Tegu on  tutvumisringiga eTwinningu portaalis, kaaslasteks sellel teel on eTwinningu eksperdid Mari Tõnisson ja Varje Tipp. Toimumiskohaks eTwinning Live grupp eTwinningu veebikursus.  

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset võrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on videokonverentsi töövahend (Adobe Connect 9) veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis aitab kolleegide tegemistega kursis olla.

Uuenenud on ka projektitöökeskkond Twinspace, projektitöö läbiviimisel saab videokonverentsi kaudu õpilastele veebikohtumisi korraldada ja reaalajas näiteks kaks Euroopa eri riikides asuvat klassiruumi ühendada. Olgu öeldud, et eTwinningu kaudu on  nüüd võimalik ka ainult Eesti koolide vaheline koostöö.

eTwinningu võrgustikus ringlevad ideed innustavad õpetajaid katsetama uusi õpetamismetoodikaid ja arendama rahvusvahelist koostööd oma koolis. Lisaks veebipõhistele projektidele toetab eTwinning ka teisi Erasmus+ programmi tegevusi.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis. Tunnistuse saamiseks on vajalik ära teha koolituse käigus antud praktilised ülesanded. Kes soovib kaasa lüüa vaid osaliselt, neil palume eTwinningu portaali kaudu ühendust võtta Varje Tipi või Mari Tõnissoniga, kes teid gruppi liidavad.

HITSA koolitusveebis registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas õppimas ja ajalugu nautimas
• Kohtumispaik Firenze
• Projektõpe aitab lõimida erialaõpingud nii keeleõppe kui ka infotehnoloogiaga

Koolituste sihtrühm on inimesed, kes on huvitatud IT-alaste huviringide juhendamisest, kuid ei ole tegevad õpetajatena - lapsevanemad, noorsootöötajad, IT-tudengid jne. Koolituste eesmärk on edendada IT-alast huvitegevust ning tõsta noorte IT-teadlikkust. Osavõtjad saavad huvitavate töötubade käigus nii praktilisi oskusi kui teadmisi ja nõu huviringide korralduslike küsimuste kohta. 

Koolituse kahe päeva jooksul räägitakse, kuidas IT-huviringi avada, puudutatakse selle läbiviimise metoodikat ja juhendamise põhitõdesid. Samuti uuritakse, kuidas tekitada lastes huvi IT vastu ning kuidas nende oskusi arendada. Koolituse praktiline pool sisaldab “hands-on” programmeerimist, LEGO robootikat ja äppide tegemist.

“Teame, et on palju lapsi, kes väga tahaksid NutiLaborites ja teistes IT-huviringides osaleda, kuid uute ringide avamise üheks hädavajalikuks eelduseks on juhendajad," selgitas Vaata Maailma Sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo. Samuti lisast ta, et huvi koolituse vastu on olnud suur: “Tallinna gruppi oli soovijad rohkem kui meil oli kohti pakkuda, Tartu omale leidub veel mõni vaba koht. Piirkondades, kus huvi on väga suur, kaalume lisakoolituse tegemist.”

2017. aastal on sarnaseid koolitusi plaanis läbi viia ka Pärnus, Saaremaal, Haapsalus, Jõhvis, Paides, Rakveres.

Koolituse korraldab Vaata Maailma SA (NutiLabor) koostöös MTÜga Robootika, kes viisid eelmisel aastal läbi koolituse pilootprojekti. 40% eelmise aasta koolitusel osalejatest oli projekti lõppemise ajaks IT-alase huviringi juba loonud või oli seda parajasti käivitamas. SA-l Vaata Maailma on rohkem kui neli aastat kogemust IT-alase huvitegevuse edendamisel ning MTÜ Robootikal on samuti ette näidata suur kogemus nii laste juhendamisel kui täiskasvanute koolitamisel.

Projekt toimub koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Majandus- ja Kommunikatsioonimisisteeriumi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust
• Meeril on üks väike robot...
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) loetakse 20. oktoobril kell 10–13 vanalinnas asuva maja rõdult vahvaid lugusid kogu linnarahvale. Merekultuuriaasta tähistamiseks loevad iga veerandtunni järel mereteemalisi jutte ette näitlejad Taavi Tõnisson, Tõnn Lamp, Argo Aadli, Külli Palmsaar, Roland Laos, Kadri Rämmeld, Eva Püssa, Allan Kress, Aita Vaher, Elina Reinold, Kärt Tomingas ja Piret Tatar. Kutsume kõiki möödujaid kuulama!

Anneli Kengsepp: „Põhjusi mittelugemiseks oskame me kõik loetleda: minu last huvitavad hoopis teised asjad! Mulle ei ole keegi kunagi lugenud! Elu on nii kiire ja lugemiseks ei jagu lihtsalt aega!... Ent proovime sel aastal õige vastupidi. Rikastame päeva läbi ettelugemise, külastades koos lapsega mõnda põnevat raamatumaailma või uurides hoopis mingi masina toimimist, millest raamatus juttu on. Miks mitte küsida raamatukogust head lugemissoovitust, sättida lapsega end mõnusasti raamatu taha ning elada kaasa raamatutegelase seiklustele. Kuigi on kiire ja aega vähe, saab ettelugemisest teha perega mõnusa koosveetmise traditsiooni kas või pühapäevaõhtuteks.“

Eesti Lastekirjanduse Keskusel on pikaajaline tava tähistada ettelugemise päeva ka vabariikliku 4. klasside õpilaste võistulugemisega. Ettelugemise võistlus toimub lastekirjanduse keskuses 22. oktoobril kell 12. Lugemist hindavad näitleja Christopher Rajaveer, telesaadete juht Teet Margna ning lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal ja tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi. 

Igaüks saab ettelugemise väärtustamiseks jagada ka videosõnumit „Raamatumaailmas juhtub imesid! Loe lapsele!“. 

Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus www.elk.ee

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Andrus Kivirähk
• Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits

Martna põhikooli matemaatika-, arvutiõpetuse ja robootikaõpetaja Kairi Mustjatse ütles, et kokkupuude Edisoniga on üsna lühiajaline − ta on robootikaringis 3.−6. klassi õpilastega seda robotit katsetanud ja enne ise veidi robotiga tegutsemist õppinud. Loe edasi Õpetajate Lehe artiklist! 

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed
• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Robotex tuleb niikuinii

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. 

Code Week toimub Eestis juba neljandat korda. Kui põhiliselt korraldavad üritusi koolid ja huviringid, siis sel aastal on organisaatorite ring veelgi laienenud. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tagasi Kooli ja ITL-i koostöös käivad mitmed IT ettevõtted – Playtech, Tele2, Elisa Eesti, Nortal, Icefire, CGI Eesti, ITL, TTÜ Infotehnoloogia teaduskond ja AS Sertifitseerimiskeskus – koolides andmas külalistunde teemal „Kõik on IT“. Tarkvaraarendusfirma Mooncascade korraldab huvilistele töövarjupäeva, et tutvustada tarkvaraarendaja tööd. Tartus õpetab Fortumo koos bändiga Cartoon tudengitele muusika programmeerimist. Tallinna Keskraamatukogu korraldab nädala vältel mängude programmeerimise töötubasid lastele ja noortele, Pärnu Keskraamatukogus pakutakse eakamatele digiseadmete kasutajatele IT konsultatsioone ning juhendatakse nutivahendite kasutamisel.  

“Eestis ollakse Code Week’i ürituste korraldamisel aktiivsemad kui mujal Euroopas, kui vaadata suhet rahvaarvu,” ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. “Sisuliselt näitab see, et Eesti e-edu ei ole ainult kitsa ringkonna saavutus, vaid meil on huvi, valmidus ja kompetents kaasalöömiseks olemas ka rohujuure tasandil. Kuna paljuski on tegu noortele suunatud üritustega, siis on see ka positiivne märk sellest, et e-Eestile tuleb järelkasvu.”

HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti ligi 100 ProgeTiigri õpituba, mis aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu. 5-20aastastele lastele ja noortele suunatud tasuta töötubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga ning disainitakse nutikat kodu. Mitmetes töötubades on oodatud kaasa lööma ka lapsevanemad. 

Kõik programmeerimisnädala üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Week’i tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib programmeerimisnädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati Eestis 83 üritust, kus osales üle 12 500 inimese. 

Samal teemal:

• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Kuna 15.-23. oktoobril toimub taaskord üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week, siis mõtlesin ka lasteaiaõpetajatele välja pakkuda mõned lasteaias mängimiseks sobivad „Tere, Ruby!” raamatust inspireeritud mängud, mis õpetavad mõtlema arvutite keeles. 

1. mäng: Väga täpsed juhised
Arvutid suudavad täita väga keerulisi ülesandeid, kui neile anda väga täpsed juhised. Lapsed saavad proovida täpsete juhiste andmist näiteks teejuhatamise mängus, kus üks paarilistest on arvuti ning teine programmeerija. Programmeerija ütleb mitu sammu ja millises suunas arvuti astuma peab. Arvuti täidab täpselt programmeerija käsklusi. Kokku võib leppida selles, mida arvuti siis teeb, kui teele tuleb takistus (jääb seisma, kuni programmeerija käsku täpsustab), ja ka sihtkoha osas ehk kuhu kõik arvutid programmeerijate juhtimisel jõudma peavad. Mängu saab raskemaks muuta öeldes juhiseid näiteks kolme kaupa. See mäng on suurepärane õues mängimiseks!

2. mäng: Mustrid ja kordused
Probleemide kiiremaks lahendamiseks otsivad arvutid endale antud käskudes mustreid, kasutades ära eelmisel korral sama mustriga ülesande lahendamiseks õpitut. Lasteaias on mustrite loomine päris tavaline tegevus, aga milliseid mustreid suudavad lapsed oma ümbruses märgata? Mustrid tekivad, kui üht kujundite kombinatsiooni korratakse mitu korda. Laps saab otsida mustrireas kordusi ning loendada, mitu korda ühes reas mustrit korratakse. Mängu edasi arendades võib lasta lastel otsida vigu või täita tühimikke mustrireas. 
Näiteks: õun õun porgand õun õun porgand õun õun porgand õun õun porgand on mustririda.
„õun õun porgand” on üks kordus.
Kus on viga mustrireas: õun õun porgand õun õun õun õun õun porgand õun õun pogand?
Või mis läheb lünka mustrireas: õun õun porgand õun .... porgand õun õun porgand õun õun?

3. mäng: Salakeel
Arvutid suudavad töödelda palju andmeid, kui neil on selleks „võtmed” ehk nad teavad, mida mingi andmekilluke tähendab (arvutile peab ütlema, et number on number ja nimi on nimi!). See on nagu arvutite salakeel. Ka lugema ja kirjutama õppimist saab põnevamaks muuta salakeele abil! Iga tähte tähistab lihtne pildike (või eri värvi kujundid). Kes suudab koodi abil salakirja lugeda? Hiljem võib nende kujundite abil proovida oma nime või hoopiski sõbrale nuputamiseks salakirja kirjutada. 

Veel mitmeid põnevaid mänge arvutite ja programmeerimisega tutvumiseks ilma arvutita leiab „Tere, Ruby!” kodulehelt www.helloruby.com 

Põnevat arvutimaailma avastamist! 

Kärt Kase, Koolielu alushariduse ainemoderaator 

Illustratsioon pärit Hello Ruby veebilehelt, autor Linda Liukas

Seminari videod ja ettekanded leiate aadressilt https://koolitus.hitsa.ee/training/702 . Seminari fotod leiate HITSA FB lehelt.

Kõigi "Võrgustik võrgutab" sarja toimunud seminaride info leiate siit.  

Samal teemal:

• Haridustehnoloogide võrgustik elab ning liigub edasi
• Kandideerida saab võrgustike juhtide arenguprogrammi
• Uuring: õpetajaameti maine on ühiskonnas hea
• Riik toetab õpilasvõistlusi ning õpetajate ja haridusjuhtide täiendõpet üle pooleteise miljoni euroga

Algatuse Huvitav Kool sügiskonverents, mis toimub novembri lõpus Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, keskendub õppimise ruumile. 

„Õppimine nagu töötaminegi saab olla tulemuslik juhul, kui me tunneme end kindlalt ja turvaliselt,“ põhjendas konverentsi seekordset teemat Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik. Lisades, et heaolu ja turvatunde õppimiseks loovad nii hooned kui ka sisekujundus, aga veelgi olulisemad on toetavad suhted. „Nagu kodus nii ka koolis peab õpilane saama kaasa rääkida õppekeskkonna kujundamisel. Koolipidaja peab täpselt teadma, kuidas ja milleks kasutatakse raha õpikeskkonna kujundamisel. Õpetajate ülesanne on kindlustada töine õpikeskkond ning ka lapsevanema roll õpikeskkonna loomisel muutub järjest olulisemaks,“ sõnas Liblik. 

29.–30. novembril toimuval konverentsil esinevad ettekannetega Tartu ja Tallinna ülikoolide haridusuurijad, TÜ liikumislabori, arhitektide liidu, samuti lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Paralleelsessioonid sisustavad oma kogemustele tuginedes Eesti koolid Valgast Tallinnani, Hiiumaalt Põlvani. Rahvusvahelist kogemust õpiruumi uuenduslikust kasutamisest jagab Islandi Ülikooli teadur Anna Kristin Sigurðardóttir ning digitaalse õppekeskkonna loomist Rootsi koolis ja klassis tutvustab õpetaja ja koolitaja Fredrik Sandström (Gäddgårdsskolan).

„Me kõik tajume, et muutunud ühiskond vajab teistmoodi kooli – vaheldusrikast ja motiveerivat õpikeskkonda. Hea kool on selline, kus sotsiaalne, vaimne ja füüsiline ruum toimivad omavahelises sümbioosis. Seetõttu on loomulik, et koolide uuendamine toimub arhitektide ja koolipidajate vahelises tihedas koostöös,“ ütles arhitektide liidu president Katrin Koov.

Räägime traditsioonilise ja avatud õpiruumi erinevustest ning õuesõppe järjest mitmekülgsematest võimalustest. Kuulajatega jagatakse kogemusi sellest, kuidas õppimine toimub äsja ehitatud koolimajas või hoopis muinsusväärtusega mõisahoones, ning sellest, kuidas avardada õppimise ruumi koridori, fuajeesse või  virtuaalmaailma. Jagatakse praktilisi kogemusi kooli jaoks sobiva arhitektuurihanke koostamiseks või koostööks sisekujundajaga.

Konverentsi käigus on võimalus osaleda ka õppimisele keskenduvas ruumimängus ning pedagoogilistel ja tehnilistel majaekskursioonidel Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Konverents on tasuta ning osalema on oodatud kõik, kes peavad õppekeskkonda oluliseks ja tahavad selle kujundamises kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" toimub 29.–30. novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kava ja registreerumine

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• E-klassiruum kui Eesti uus e-kuvand
• Õuesõppepäev Tartu Kivilinna Koolis
• Valga gümnasistid alustavad õppeaastat värskelt renoveeritud majas

Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu järjest mugavamaks, kuid samas peame me olema ka teadlikud, millised ohud sellega kaasnevad ja kuidas end turvaliselt tunda maailmas, kus üha enam asju on internetti ühendatud. Veebisaates uurimegi lähemalt, mida kõike internetti ühendatakse, miks see kasulik on ning samas missugused ohud sellega kaasnevad.

„Mina soovitaks inimestel valmistuda asja või eseme internetti tulekuks. Teha endale selgeks, milliseid seadmeid olen ma nõus oma majja lubama,“ ütleb RIA analüütik Anto Veldre veebisaates. „Kas oled nõus ostma poest kohvikannu, mis tegelikult kogub sinu WiFi kohta andmeid ja võib neid neti kaudu kusagile saata? Kas ostad endale lambipirnid, millel on IP-aadress ja mille abil on võimalik sinu sisevõrku sisse murda?“ Tuleb endale selgeks teha, mismoodi kodused seadmed netiga ühendatud on ja kuidas end kaitsta, sest seda varianti, et meie andmed asjade interneti ajastul ei liigu, enam praktiliselt pole.

Digiõppe päeva veebisaade on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel ning seda saab jälgida HITSA kodulehel 12. oktoobril kell 15.00: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digioppe-paev. 

Digiõppe päeva korraldab HITSA alates 2003. aastast täiskasvanud õppija nädala raames, et populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peatu, mõtle ja alles siis kliki!
• Hollandlased uurisid, kuidas targa IKT-kasutuse abil õpilasi tulevikuks ette valmistada
• Asjade interneti ja Big Data ekspert Mark Torr peab IT Kolledžis avaliku loengu

Konverents toimub koostöös Maanteeameti ennetustöö osakonnaga ja on suunatud 3. klasside õpilastele ja nende õpetajatele. 

Konverents seab oma põhieesmärgiks ohutuse väärtustamise ja teiste liiklejatega arvestamise, kus tähelepanu alla võetakse võimalikud igapäevased (ohu)olukorrad liikluses. „Konverentsi sihtgrupi lapsi, 10-aastaseid noori jalgrattureid, peetakse täieõiguslikeks liikluses osalejaiks, mistõttu võivad nad olla täiskasvanuile  partneriks ja abiliseks, mõistmaks turvalisuse olulisust,“ selgitas maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. 

Et nii noored lapsed tavaliselt konverentsidel ei osale, on selle päeva üks ülesannetest ka selgitada, mis on üldse konverents, kus aeg-ajalt lapsevanemad käivad. „Et lapsed saaksid täiskasvanute maailmast paremini aru, siis korraldame just neile suunatud konverentsi,“ lisas Õispuu.

Konverentsi esimeses pooles saavad lapsed kuulata ettekanded erinevatelt esinejatelt, misjärel jätkuvad tegevused õpipesades. Ajaloolist liiklusalast teadmist jagab maanteemuuseumi giid-pedagoog Neidi Ulst, Lõuna Prefektuuri esindab Marina Paddar, kes arutleb teemal, kes on liikluses „tegija“. Kas see, kes võtab riske või see, kes oskab neid märgata? Tõnis Savi on rattaentusiastist arhitekt, tema räägib lastele ratta erinevatest kasutusvõimalustest ja võrdleb ratast teiste sõiduvahenditega ning arutleb, miks on kasulik jalgrattaga asju ajada. Lisaks toimub põnev kiiver-krae katse. 

Õpipesasid viivad läbi Maanteeameti ennetustöö osakonnast Sirli Tallo, Kai Kuuspalu ja Kerli Tallo; Lõuna Prefektuurist Marina Paddar ja MTÜst Aga Mina Getter Toome. Filmipesas arutlevad lapsed kaamera ees, kes on nende eeskujuks; foorumpesas osaletakse näitlemise abil erinevates liiklussituatsioonides  ja leitakse neile uutmoodi lahendusi; soovipesas saavad lapsed loovad olla ning kasutades erinevaid mooduseid, soovida Eesti rahvale liiklusteemalisi soove; mängupesas mängitakse põrandamängu, kus õpitakse liiklusalaseid ohtusid ennetama.

Konverentsile on registreerinud 12 Lõuna-Eesti kooli. Iga kooli esindab neli 3. klassi õpilast koos õpetajaga. Osalemine on koolile tasuta. 

Laste liikluskonverents kuulub Maanteeameti algatatud ürituste sarja „Inimene teel“. Järgmisel nädalal, 19.10 arutlevad Pärnus väärikas vanuses mehed-naised liiklusohutuse teemadel ning kuu lõpus, 27.10 toimub kohtumine Tallinnas, mis toob kokku tööealise elanikkonna. Kõik kolm üritust keskenduvad liiklusviisakusele, üksteise märkamisele ja arvestamisele liikluskeskkonnas. 

Allikas: Maantemuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Maanteemuuseumi liiklusnädal räägib ratta ajaloost ning rattaspordist
• Laupäeval tähistab Eesti Maanteemuuseum 16. sünnipäeva