Olümpiaadi lõppvoor koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiliste tööde voorus tuli õpilastel muude ülesannete hulgas lahata räime ning määrata mee suhkrusisaldust, kuid tuvastada ka linde, taimi ja samblikke. Pühapäeval lahendati praktilisi ülesandeid.

Žürii esimees Sulev Kuuse sõnul on meie kooliõpilaste bioloogiaalaste teadmiste tase väga hea. „Muidugi on koolide võimalused erinevad, kuid meie tublimad on laia silmaringiga ja suurepärase loogilise mõtlemisega, andes kohati silmad ette ka I kursuse üliõpilastele. Rahvusvahelise koolibioloogia ja olümpiaadi tasemel on Eesti õpilaste teadmised kindlasti üle keskmise head. Kui midagi puudu jääb, siis võiks ehk parem olla looduse üldine tundmine  (botaanika ja zooloogia), sest olümpiaadil osutus liikide õige määramine ja tundmine küllaltki keeruliseks ülesandeks.  „Valge bioloogiaga“ tunduvad suhted hetkel olevat isegi paremad. Kindlasti tuleb kiita tublide laste veel tublimaid õpetajaid, kellel jagub olude kiuste siiski tahtmist anda õpilastele edasi kõike seda, mida ise osatakse,“ rääkis Kuuse.

Võistluse parimad olid:

Richard Luhtaru – Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. kl
Kaarel Hänni – Tallinna reaalkooli 12. kl
Airon Oravas  - Tallinna reaalkooli 11. kl

Täielikud tulemused koos žürii lõppotsusega on leitavad lehelt: http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimub tänavu 23.-30. juulil Inglismaal Warwickis. Eesti võistkonna lõplik koosseis selgub IBO-kandidaatidele valikvõistlusel 3.-6. aprillil Tartu ülikoolis.

Tulemuste koondtabeli põhjal oodatakse rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi võistkonda kandideerima järgmiseid õppureid:

• Richard Luhtaru - Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl
• Kaarel Hänni - Tallinna reaalkool, 12. kl
• Airon Oravas - Tallinna reaalkool, 11. kl
• Maria Bograya - Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium, 11. kl
• Frida Laigu - Gustav Adolfi gümnaasium, 12. kl
• Teet Saar - Tallinna reaalkool, 12. kl
• Andreas Must - Tallinna reaalkool, 10. kl
• Martti Vanker - Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl
• Mariin Pantelejev - Tallinna inglise kolledž, 12. kl
• Aaro Kristjuhan - Hugo Treffneri gümnaasium, 12. kl
• Meeri Jürgenson - Hugo Treffneri gümnaasium, 11. kl
• Kirke Joamets - Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl
• Maria Keridon - Tallinna reaalkool,   11. kl
• Tiit Vaino - Vinni-Pajusti gümnaasium, 11. kl

Bioloogiaolümpiaadi toimumist toetas Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, TÜ maateaduse ja ökoloogia instituut, Loodusajakirjade kirjastus, Naxo OÜ, Quantum Eesti AS ning Tartu Antoniuse gildi keraamikud. Korraldust koordineeris TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased naasesid Indoneesiast medalitesäras
• Õpetajad meenutasid unustatud õppemeetodeid ja IKT-vahendeid

Kümnendat korda toimunud Viru Welder on oma haaret laiendanud ja saavutanud tuntuse terves Läänemere piirkonnas. Välisvõistlejatena olid kutsutud osalema ametikoolid Lätist, Leedust ja Venemaalt. 

Kokku võttis võistlusest osa 10 meeskonda, esindatud olid seitse Eesti ametikooli ja külalised Lätist, Leedust ja Venemaalt. Eestist võistlesid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse meeskonnad. Kokku osales võistlusel 19 võistlejat. 

Kokkuvõttes saavutas Viru Welder 2017 parima keevitaja tiitli Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Hendrik Ehastu. II ja III koha saavutasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased Aleksandr Ait Jõhvi õppekohast ja Dmitri Kolesnikov Narva õppekohast. Parimaks meeskonnaks tunnistati tulemuste põhjal Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Võistlust hindas kohtunike meeskond koosseisus Rein Pikner – Tallinna Tööstushariduskeskuse mehhaanika valdkonna juhtõpetaja, Andrei Tšekatovski – Alas-Kuul AS, Roman Šinkarjov – Remeksi Keskus AS ja peakohtunik Svetlana Aleksejeva – Stako Diler OÜ kvaliteedi kontrolli juht.

Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul on ühest küljest võistluse eesmärgiks leida Eesti parim keevitaja-õpilane, kuid samas võrrelda nii õpilaste kui juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada seeläbi keevituse eriala terviklikult.

“Kutsevõistlustel osalejad on rivaalid ainult sel hetkel, kui kuulutatakse välja tulemused. Kogu võistluspäev oli kõigile osalejatele suurepäraseks võimaluseks õppida ja areneda,” ütles Mets. “Viru Welder kannab pikki traditsioone ja on hinnatud nii Eestis kui välismaal kõrge taseme ja professionaalsuse tõttu.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohad tegutsesid võistlusel esimest korda ühtse meeskonnana, tõstes oma maakonna taset veelgi kõrgemale.

Keevitusõpilaste võistlust Viru Welder 2017 toetasid auhindadega Fortaco Estonia OÜ, Enefit Solutions, Tööriistamarket, Mecro- Stokker, Alas-Kuul AS – Tööstuse Teenindus, Spetselektroodi AS, Elme Messer Gaas, Büroomaailm.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas ja fotod: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

FIRST LEGO League on rahvusvaheline programm, kus üle maailma osaleb ligi 30 000 meeskonda. Tänu programmile on lastel võimalus tegeleda juba varases eas teaduse ja tehnikaga ning ehitada roboteid samamoodi nagu käiakse jalgpallitrennis või muusikakoolis. „Spordivõistlused on laste seas populaarsed, sest need on lõbusad, toredad, aktiivsed. Ka robootika võib olla sama lõbus, tore ja lahe. FIRST LEGO League on sport ülakorruse musklile! Ja seejuures pole oluline võit, vaid meeskonnas töötamise tunnetamine, probleemidele lahenduste leidmine ja sõbralikkuse säilitamine,” rääkis programmijuht Heilo Altin.  

Sellel hooajal lahendavad lapsed inimeste ja loomade vahelisi väljakutseid, et muuta koostöö ja mõlema elu paremaks, efektiivsemaks. Õpilaste projektid on lahendused reaalelulistele probleemidele, alates teele jooksvatest loomadest kuni mesilaste kahjurite tõrjumiseni.

Eesti võistluse võitja saab kutse maailmsele finaalvõistlusele. Möödunud aastal käisid Eesti tšempionid rinda pistmas maailma parimatega Austraalias. Seega on FIRST LEGO League võistlus suurepärane võimalus noortel robootikutel ennast arendada, saada tugevaid kogemusi ja laiendada silmaringi Eestis ja võimalusel ka välismaal.

Need, kes robootikat enese jaoks veel avastanud ei ole, võiksid võistlusele kohale tulla, et võtta osa praktilistest töötubadest (info siin) ja saada aimu, kas robootika valdkond ja programmeerimine on midagi, mille vastu võiks tulevikus rohkem huvi tekkida.

Üritus on kõigile tasuta!

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv. FLL eelvoor Laagri Koolis tänavu jaanuaris. 

Samal teemal:

• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi

Kõige rohkem ideid (11) laekus Tartu Ülikooli tudengitelt. Esmakordselt esitasid oma mõtted konkursile Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Teeninduskooli, Euroakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli tudengid. Samuti olid esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TTÜ Tartu Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, TTÜ Virumaa Kolledž, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tartu Kutsehariduskeskus. Ideede esitajate hulgas olid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased.

Sel reedel, 10. märtsil valib žürii saabunud ideede seast kuni 12 parimat. Samuti saavad kõik huvilised alates laupäevast, 11. märtsist kuni 15. märtsini valida Negavati Facebooki lehel oma lemmikut. Kõige enam hääli saanud projektid pääsevad žürii poolt valitutega edasi järgmisesse vooru. Edasipääsenud meeskonnad asuvad alates märtsi lõpust oma ideid testima ning arendama. Lõplikud võitjad selguvad mai lõpus toimuval finaalüritusel.

Neljandat aastat toimuval konkursil saavad tudengid esitada oma nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Kolme eelneva aasta konkursi tulemusena on tänaseks ellu viidud 8 tudengite roheideed. Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati koduleheküljelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Kadi Miti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Konkurssi Negavatt toetavad Paulig Coffee Estonia, Empower 4Wind , Eesti Pandipakend, Pärnu Vesi, Keila Vesi, Emajõe Veevärk, Club-Mate Eesti ja Good Mood Food. 

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tudengid hakkavad neljandat korda negavatte lugema
• Negavatt tõmbab pühadetarbimisele pidurit
• Täna selgub parim tudengite energiasäästuidee

Tänavu teist korda toimuv veebipõhine üleriigiline astronoomiaviktoriin koosneb 40 valikvastusega küsimusest, millele vastamise aeg on vabalt valitav: võib osaleda nii koolitunni raames kui ka kodus. Enda teadmiste tugevust ja probleemide lahendamise oskust saab iga osaleja testida vaid ühe korra ning alates esimese küsimuse lugemisest on lõpetamiseks aega 40 minutit. Ülesandeid saab valida nii eesti kui ka vene keeles.

Viktoriinist osavõtuks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti ning e-posti aadress. Võistlus toimub 9. märtsil ajavahemikus 9.00 –20.00 veebikeskkonnas http://õpik.füüsika.ee/. Võistlus on osalejatele tasuta.

Tartu observatooriumi teadur ja viktoriini korraldaja Tiit Sepp julgustab õpetajaid viktoriini ka koolides lahendama: „Astronoomiaviktoriin on õpetajatele heaks võimaluseks tuua tavapärasesse koolitundi veidi enam põnevust ja pakkuda õpilastele võimalust oma teadmised proovile panna. 40 minutit, mis on viktoriini maksimaalne pikkus, sobitub täpselt koolitunni pikkusega. Oleme püüdnud ka küsimused koostada selliselt, et need oleksid kõigile jõukohased ja kataksid erinevaid teemavaldkondi," rääkis Sepp.

Viktoriini juurde pääsemiseks vajalikud koodid avalikustatakse vahetult enne võistluse algust veebilehel  http://teaduskool.ut.ee/pulsar. Juba järgmisel päeval näeb iga osaleja oma tulemust ja kohta edetabelis. Arvestust peetakse nii klasside kui ka vanusegruppide (5.-7., 8.-9. ja 10.-12. klass) kaupa. Igale vanusegrupile on koostatud eraldi küsimuste komplekt, mis võtab arvesse nende edasijõudmist kooliprogrammis.

Auhinnalised tulemused avalikustatakse 15. märtsil Pulsari kodulehel. Iga vanusegrupi  võitja saab preemiaks Horisondi aastatellimuse ning igas vanusegrupis aktiivseim kool eriauhinnana võimaluse tasuda osaleda ühes Tartu observatooriumi aktiivõppeprogrammis (https://kylastuskeskus.to.ee/est/programmid/aktiivoppeprogrammid).  

Viktoriini korraldab MTÜ Stellaarium koostöös Tartu observatooriumi, TÜ teaduskooli, TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti füüsika seltsiga.

Astronoomiaviktoriini toimumist rahastab hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu
• Tartu Observatoorium pakub põnevaid haridusprogramme koolidele
• Mis tunnis võiks rääkida Struve kaarest?

Tunnikavad töötatakse välja ProgeTiigri programmi raames eesmärgiga tõsta laste ja noorte huvi, oskusi ning kaasatust IKT-s ja inseneriteadustes ning toetada nende algoritmilise mõtlemise, probleemilahendamis- ja programmeerimisoskuse arendamist.

Ühe tunnikava väljatöötamise eelarve on füüsilisele isikule 250 eurot (bruto) ja juriidilisele isikule 334,5 eurot koos käibemaksuga.

Hanke raames ootame digitaalseid tunnikavasid ja tundi toetavaid materjale programmeerimise, robootika ja 3D-tehnoloogia kasutamiseks õppetöös. Tunnikavasid ja toetavaid materjale saab luua koolieelsetele lasteasutustele riiklikust õppekavast lähtudes kõigis seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ja põhikoolile kolmes erinevas ainevaldkonnas: matemaatika, kunst ja tehnoloogia.

Hankes osalemiseks tuleb esitada tunnikava loomise ideekavand ning loend autori poolt väljatöötatud õppematerjalidest. Ideekavand iga tunnikava kohta eraldi tuleb esitada HITSA konkursiveebis hiljemalt 20. märtsiks 2017.

Loe lähemalt hanke tingimustest: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/taotlusvoorud-ja-hanked/oppematerjalide-hange/2017

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ õpetab noori programmeerima
• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele

Tänavu on esmakordselt võimalik akadeemilist testi sooritada juba märtsikuus. 

Tartu Ülikooli avatud uste päeval, 22. märtsil avaneb esmakordselt õppuritel võimalus sooritada elektrooniliselt akadeemilist testi ja kindlustada sellega juba kevadel koht ülikoolis. Akadeemilise testi lahendamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab õppima asuda enamikele Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. 

„Tänavu on testi korralduses mitmeid olulisi muudatusi. Nimelt toimub test esmakordselt elektroonselt SA Innove hallatavas e-testimiskeskkonnas ja testi sooritamiseks ei pea tingimata Tartusse kohale sõitma, vaid seda saab lahendada kõigis suuremates maakonnakeskustes,” rääkis TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Ühtlasi paneb ta noortele südamele, et nad akadeemilise testi tulemusega ülikooli kandideerimise soovi korral end kindlasti testile registreeriksid. „Eelneva registreeringuta me kahjuks kedagi testile lubada ei saa. Akadeemilisele testile on võimalik registreeruda kuni 12. märtsini veebilehel www.ut.ee/akadeemiline-test.”

Lisaks 22. märtsile viiakse akadeemiline test läbi 4. juulil 2017 Tartus ja Tallinnas kohustusliku sisseastumiseksamina neljal õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon; psühholoogia; riigiteadused; sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Juulikuisele testile registreeritakse neile õppekavadele avalduse esitanud kandidaadid, kes ei ole märtsis testi sooritanud. Akadeemilist testi saab lahendada ühe korra aastas. 

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testi saab sooritada eesti või vene keeles ning testi lahendamiseks on aega kuni kolm tundi. Möödunud aastal kasutatud akadeemilist testi on võimalik kõigil elektroonselt harjutada kuni 21. märtsini. 

Testi tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil. Tulemus kehtib 2017. aastal ülikooli kandideerimisel.

Lahenda 2016. aasta testi ja loe akadeemilise testi kohta täpsemalt siit: www.ut.ee/et/akadeemiline-test

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub akadeemilist e-testi harjutama
• Tartu Ülikool kutsub kandideerima ingliskeelsetele õppekavadele

Projektide teemad katsid väga erinevaid valdkondi kunstist ja spordist kuni loodusteaduse ja robootikani välja. Pilootkatsetused näitasid ka, et vene kodukeelega noorte kutsumine suvelaagritesse andis häid tulemusi eesti ja vene noorte üksmeelse koostegutsemise kasvatamisel. 

Projektikonkursi eelarve on 250 000 eurot. Ühe projekti piirsummaks on 8000 eurot. Nii nagu eelmisel aastal, ootame ka seekord projektikonkursile koolidevaheliste koostööprojektide kavandeid. Uue arendusena toetame eesti keelt teise keelena ainekava järgi õppivate õpilaste kutsumist erinevatesse suvelaagritesse, et võimaldada noortele ka koolivälisel ajal aktiivset eestikeelset suhtluskeskkonda. Täpsemat infot konkursitingimuste kohta leiab (nimekirjas ülevalt teine konkurss): https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolidevahelised lõimumisprojektid saavad taotleda kuni 8000-eurost toetust
• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel

Oma vanuserühmas kuulutati võitjateks Suure-Jaani Kooli õpilane Ralf Grünberg, Kambja Põhikooli õpilane Gendra-Marleen Aasmaa ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Markus Haug.
Kirjutiste konkurss toimus rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös teist korda ning selle eesmärk oli suunata õpilasi mõtlema heategudele enda ümber.
Parimatele kirjutajatele andsid auhinnad üle minister Mailis Reps ja rahvusvaheliste Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner Raivo Kokser.
Minister Mailis Reps tänas õpilasi, kes oma mõtisklused kirja panid ja konkursile esitasid. „Need õpilased otsisid ja leidsid headust nii enda seest kui enda ümber,“ ütles Reps. „Juba tehtud heateod, aga ka head mõtted ja soovid aitavad muuta maailma paremaks paigaks, sest sõnadest ja mõtetest saavad sageli teod.“
Konkursi tulemused
Noorem vanuserühm:

• Ralf Grünberg, Suure-Jaani Kooli õpilane - I koht
• Sten Mark Kuus, Tartu Hansa Kooli õpilane - II koht
• Oskar Domberg, Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane - III koht

Keskmine vanuserühm:

• Gendra-Marleen Aasmaa, Kambja Põhikooli õpilane – I koht
• Miia Eliise Sarapuu, Kose Gümnaasiumi õpilane – II koht
• Siim Leedmaa, Kose Gümnaasiumi õpilane – III koht

Vanem vanuserühm:

• Markus Haug, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane – I koht
• Reio Opromei, Kadrina Keskkooli õpilane – II koht
• Mirjam Nutter, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane – III koht

Lisaks anti välja 15 eriauhinda:

• Fabian Laido – Kodutud kassid kiidavad!
• Liisa Jusupov – Vanaema tubli abiline
• Liisa Alliksoo – Minionide väärtustamise eest
• Kätliin Goos – Märka loodust enda ümber!
• Annabel Agasild – Eriauhind luuletiibade rakendamise eest
• Valeria Sultanova – Elule tagasi aitamise eest
• Karl Rasmus Tiislär – Suhtlemise väärtustamise eest
• Simona Saavik – Aita kõige nõrgemat!
• Siim Kaukver – Heategude maailmavaateline arusaama eest
• Greete Kelli Aava – Hingesoojuse tagasi kutsumise eest
• Kretel Kopra – Väikeste rõõmsate muutuste auhind
• Birgit Tull – Headuse külvamise eest
• Laura Kallari – Ühe päeva paremaks muutmise eest
• Anna-Liisa Sootalu – Eriauhind stiilikatsetuse eest
• Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. b klass – Grupitöö eriauhind

Kokku esitati konkursile 267 tööd, millest 59 nooremas, 123 keskmises ja 85 vanemas vanuserühmas.
Žürii esimees Arne Sõna märkis, et võrreldes 2011. aastal toimunud eelmise konkursiga saadeti seekord võistlustulle rohkem luuletusi ning loomadega seotud lugusid. „Eelmisel korral paistis silma muinasjuttude rohkus ning tööd tundusid emotsionaalsemad,“ ütles Sõna. „Kuid mõlemad konkursid kinnitasid õpilaste arusaama, et mõne heateo tegemine peaks olema osa iga inimese elust.“

Iga vanuserühma kolme parema töö autorid saavad Piletilevi kinkekaardid (vääruses 100, 75 ja 50 eurot), tänukirja ning eelmise konkursi töid koondava raamatu „Heategu läbi minu silmade“. Tänukirja ja kingituse saavad ka eriauhindade võitjad.

Kõik lõppvooru pääsenud tööd koondatakse ka seekord raamatuks, mida esitletakse 29. aprillil.

TAUST

• Võistlustöid hinnati kolmes vanuserühmas: 6-10, 11-14 ja 15-19 aastat. Hindamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: ideede originaalsus, nauditav sõnakasutus, mõtteselgus, üldistamisoskust.
• Žüriisse kuulusid LIONS Eesti Lionspiirkonna D 120 Lions 100 juubelitoimkonna esimees Vello Tamm, LC Tallinn Kristiine liige ja ettevõtja Arne Sõna, LC Tartu Tamme liige ja ettevõtja Hannes Tamme, lastekirjanik Juhani Püttsepp, Haridus- ja teadusministeeriumi keeleoskaonna juhataja Piret Kärtner, Eesti Lionspiirkonna üle-eelmine kuberner ja ettevõtja Mare Kolsar, eelmise kirjutistekonkursi võitja ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalehe toimetaja Kristi Sarap, Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Katre Pelisaar, Kuku Raadio ajakirjanik Madis Ligi.
• Eelmine konkurss „Heategu läbi minu silmade“ toimus 2011. aastal, siis laekus 593 tööd. Paremaid töid saab kuulata veebis https://arhiiv.err.ee/vaata/laste-lood-laste-lood-heategu-labi-minu-silmade-1.
• Lionsliikumine tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning tänavune kirjutiste konkurss on sellega seotud. Lionseid on üle maailma ligi 1,4 miljonit ning neid ühendab moto “We Serve” ehk “Meie abistame”. Eestisse jõudis lionsliikumine 1989. aastal, tänaseks on Eestis liikmeid ligi 1300. Vaata lähemalt www.lions.ee ja www.lionsclubs.org.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• ProgeTiigri võistlus „Mängumaraton“ õpetab noori programmeerima
• Üle-eestilise informaatikavõistluse tulemused

Talgud kestavad 21. aprillini ning peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis välja pannud 1000-eurose reisitšeki sõiduks vabalt valitud sihtkohta.

Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

„Eestikeelne Vikipeedia saab tänavu 15-aastaseks ning sellest on saanud meie igapäevane töö- ja abivahend, mille vajalikkuses ei kahtle enam keegi. Suurem osa maailmas leiduvast ja toimuvast talletatakse Vikipeedias aga esmalt mõnes muus kui eesti keeles. Tõlketalgud on hea viis teha need teadmised kättesaadavaks ka eesti keeles lugevatele, mõtlevatele ja rääkivatele inimestele,“ ütles talgute üks korraldajatest, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja Jana Laurend.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Lisaks peaauhinnale kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust Tallinna Ülikooli Kirjastuselt. Wikimedia Eesti annab lisaks traditsioonilisele uue kaastöölise auhinnale sellel aastal välja eriauhinna naistega seotud artiklite kategoorias, et julgustada naisajaloo laiemat käsitlemist Vikipeedias.

Tõlketalgute žüriisse kuuluvad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi filosoofia lektor Andres Luure, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjaliku tõlke lektor Marju Taukar, endine Tartu Ülikooli inglise filoloogia ja kirjaliku tõlke lektor Ilmar Anvelt, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja Jana Laurend ning MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Teele Vaalma.

1. märtsil kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) tõlketalgutest osavõtjatele avalik õpituba.

Talgutel saavad osaleda kõik soovijad. Vajalik on registreerimine Vikipeedia kasutajaks. Tõlketöö toimub kuni 21. aprillini 2017, auhinnad antakse üle juunis Euroopa Liidu Majas toimuval tõlketalgute pidulikul lõpetamisel. Juhised registreerumiseks ja tõlkimiseks on kirjas tõlketalgute lehel Vikipeedias:

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tõlketalgud_2017

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad
• Selgusid aasta parimad teadusfotod