie ürituste osalejad saaksid aru, et uued tehnoloogiad ei ole muinasjutt või ulmefilm, vaid see on tänapäev, kus me elavad!” ütles Jana Pavlenkova, TECHnolik telesaade peaprodutsent. 
 
Projekt sai teoks tänu Briti Nõukogu ning Põhjamaade ministrite Nõukogu esinduse Eestis finantseeringule ning projekti partneritele: telekanal ETV+, Ahhaa keskus, TTÜ Virumaa kolledž, TTÜ Innovatsioonikeskus Mektory, TÜ Narva kolledž, Hariduse Infotehnoloogia SA, AS Farmi Piimatööstus ja WTC Tallinn. Telesaates osalesid Eesti Energia, Skelethon Technologies, Ericsson Eesti ja HackMotion, lisaks Ida-Viru koolid - Narva Keeltelütseum, Narva Kreenholmi Gümnaasium ja Ahtme Gümnaasium.
 
“Briti Nõukogu toetab oma noorte jõustamise ja kogukondade liitmise tegevuskava raames 21. sajandi oskuste arendamist, et lastel ja noortel oleksid vajalikud oskused, et elus edukalt toime tulla,” selgitas Briti Nõukogu Eesti esinduse juhataja Ursula Roosmaa.
 
Leiutajate päev toimub 11. märtsil kell 10.00–14.00 TTÜ Virumaa Kolledžis (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve). Osalemine on ainult eelregistreerimisel. Tutvu projektiga ning registreeru Leiutajate päevale aadressil www.inidaviru.ee.

Allikas: Technolik

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus lähetas tööellu 269 lõpetajat
• HaridusIDU parimad ideed toetavad Ida-Virumaa populariseerimist ja koostööd ettevõtetega

Testi täitmine võtab aega 1,5 tundi, seda saab vajadusel teha ka mitmes osas. Testi tehes annate olulise panuse Eesti inimeste oskuste arendamisse.

Oskused ja nende kasutamine on kasvava tähtsusega nii iga üksiku inimese kui riigi kui terviku seisukohalt. Aina keerukamaks muutuv maailm nõuab häid oskusi, kuna paljud lihtsamad tööd kaovad.Tähtis on nii oskuste tase kui ka nende järjepidev kasutamine. Rakenduseta seisvate oskuste eest palka ei maksta ja need kipuvad kaduma. Seda peavad arvestama nii tööandjad kui töötajad. Et oma oskusi rakendada ja arendada, on oluline teada oma tugevusi ja nõrkusi. Online-test „Haridus ja oskused“ annab selleks võimaluse. Testi lõplik versioon valmib 2018. aasta alguseks.  

Kuna testi katsetamisel on oluline, et seda teeksid erineva taustaga inimesed, siis tuleb huvilistel veebilehel https://htm.skoor.ee/ vastata mõnele küsimusele, mille järel saate oma isikliku sisenemiskoodi. Edasi saate minna juba testi täitma. Testi saab täita kuni mai lõpuni. Testi täitmine on vabatahtlik.

Kõigi osalejatele vahel loositakse välja üle 100 auhinna, sh tahvelarvuti ja 10 nutitelefoni, millega soovitakse teid tänada aja eest, mida olete panustanud testi tegemisse. 

Test on välja töötatud OECD (Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni) algatusel ja seda kasutatakse praegu seitsmes riigis, veel viies riigis on arendus pooleli. Testi aluseks olevas rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC osaleb aga ligi 40 riiki.

PIAAC uuringust saime teada, et sarnaselt Eesti õpilaste tulemustega on ka Eesti täiskasvanute lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus OECD keskmisest kõrgemad. Küll aga vajab arendamist meie probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas.

Kui teil on küsimusi testi kohta või huvi selle aluseks oleva rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC kohta, siis täiendava info leiab lehelt www.hm.ee/piaac. Lisaküsimuste või probleemide korral pöörduge palun piaac@hm.ee.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Minister Mailis Repsi sõnul peab kvaliteetne tugispetsialistiteenus olema vajadusel kättesaadav igale Eesti õpilasele. „Õpilaste toetamise vajadus on erinev, mõni noor võib vajada korraga mitme spetsialisti abi, mõni laps vajab tuge mitu aastat järjest, teistele piisab paarist kuust. Lisatoetus kindlustab, et laps saab individuaalselt just seda tuge, mida ta vajab,“ ütles minister Reps.

Toetus võimaldab omavalitsuste panuse säilides tööle võtta ligi 150 täisametikohaga tugispetsialisti rohkem, suurendades nende arvu ligi 730ni. Samuti võimaldab toetus tõsta tugispetsialistide palga õpetajate keskmise palga tasemele. Analüüside kohaselt ongi õpilaste arvu, tegevuste mahtu ja selleks kuluvat aega silmas pidades tarvis üldhariduskoolides täita ca 730 tugispetsialisti ametikohta.

Munitsipaalkoolide statsionaarses õppes õpib sel õppeaastal 130 733 õpilast. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel vajab iga neljas laps õpingute toetamiseks tugispetsialisti abi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Selleks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor võib luua tugispetsialistide ametikohad koolis, kohalikus omavalitsuses või tellida vajalikus mahus teenust väljastpoolt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste

Tunnikavad töötatakse välja ProgeTiigri programmi raames eesmärgiga tõsta laste ja noorte huvi, oskusi ning kaasatust IKT-s ja inseneriteadustes ning toetada nende algoritmilise mõtlemise, probleemilahendamis- ja programmeerimisoskuse arendamist.

Ühe tunnikava väljatöötamise eelarve on füüsilisele isikule 250 eurot (bruto) ja juriidilisele isikule 334,5 eurot koos käibemaksuga.

Hanke raames ootame digitaalseid tunnikavasid ja tundi toetavaid materjale programmeerimise, robootika ja 3D-tehnoloogia kasutamiseks õppetöös. Tunnikavasid ja toetavaid materjale saab luua koolieelsetele lasteasutustele riiklikust õppekavast lähtudes kõigis seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ja põhikoolile kolmes erinevas ainevaldkonnas: matemaatika, kunst ja tehnoloogia.

Hankes osalemiseks tuleb esitada tunnikava loomise ideekavand ning loend autori poolt väljatöötatud õppematerjalidest. Ideekavand iga tunnikava kohta eraldi tuleb esitada HITSA konkursiveebis hiljemalt 20. märtsiks 2017.

Loe lähemalt hanke tingimustest: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/taotlusvoorud-ja-hanked/oppematerjalide-hange/2017

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ õpetab noori programmeerima
• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele

Raamatuid hindasid lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad eksperdid Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust  ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust. Tiitliga pärjatud raamatud varustab Rahva Raamat informatiivsete kleepsudega. Nii suuremates kui väiksemates raamatukogudes juhatavad lugejaid "Hea lasteraamatu" juurde plakatid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuhi Anneli Kengsepa sõnul on Lastekaitse Liidu algatatud "Hea lasteraamatu" valimine igati  tänuväärne traditsioon, mis annab võimaluse tutvustada laiemalt üht head  hulka uuemat lastekirjandust. Seekordsesse valikusse jäi 14 lasteraamatut, milles on esindatud nii luule, väikelaste pildiraamatud  kui ka juturaamatud suurematele. "Lastekirjandus puudutab väga paljusid olulisi teemasid laste igapäevast ja seetõttu on Hea Lasteraamat tänulik lugemisvara kindlasti ka igale lapsevanemale," märkis Kengsepp.

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu sõnul on lasteraamat kui põhjatu varalaegas, mida avades ei tea kunagi täpselt sihtpunkti, kuhu lugedes jõuda võib.  Siiski on kindel, et raamatut sulgedes on lugeja palju rikkam nii teadmiste kui emotsioonide poolest. "Hea lasteraamat kestab läbi aegade, jutustades oma kordumatut lugu erinevatele põlvkondadele üha uuesti ja uuesti," sõnas Poopuu.

Allikas: Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Heategevuskampaania "Uuele ringile!" kogus mitu tuhat raamatut
• Lastekaitse Liidu eestvedamisel valiti välja 2015. aasta head lasteraamatud

Autor: Kerli Onno, Tallinna Ülikool

Nii uuringu läbi viinud teadlaste Sirje Pihti ja Leida Taltsi, kui programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ eestvedajate Viive Rulli ja Marie Tammsaare sõnul annab teaduslikult tõestatud mõju edasises tegevuses turvatunde. Artikli aluseks oleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, mil määral programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodika kasutamine on toetanud algklassiõpilaste eetiliste väärtuste kujunemist. „Metoodika keskmes on neli väärtushinnangut: sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Need väärtused on inimliku ühiskonna ja heade sotsiaalsete suhete alus,“ sõnas emeriitprofessor Leida Talts. Praeguse seisuga on Eestis programmiga haaratud 456 lasteaeda ja 123 kooli, liitujaid tuleb pidevalt juurde.

Teaduspõhisus toob kindlustunde

Uuringust selgub, et kui rakendada “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” metoodikat järjepidevalt ja lõimida seda igapäevaselt koolitundidesse, on näha selle positiivset mõju laste väärtushinnangutele ja kiusamiskäitumisele. See toob kaasa sõbralikuma ja ühtehoidvama õhkkonna. „Kõigepealt uurisime lapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid enne programmi alustamist. Seejärel viisime uuringu läbi 8-9 kuud hiljem, kui nad olid hakanud metoodikat katsetama,“ selgitas Talts uuringu metoodikat. “Selgus, et juba nõnda lühikese aja pärast on märgata edu. See avaldub laste sotsiaalsetes suhetes, nende igapäevases käitumises ja haridusasutuse kultuuris tervikuna,“ lisas ta. 

Kui uuringus avaldatud positiivsete tulemuste taustal üldse midagi soovida, siis terviklikkust ja järjepidevust igasse programmis osalevasse haridusasutusse. On ka koole ja lasteaedasid, kus kasutatakse mõningaid programmi elemente, kuid sellisel juhul ei saavuta parimaid tulemusi.

Uuringud on näidanud, et lasteaiarühmades ja kooliklassides, kus õpetajad rakendavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika elemente järjepidevalt, kasutavad lapsed rohkem tundeid ja suhtlemist kirjeldavat sõnavara. „On suurepärane, kui õpetaja märkab muutust lapse eneseväljenduses ja sõnavaras, kui laps on hakanud end teisiti väljendama,” selgitas Sirje Piht. “On rõõmustav kuulda esimese või teise klassi last lohutamas kaaslast sõnadega „Ära ole kurb, ma olen sulle toeks!”. Need on sõnad, mida isegi täiskasvanud naljalt ei kasuta,” kirjeldas ta laste sõnavara arengut. 

Nüüdseks on tõestatud, et tegemist on Eesti konteksti sobiva, õpetajat ja lapsevanemat kõnetava ja töötava programmiga. See tagab turvatunde ja soovi sama teed julgelt edasi sammuda.

Kiusamisvabas haridusasutuses valitseb kiusamisvaba organisatsioonikultuur

Enamasti liituvad programmiga õpetajad, kes on valmis panustama. On ka neid, kellele antakse kooli poolt kohustus, kuid programmi vedajad tunnistavad, et sunni abil ei ole ka tulemus parim. „Kui ma pean midagi tegema kohustuslikus korras, sünnitab see vastupanu,“ selgitas Viive Rull, programmi üks eestvedajaid Lastekaitse Liidus. On leitud, et õpetajate ja lapsevanemate positiivne häälestatus kiusamise ennetamise suhtes on oluline alguspunkt inimliku suhtluskultuuri edendamises.

„Oluline on õpetaja enda soov viia kõigepealt iseendas ja seejärel lastes ellu muutust. Selleks, et lapsed oleksid sallivad, peame me kõigepealt seda ise olema,“ sõnas Sirje Piht ja lisas, et lapsed panevad täiskasvanu käitumist oluliselt rohkem tähele, kui me arvame. “Õpetaja on suur eeskuju. Nii positiivses, aga kahjuks vahel ka negatiivses mõttes. Õpetaja eneseväljenduse viis ja kehakeel peegelduvad nii mõnigi kord laste juttudes.” Samuti ei saa alahinnata lapsevanema rolli kiusamise vähendamise protsessis, kelle näol saavad õpetajad endale väga tugeva seljataguse ja mõjuka kaaslase, kellega suuri tegusid korda saata.

Õpetaja ei suuda aga muutust üksinda ellu viia. Kui küsida, kas haridusasutuses valitsev organisatsioonikultuur mängib olulist rolli kiusamise vähendamisel, vastavad projekti eestvedajad justkui ühest suust: „KAHTLEMATA!“. See on üks programmi toimimise suuremaid mõjutajaid. „Kui õpetaja tunneb, et ta teeb asja üksinda, juhtkond ei ole huvitatud või kolleegid tegemisi ignoreerivad, ei ole oodata edukat tulemust. Kui programm ja selle tegevused sulanduvad organisatsioonikultuuri, on ka tulemused silmapaistvad,“ arutles Leida Talts ja rõhutas eriti kooli juhtkonna mõtteviisi olulisust.

Lisaks teadusele ka killuke maagiat

Nii programm kui selle metoodika töötati välja kümme aastat tagasi Taanis. Eestis alustati selle rakendamist lasteaedades seitse, koolides viis aastat tagasi. Tallinna Ülikooli teadlased aitasid metoodikat kohandada Eesti vajadustele, lähtuvalt siinsetest õppekavadest ja üldpädevuste kujundamisest. Ka programmi analüüsivate uuringute metoodika on sarnane neile, mis Taanis läbi viidud. See annab võimaluse tulemusi võrrelda ja osutada sarnastele murekohtadele.

Kuigi programmi metoodika hõlmab endas erinevaid tegevusi ja vahendeid, siis on sellel piisavalt paindlikud piirid, et jätta ruumi loovusele. Nii on Eesti programmi eestvedajate tegevuse käigus alguse saanud nii mõnigi edukas ettevõtmine, millest taanlased omakorda eeskuju võtnud või võtmas. Heade näidetena saab välja tuua näiteks Väärtuste Plakati või Sõber Karu õppemängu koolidele.

Üks olulisemaid tegelasi programmi edus on salapärane ja lapsemeelne lilla karu, kes toetab teekonnal nii õpetajaid kui lapsi. Karud aitavad ennetada solvanguid ja kaklusi, mis on ka üks programmi üldiseid eesmärke - toimida kiusamist ennetava vahendina. “Me loodame, et lastel ei kujuneks edaspidi sellist ebasoovitavat käitumist, mida peaks märkama või mis vajaks sekkumist,“ sõnas programmi üks eestvedajaid Marie Tammsaar.

Nii karu kuju kui tema lilla toon sümboliseerivad turvalisuse, helluse ja sõpruse tunnet ning seostuvad lasteaia- ja koolilastele üksteisest hoolimisega ja tolerantsusega. Mõtiskledes Sõber Karu mõju üle, arvavad programmi vedajad, et karu on erinev ja just seepärast teda armastataksegi. “Miski selles puudutab lapsi. Selles karus on midagi muinasjutulist, aga ka midagi maagilist. See karu lihtsalt töötab!“ sõnas Sirje Piht ja lisas, et täiskasvanu mõistus ei suudagi ilmselt tuvastada, millist müstilist mõju see lastele avaldab.

Kuigi lasteaedade ja koolide kiusamisvabaks muutmine vajab tööd ja igaühe panust, siis unistavad programmi vedajad suurelt: “Kiusamise ennetamine võiks levida nagu viirus. Kaasab ühe, kaasab teise... ja kui keegi veel aevastaks!”

Perioodil 2014-2016 oli projekt "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" ning seehulgas “Kiusamisest vabaks!” metoodika tulemusuuring rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist "Riskilapsed ja -noored". Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Eestis on projekti eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Täispikka teadusartiklit on võimalus lugeda siit.

Samal teemal:

• Äpp, mis aitab nutimaailmast väljuda
• Õpetajad usuvad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada