Töö käsitleb metodoloogilisi seoseid ajalootunnetuse (ajalooteadvuse) ja väärtuskasvatuse vahel.

„On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitab Piir ja lisab, et inimese elu on aegruumiline tervik, seda ei saa jagada valdkondadeks või õppeaineteks.

Doktoritöö küsib, kuidas toimub ajataju kujunemine ning mis võimaldab inimesel liikuda mõttelisel ajateljel minevikku ja tulevikku. „Sellele küsimusele vastates selgub subjektiivne enesekohane ajatunnetus, mis töötab mõtestatud ja tähenduslike seoste kaudu. See ilmneb eelkõige emotsionaalses ja väärtuste raamistikus, millesse õpitav materjal paigutatakse,“ sõnas töö autor. Teemasse süvenedes hakkab üha olulisemat rolli mängima väärtuste, tähendusloome ja tähenduslikkusega seotud problemaatika.

Ühe peamise järeldusena toob autor välja, et kasvatuslikust vaatenurgast on ajaloo õpetamise peamiseks sihiks aidata õppijal tunnetada ennast kui ajaloolist isikut, mõista enese ajaloolisust. „Seejuures võimaldab filosoofilis-metodoloogiline mõtestamine leida ajalookasvatusel oma eesmärki, psühholoogilise ajataju uuringute kaasamine aga kasvatuse eeldusi. Arvestades ajalooga suhestumise rolli muuhulgas individuaalse enesepildi ja rahvusliku identiteedi kujunemisel, peaks ajalugu olema piisavalt oluline, et panustada selle raames toimuvasse väärtusrefleksiooni teadlikult ja süvitsi,“ selgitas Milvi Martina Piir.

Doktoritöö pealkiri on "Ajalookasvatus: subjektiivne ajataju, väärtused, metodoloogia" ("Methodology of a Value-oriented Approach to History Education According to Subjective Perception of Time"). Töö juhendajad on Maria Tilk (1948-2015) ja Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme, oponendid Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Sirkka Ahonen ja Tartu Ülikooli dotsent Olga Schihalejev.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Tehnikaajakirjanik Hans Lõugas, kes päeva juhtis, sõnas, et igaühel on mälestus ja teadmine koolimajast oma kooliaja põhjal, koolimaja oli ja on rohkem kui lihtsalt maja. Kas see peaks olema nutikoolimaja, on aastal 2017 muidugi oluline ja moodne küsimus. Kui meie kodud muutuvad järjest targemateks ja isemõtlevamateks, peavad muutuma ka koolihooned. 

„Võrgustik võrgutab“ sarja ajalugu meenutati videolõigu vahendusel. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõdes, et väikselt alanu on suureks kasvanud, nüüd saab seminare jälgida ka üle veebi. „Saame osa uuest teadmisest, ilma et peaksime füüsiliselt kohal olema,“ sõnas ta ja lisas, et lõppev aasta oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks omamoodi restardi-aasta. „HITSA strateegia on paika saanud, aitame kaasa, et aastaks 2020 oleks IKT-õpe kättesaadav kõigis Eesti õppeasutustes.“  

Tallinna Ülikooli doktorant, SmartEducationi koolitaja Marge Kusmin andis alustuseks kuulajatele kiire ülevaate, kuidas on maailmas mõistetud ja arendatud nutikat koolimaja, nutikat klassi, nutikat õppimist ja õpetamist (smart teaching, smart schoolehause, smart learing, smart classroom). 1997 alustati esimesena maailmas Malaisias nutika koolimaja kontseptsiooni juurutamist, ennekõike tähendas see koolide varustatust arvutitega. Siis oli maailmas levinud arvamus, et kui õpe on 100% e-õpe, siis ongi meil kõik nutikas, nii klassiruum, koolimaja kui õpilased-õpetajad. 2012 võeti USAs, New Yorgis nutika koolimaja kontseptsioon käsile, aga jälle tehnoloogiat silmas pidades. „Kui kasutame tehnoloogiat samal vanal viisil nagu kriiti ja tahvlit, ei ole lootust, et õpitulemus paraneb. Nutikas haridus – see on kuidas luua nutikaid õpikeskkondi, kuidas neid keskkondi ja tehnoloogiat kasutada õppeprotsessis, erinevad õpetamismeetodid ja -strateegiad,“ sõnas Marge Kusmin. 

Väätsa Põhikooli direktor Marko Sootla rääkis Väätsa kogemusest: kuidas targa maja funktsionaalsust õppetöösse siduda. Kaks aastat tagasi otsustati koolihoone renoveerida liginullenergiaga hooneks. „Maja on tõesti päris nutikas, soojus-, niiskus- ja õhurežiim on seadistatud sellisel viisil, et inimene enam väga sekkuma ei pea. Samas oleme ka mõisakool. Mõis on väärikas, aga tänapäevases mõistes mitte eriti tark keskkond. Nii et mõlemad on meil olemas,“ ütles koolijuht. Väätsa kooli põhiväärtused on innovaatilisus, professionaalsus ja praktilisus. Eesmärk on, et Väätsa Põhikooli lõpetanu on pisut rohkem keskkonnateadlik ja teadlik IKT kasutamisest. „Kooliruumid on kujundatud nii, et kõiki saab kasutada õppimiseks, kaasa arvatud koridore, ja et õpetajatel ka oleks kena olla, mitte ainult õpilastel. Digivahendid ei ole mitte laboris, vaid kooliruumi(de)s,  asjade interneti oleme lastele kättesaadavaks teinud nii palju kui võimalik.“ Liginullenergiaga hoone tähendab ka seda, et süsteem väljastab ja kontrollib pidevalt andmeid õhuniiskuse, temperatuuri jms kohta. Neid andmevooge saab  kasututada õppetöös: seoste loomine igapäevaeluga, analüüsi-  ja probleemilahendamise oskuste arendamine, teemad uurimis- ja loovtöödeks. „ Kui koolimajast ära tulin,  jäid 9. klassi õpilased tegema õppefilmi, mis on kõige tähtsamad omadused sellel targal koolimajal,“ tõi Marko Sootla näiteks. 

Edasi sai kuulata lugu GAGi uue õppehoone valmimisest: Sirlet Viilas, Gustav Adolfi Gümnaasiumi projektijuht ja Eero Ääremaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-juht rääkisid teemal "Ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisest: millisest tegevusest algab ühe koolipere jaoks õppehoone renoveerimine, kes saavad olla sellesse kaasatud, mida tuleb arvestada, kuidas hoida fookus õpilastel, mis võib minna valesti ja kuidas seda vältida?"

Kolm praktilist näidet tulid Paikuse Lasteaiast Mesimumm, Tallinna Südalinna Koolist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. 

Lasteaiaõpetaja Helin Laane tõi näiteid, kuidas musilased nutikalt õpivad. „Meil on interaktiivne tahvel, BeeBotid,  Makey-Makey´id, tahvelarvutid, videokaamera, diktofon, fotoaparaadid. Lapse roll on õppeprotsessis muutnud. Tahvelarvutid on 12 lapsele, kahe peale üks. Valik oli teadlik, soovisime arendada koostööoskust. Tahvli kasutamise reeglid panime rangelt paika. Kaks kuud võttis aega, et koostöö sujuks. Lisaks õppisid lapsed üksteise pealt, hakkasid õpetama oma paarilist. Lapsed muutusid iseseisvamaks, õppeprotsess soodustas seda. Õpetaja seletav osa vähenes. Kaasame lapsevanemaid, saadame linke, mis oleme teinud, virtuaaldsed näitused paneme üles Google Draivi. Lapsed õpetasid vanavanematele, kuidas teha multifilmi,“ kirjeldas Helin Laane tehtut. 

Südalinna Kooli IT-juht Jaanus Paasoja sõnas, et neil on küll renoveeritud koolimaja, aga uue tehnika vajalikkusega renoveerimisel ei arvestatud. Tehnikat on soetatud hiljem tasapisi. „Tegime konkursi õpilastele, millisena lapsed näevad tuleviku klassiruumi. Maketid valmisid vanal moel paberi, liimi, pliiatsite abil, lisaks tekst juurde. Fantaasiast puudu ei olnud, isegi veemaailm pakuti välja. Toredamad ideed valisime välja ja hakkasime tulevikuklassi ehitama,“ rääkis Jaanus Paasoja. See tähendab, et üks klassiruum sisustati põhjalikult ümber. „Panime klassiruumi lihtsaid lahendusi nagu näiteks kellad, mis näitavad eri ajavööndeid. Muretsesime huvitavad toolid, kus saab asju hoida, on mugav istuda ja nendega saab klassiruumis n-ö ringi sõita; 3D-printerid, televiisorid, kuhu suunata tehtud töid ja neid teistele näidata; kott-toolid. Klassi kasutatakse päris tihti. Kolm aastat tagasi avasime selle klassi, nüüd on aeg täiustada.Tahame lisada virtuaalreaalsuse keskkonna ja avada klassi nii, et ka koridorist saaks õppimise ruum.“

Tartu Tervishou Kõrgkool teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov tutvustas uut ja koolile nii vajalikku tehnoloogilist õppevahendit: anatoomilist lauda. Õppevahendi abil saab anatoomia ja füsioloogia õpetamiseks tõetruu kolmemõõtmelise pildi inimkehast tervikuna, selle elundsüsteemidest ja üksikutest organitest. Tekkivat kujutist saab kuvada kihtidena, seda lõikuda ja vaadelda eri suunast. Samuti leiab anatoomiline laud kasutust embrüoloogia, histoloogia ja patoloogia õpetamisel.

Nutikat koolimaja ja selle mõju õppimisele-õpetamisele käsitleti seminaripäeval veel mitme kandi pealt, muuhulgas paneeldiskussioonis ("Praktilised kogemused ja soovitused. Kuidas muudab nutikoolimaja, kaasaegne koolimaja õppeprotsessi? Millised on nõuded ruumile, tehnikale ja taristule?" Osalesid Mathias Mõttus, Tartu Tamme Gümnaasiumi IT-juht; Lauri Läänemets, endine Väätsa vallavanem; Mihkel Laar, Tartu Raatuse Kooli haridustehnoloog; Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi direktor). 

Seminaripäevast jäi kõlama mõte, et nutikas koolimaja ei tähenda üksnes hoonet või klassi, olulisem on sisu. Ja et Eestist on juba tuua piisavalt häid näiteid, kus nutikas ruum toetab nutikat õppimist.

Võrgustik Võrgutab seminari "Nutikoolimaja" ettekanded on järelvaadatavad siin>>

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Video: Kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?

Aprilli keskel Pekingis toimuvasse finaali pääsemiseks tuli edukalt osaleda 2.-3. detsembril toimunud Põhja-Euraasia piirkonna poolfinaalis, kus saavutati 274 võistkonna seas kõrge 12. koht.

Eelmisel aastal osales ülemaailmsel ACM ICPC (Association for Computing Machinery International Collegiate Programming Contest) programmeerimisvõistlusel 46 381 võistlejat 2948 ülikoolist ja 103 riigist. Võistlusel on kolmeliikmelisel võistkonnal üks arvuti ja viis tundi aega, et lahendada võimalikult suur hulk korraldajate poolt ette valmistatud ülesannetest (tavaliselt 7-10 ülesannet). Paremusjärjestuse koostamisel võetakse arvesse lahendatud ülesannete arvu ja lahenduste esitamise kiirust. Võistlust jälgivad paljud maailma tippu kuuluvad IT-ettevõtted ning seetõttu võib edukas sooritus anda osalejatele suure karjääritõuke.

Edukalt poolfinaalis osalenud Oliver-Matis Lill kinnitas, et on tulemuse üle õnnelik, nentides ka arenguruumi: „Meil oli sel aastal mõningaid bürokraatialaseid ja asukohapõhiseid takistusi, mis tegid ettevalmistuse natuke keerulisemaks, aga siiski läks võistlus meil väga ladusalt. Meie tiimitöö oli korralik: kõik panustasid võitmisse ja ressursse kasutasime efektiivselt. Siiski me oleks vabalt võinud saada parema tulemuse. Meil oli üks väga tehtav ülesanne, kus me tulime idee peale, aga takerdusime natuke selle rakendamisse. Muidu olesime kergesti saanud 7. koha.“

„Pisiasjad nagu kiirus, väikesed tähelepanematusest tingitud vead ja ebaühilduvad lahendamisstiilid tõmbasid meie kohta natuke alla. Meil on veel arenguruumi ja potentsiaali. Ma loodan, et finaaliks saame selle realiseeritud ja olen väga optimistlik, sest poolfinaalist saadud tulemus annab meile head eeldused. Finaalini on veel aega ja anname endast parima, et seal esineks meie meeskonna parim võimalik versioon,“ on Oliver-Matis maailma finaali eel positiivselt meelestatud.

Põhja-Euraasia poolfinaali, kus osalevad Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Eesti, Kasahstani, Kõrgõzstani, Leedu, Läti, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa tudengid, peetakse piirkondlikest võistlustest kõige raskemaks, sest just siit on varasemalt kõige rohkem üleilmseid esikohti võtnud võistkonnad pärit olnud. Poolfinaalis osalenud teine TÜ võistkond (Tähvend Uustalu, Yurii Toma, Rao Zvorovski) jäi 110. kohale.
Maailma finaali pääsenud Lill, Unt ja Nisumaa tegid saavutusega ajalugu, kuna viimati pääses Tartu ülikooli võistkond finaali 2003. aastal. Seekordne saavutus on eriti märkimisväärne, sest 14 aasta taguse ajaga võrreldes on võistlus palju suuremaks kasvanud ning konkurents oluliselt tihedam. Ka 1996. aastal sai TÜ võistkond Põhja-Euraasia poolfinaalis 10. koha, kuid toona osales 274 asemel 71 tiimi.

Rohkem infot TÜ ICPC osaluse kohta võistluse Wiki lehel, ICPC kohta kodulehel ning Põhja-Euraasia poolfinaali e. NEERC-i kohta selle kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• Eesti noored tõid üle-baltiliselt digitehnoloogiate konkursilt esikoha

Kaks suurimat 4800-eurost stipendiumit on välja pannud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). „Stipendiumi saajad valime eelkõige õppurite uurimisteemade olulisuse järgi, et neil oleks praktiline rakendus igapäevases metsamajanduses,“ rääkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

RMK Endel Laasi nimeline stipendium määrati sel aastal maaülikooli kolmanda õppeaasta doktorandile Vivika Kängsepale töö eest „Puude juurdekasvu modelleerimine looduslikult kujunenud lehtpuuenamusega segametsades“, mille juhendaja oli Ahto Kangur. Samuti esimese õppeaasta doktorandile Marili Laasile töö eest „Invasiivsete metsapatogeenide monitooring, diagnostika ja nende populatsioonide struktuur Põhja-Euroopas“, mille juhendaja oli Rein Drenkhan. RMK Heino Tederi nimelise stipendiumi pälvisid metsamajanduse eriala magistrandid Marek Uri ja Sandra Sarapuu.

Lisaks annab Tartu linnapea Urmas Klaas üle Raefondi stipendiumid. Omapoolsed õpirahad annavad laureaatidele üle Baltic Agro, Veski Mati, maaülikooli vilistlaskogu. Parimaid sportlasi pärgab maaülikooli spordiklubi.

Esmakordselt tunnustab Eesti Maaülikool praktika- ja koostööpartnereid, kes on aidanud kaasa ülikooli ja selle tudengite arengule mitmekesiste praktikavõimaluste ja stipendiumitega. „Ettevõtete poolt on see oluline panus ühiskonda ja inimestesse, kes seda tulevikus kujundavad,“ rääkis Eesti Maaülikooli praktika koordinaator Kairit Prits.

Pidulikul tänuüritusel tunnustatakse järgmisi praktika- ja koostööpartnereid: OÜ Voore Farm, Jardin OÜ, AS Tartu Agro, AB Artes Terrae, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus (Tartu Loodusmaja), RMK Põlula kalakasvatuskeskus, Baltic Agro, AS Kobras, Tajuruum OÜ, Nopri Talumeierei AS, Väätsa Agro AS, Kehtna Mõisa OÜ, Eesti Ehitusinseneride Liit, Riigimetsa Majandamise Keskus, AS Ehitustrust, Tornator Eesti OÜ, Tatoil AS, Hanza Mechanics Tartu AS, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Tartu Agro, AS HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat), Kalatalu Härjanurmes, Teie Loomakliinikud, AS E-Piim Tootmine (Põltsamaa meierei) ja Västriku Loomakliinik.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

sTARTUp Day 2017 toimub teist aastat ning ka sel korral on pääsmed juba enne festivali algust läbi müüdud. Tänavune festival keskendub teemale “From Zero to Hero” ehk kuidas end nullist kangelaseks töötada. Avapäeval toimub hulgaliselt eelüritusi üle terve Tartu: koolitused ja seminarid tootmise, hariduse, biotehnoloogia, äri ja ekspordi teemadel. 

Reedel, 8. detsembril toimub teaduskeskuses AHHAA põhiosa festivali sündmustest. Päeva jooksul astub külastajate ette üle 100 inspireeriva rahvusvahelise esineja. Neljal laval toimub lisaks hulgaliselt seminare, koolitusi ja võistlusi, lisaks selgub Eesti parim algfaasi idufirma, kes teenib koos tiitliga ka kuni 200 000€ investeeringu.

Tartu linnapea Urmas Klaas tunneb heameelt, et teist korda toimuv sTARTUp Day on lühikese ajaga kujunenud oluliseks visiitkaardiks siinsele ettevõtluskeskkonnale. „Kõik arendusorganistasioonid töötavad Tartus aktiivselt selle nimel, et linna ettevõtluskeskkond oleks atraktiivne ja head ideed areneksid edukateks ärimudeliteks. Seda kinnitab kõnekalt kasvõi tänavuse Ajujahi TOP30 - parimate hulgas on koguni 13 Tartu ja Tartumaa ettevõtet," lisab Klaas.

“Suurüritus sTARTUp Day sai alguse ülikooli ideest koondada hulk väiksemaid üritusi ühte suurde rahvusvaheliselt nähtavasse üritusformaati ja see on selgelt õnnestunud,” ütleb ülikooli arendusprorektor Erik Puura. “Koostööst võidavad kõik osapooled, saame väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning tõuke nii alustavate ettevõtete arvu suurendamiseks kui kaasaaitamiseks arendusfaasis.”

Festivali korraldavad Tartu ülikool, Tartu linn ning kohalik start-up kogukond. sTARTUp Day 2017 kuldsponsor on Swedbank, hõbesponsorid Pipedrive ja Elisa ning pronkssponsor Contriber. sTARTUp Day partnerid on Startup Estonia, Tartu teaduspark, Tartu ärinõuandla, Tartu loomemajanduskeskus, Tartu biotehnoloogia park, Tartu ülikooli ideelabor, Ole Rohkem, sTARTUp HUB, SPARK HUB, Mooncascade ja Nevercode. Projekti toetab Euroopa regionaalarengu fond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Ettevõtliku õppe juhendmaterjal õpetajatele
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. „Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem,“ ütles Varrak. „Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele.“ 

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis” eest. Kirsti Jõesalu analüüsib oma doktoritöös hilise sotsialismi tähenduse kujunemist ja dünaamikat Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni. Töö tulemuseks on detailirikas ja kriitiline sissevaade hilise nõukogude perioodi mäletamisprotsessi. Töö moodustavad artiklid on juba andnud olulise panuse nii rahvusvahelises sotsialismi ja postsotsialismi uuringutes kui eluloo- ja mälu-uuringutes.

Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel” eest. Indrek Kalveti doktoritöö uuris siirdemetallkatalüüsi ning kombineeris oma töös eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Töös keskenduti peamiselt palladiumi ja nikli poolt katalüüsitud reaktsioonidele homogeense katalüüsi tingimustes. Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kooskasutus siirdemetallkatalüüsis on olnud vägagi edukas ning on võimaldanud teha avastusi, mis ühepoolse lähenemise korral ei oleks võimalikud olnud. 

Žürii esinaine Riina Aav ütles peapreemiaid kommenteerides: "Kristi Jõesalu sotsiaalselt tundlikul teemal tehtud töö aitab lahti mõtestada meie ühiskonnas toimuvaid arenguid ja ühiskonna muutumist ajas. Indrek  Kalveti töö seevastu on maailmatasemel teostatud keemiavaldkonna alusteaduslik uuring, tema artiklid on ka rahvusvaheliselt olulisel määral tähelepanu pälvinud. Töö moodustavaid artikleid on lühikese aja jooksul juba üle 200 korra viidatud."

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest  ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest andis üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas andis üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Tänavu esitati konkursile 521 tööd 34 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist. Konkursil pälvisid rahalise preemia 65 tööd. Kõige enam rahalisi preemiaid pälvisid Tartu Ülikoolis valminud teadustööd (51%), Tallinna Ülikooli läks15% preemiatest, Tallinna Tehnikaülikooli 12% ning Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli tudengite teadustöödele igale 3%. Välisülikoolide tudengid pälvisid kokku samuti 12% rahalistest preemiatest. 

Kõigi preemiasaajate nimekiri 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades

Üheks tulisemaks teemaks kujunes see, kas noor peab valima eriala ja töökoha ühiskonna vajadustest lähtudes või oma huvi ja hingerahu silmas pidades. Teise teemana kõlas sõnavõttudes kutsehariduse roll ja see, et kõrgharidus ei ole ainus võimalus tööturul hästi hakkama saada. 

Kutsekoja OSKA programmi uuringud analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Praeguseks on analüüsitud näiteks IKT-valdkonna, metsanduse- ja puidutööstuse, metalli- ja masinatööstuse, sotsiaaltöö jpt tööjõuvajadust. OSKA uuringute järgi napib tööjõudu eriti tehnilistel erialadel. 

Muutuste tuules

OSKA arendusjuht Tiia Randma käsitles avaettekandes peamisi pudelikaelasid tööturu ja haridussüsteemi vahel. „Pidevate muutuste sees elades me lõpuks enam muutuseid ei märka, aga me oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel,“ sõnas Randma, pidades silmas tehnoloogia kiiret arengut, ajalukku kaduvaid ameteid ning töökohti, mille olemasolust täna veel aimugi ei ole. Ta tõi näiteks Uberi rakenduse, mis algul oli lihtsalt üks äpp, aga mis täna annab 633 linnas üle maailma tööd inimestele, kes igapäevaselt autojuhid ei ole. Või siis pilvetehnoloogiate insenerid, sotsiaalmeediaga seotud ametikohad, youtuberid – aastat kümme tagasi tundus see kõik ulmena. Noorte eriala- ja töökohavalikuid mõjutab nende nutikesksus; teadmine, et info on alati ühe kliki kaugusel; õpingute katkestamine; soov proovida paljusid asju; nn tööampsude võimalus ehk mitu rauda on korraga tules. Mida peab sellises olukorras tegema tööandja? „Seda ei ole võimalik lahendada käskude ja keeldudega ega kiiresti. Töötegijate vähesuse leevendus on tehnoloogia areng, samas vastandub tehnoloogiliselt keerukamaks muutuv maailm noorte valikute ja võimetega. Mida me muutma peaksime, kas rööpalaiust (tööandjaid) või ronge (noori)?“ küsis esineja, inspireerituna konverentsi toimumiskohast, Balti jaama renoveeritud hoonest.

Prognoosida tuleb

Miks on vaja tööjõudu ja oskusi prognoosida – sellest arutelust võtsid osa Yngve Rosenblad OSKA programmi juurest, Reelika Leetma Töötukassast ja Merit Luik Tartu Tamme Gümnaasiumist. 

Yngve Rosenblad sõnas, et ehkki tööjõuprognoosid 100% ei täitu, saab nende abil jälgida trende ja tulevikuks paremini valmistuda. Ta tõi näiteid Soome, Rootsi, Iirimaa, Taani põhimõtetest tööjõuprognooside tegemisel ja tulemuste kasutamisest.  Näiteks Iirimaal tugineb prognoos tugevalt statistikale (töötuse määr, koolilõpetajate arv, palgad jms). Andmebaasi kasutatakse immigratsiooniotsuste tegemiseks: millise haridustasemega ja ametiga inimesi võiks riiki kergemini sisse lasta. Teiseks kus suunas muuta inimeste õppimisvalikuid, aga see suunamine on väga pehme. 

Reelika Leetma tutvustas Töötukassa koolituste ja OSKA uuringu seoseid, täiendus- ja ümberõppeprogrammi „Tööta ja õpi“.

Karjääriõpetaja vaatenurk

Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärinõustamise spetsialist Merit Luik tõi kuulajateni õpetaja mured ja rõõmud karjääriõppe planeerimisel. Kõlasid konverentsilgi ju mõtted, et karjääriõpetus peaks olema üldhariduskoolis süsteemne ja algama palju varem kui põhikooli lõpus või gümnaasiumis. „Info töömaailma kohta on õpetaja kirstunael – seda on raske leida, see on kiiresti muutuv ja raske õppetöösse rakendada. Tervikpildi saamine tööturul toimuvast nõuab aega ja eelteadmisi, aga karjääriõpetaja teeb reeglina tööd põhiaine kõrvalt,“ sõnas Merit Luik. Ta kiitis OSKA materjale, just valdkondlikke raamatuid, kus on erineva ülevaatlikkusastmega analüüsid. Neid saab kasutada näitliku materjalina tunnis, rühmatööks, individuaalse ülesande andmiseks. Veel rõhutas ta, et õpilane valib selle eriala, millest ta midagi teab, tundmatu on hirmutav. Ka selles suhtes on karjääriõpetus koolis väga oluline.

Tuline paneeldiskussioon

Paneeldiskussioonis arutlesid ettevõtja Jaak Nigul, Eesti Õpilasliidu esindaja Marcus Ehasoo, Rajaleidja karjäärinõustaja Anna Gramberg  ja TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll selle üle, kas tahame sihtjaama jõuda või teeme lihtsalt lõbusõitu ehk ühiskonna vajadus versus noorte karjäärivalikud. 

„Noored arvavad, et neil on ainult õigused, õigus valida huvitav töö ja hea palk, aga kuhu jäävad kohustused? Kes need õigused kinni maksab?“ küsis Jaak Nigul ning leidis, et sellest olukorrast päästab sund – kohustus töötada õpitud erialal. Ja ülikoolid peaksid üle vaatama erialade vastuvõtunumbrid, seda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Hendrik Voll sõnas, et me peame tutvustama neid erialasid, mis on teenimatult ebapopulaarsed, näitama nende erialade võluvamaid külgi. IT-erialad ei olnud veel mõni aasta tagasi samuti nii popid kui praegu, see on süsteemse ja teadliku tegutsemise tagajärg: räägi, propageeri, tutvusta ja räägi veelkord. „Küte on kütkestav, jahutus on jalustrabav,“ tõi ta piltliku näite, kuidas võiks insenerivaldkonnast rääkida ja suhtuda. 

Õpilaste esindaja juhtis Marcus Ehasoo tähelepanu sellele, et ei peaks noori suunama ainult kõrgkooliõppesse, kutseharidus on ka valik, ja hea valik. 

Karjäärinõustaja Anna Gramberg pani kuulajatele samuti südamele, et noore inimese maailmapilt on alles kujunemas, ta võibki valesid valikuid teha. „Ei ole õige öelda, et noored ei taha tööd teha. Tahavad küll, aga miks ta läheb seda tööd tegema Austraaliasse, seda peame endalt küsima,“ sõnas Gramberg. 

Päeva teises pooles arutleti selle üle, kaua veel saab tööandja töötajat valida; mõtiskleti, kuidas viia paremini kokku noorte karjäärivalikud ja ühiskonna vajadused; kuidas sobitada töötajate ootusi ja tööandjate võimalusi. Päeva juhtinud Indrek Maripuu tegi lõpus kõigile ettepaneku, et häid ideid kogunes palju, aga ellu viia ei saa neid ei kohe ega kiiresti. Küll saab igaüks alustada väikesest muutusest iseendas.

Foto: Ian Baldwin, Unsplash.

Samal teemal:

• Täna toimub Ida-Virumaa noorte karjäärikonverents "Julgelt tulevikku"
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

2018. aasta talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid juhtimisest, teatriteadusest, religioonist, kultuuride erinevusest, psühholoogiast, spordist, isikuandmete kaitsest, ajajuhtimisest, reklaammaterjalide kujundamisest jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU

18.–19.01 Teatri tähendus ja mõju: „Praktiline Eesti ajalugu", Anneli Saro
1.02 Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis, Signe Reppo
1.02 Eesti lapse esimesed 100 sõna, Astra Schults
5.02 Psühholoogilise esmaabi kursus, Angela Jakobson
8.–9.02 Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks, Kaupo Saue, Kulno Türk

TALLINN

26.01 Praktiline motiveerimine: Laste ja noorsportlaste motivatsiooni kujundamine, Aave Hannus
1.02 Isikuandmete kaitse töösuhetes, Karin Sein, Gaabriel Tavits
9.02 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson
16.02 Jooksukool: valmistumine jooksuvõistlusteks, Harry Lemberg

PÄRNU

25.01 Ajajuhtimine argipäevaks, Liina Puusepp
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös, Liina Puusepp
2.02 Ürituse paketi koostamine ja kalkulatsioon, Liis Juust
7.02 Kliendikäitumisele tuginev teenuste arendamine ja loomine, Anne Roosipõld
10.02 Turundusmaterjalide kujundamine veebipõhiselt, Maarja Pajusalu

VILJANDI

13.01–5.05 Hiiu kandle valmistamine ja sissejuhatus mängutehnikasse, Janne Suits, Indrek Roosi
16. ja 30.01 Selge ja veenev slaidiesitlus, Katri Smitt

Kõik talveülikooli kursused aadressil http://www.ut.ee/talveulikool

Sisseastumisdokumente on võimalik esitada õe rakenduskõrghariduse õppekavale ning hooldustöötaja ja massööri kutseõppe erialadel õppimiseks. Sealjuures asub kõrgkool hooldustöötajaid koolitama Võrus Lõuna-Eesti Haigla juures.

Õe õppekavale kandideerimisel arvestatakse lisaks füüsika, keemia, matemaatika ja bioloogia gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetele ka vastuvõtukatset, mille abil loodab kõrgkool välja sõeluda just kõige motiveeritumad ja kutseteadlikumad üliõpilased. Hooldustöötaja ja massööri õppekavadele kandideerijatel arvestatakse gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete keskmist.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab talvisel  vastuvõtul uueks õppeaastaks vastu kokku 112 uut õppurit. Dokumentide vastuvõtt toimub 4. detsembrist  8. jaanuarini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning ka tööpäeviti kell 9-15 kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu). Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rahvusvaheline üliõpilaskonverents
• Röntgenikiirte sünnipäeva tähistatakse humoorika video ja sõõrikutega

„See, et erinevad asutused üliõpilaste tunnustamisel ühinevad, on väga teretulnud. Eesmärk on kõigil ju üks – väärtustada ja tunnustada üliõpilaste teadustööd. Juba käivad läbirääkimised koostöö laiendamiseks edaspidi ka teiste ministeeriumitega,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Üliõpilaste teadustööde konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele teadlastele. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis juba alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 4900 teadustöö. Konkurss toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalministeeriumiga.

Konkursi preemiafond on tänavu 70 877,79  eurot. Riiklikud preemiad kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas annab üle haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Lisaks valdkondlikele preemiatele antakse välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad „Lootustandvate sähvatuste eest“, „Elegantseima üliõpilastöö eest“  ja „Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest“ annab üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. 

Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas annab üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Preemiate üleandmise eel tutvustavad silmapaistvamaid konkursitöid autorid ise. Tänavu esitati konkursile 521 tööd, enim töid esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma