Äpp, mis aitab nutimaailmast väljuda


Avaldaja:Madli Leikop29. Juuni 2016

Uudis, et Lastekaitse Liit on loonud uue Sõber Karu äpi, mis suunab lapsevanemad lapsega koos sisukalt ühist aega veetma, võttis esialgu nõutuks – kas lood on juba nii kehvad, et vanemad vajavad äppi, mis neile lapse olemasolu meelde tuletaks? Õnneks siiski mitte. Loe artiklist lähemalt!

Sõber Karu mobiiliäpp on kui ideepank, kuhu saab kirja panna oma mõtted ja plaanid ühiseks ajaveetmiseks ja kust saab häid ideid ka otsida. 

Sõber Karu äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpist leiab praktilisi nippe, kuidas seda teha. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Miks Sõber Karu? See on “Kiusamisest vabaks!” metoodikast tuntud  sümbol, muhe lillakat tooni karumõmm. Et programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 439 lasteaeda ja 106 kooli, siis peaks karuke päris paljudele lastele tuttav ette tulema. Ja kui lapsed suunavad vanemaid karu-kujutisega äppi kasutama, siis tutvuvad vanemad ühtlasi lähemalt  „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga.  

Marie Tammsaar, Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator:  

Äpi idee tuligi programmist „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ja metoodikast „Kiusamisest vabaks“. See on kiusamise ennetamise metoodika, mis on suunatud kolmele sihtgrupile: spetsialistidele (valdavalt õpetajatele), lastele ja lastevanematele. Lastevanemaid soovimegi äpi kaudu kõnetada ja kaasata. Mitte sellepärast, et lapsevanemad kiusavad lapsi, vaid nende kaudu on võimalik seda metoodikat laste jaoks veelgi tõhusamalt rakendada. Et võrgustik, mis laste ümber on, oleks ühtse teadlikkusega. 

Helika Saar, Lastekaitse Liidu juhatuse liige ja laste õiguste programmi koordinaator: 

Kõik meie tegevused Lastekaitse Liidus lähtuvad laste õiguste konventsiooni neljast printsiibist, ja üks printsiipidest on lapse õigus arengule. Laste ja lastevanemate ühist tegevust oleme igas võtmes alati propageerinud. Ideed ja praktilised nõuanded sisukaks ajaveetmiseks koos lastega on Sõber Karu äpi abil väga hästi digiajastu vanematele kättesaadavaks tehtud. 

Clipboard02.jpg

Testime äppi - mida arvab lapsevanem?

Kerli (39) on kahe lapse ema, 10-aastane tütar on koolilaps ja 4-aastane poeg käib lasteaias. Kerli töö on digimaailmaga igapäevaselt seotud ja nutitelefoni ning tahvelarvuti kasutamine on loomulik nii tööl kui kodus. Aga kindlasti ei ole Kerli see inimene, kes kogu aeg ninapidi nutiseadmes oleks või lapsi ainult telefoni teel kasvataks. Palusingi temal uut äppi katsetada.

Kerli arvamus uuest äpist oli esialgu kõhklev - äpp, mis tuletab lapsi meelde?! Aga sisusse süüvides, videoid vaadates, artikleid lugedes jäi kõhklus väikesemaks. "Sain aru, et minusuguste jaoks see äpp tehtud ongi. Ikka ju mõtled, et peaks lapsele muinasjuttu jutustama või et täna õhtul loeme koos raamatut, aga mõtteks see liiga sageli jääbki. Kui paned selle tegevuse äpi ajaplaneerijasse kirja, siis äpp tuletab sulle sinu lubadust meelde ja sa plaanidki õhtu nii, et sinna mahub muinasjutu lugemine," rääkis Kerli. Veel meeldis talle, et seal on palju lihtsaid ideid ja näiteid, kuidas lastega koos aega veeta. Tavapärane on ju, et joonistame midagi või laome klotse kokku, aga isegi köögiaknast välja vaatamise saab teha põnevaks ja lapsele arendavaks. 

Kas Kerli äpi igapäevaselt kasutusse võtab, ta esialgu veel ei teadnud, aga mobiilis on see lapsevanemal nüüd olemas. 

Clipboard01.jpg

Mis eristab Sõber Karu äppi teistest sarnastest, kus on samuti ajaplaneerimise ja mängude võimalus?

Marie Tammsaar:  Meie äpis on suur osa teadlikkuse tõstmisel. Seal on spetsiaalselt toodetud lühikesed videod „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võtmes, aga suuremat pilti avavad. Siis on lugemisviited, otseselt metoodikat ja Lastekaitse Liitu tutvustavad videod. Selle kõrval on ühise sisuka aja veetmise osa. Tegevused on välja toodud, tegevuse juures on omakorda kirjeldused, mida see lapse jaoks annab, kuidas see last arendab. Selgitame, miks just see tegevus on valikus, veidi ka suuname vanemaid mõtlema, miks nad midagi teevad, mis mõju sellel on. Seda äppi tuleb tervikuna vaadata ja kasutada kõiki funktsioone, siis on tema kasu ja mõju kõige suurem. 

Helika Saar: Äpp toetab kindlasti üht meie lähenemisnurka, mis on positiivne vanemlus. Lastekaitse Liit on tegutsenud 27 aastat, meile helistavad ja kirjutavad väga paljud lapsevanemad. Eks see tuleb ka rohujuure tasandilt, miks sellist äppi tegime. 

2015. aastal viis Lastekaitse Liit läbi uuringu „Lapse osalemine pereelus“. See oli kordusuuring, mille aluseks oli 2008. aastal läbi viidud arvamusküsitlus. Kuivõrd andis uuring äpile sisu või sisendit?

Helika Saar: Lastekaitse Liit on viimasel kolmel aastal läbi viinud uuringuid, mis on seotud osalemise ja kaasamisega. Eesmärk on lapse häält kuuldavamaks teha. Kui me igapäevaselt rõhutame laste osaluse ja kaasatuse tähtsust, siis ilmselgelt on vaja teada, mida lapsed tahavad. Uuringu „Lapse osalemine pereelus“ üheks küsimuseks oli, mida lapsed teevad vanematega koos ja mida nad sooviksid koos rohkem teha. Võrreldes 2008. aasta andmetega võib öelda, et vanematega koos tehtav on suhteliselt sarnaseks jäänud. TOP 3 on sugulaste ja tuttavate külastamine, TV vaatamine ning ühine hommiku- ja lõunasöögi söömine. Lisandunud on poodlemine, pered veedavad ühiselt aega kaubanduskeskustes. Nüüd jõuame selleni, et mida lapsed tegelikult tahaksid. Poeskäik, hommikusöök  on igapäevased tegevused, mis vanema aktiivsust ei eelda. Lapsed tahaksid just rohkem aktiivseid tegevusi, näiteks koos reisida. Mis on 2008. aastaga võrreldes tugevalt tõusnud, on laste soov vanematega koos sportida. Kookuvõttes tuli 2015. aasta uuringust välja, et vanemad teevad lastega koos küll rohkem asju kui 2008. aastal, aga aktiivne osa on natuke nihkes. See oli aluseks ka äpi loomisel: pakkuda aktiivsemaid tegevusi. 

Kas Lastekaitse Liidu uus äpp on teatud mõttes paratamatus? See teenib head eesmärki, aga ikkagi tuleb nutimaailmaga asja siduda?

Marie Tammsaar: Me peame „Kiusamisest vabaks!“ metoodikas olema tänapäevaga kaasas, me ei saa ega tahagi piirduda ainult spetsialistide koolitamisega ega jääda lootma ainult sellele, et lastevanemate kõnetamine jääb nende tööks. Tahame ise ka Lastekaitse Liidu poolt poolt kaasa aidata. Ja kui seda on kõige parem teha nutivahendite kaudu, siis nii teemegi.

Helika Saar: Uuringust „Laste osalemine pereelus“ tuli välja, et lapsed tajuvad karistusviisina väga raskelt ignoreerimist ja ükskõiksust vanemate poolt. Samas on ka näha, et suurenenud on tendents lapsed ühistegevustest kõrvale jätta. Lapsevanem üksinda tunde nutiseadmes surfamas – see on lapsele tajutav ignoreerimisena. See veelgi rõhutab, kui oluline on koos tegutsemine. Kui ta juba kaks tundi nutiseadmesse süüvib, siis parem tulgu talle meie äpilt teavitus, mis tuletab meelde, et ta lubas lapsega koos seda või teist teha. See äpp on loodud ikka selleks, et täiskasvanud nutimaailmast välja kiskuda. 

Marie Tammsaar: Meie äpp pakub ka nutimaailmas koos tegutsemise võimalusi, seal on mänguosa, see on puhtalt lapsega koos tegutsemise koht. Ja veel ühest uuringust. Viisime läbi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika uuringu lasteaedades ja koolides kahe aasta jooksul. Uuring näitab, et see on hea ja toimiv metoodika meie lasteaedades ja koolides, aga  lapsevanemad ootavad, et spetsialistid kaasaksid neid rohkem ja annaksid metoodika kohta infot. See äpp aitab ka seda teha. Kindlasti saab selgemaks, kes on see lillat tooni karuke, kes lasteaedades-koolides toimetab ja miks ta seda seal teeb. 

Samal teemal: