Loo autor on programmi Noored Kooli kommunikatsioonijuht Mariell Raisma. 

Sel aastal sündis viis ideed, millest parimateks hinnati Ida-Virumaa piirkonna populariseerimine ning ettevõtjate ja koolide koostöö.

Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla valis parimaks ideeks Ida-Virumaale keskenduva projekti. 

“Ühiskond peaks olema tervik ning hariduse toel on võimalik selle terviklikumaks saamist toetada. Swedbanki jaoks on oluline, et Ida-Virumaa areneks ning koostöö hariduse ja ettevõtluse vahel tugevneks,” põhjendas ta valikut.

Noored Kooli suurtoetaja Utilitase kontserni juht Priit Koit valis parimaks ideeks projekti, mis keskendub sellele, et kuidas lihtsustada koolide ja ettevõtete koostööd. 

“Õpilaste külaskäigud ettevõtetesse annavad neile võimaluse teooriat praktikaga siduda ja ettevõtetele oma valdkonda tutvustada. Ekskursioonist on aga kasu ainult siis, kui see on nii õpilaste, õpetaja kui külastatava poolt ette valmistatud. Valisime selle idee, sest külastusprotsessi sujuv korraldamine on praktiline probleem ja selle lahendamiseks tööriistade pakkumine väga oluline,” põhjendas ta valikut.

Lühidalt projektidest

Esiteks, kuidas saada Ida-Virumaale rohkem õpetajaid? Ida-Virumaa õpilaste tulemused on aasta maas eesti keeles õppijatest. Projekti eesmärk on tõsta teadlikkust Ida-Virumaast ning muuta kuvandit sellest Eesti piirkonnast – Ida-Virumaa kui seiklus, sa ei pea minema selleks välismaale.                                                                      

Esimene tegevus on koolide poolt selge pakkumise küsimine, n-ö infopaketi loomine. Kohalikust kogukonnast leiavad nad samas vanuses inimesed, kes oleksid tugiisikud, mentorid. Eesmärk on luua soojem õhkkond – koht, kus on hea olla. Vajadusel saab paketti ka mujale viia, kui see toimib.

Projekti liikmed: Inger Kitt, Kaisa Jõgeva, Mart Kiis, Hans Vellama, Henri Kõiv, Kristi Klaasmägi.

Teine projekt: tärkav kool, mis seisab demokraatlikuma kooli eest ning selle eest, et koolis oleks rohkem vaimsust – iga kool on eriline omas võtmes. Kool, kus koolijuht tahab kuulata õpilasi ja õpilased tahavad kuulata õpetajaid. Nad loovad keskkonna, võrgustiku, kogukonna, mis aitab nendel inimestel ellu jääda, kes on aktiivsed ja võimaldada neil üksteiselt õppida.

Projekti liikmed: Katrin Saage, Taavi Tamm, Anette Vetik, Helen Ilves.

Kolmandaks õpetajate arenguprogramm, mis püüab lahendada olukorda, et inimestel on liiga vähe 21. sajandi oskusi. Palju on õpetajaid, kes ei oska õppida nii, nagu nad ootavad, et õpilased õpiksid. Kuidas pakkuda õpetajatele teistsugust õppimiskogemust? Tegemist on ühe aasta pikkuse arenguprogrammiga. Plaanis on teha pilootprojekt viie kooliga üle Eesti: igast koolist kolm õpetajat ja koolijuht. Õpetajad tulevad programmi probleemiga, mida tahavad selle aasta jooksul ära muuta. Tunnivaatlused ja analüüs.

Projekti liikmed: Kati Tikenberg, Agne Kosk, Triin Urb,  Reesi Kuslap, Karin Pohla, Aet Möllits.

Neljandaks, müütide murdmine. “Soovime kutsuda inimesi uurima, millised on meie müüdid õppimise kohta ja hariduse kohta, et neid teadvustada ja siis sealt edasi mõelda ja tegutseda,” rääkis Triin Noorkõiv, üks projekti liikmetest, kes usub, et teadlikkuse tõus võimaldab toimida õnnelikumalt ja tasakaalukamalt täiskasvanutel endil, rääkimata toetavama keskkonna loomiseks laste ja noorte arenguks.

“Teadmised õppimise kohta on meie ümber aktiivselt olemas olnud viimased 25 aastat, aga ometigi ei taha müüdid hariduspraktikast kaduda,” rääkis üks projekti liikmetest, Triin Ulla. “Ikka tuleb ette, et arvatakse, et natuke hirmu ja pingeseisundit tuleb õppimisele kasuks või seda, et võrdlemine klassiruumis on normaalne, igaüks niikuinii teab ju ise ka, kas ta on edukamate või läbikukkujate seas.” 

Projekti liikmed: Aleksei Jašin, Triin Noorkõiv, Triin Ulla, Raivo Juurak.

Viiendaks.  “Probleem, mida soovime oma meeskonnaga lahendada, on ettevõtte külastuste sisukus ja tõhusus. Me standardiseerime interaktsiooni õpetaja ja ettevõtte vahel miinimumini, samas anname ettevõttele maksimaalselt infot, miks, mida ja milleks õpilased ettevõttesse tulevad. Nii saab ettevõte efektiivselt külastust korraldada. Samas saavad õpilased sisuka ja arendava õppimise osaliseks ning õpetajad saavad tööriista, kuidas ettevõtte külastust õppeprotsessi integreerida,” rääkis projektimeeskonna liige Kerttu Sepp. “Olukord on selline, et ettevõtte külastused toimuvad, aga need ei too oodatud tulu ei ettevõtjale, õpetajale ega õpilasele.”

Projekti liikmed: Kerttu Sepp, Kristjan Lepp, Kristin Kuusk.

HaridusIDU on juba teist aastat toimuv Garage48-stiilis nädalavahetus, kus haridushuvilised sukelduvad disainimõtlemisse ja töötavad välja uudseid lahendusi põletavatele haridusprobleemidele.

Programm Noored Kooli viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle. Samal ajal läbivad osalejad koolitusi ja kujunevad programmi jooksul aina paremaks õpetajaks ning eestvedajaks oma kogukonnas.

Hetkel on programmil 39 osalejat koolides üle Eesti ning vilistlasi on kokku 106. Noored Kooli osalejad ja vilistlased on praeguseks mõjutanud 16 000 lapse elu. 

Noored Kooli programmi saab kandideerida kuni 16. märtsini programmi kodulehel.

Fotod: NK programm. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory konkurss Bright Minds ootab koolinoorte äriideid
• Sajad noored asuvad ideedest ärimudeleid arendama