GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

Koostöös ülikoolide haridus- ja tehnoloogiaekspertidega kokku pandud raport käsitleb uusi tehnoloogiaid ja seda, kuidas need haridust mõjutavad.

HITSA alustas 2018. aastal tehnoloogiatrendide seiret hariduses. Seire aitab hoida Eesti haridustöötajaid kursis tehnoloogia ja sellega seotud õpetamismetoodikate arengutega maailmas. Seire esimene raport "Hariduse tehnoloogiakompass" ilmub 21. veebruaril 2019 ja seda saab lugeda veebis aadressil kompass.hitsa.ee või laadida see alla sealtsamast PDF-kujul. 

Esimest korda on Eestis võimalus saada regulaarselt ülevaade just haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega: mida peaksime õpetama ning kuidas saame erinevaid tehnoloogiaid õppetöös rakendada. Igal aastal valmiv seireraport "Hariduse tehnoloogiakompass" keskendub valitud teemadele ning selgitab välja Eesti kooli hetkeseisu ja uued võimalused.

Tehnoloogia uued arengusuunad ja nende rakendusvõimalused hariduses kaardistab ekspertkogu, kes selgitab välja ka Eesti kooli jaoks huvipakkuvad teemad ning toob esile innovaatilised lahendused. Lisaks HITSA esindajatele kuuluvad ekspertkogusse ülikoolide esindajad, tehnoloogiavaldkonna eestkõnelejad, õpetajad ja ettevõtjad. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti

Turvalise interneti päeva tähistavad ka 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja seda juba 16. korda. Turvalise interneti päeva iga-aastane tähistamine on suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele interneti turvalisest ja paremast kasutamisest. Igaühel on õigus kasutada tehnoloogiat, aga seda tuleb teha vastutustundlikult, lugupidavalt, kriitiliselt ja loovalt. Kampaania eesmärk on jõuda laste ja noorteni, vanemate ja hooldajateni, õpetajate, haridustöötajate ja sotsiaaltöötajateni, ettevõtjateni, otsustajate ja poliitikuteni, et julgustada kõiki osalema parema interneti loomisel. See võimaldab igal inimesel kasutada parimal moel uue tehnoloogia võimalusi sõltumata nende vanusest, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest või soost.

Eestis on projekti “Targalt internetis” meeskond koostanud kogumiku, millest õpetajad ja huviringide juhendajad leiavad temaatilisi teavitusmaterjale koos soovitustega selle päeva tähistamiseks. Vaata lisa: "Soovitused õpetajale turvalise interneti päeva tähistamiseks".

Kõik on oodatud ka oma üritusest teada andma veebilehel www.targaltinternetis.ee. Hariduse Infotehnoloogia SA on projekti Targalt intrenetis üks partneritest.

Üle maailma hõlmavad turvalise interneti päeva sündmused järgmist: pressikonverentsid, üritused koolides, ettevõtted panustavad internetiohutusse, avaldatakse uusi veebipõhiseid materjale online-ohutuse kohta. 

Euroopa koolivõrgustiku digitaalse kodakondsuse programmi juht, Insafe'i võrgustiku koordinaator Hans Martens: „Aasta-aastalt on turvalisema interneti päev kasvanud kogu maailmas toimuvate online-turvaürituste nurgakiviks ja kuigi seda tähistatakse ainult ühel päeval aastas, siis selle sõnumeid ja ressursse tuleks rakendada iga päev. Tuginedes eelmise aasta kampaania edule ja mitmesugustele SaferInternet4EU algatustele, julgustan kõiki kasutama selle aasta teemat läbiva mõttena iga sidusrühma jaoks, et lastel ja noortel oleks iga päev kasutada turvalisem internet."

Mida saate õpetajatena teha? Saate aidata luua paremat internetti, arendades  oma õpilaste digitaalset kirjaoskust ja kriitilise mõtlemise oskust, mis võimaldab neil paremini võrgumaailmas liikuda. Andke neile võimalus luua online-sisu, teha valikuid internetis ja mis kõige tähtsam, saate oma käitumisega luua õpilastele ja õpilastele positiivse online-käitumise näite. 

Vaadake üle ka kooli, klassi või oma isiklikud sotsiaalmeedia kontod, kuidas võiks seal kajastuda turvalise interneti päev. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• Internet, kas komm või pomm

Olukorras, kus globaalsete probleemide ulatus on rängem kui kunagi varem ja nende mõju näeme juba lähiaastatel, on haridus üks olulisemaid teemasid, mis aitab taasluua kestlikku maailma.

Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse ekspert Agne Kuimeti sõnul vajavad nii Eesti kui maailm elu edendamiseks võimalikult hästi haritud elanikke. “Haritus ei tähenda vaid koolis käidud aastaid, vaid kodaniku- ja maailmaharidust mudilase-east vanaduspõlveni.” 

Sageli kasutatakse kodaniku- ja maailmaharidust sünonüümidena, ometi on nende sisu väga erinev. Kodanikuharidus toetab oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kaudu vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. See inimene oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida - ta toimib demokraatliku ühiskonna liikmena. 

Agne Kuimeti sõnul on aga maailmahariduse eesmärk mõtestada maailma kui tervikut ning mõista enda rolli laiemas pildis. “Kuidas olen mina või on minu riik osaline “liblikaefektis”?  Kuidas ülemaailmsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu? Kui inimesel on arusaamine maailmast kui tervikust, oskab ta teadlikult ja kestlikult tegutseda.”

Maailmaharidus on peamine tööriist nii globaalsete kui kohalike väljakutsete mõistmiseks ja lahendamiseks, mis annab inimestele teadmised ja oskused enda valikute kaudu maailma paremaks luua. 

See, kuidas me Eestis käitume, mida tarbime, kuidas õpetame oma lapsi, jätab esmapilgul märkamatu, kuid tegelikkuses suure jälje nii meie kui teiste riikide inimeste heaolule ja looduskeskkonnale.

Lisainfo kodanikuhariduse kohta Hea Kodaniku infoportaalis: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/  

Uuring maailmahariduse kohta MTÜ Mondo Maailmakooli kodulehel: http://bit.ly/2sGAfJZ 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. Foto: Unsplash, Ben White

Samal teemal:

• Valgas lõppes maailmahariduskuu, mis seekord lõhnas puidu järele
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid

Kuna Eesti õppeasutused on oma valikutes informaatika/arvutiõpetuse õpetamisel väga iseseisvad, siis toimubki see erinevates kohtades väga erinevalt. Võivad olla eraldi õppeained/kursused või huviringid või on õpe teiste ainete/kursuste sees. Erinevad õpetajad toimetavad erinevalt ning nüüd võikski kokku saada ja kogemusi jagada. Ühtlasi arutada, kuidas veel paremini edasi minna. 

Konverentsile on oodatud erinevate kooliastmete (sh koolieelsete õppeasutuste ja kõrgkoolide) õpetajad. Oodatud on nii suuremate kui väiksemate kogemustega kolleegid. Samuti ka need, kes alles informaatika õpetamisega alustavad või sellele alles mõtlevad. Oodatud on ka koolijuhid, kes tunnevad huvi, mis mujal sel teemal juhtub ja võiks temagi koolis juhtuda. 

Konverentsil on kavas töötoad, IT-firmade külastus, arutelud ning ettekanded.

 Plenaarettekannetes vaadeldakse
 * kooliinformaatika õppekavade arengut meil ja mujal,
 * Progetiigri programmi minevikku, olevikku ja tulevikku,
 * informaatika õpetajaks õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis,
 * programmeerimise vaba juurdepääsuga e-kursuseid (MOOC) ja nende võrdlust gümnaasiumi uute valikkursustega.

Paralleelsessioonides on kümneid ettekandeid väga erinevatest informaatika õpetamise ja õppimise aspektidest erinevates kooliastmetes.

Konverentsile registreerumine on jätkuvalt avatud. Samuti saab veel pakkuda oma ettekannet ja töötuba. Nüüd saab eelregistreeruda ka konkreetsetesse töötubadesse.

Info ja registreerumine didaktika.cs.ut.ee.

Peakorraldaja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetooli informaatika didaktika töörühm. Konverentsi toimub HITSA koordineeritud IT Akadeemia programmi toel.

Allikas: korraldajate info. Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Me kasutame palju paberit ning tihtipeale viskame selle lihtsalt prügikasti. Tegelikult on võimalik vanapaberist teha palju uut ning anda sellele paberile uus elu.

eTwinningu projekti "Vanapaberi uuskasutus" eesmärgiks oli noorte seas keskkonnateadlikkuse teadvustamine läbi teoreetiliste materjalide uurimise ja praktilise vanapaberi uuskasutuse. Projekt toimus toimus oktoobrist 2018 kuni detsembrini 2018. 

Projekti planeerimisel pandi paika tegevused ning jagati ära vastutusalad koolide vahel. Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilased said rakendada oma teadmisi koostades Pärnu Rääma Põhikooli õpilastele lühikonspekte, töölehti, kuldvillaku, Kahooti ja Quizizze mänge ning veebinäitusele kutsuvaid postreid. Materjalid koostati loodushariduses kasutatavate veebirakenduste ja programmide tunni raames. 

Pärnu Rääma Põhikooli õpilased lugesid aianduskooli õpilaste koostatud konspekte, esitasid küsimusi nende kohta ning andsid tagasisidet. Lisaks mängiti loodud mänge. Needki said tagasisidet, mille üle olid väga tänulikud aianduskooli õpilased. Ainult nii said nad teada, kas loodud materjalid olid eakohased ja arusaadavad. Lisaks uurisid Pärnu Rääma Põhikooli õpilased, kuidas ise vanapaberist uut paberit teha. 

Pärast teoreetiliste materjalidega tegelemist asuti praktiliste tegevuste juurde. Nii Räpina Aianduskooli kui ka Pärnu Rääma Põhikooli õpilased kogusid kokku suure hulga ajalehti ning asusid tegema uusi tooteid. 

 
Aianduskooli aedniku eriala õpilased valmistasid katmikala lillekasvatuse tunni raames erinevaid taimede kasvatamiseks sobilikke tooteid. Voltimise tund möödus lõbusalt ja asjalikult. Õpetusi otsiti Youtube'ist, mille järgi püüti valmistada mitmesuguseid anumaid, mille sisse saaks taimi istutada. Praktilise töö teise etapina võeti valmistatud tooted ka kohe kasutusse. Volditud “pottidesse” istutati ajatussibulaid ja toataimede pistikuid. Pärnu Rääma Põhikooli õpilased valmistasid samuti ajalehtedest tooteid - karpe, jõuluehteid, ümbrikke, nimesilte jms. 

Valmistatud toodetest tehti Padleti tahvlile veebinäitus. Nii jõudsid Räpina tooted Pärnusse ja Pärnu tooted Räpinasse. 

Projekti käigus kasvas õpilaste keskkonnateadlikkus, oskus koostada lastele eakohaseid veebipõhiseid õppematerjale ning praktiline oskus ise vanapaberist midagi toredat valmis teha. Õpilased said koostada ühise veebinäituse ja tutvuda kaaslaste töödega, mis füüsiliselt paiknesid sadade kilomeetrite kaugusel. Suurenesid kohusetunne ja enam mõeldi ajakasutusele, sest ülesandeid ei tehtud õpetajale vaid projektikaaslastele teises Eesti piirkonnas. 

Ühiselt tõdeti, et koostöös peitub võlu ning projektitöö jätkub juba uutel teemadel nii omavahel kui ka rahvusvaheliselt. 

Loo autorid on Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja ja haridustehnoloog ning Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja ja haridustehnoloog

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Veebruaris algab 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt „Elu(s) eeskuju“, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti  saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub Tallinna Keskraamatkogus (Estonia pst 8) noortega Ella Käi-Edo, eAgronomi kliendisuhete juht. Ta räägib teemal: mis saab siis, kui Sinu esimene valitud eriala ei vea välja? Ja kui ka teine valik ei ole see ala, kuhu lõpuks töötama satud? Räägime edasiõppimisega seotud hirmudest, müütidest ning reaalsusest. Firma tegevusega saab tutvuda siin: https://eagronom.com/et/.  

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Lugu klassiõpetajate Karin Tõevere ja Signe Varendi koostöös sündivast taskuhäälingust „Õpime koos“ võib alustada akadeemiliselt: saate teemad valivad saatejuhid lähtuvalt sellest, mis neid ennast kõige rohkem kõnetab ja inspireerib. Aga võib ka intrigeerivalt: „Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes vere maik suus, sest eemaldatud tarkusehamba pärast ma vestlusest küll ei raatsinud loobuda." (Karini meenutus - toim.)

Igatahes said „Õpime koos“ saated alguse aastajagu tagasi ühisest huvist haridusteemade, enesetäiendamise ja digivõimaluste kasutamise vastu, taustaks hea klapp kolleegide ja sõpradena. Karin Tõevere on Tartu Veeriku Kooli klassiõpetaja, Signe Varendi töötas samas inglise keele õpetajana ja on 2018. aasta sügisest klassiõpetaja Tartu Forseliuse Koolis. 

„Tartu Veeriku Koolis said kolleegidest peagi sõbrad, sest meid liitsid ühised huvid, mõtted ja projektid,“ meenutas Karin. „Pärast tööpäeva jäime sageli pikalt vestlema, jagasime päeva õnnestumisi ja andsime üksteisele nõu. Ühel hetkel tekkis idee vestlused salvestada ja oma mõtteid kolleegidega jagada. Parim võimalus selleks tundus just podcast ehk taskuhääling.“

Signe sõnul andis koostööle ja saadete sünnile hea tõuke kooli osalemine ja võit Samsung Digipöörde programmis. Samast Digipöördest jäi mõlemale meelde podcast ning Karin ja Signe otsustasid taskuhäälingu tegemise endale selgeks teha. „Esimesed saated salvestasime kahekesi ja vestlesime tööga seotud teemadel,“ meenutas Signe. Salvestamine sai selgeks, juttu jätkus üheksaks saateks ning pere ja kolleegide positiivne tagasiside julgustas saateid ka avalikustama. „Kuna meile mõlemale meeldib audiosaateid kuulata ja tundsime eestikeelsest haridusteemalisest saatest puudust, mõtlesime tegevust jätkata ja uue suuna võtta. Kutsume saatesse külalisteks tunnustatud hariduselu praktikuid ja visionääre, kes jagavad meiega arutelu käigus oma teadmisi, kogemusi ja ideid.“ 

Kas mäletate esimest saadet, oma mõtteid, tegevusi, loomingulist rõõmu või ka takistusi, mis tuli ületada? 

Karin Tõevere: Esimene salvestus toimus köögis. Telefon morsikannul salvestas meie konarlikku vestlust. Pärast esimest katsetust kuulasime materjali üle. Ebamugav oli kuulata oma häält, koledalt kõlavaid parasiitsõnu, mõttepauside ee-sid ja sõnakorduseid. Kõigest hoolimata oli meil koos lõbus ja põnev. Ilmselt seetõttu suutsingi natuke kahtlevat Signet veenda, et proovime ja katsetame enesearengu mõttes veel ja ei muretse sellepärast, mida teised arvavad. Kui midagi muud sellest välja ei tule, siis ühel hetkel oleme ehk suutelised ilusat eesti keelt rääkima. 

Signe Varendi: Kuulasin just meie esimest saadet ning minu värisev hääl ja justkui harjutatud vastused tuletasid meelde, et salvestasime iga küsimust mitu korda, kuna mõte jooksis kogu aeg kinni või purskasin kohmetusest lihtsalt naerma. Võiks ju arvata, et õpetajana tuleb mul rääkimine hästi välja, kuid vestluse salvestamine muutis ettevaatlikuks. Tundsin, et iga lause peab olema sisukas ja täiuslik. Samas oli lõbus koos sõbraga mugavusstoonist välja astuda ja tunda end õpilase rollis. Eneseületus andis juurde enesekindlust ja tahtejõudu edasi proovida. 

Mille järgi valite teemad ja esinejad? Kas intervjueeritavaid on raske esinema saada? 

Karin Tõevere: Teemad valime lähtuvalt sellest, mis meid ennast kõnetavad ja inspireerivad ning mille vastu võiks olla ka laiem huvi. Kindlasti on igal saatel oma sihtgrupp, olgu selleks siis õpetajad, õpilased, koolijuhid või lapsevanemad, aga igal juhul on saated kõigile neile, kellele läheb korda Eesti haridus ja hariduselus toimuv. Saatekülalised osalevad tegelikult meelsasti, kõigil neil on missioonitunne oma valdkonnas kaasa rääkida. Väga sageli on meid endale külla kutsutud. Need külaskäigud on meie jaoks eriti põnevad olnud ning mõnes mõttes on inimesed oma kodus ilmselt ka avatumad ja enesekindlamad. 

Signe Varendi: Saadete teemad lähtuvad kõik isiklikust huvist ja on väga erinevad. Kutsume saatekülalisteks meid paeluvaid ja inspireerivaid hariduselu tegelasi, kajastame üritusi ja algatusi, tutvume alternatiivsete lähenemistega ja piilume teiste koolide tegevusse. Meie saated on suunatud eelkõige õpetajatele ja noortele, kes mõtlevad õpetajaameti peale. Samas puudutame ka teemasid, mis võiks kõnetada lapsevanemaid ja koolijuhte. Tundub, et inimestel on sellist saadet vaja, sest hoolimata tihedast töögraafikust on nad andnud nõusoleku ja leidnud aja meid külastada või külla kutsuda. 

“Õpime koos” salvestamise juures on mulle eeskujuks olnud Ingrid Peegi saade “Hallo, Kosmos!” selles mõttes, et ta laseb saatekülalisel pikalt ja sekkumata oma lugu rääkida. Meie pakume oma saatekülalistele sama. 

Tehnilisest poolest

Taskuhääling sai alguse nutitelefonist. Saadete avalikustamine seadis helikvaliteedile kõrgemad nõuded. Toetust küsiti Tartu Linnavalitsuselt ning soetati mikrofonid, kõrvaklapid ja statiivid. Nüüd kasutavad saatejuhid salvestamisel sülearvutit ja Voicemeeter programmi ning töötlemisel Audacity programmi. Helifail laetakse otse SoundCloudi platvormile kuulamiseks ning videofail, mille oleme teinud Wondershare Filmora videotöötlusprogrammiga, laetakseYouTube’i kanalile. Saateid levitavad Karin ja Signe oma Instagrami ja Facebooki kontodel. „Oleme põlveotsast alustanud, YouTube’i abil õppinud ja teeme kõike ühiselt. Meile meeldib eneseareng ning püüd järjest paremat kuulamiskogemust pakkuda,“ ütlesid nad ise.

Seni kõige rohkem kuulatud saade oli õppimist toetavast hindamisest

Karin ja Signe ütlevad selle saate kohta nii: Seitse aastat tagasi kinnitati põhikooli riiklik õppekava, mille 20. paragrahvis ilutses täiesti uudne mõiste kujundav hindamine, millest sai ajapikku õppimist toetav hindamine. Räägime Tartu Raatuse Kooli klassiõpetaja ja õppetooli juhi Helina Mugraga, kas ja kuidas on kool ja kodu, õpetajad ja õpilased õppimist toetava hindamise omaks võtnud ja kas varsti saab õppimist toetava hindamise asemel rääkida õppimist toetavast õpetamisest. Helina tutvustab õppimist toetava hindamise põhimõtteid, seda kuidas tema selleni jõudis ning kuidas oma igapäevast tööd planeerib.

Saade on tasuta kuulatav Soundcloudis ja YouTube's ning meid saab järgida Instagramis ja Facebook'is. 

Kas te olete intervjuud tehes pigem ajakirjanikud või pigem õpetajad? Missugune intervjuu on seni enim meelde jäänud?

Signe Varendi: Kindlasti ei aja me saatega taga ajakirjanduslikku tõde. Küsime saatekülalistelt just neid küsimusi, millele tahame õpetajana ise vastuseid saada, mis paneks meid mõtisklema ja oma teguviise analüüsima. Enne saadet teen eeltööd internetis ning mõtlen vastavalt teemale välja küsimused, mis aitaksid külalist ja tema tegevust tutvustada. Mulle meeldib küsida külalise koolitee, eredamate koolimälestuste ja õpetajate kohta. Huvitav on kuulda ka teekonnast õpetajaameti või hariduselu juurde ning unistuste koolist. Salvestamise juures on minu jaoks kõige raskem teemas püsimine, sest süvenenult kuulates tekib vahepeale nii palju uusi mõtteid ja küsimusi. Nii kulubki mõne saate järeltöötlemiseks mõnikord päevi, et meie hüplik vestlus kuulajasõbralikumaks muuta. 

Eredalt on meeles sisukas ja südamlik vestlus hariduselu edendaja Triin Noorkõivuga, kellelt lausa ammutasime inspiratsiooni tegutsemiseks. Positiivselt ärevaks muutis hetk, kui sain aru, et Triin toob enesele teadmatagi näite minust kui ühest klassijuhatajast, kellega ta Tagasi Kooli videokonkursi raames kirja teel suhtles. 

Tooksin välja ka humoorika ja sooliselt tasakaalustatud vestlusringi Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meesõpetajate Erik Säre ja Indrek Pajuriga, mille käigus saime kinnitust, et Eesti koolidesse on rohkem meesõpetajaid vaja. 

Meelde on jäänud ka saade meie kõige pisemate ja armsamate külaliste, 4-5-aastaste lasteaialaste ja nende andeka õpetaja Heily Leolaga, mis tekitas soovi ka lasteaias töötada. Tegelikult on iga saatekülaline olnud eriline ja iga saade meeldejääv.

Karin Tõevere: Ajakirjaniku kingad on veel liiga suured. Pigem olen õpetaja, sageli ka lapsevanema või õpilase rollis. Uurin ja küsin seda, mis mind huvitab või arvan, et kuulajat võiks huvitada.

Enne igat saadet valmistame ette saatekülalise tutvustuse ja põhiküsimused, seega väike kondikava on kogu aeg ees. 

Iga külalisega seostub mul mingi seik või emotsioon. Pikk ja südamlik vestlus oli Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Pungaga gümnaasiumi ühiskatsetest. Pärast mikrofonide väljalülitamist jäime kooli veel viieks tunniks vestlema ja arutlema.

Kirkalt on meeles rõõm, kui esimene külaline pealinnast, Birgy Lorenz meie saatesse tuli. Birgy positiivsus andis väga palju lisamotivatsiooni saadetega jätkamiseks ja tundub, et ta hoiab siiani meil silma peal. 

Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes veremaik suus, sest ma ei raatsinud vestlusest loobuda eemaldatud tarkusehamba pärast.

Ja muidugi tavalised eetriapsud ning soovimatud taustahelid, mida ise klapid peas saadet tehes ju ei kuule, nt meeletu vihmavaling, naabrite mootorsaag, lööktrell ja ehitusmeeste hõiked, erinevad sõidukid, kaunis linnulaul. Kuna kõike ei saa välja lõigata, lisavad need minu arvates saadetele maalähedust ja emotsioone.

Kuidas te oma "Õpime koos" kogemusi-teadmisi saate õpetajatöös või lausa tunnis kasutada? 

Karin Tõevere: Ma arvan, et taskuhäälingul on suurem mõju kui ühe konkreetse tunni muutmine, see on mõtteviisi muutus. „Õpime koos“ on avardanud minu maailmavaadet ja mind igas mõttes täiendanud. Sama kogemust loodame pakkuda ka oma kuulajatele, ikka selleks, et haridusuuendused jõuaksid kiiremini koolidesse.

Signe Varendi: Saadete salvestamine on minu jaoks kui koolitusel osalemine. Igalt külaliselt on midagi õppida ja õpetajatöösse kaasa võtta. Olen saanud praktilisi võtteid, kuidas kasutada tunnis VEPA Käitumisoskuste Mängu, rakendada õppimist toetavat hindamist ja muuta koolipäev õpilaste jaoks liikuvamaks. Olen teada saanud alternatiivsetest õppimisviisidest ja uutest lähenemistest, mis on mind leidlikumaks muutnud. Taaskord õpilase rollis olemine, silmaringi laiendamine, õpetajaameti olulisuse ja mõju peale üldisemalt mõtlemine on mind kindlasti mitmekülgsemaks õpetajaks muutnud. 

Ja lõpuks - ega nüüd pole ometi tekkinud tunnet, et olete vale elukutse valinud, äkki oleks tulnud ikka ajakirjanikuks hakata? Mis õpetajatöö juures köidab? 

Signe Varendi: “Õpime koos” tähendab mulle kvaliteetaega sõbra ja kolleegidega, pakub õppimis- ja jagamisrõõmu ning rahuldab uudishimu hariduselus toimuva vastu. Õpetajaametis tunnen end koduselt, kuid otsin ka pidevalt uusi väljakutseid. Köidab see, et õpetajana saan oma igapäevatööd rikastada mind huvitavate tegevustega. Naudin blogimist, video- ja fotograafiat, projektide läbiviimist, tantsimist ja reisimist ning rakendan neid ka töös õpilastega.

Karin Tõevere: Õpetajana kannan endas erinevaid rolle ja ameteid, mistõttu on õpetajana töötamine küll pingeline, kuid samas rutiinivaba, loominguline ja väga huvitav. Kõige enam köidab mind õppimise ja õpetamise juures pidev areng ja seda nii iseenda kui õpilaste mõttes. Ühelt poolt kannustavad õpilaste edusammud, teisalt võimalused ennast täiendada ning uusi teadmisi oma töös rakendada. Õpetajatöö vaheldusrikkus on see, mis mulle hästi sobib, sest ükski päev ei ole teise sarnane.

Fotod: taskuhäälingu "Õpime koos" FB-lehelt autorite loal

"Osalemine tasuta välismaistel veebikursustel" 17. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2193

Tänapäeval on maailm avatud ning väga lihtne on õppida ükskõik kus. Tänu e-kursustele saab aimu ka sellest, mida mujal maailmas tehakse. Veebiseminaril räägitakse Eesti õpetajate kogemusest e-kursustel osalemisel ning vaadatakse üle, kuidas neid leida ning millised põnevad õppimisvõimalused on kohe algamas.

Kui soovite veebiseminariks omalt poolt ideid pakkuda, täitke ära lisatud ankeet.

Veebiseminar „Eesti õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid 2018“ 22. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2194  

Juba aastast 2016 on HITSA läbi viinud uuringut, millised on õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid. Sel aastal toimus uuring koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Veebiseminaril antakse ülevaade uuringust ning võrreldakse tulemusi eelmiste aastatega.

Foto: Unsplash, Domenico Loia

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas