Osalema on oodatud kuni neljaliikmelised võistkonnad, keda suuname märkama koolis ette tulevaid probleeme või õppimisega seotud väljakutseid ning leidma neile nutikaid tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi. 

Esitatud ideede hulgast valitakse välja 20 kõige paremat. Parimate ideede autorid saavad ühes juhendajaga võimaluse võtta osa kahepäevasest häkatonilaagrist Võrumaal Rõuge Põhikoolis 8.–9. juunil 2017. Laagris toimuvate põnevate töötubade jooksul saavad nutikad idee-häkkijad kogenud mentoritelt hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskuseid, et oma ideid edasi arendada ja teistele ette kanda. Laagri lõpus tunnustatakse parimaid ideid ja tugevamaid meeskondi!
 
Ideid saab konkursile esitada 22. maini 2017. Selleks ette nähtud vormi leiab SIIT. Finalistid kuulutatakse välja 24. mail 2017 NutiLabori koduleheküljel. 

Vaata ka videost, kuidas leida hea ja nutikas idee. 

Kingi Eestile sajandaks sünnipäevaks nutikaid ideid!

Konkursi eesmärk on Eesti noorte üld- ja digipädevuste arendamine ning IT-teadlikkuse tõstmine. Häkatoni korraldavad MTÜ Nutivõlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Microsoft Eesti, Telia, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Rohkem infot ja konkursitingimused NutiLabori veebileheküljel www.nutilabor.ee

Allikas: NutiLabori info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Häkaton otsib lahendusi neljanda võimu väljakutsetele

Eesti parim noor kondiiter on Liza Krassi (õpetaja Dmitri Filippov), parim rätsep Rute Vilanska (Riina Tsukanova ja Irina Tšuzene), parim raamatupidaja Aleksandra Karetnikova (Irina Malkus), parim veebidisainer ja -arendaja Magnus Kalmo (Aleksandr Pulver ja Timo Soiunen) ning parim keevitaja Aleksandr Ait (Gennadi Vlassjuk). Lisaks teenis Yurii Simeiko pagarite võistlusel 2. koha (Dmitri Filippov).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul näitab viie esikoha ja ühe 2. koha pälvimine, et kool kuulub Eestis parimate sekka ning kolme õppeasutuse ühinemisest tekkinud positiivne energia väljendub igal tasandil.

“Soovin kõigile võitjatele, medalistile ja nende juhendajatele õnne! Teame ja näeme igapäevaselt, et Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses pakutav haridus kuulub Eestis tippude sekka ning äsjased kõrged kohad tõestavad seda vahetult,” ütles Mets. “Mul on väga hea meel, et esmakordselt pärast kolme kooli liitmist väljas olles õnnestus meil saavutada nii head tulemused.”

“Noor Meister” 2017 toimus 4.-5. mail Eesti Näituste messikeskuses, kus osales ligi 400 Eesti parimat kutseõppurit 31 erialal. Lisaks toimus kutseharidusmess, kus õppimisvõimalusi tutvustas 25 kutsekooli ja 3 rakenduskõrgkooli.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala

Korraldatakse ka polaarviktoriin, mille tublimad osalejad saavad võimaluse minna koos Eesti teadlastega õpilasekspeditsioonile Skandinaavia polaaraladele.

Uute interaktiivsete eksponaatide ja haridusprogrammidega täienevad näiteks Eesti Meremuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi tähetorni, Eesti Tervishoiumuuseumi ning Energia Avastuskeskuse näitused. Teadusekspositsioonide loomiseks toimub hackathon „Garage48 elamused ja ekspositsioonid“ SPARK MakerLab-i eestvedamisel. Mai lõpus korraldatakse paljude osapoolte koostöös Tartus esimene Euroopa füüsika olümpiaad, kuhu on juba eelregistreerinud võistkonnad 20 riigist.

Õpilaskonverentsi korraldamiseks sai toetust  Tartu Ülikooli muuseum, mis kutsub üle Eesti 1.-3. klasside õpilasi osalema Hullu Teadlase teaduskonverentsil „H2O, võta kaevust ja joo“.

Veebirakendused ajaloo tundma õppimiseks

Mitme reaal- ja loodusteadustega seotud projekti kõrval sai toetust ka filosoofiatunde mitmekesistav programm, mida veab eest MTÜ Filosoofiasõprade Selts ja ajalootudengite uurimistöid veebipõhise kaardirakendusega siduv projekt Tartu Ülikoolist. Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel on loomisel Christian Ackermanni loomingu uurimist ja tutvustamist hõlbustav teadusveeb.

Teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus tänavu 148 taotlust (kogusummas 1 190 270 eurot). Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: ETAGi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid
• Selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad

Toetatakse näiteks intervjuude, uudiste, reportaažide, lühifilmide jms tegemist professionaalsete juhendajate käe all, õpilaste õppekäike meediaga seotud asutustesse ning teabeseminaride läbiviimist.

Projektikonkursi kogueelarve on 15 000 eurot. Ühele projektile taotletav toetus on kuni 3000 eurot.

Taotluse esitamise tähtaeg on 5. juuni 2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad veebilehel https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=692.

Infopäev taotlejatele toimub 16. mail 2017 kell 15.00-16.30 Tallinnas Integratsiooni Sihtasutuses (Lõõtsa 2A, 8. korrus).

Infopäevale tuleb registreeruda aadressil liilika.raudhein(ät)integratsioon.ee

Projektikonkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.  

Allikas: Intergratsiooni Sihtasutuse info. 

Samal teemal:

• Meediaõpetuse õppevara Koolielu portaalis
• Meediaõpikud näitavad meediast idealistlikku pilti
• Õpilased ei taju sõna võimu

Konkursile oodatakse fotosid, mis on üles võetud linnas või asulas ning räägivad lugusid looduse püüdlusest nendega koos elada. Žürii hindab ennekõike foto ideed ning seetõttu pole määrav, kas foto on tehtud telefoni või tipptasemel tehnikaga.

„Mullusega võrreldes on praeguseks konkursile esitatud fotode temaatika tõsisem ning piltidele on püütud mitmeid valupunkte,“ kommenteerib konkursi peakorraldaja Veljo Runnel. „Samuti on fotodel kujutatav keskkond olnud pigem linnaruum. Looduse ja inimtegevuse mõju võiks julgemalt kujutada ka linnapiiridest väljapool mis iganes asustatud kohas,“ lisab Runnel.

Fotokonkursi „Metsik linn“ osalemistingimustega saab tutvuda ja töid esitada kuni 20. maini 2017 aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017.

Esitatud töid hinnatakse kahes vanuserühmas: lapsed ja noored ning üldarvestus. Iga autor võib esitada kuni kolm tööd.

Võistlustöid hindab professionaalide žürii ning auhinnad on välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia Avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Konkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse.

Vaata programmi www.loodusfestival.ee, www.facebook.com/tartuloodusfestival

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Fotokonkurss-näituse “Minu kodukoha QR-kood” tulemused
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod 

SA Innove korraldatud oskuste aasta videokonkursile „Mina oskan“ saadeti ühtekokku 44 videot tublidelt noortelt üle Eesti. Oodatud oli 1-2 minuti pikkune videoklipp oskusest, mida autor valdab ja millest võiks tulevikus olla abi eriala valikul. Võitjad selgusid žürii ja oskuste aasta Facebooki lehel toimunud rahvahääletuse tulemuste kokku liitmisel.

Nooremas vanuseklassis osutus võitjaks Kaarel Metssalu Haapsalu Põhikoolist videoga „Mis on filmikunst?“. Vanemas vanuseklassis võidutses Elisabeth Purga Toila Gümnaasiumist videoga „Mina oskan tantsida". 

„Noored tõesti oskavad!“ sõnas videokonkursi žürii liige Meeli Murasov Haridus- ja Teadusministeeriumist ning lisas: „Noored oskavad hästi nii oma hobisid tutvustada kui ka žürii tööd raskeks teha. Tänavusel oskuste aastal on eesmärgiks väärtustada praktilisi oskusi ning videokonkurss näitas, et paljud noored on juba leidnud enda jaoks ala, mis neid köidab ja millest võib tulevikus kujuneda elukutse.“

Eriauhinna oma lemmikule andis Eesti Tööandjate Keskliit. Väljavalituks osutus Mikko Leo Selg Hugo Treffneri gümnaasiumist videoga „Mina oskan pildistada!“. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul võlus neid Mikko Leo sihikindlus: „Ta kasutab oma teadmisi ja oskusi juba praegu kooliõpilasena praktilistes projektides ning tema hobist on kasvamas tulevane amet.“ Mikko Leo Selg pälvis ka Rajaleidja tunnustuse.

Töid hinnatati kahes vanusekategoorias: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Mõlema vanusekategooria peaauhind on Apple iPhone SE koos Beats kõrvaklappidega, konkursi eriauhinnaks Eesti Tööandjate Keskliidu poolt seikluskaamera GoPro Hero 5 Session ning Rajaleidjalt meened.

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. 

Võitjate videod:

Vanusekategooria 6.-9. klass võitja: Kaarel Metssalu „Mis on filmikunst?“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493509117706245/)

Vanusekategooria 10.-12. klass võitja: Elisabeth Purga „Mina oskan tantsida" (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493524701038020/)

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Rajaleidja eriauhind: Mikko Leo Selg „Mina oskan pildistada!“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493541911036299) 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma
• Andekad noored võtavad mõõtu oskuste aasta videokonkursil

Suursündmust külastas hinnanguliselt 10 000 inimest.

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnutsi oli tänavune, seitsmendat korda toimunud Noor Meister õnnestunud. „Sellist sündmust on kutseharidusele ja Eesti noortele väga vaja. Noor Meister annab nii erialavaliku ees seisvale noorele kui ka tema suunajale hea ülevaate kutseõppevõimalustest ja väljavaadetest, veendumaks, et kutsehariduses on, mida valida. Kutsemeistrivõistlused said eile uhke punkti parimate noorte meistrite autasustamisega. Kutseharidus ning oskused ja teadmised, mis aitavad kiirelt muutuvas maailmas kohaneda ja oma tööd edukalt teha, on aga fookuses kogu oskuste aasta jooksul,“ lisas Oppi.

Noor Meister 2017 kutsemeistrivõistlustel hinnati võistlejate kiirust, täpsust ja omandatud teadmiste oskuslikku kasutamist. Parimaid noori mesitreid tunnustati 31 erialal: aednik, ehituspuusepp, ehitusviimistleja, elektrik, elektroonik, florist, graafiline disainer, hooldustöötaja, IT-spetsialist, juuksur, keevitaja, keskkonnatehnika lukksepp, kondiiter, logistik, maastikuehitaja, majutusteenindaja, mehhatroonik, mööblitisler, müügikorraldaja, müüja-klienditeenindaja, müürsepp, pagar, plaatija, puhastusteenindaja, raamatupidaja, rätsep, restoraniteenindaja, sekretär, vastuvõtuadministraator, veebidisainer- ja arendaja ning ärinduse spetsialist.

Võistlustulemused leiab siit!

Lisaks kutsemeistrivõistlustele oli võimalik kutseharidusmessil tutvuda 28 kutse- ja rakenduskõrgkooli kutseõppevõimalustega ning osa võtta praktilistest töötubadest, alustades autondusest ja lõpetades küberturve ja metsandusega. Laval esinesid Tallinna Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased. Peaesineja oli Karl-Erik Taukar Band.

Allikas: SA Innove pressiteade. Fotod: Mardo Männimägi. 

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Maikuu viimastel kutsemeistrivõistlustel selguvad parimad õppurid IT-s ja hotellinduses
• Pärnus selgusid parimad noored ehituspuusepad ja sõiduautotehnikud

Konkursi eesmärgiks on Eesti noorte üld- ja digipädevuste arendamine ning  IT-teadlikkuse tõstmine. Ideekonkurss suunab õpilasi märkama koolis ette tulevaid probleeme ja õppimisega seotud väljakutseid ning leidma neile nutikaid tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi, mida Eestile sünnipäevaks kinkida.

Osalema on oodatud kuni neljaliikmelised võistkonnad, kelle esitatud ideede hulgast valitakse välja 20 kõige paremat. Parimate ideede autorid saavad võimaluse osa võtta kahepäevasest hackathoni laagrist Võrumaal Rõuge põhikoolis 8.-9. juunil 2017. Laagris toimuvate põnevate töötubade jooksul annavad kogenud juhendajad ning mentorid laagrilistele hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskuseid, et oma ideid edasi arendada ning esitleda. Kõige nutikamate ideede ning lahenduste autoreid ootavad ka auhinnad.

“Hackathon annab 4.-8. klasside õpilastele läbi mängulise tegevuse võimaluse mõelda viisidele, kuidas ise oma koolielu paremaks muuta. Sellele vanuserühmale ei korraldata tihti hackathoni taolisi sündmusi, kuigi ka nendel noortel on palju asjalikke ideid. Hackatonil saavad osalejad vajalikke teadmisi ja uusi oskusi, et neid ideid ellu viia,” ütles Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

“Usun, et hackatonil hoogu saanud ideedest kasvavad välja head lahendused Eesti koolile,” lisas sündmuse projektijuht ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossman, kes ootab kõiki noori rõõmuga Rõugesse, mis on tuntud innovaatiliste ideede poolest.

Ideid saab konkursile esitada 22. maini 2017 selleks ettenähtud vormil SIIN ning finalistid kuulutatakse välja 24. mail 2017 NutiLabori veebilehel.

Hackathoni korraldavad MTÜ Nutivõlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Microsoft Eesti, Telia, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Rohkem infot ja registreerimine NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee

Allikas: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Majandusministeerium toetab tehnoloogia huvihariduse kättesaadavust
• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid

Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele. 

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on 23 robotivõistlust.

Robotexile aitab kaasa ka EV100 toimkond, et lapsed üle Eesti saaksid võimaluse tegeleda robotitega ning omi oskusi tulla näitama Robotexile.

 "2017. aastal on oodata kõigi aegade suurimat ja võimsamat Robotexi. Kolitakse suurematele pindadele, laiendatakse oluliselt tehnoloogianäitust ning mis kõige olulisem - pannakse suur rõhk rahvusvahelise haarde suurendamisele, et Eesti oleks sünnipäeva pidustuste raames kenasti maailmakaardil kui robootikariik," kommenteerib Robotexi korraldaja Marti Arak.

Alanud on ka eelregistreerumine võistlustele.

Registreeruda saab siin:
http://robotex.ee/eelregistreerimine/

 Robotexi koduleht: robotex.ee

 FB leht: fb.com/RobotexEstonia

Robotexi toetavad CDP, Duroc Machine Tool, Tehnopol, Ensto Ensek, Stoneridge, Interflux, Merinvest, Proekspert, Harju Elekter, Oomipood, Flir, Ldiamon, Defendec, Rantelon, Perel, E-Service, ETS Nord, Baltflex, Metaprint, Oshino, Aatel Trade, Baltic Steel, Eesti Elecster ja Robomiku.

Allikas ja fotod: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Õpilaste uurimistööde riiklikku konkurssi ja teadusfestivali korraldab Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

Õpilaste süvenemistahe on kiiduväärt

Konkursile esitati tänavu 136 tööd 50 koolist, festivalile pääsesid stendiettekannetega 83 õpilast ja esindatud olid kõik kooliastmed. Uurimistööde puhul hämmastas teemade mitmekesisus ja õpilaste süvenemisoskus. Nii mõnigi uurimistöö oli nõudnud kuudepikkuseid katseid, kannatlikku jälgimist, päevade kaupa arhiivi(de)s tuhnimist, kohapealseid vaatlusi, sadade lehekülgede kaupa lisamaterjali lugemist. Kui uurimistöö teema on ikka „Polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelemendi katalüsaatorite Pd nanoosakeste ja PtPd sulami nanoosakeste süntees ning karakteriseerimine“ (Karl-Ander Kasuk, Tallinna Reaalkool, 12. klass), siis võhik selgitusteta pealkirjast (ega sisust) aru ei saa. Selle töö autor uuris võimalusi energeetiliselt ebaefektiivsete sisepõlemismootorite asendamiseks keskkonnasõbralikumate polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelementidega, mis kasutavad kütusena vesinikku ning mille jääkproduktiks on vaid vesi.

Uuring küberkiusamisest

Koolielule jäi silma kaks digivaldkonnaga seotud tööd: Mari-Liis Lattiku  (Kanepi Gümnaasium, 12. klass) „Küberkiusamine Kanepi Gümnaasiumi õpilaste seas“  (juhendaja Kaarel Joala) ning Sixten Alex Luige ja Richard Annilo (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass) „Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil“ (juhendaja Jaan Aru).

Mari-Liis Lattik tegi enda jaoks selgeks kõik küberkiusamisega seonduva ning pani selle kokkuvõtvalt kirja. Seejärel koostas autor juhendaja abiga küsimustiku, mille ta klasside vahel laiali jagas. Tulemused koondas autor diagrammide ja tekstina uurimistöösse. Ta selgitas välja, kui laialt on küberkiusamine levinud, mis kiusamist põhjustada võib ning kuidas õpilased sellega toime tulevad. Autori püstitatud hüpotees, et üle 40% uuringus osalenud õpilastest on kogenud küberkiusamist, leidis tõestuse. Uuringus selgus, et 70,3% Kanepi Gümnaasiumi 5.-12. klasside õpilastest on kogenud suuremal või vähemal määral küberkiusamist, kuid seda pigem harva. Kõige rohkem on noored internetis kokku puutunud solvamise ja mõnitamisega.

Küsimusele, kas Kanepi Gümnaasiumis on küberkiusamine selline probleem, et tuli kohe uurimistöö ette võtta, vastas Mari-Liis, et alginfot tal ei olnud, aga teemat pakuti talle uurida. „Kui tegin endale selgeks, mis on küberkiusamine ja sain aru selle tõsidusest, siis otsustasin välja selgitada, kas minu kodukoolis küberkiusamist esineb,“ sõnas ta. Et õpilased küsimustikule vastaksid, oli natuke tegu, ikka tuli neile meelde tuletada. „Solvamine, ähvardamine, piinlikkustunde tekitamine teksti, pildi või video abil, kuulujuttude levitamine, valeinfo levitamine – seda toodi küberkiusamisena välja,“ ütles Mari-Liis. Ta usub, et selle uurimistöö tulemustele toetudes saab kool astuda samme, et küberkiusamist vähendada. Juba probleemist rääkimine on samm lahenduste poole.

Mari-Liis Lattiku uurimistöö pälvis konkursil Siseministeeriumi eripreemia ja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia.

Kas mälu veab meid alt?

Sixten Alex Luik ja Richard Annilo uuritav valdkond oli mäluvead, kuna kõik inimesed puutuvad nendega väga tihti kokku, ilma et nad ise seda teadvustaks. Valemälestustest teadlik olemine on eriliselt oluline näiteks kohtus, igapäevaelus on see oluline, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada.

Uurimuse eesmärk oli mõõta aju võimet märgata muutusi kahes sarnases keskkonnas ning aju kalduvust valemälestusi tekitada. Uuriti muutuste tavapärasuse ning suuruse mõju muutuste märkamisele, samuti ka valemälestuste esinemissagedust ja nende omadusi. Hüpotees on, et tavapäratuid ning suuremaid muutusi märgatakse rohkem. 

Valdavalt olid tulemused ootuspärased. Tavatuid muutusi märgati oluliselt rohkem kui tavapäraseid, kõik katseosalised märkasid igat tavatut muutust. Tavapärastest muutustest ei olnud ühtki, mida oleksid kõik katseosalised märganud.

Richard Anilo selgitas, et katsete tegemiseks kasutasid nad Tartu Ülikooli tudengite loodud programmi VREX, mis ongi mõeldud psühholoogiaeksperimentide läbiviimiseks virtuaalreaalsuses. „Seal sai luua virtuaalseid keskkondi mööbliesemetega. Katseisik liikus kõigepealt seitse minutit esimeses keskkonnas, siis sama palju teises keskkonnas, kus olid toimnud mõned muutused, näiteks mõni mööbliese oli kadunud või juurde tekkinud. Nad pidid aru saama, mis muutused on toimunud,“ selgitas Richard. Teema pakkus välja juhendaja Jaan Aru just selleks, et saaks VREX programmi katsetada, noormeeste poolt lisandus huvi psühholoogia vastu. „Meie põhiline järeldus on see, et inimesed märkavad muutusi siis, kui need on ootuste vastased, ebaloogilised. Kui keegi ütleb, et ta nägi Tartu kesklinnas jaanalindu, siis tõenäoliselt see ei ole vale mälestus, vaid nii juhtuski. Kui aga talle tundub, et su särk oli enne veidi teistmoodi, siis see on suure tõenäosusega mälu moonutus,“ selgitas Richard.

Alex sõnas, et kokku oli neil 15 katseisikut, üheks naist ja kuus meest. „Huvitav asi, mida järeldasime, oli see, et mehed tegid kaks korda rohkem vääraid märkusi, nende mälu vedas rohkem alt.“

Oma tuleviku plaanivad noormehed siduda samuti kas psühholoogia või ITga. Uurimistöö tegemine andis aimu, kuidas teaduse tegemine tundub ja missuguseid oskusi ja isikuomadusi see vajab.

Sixten Alex Luige ja Richard Annilo uurimistöö pälvis konkursil kolm eripreemiat: Eesti Psühholoogide Liidu, Eesti Teaduste Akadeemia (sotsiaalvaldkond) ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt.

Kõikide võitjate ja eripreemia pälvinute nimed nig tööd leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Samal teemal:

• Õpilasteaduse päev Merivälja Koolis: uuriti nii kopsumahtu kui Amazoni netikaubandust
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad ja teadushuvilised
•