Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal tunnustab ülikooli teadlaste tööd ning kinnitab, et tehnikaülikooli eesmärk on muuta teadustöö veel tulemuslikumaks ning töökeskkond inspireerivamaks. „Ülikool on praegu reformimas teadlaste karjäärisüsteemi ehk tenuuri, samuti oleme alustanud ülikooli digitaliseerimist. Mõlema, nii tenuurisüsteemi uuendamine kui ka TalTechDigitali eesmärk on kasvatada, tuua ja hoida tippteadlasi ülikoolis ning teha teadustöö tulemuslikumaks. Üheks uueks suunaks on tehnikaülikooli tööstusdoktrantuur ning tööstusdoktorandid, kelle koostöö ettevõtetega annab uudseid lahendusi ning arendab Eesti majanduslikku võimekust.“

Tallinna Tehnikaülikool vastutab tehnika- ja tehnoloogiateaduse järelkasvu tagamise eest Eestis, hindamisnõukogu raporti kohaselt on need valdkonnad kõrge teadusliku mõjukusega, jätkusuutlikud, ühiskondlikult mõjukad ning eriti oluline on ülikooli teadlaste koostöö tööstussektoriga. Sotsiaalteadustes tunnustab nõukogu ülikooli teadlaste fookust digitaalsele Eestile. Loodusteadustes on tähelepanuväärseks suurepärane teadustöö keskkond ning uurimistöö lai spekter. Arsti ja terviseteadustes hinnatakse teadlaste uurimistööd e-tervises, samuti koostööd haiglatega, seda eriti kardioloogia ja neeruhaiguste alal.

Evalveerimise tulemused

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ logistika suvekool ühistranspordi rollist ja tulevikust
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies

Valimiskomisjonile esitatud ettepanekus põhjendab tehnikainstituudi nõukogu esimehena alla kirjutanud Kuno Jürjenson ülesseatud kandidatuuri järgmiselt: „Arvestades Mait Klaasseni usku Eesti Maaülikooli, tulevikku vaatava arenguvisiooni olemasolu, rikkalikke kogemusi ja tulemuslikku tööd Eesti Maaülikooli rektorina, riigikogu liikmena, maavanemana ja haridusministrina ning seoses tema autoriteediga haridusringkondades, leiab Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi nõukogu, et Mait Klaassen on väärikas kandidaat Eesti Maaülikooli rektori ametikohale.“

Rektorikandidaatide esitamistähtajaks oli 6. september kell 16.00. Vastavalt ülikooli põhikirjale võisid kandidaate esitada ülikooli akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogud, üliõpilasesindus, avalik-õiguslikud ülikoolid ja Eesti teadusasutuste nõukogud, ülikooli ametis olev rektor ja endised rektorid.

Rektori valib Eesti Maaülikooli valimiskogu 29. septembril, sellele eelneb kandidaadi kohtumine ülikooliperega 22. septembril. 

Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat. 

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

​

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt organisatsioone Code Weeki raames programmeerimisalaseid üritusi korraldama, tehnoloogia töötubade läbiviimiseks saab taotleda ka toetust. 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud sündmusi. Eesmärk on populariseerida programmeerimisoskust ja toetada tehnoloogia oskuslikku kasutamist laiemalt, suunates tähelepanu tuleviku töökohtadele ning nendega seotud digioskustele. Üritustele osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning oluline ei ole varasem kokkupuude programmeerimisega. 

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. Kõik üritused on koondatud ühtsele programmeerimisnädala kaardile, kuhu saab üritusi lisada igaüks: http://events.codeweek.eu. 

Rohkem infot programmeerimisnädala kohta leiab Code Weeki kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Eesti on varasematel aastatel programmeerimisnädala raames hulgaliselt erinevaid ettevõtmisi korraldanud, näiteks 2016. aastal korraldasid koolid, ettevõtted, raamatukogud üle 300 ürituse, viies sellega Eesti maailmas esikohale ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 

Tänavuse programmeerimisnädala raames toetab HITSA erinevate tehnoloogiatega seotud õpitubade läbiviimist. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 17. septembriks, täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/konkursid/programmeerimisnadala-opitoad. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2016. aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati üle 225 000 ürituse 50 riigis, kaasates ligi miljon inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Terje Lepp. Programeerimisvõistluse "Mängumaraton" finaal kevadel 2017.  

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• Tõsiste mängude konverents Tallinna Ülikoolis

Oma idee elluviimiseks tuleb kokku panna meeskond loojatest, progejatest, disaineritest, ettevõtjatest ja entusiastidest. Osalejate käsutuses on kogu BFMi maja, kogenud juhendajad (Microsoftist, Hypesterist, Telliskivi Loomelinnakust, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonist, Jobbaticalist ja mujalt), tehnika, praktikud ja 48 tundi, et töötada välja ja esitleda žüriile oma unikaalne lahendus. Vaata lähemalt TLÜ kodulehelt!

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja
• Tallinna Ülikoolis tulemas rahvusvaheline loomehäkk hariduse, tervise ja turismi vallas
• Augusti lõpus tuleb teine suur Loomehäkk

Teadlastele on pikemat aega pakkunud huvi küsimus, miks varieerub taimelehtede suurus vastavalt laiuskraadile – alates väga väikestest lehtedest maakera poolustel ning lõpetades massiivsete lehtedega troopikas. Kuueteistkümnest teadlastest koosnevat meeskonda, mille liikmeks oli ka prof. Ülo Niinemets, juhtinud professor Ian Wright (Macquarie’ Ülikool, Austraalia) tõdes, et vastupidiselt seni levinud arvamusele, et suurimat rolli mängivad ainult vee kättesaadavus ja ülekuumenemise oht, on teiseks võtmeteguriks öine temperatuur ning lehtede oht saada külmakahjustusi.

Teadlased analüüsisid kokku enam kui 7600 taimeliigi lehti (sealhulgas kõiki Eesti puittaimeliikide lehti), ning saadud andmeid kõrvutati uue teooriaga. Selle tulemusel valmisid mudelid, mis võimaldavad päevast ülekuumenemise ning öist külmumise ohtu arvesse võttes ennustada maksimaalset võimalikku taimelehe suurust konkreetsetes kliimatingimustes. See on väga oluline teadmine, kuna lehe suurus määrab lehtede temperatuuri ja seega mõjutab otseselt kõikide temperatuurist sõltuvate bioloogiliste protsesside kiirust, kaasa arvatud taimede süsinikusidumise kiirust. Saadud uusi bioklimaatilisi seoseid kasutatakse üha täpsemate taimede levikumudelite loomiseks ning globaalsete süsinikusidumise mudelite täiendamiseks. See võimaldab ennustada, kuidas taimestik muutub nii kohalikul kui globaalsel tasandil kliimamuutuste korral ja kuidas taimestiku muutus omakorda mõjutab kliimat.

Eesti Maaülikooli teadusprorektori Ülle Jaakma sõnul on artikli avaldamine ajakirjas Science iga teadlase jaoks väga suur tunnustus. „Ülo Niinemetsa osalusel avaldatud teadustöö jõudmine ajakirja Science esikaanele on tunnustus ülikoolile ning inspireeriv ja motiveeriv kõigile noorteadlastele, kes oma karjääri alles kujundavad,“ sõnas ta. Prof. Ülo Niinemets kuulub 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden rõhutas, et käesoleva aasta märksõnaks on kahtlemata koostöö. „Üle pikkade aastate on Tartu Tervishoiu Kõrgkool kolinud ühe oma õppesuuna pealinna ning kahel õppeaastal toimub bioanalüütikute vastuvõtt Tallinnas. See saab teoks tänu koostööle nelja suurema haiglaga.“ Lisaks jätkab kõrgkool juba heaks tavaks saanud hooldustöötajate koolitamist erinevates maakondades ja sel korral on kõrgkooli partneriks Jõgeva Haigla. „Haritud tervishoiutöötajad on ressurss, mida tööandjad väärtustavad üha enam ja siinkohal on kõrgkoolil oluline roll,“ sõnas Preeden.
  
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustavad sügisel õpinguid õe, eriõe, ämmaemanda, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku eriala õppurid. Kutseõppes algavad õpingud lapsehoidja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehniku ja tegevusjuhendaja erialal. Kokku on kõrgkoolis algaval õppeaastal 1123 õppurit.

 Aktusel tervitasid kõrgkooliperet Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Jõgeva Haigla juht Peep Põdder, Tartu abilinnapea Artjom Suvorov, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasesinduse esimees Egert Vinogradov.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade.

Samal teemal:

• Lõppes vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

Üliõpilasi tervitavad rektor professor Volli Kalm ja Tartu linnapea Urmas Klaas. 2017/2018. õppeaastal alustab Tartu Ülikoolis kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid ligi 4000 üliõpilast.

Rektor Volli Kalm tervitab Tartu Ülikooli uusi liikmeid, juhtides tähelepanu meie ühiskonnas, keskkonnas ja tööelus toimuvatele kiiretele muutustele: „Tervitades ja õnnitledes ülikooli õppima asujaid eeldan neilt, et lisaks konkreetsetele teadmistele tekib neis ka arusaam, kuidas õpitu seostub, on kasutatav ning vajab täiendamist kiiresti muutuvas maailmas. Näiteks tingimustes, kus juba nende õpingute aja jooksul - kolme aastaga - on arvutite protsessorite kiirus kasvanud neli korda (nn Moore seadus), energia ja toidu tarbimine on kasvanud kaks kuni kolm korda kiiremini kui rahvaarv ning kõrbestunud on kaheksa Eesti pindalaga võrdne ala Maa pinnast. Lisaks on selle ajaga kirjaoskus jõudnud üheksa inimeseni kümnest ning üliõpilasi on praegusest 30 miljoni võrra rohkem.”

Avaaktusel esinevad tervitustega Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Üliõpilaste nimel tervitab aktusel uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna aseesimees Mariliis Vaht ning esmakursuslaste nimel kõneleb sotsiaalteaduste valdkonna riigiteaduste eriala 1. kursuse üliõpilane Jakob Päll. Avaaktusel esineb TÜ akadeemiline meeskoor dirigent Kuno Kerge juhatamisel.

Valdkondlikud avaaktused toimuvad samal päeval erinevates õppehoonetes ja auditooriumides, mille kellaajad ning toimumiskohad on välja toodud siin. 

Tartu Ülikooli avaaktuse otseülekannet saad jälgida UTTV vahendusel. Otseülekannet on võimalik jälgida ka peahoone auditooriumites 139 ja 140.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli tasuta programmeerimiskursused tulevad jälle
• Tartu Ülikool tõusis mainekas maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka

Sügis tuleb sündmusterohke ja HITSA pakub õpetajatele jätkuvalt täienduskoolitusi uute digioskuste omandamiseks ja olemasolevate täiendamiseks. HITSA täienduskoolitused on alus-, üld- ja kutseõppeasutuse õpetajale, koolijuhile, haridustehnoloogile ning -spetsialistile kursuse täies mahus läbimisel TASUTA. Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Õppejõududele on valminud koolitus MOOCide loomisest. 11. septembril algab tasuta veebikursus „MOOC - miks, kellele ja kuidas?“, mis annab ülevaate MOOC-ide loomise ja läbiviimise põhimõtetest, MOOC-i õppematerjalide loomisest ning tagasisidestamisest. MOOC-e tutvustavale kursusele ootame kõrgkoolide õppejõudusid, haridustehnolooge, õppejuhte ja õppeasutuse juhte. Vaata täpsemalt siit! 

Kutsume koole liituma Echo360 pilveteenusega! HITSA lõpetas oma serveris Echo360 loengusalvestusteenuse pakkumise ning on loomas uut koolide konsortsiumit, kellega ühiselt jätkata teenuse kasutamist Echo360 poolt pakutava pilveteenusena. Echo360 võimaldab loenguid/tunde salvestada ja hiljem järele vaadata, lisaks on platvormil palju lisavõimalusi õpilaste kaasamiseks õppetöösse. Loe lähemalt!

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega
• Koolirahu tseremoonia toimub 1. septembril Tartus

Kantsleri vastutusalasse hakkavad kuuluma finantsjuhtimine, varahaldus ning infotehnoloogia valdkonna arendamine.  

Mart Habakuke sõnul saab ta kantslerina senisest aktiivsemalt mõjutada ja toetada EBSi igapäevatööd ning aidata juhtida EBSi arengukavas ettenähtud uuendusi, mis seisavad digiühiskonna ärihariduse suunanäitajaks kujuneda soovival EBSil ees. 

„EBSi eesmärk on anda meie majandusregioonis parimat äriharidust ning olla sammu võrra ees muutunud ärikeskkonna vajadustest,“ ütles Habakuk. “Septembris alustab õppetööd esimene lend uuel, kaasaja ühiskonna vajadusi arvestaval ärijuhtimise õppekaval "Juhtimine digitaalajastul". Õppetöö läbiviimiseks oleme võtnud kasutusele e-õppe platvormi Canvas, mida rakendavad maailma juhtivad ülikoolid, sh Harvard ja Stanford.“

Uuel õppeaastal toimub EBSi rektoraadi meeskonnas veel teisigi muudatusi ning algab rektor professor Arno Almanni teine ametiaeg. Rektori reinaugureerimistseremoonia toimub reedel, 1. septembril EBSi avaaktusel. 

“Olen kindel, et EBSi kolme aastakümne pikkuse tegevuse tulemused, meie vilistlaste edu ja kavandatud tegevuste elluviimine kindlustavad meile järgnevatel aastatel kindla koha Euroopa äriülikoolide kõrgliigas,” ütles professor Almann. “Oleme alustanud ambitsioonikate muudatusprotsessidega, kuid me ei võtaks neid ette, kui meil poleks tugevat meeskonda ning sisemist veendumust, et oleme nende saavutamiseks valmis ja võimelised.“

Allikas: EBSi pressiteade. 

Samal teemal:

• EBS hakkab koolitama mänguettevõtete juhte
• EBS võttis kasutusele maailmas tunnustatud e-õppe platvormi Canvas

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased peavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti heaks ja tunnevad ennast tööturul konkurentsivõimelisena. „Samas näevad vilistlased ka arenguruumi,“ tõdes Vaher. „Vähene rahulolu praktikavõimalustega ilmnes juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Ministeerium on algatanud mitmeid tegevusi selleks, et nii kõrg- kui ka kutseharidus vastaks paremini tööturu vajadustele. Õppeasutused saavad taotleda toetust koostöö arendamiseks tööandjatega, näiteks praktikavõrgustiku laiendamiseks ja tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamiseks. Rakendatud abinõude mõju ilmnemine võtab paraku aega.“

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased - 77%, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.

Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.

Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada majanduslik toimetulek, aga ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast kinnitab ka fakt, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.

Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel, kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.

Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest 90% viibis õpingutega seoses välisriigis. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.

Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, küsitlusele vastas 2358 vilistlast. Sarnaseid uuringuid on tehtud ka 2006., 2009. ja 2012. aasta vilistlaste kohta.

Uuringu aruanne

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest