Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus.

Kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö.

Valdkondades, kus on koostatud OSKA raportid – metsandus, majandusarvestus, IKT, masinatööstus, energeetika, sotsiaaltöö, materjalitöötlus ning tervishoid – on sihtrühmad laiemad. Nendes valdkondades on kursuste valikul arvestatud OSKA ekspertkogude soovitusi.

Ministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul pakutakse seekord kõige enam kursusi ehituse, majutamise ja toitlustamise ning arvutikasutusega seotud teemadel.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu. Aastatel 2009-2015 on pakutud tasuta tööalaseid kursusi rohkem kui 42 000 inimesele.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või aadressilt www.hm.ee/tasuta-kursused.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa uus oskuste tegevuskava toetab paremate töökohtade leidmist
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid
• Õpetajaks tasub ikka õppida

Sel aastal oodatakse üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

-          eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel

-          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel 

-          magistritöö

-          populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava. 

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast
• Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus strateegia aastateks 2018–2020 rõhutab tõenduspõhise lähenemise tähtsust IKT-hariduse ning tehnoloogiakasutuse suunamisel ning haridusasutuste toetamist digipöörde elluviimisel info ja oskusteabega ning taristu kaasajastamisega. Infosüsteemide arendamisel on tähelepanu infosüsteemide koostoime parendamisel. HITSA on Eesti haridus- ja teadusasutustele uuendusmeelne partner ning koostöövõrgustiku pakkuja, kes toob kokku Eesti parimad eksperdid ning pakub aruteludeks neutraalset ja professionaalset koostööplatvormi. HITSA tutvustab ja levitab Eesti digikogemust rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks suurem tähelepanu koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on tagasihoidlik; informaatikaõppe kättesaadavaks tegemine kõikides haridusasutustes põhi- ja keskhariduse tasandil; koolituste rõhuasetus koolimeeskondade digiarengule.

Haridus, analüüs ja seire, organisatsiooniarendus

„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Igapäevatöö väikesed küsimused kipuvad sageli palju aega võtma, laiemal pildil pilgu hoidmine käib iga juhi töö hulka. Strateegia aitab seda teha,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „HITSA puhul oli strateegia koostamise ajal palju kriitilisi teemasid üleval, ka see, milleks me ellu kutsutud oleme ja kuidas oma tööd tegema peame. Nende asjade selgeks saamine võttis päris palju aega ja tähelepanu. Olen väga tänulik, et inimesed väljastpoolt HITSAt olid valmis meiega koos arutama. Arutelud näitasid, et vajadus sedalaadi tehnoloogiaagentuuri järele Eestis, kes jälgib suurt pilti, toob kokku erinevad partnerid ja pakub neutraalset arutelupinda, on selgelt olemas. Nüüd võin südamerahuga öelda, et nõukogu on meie tegevuse heaks kiitnud ja raha on ka antud. Saame täiemõõdulise mandaadiga edasi minna.“

Mis muutub HITSA tegevustes lähiajal ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

Just sellel perioodil, kui arutlesime HITSA tegevussuundade üle, tuli välja Maailmapanga raport, mis võrdles  HITSA-taoliste tehnoloogiaagentuuride tegevusi. Meie põhiülesanded on teiste samasuguste agentuuridega maailmas väga sarnased. Ei saa ka öelda, et nüüd, pärast strateegia vastuvõtmist on HITSA täiesti teistsugune asutus. Küll on mõned rõhuasetused uued. Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Sarnaselt on tegutsenud ka ülikoolid oma täienduskursustel, samuti erasektor. Ülikoolides kasutatakse koolitajatena omi õppejõude, meie kasutame tegevõpetajaid-praktikuid ja seda on peetud HITSA koolituste tugevuseks, suureks väärtuseks. Nüüd tahaksime minna üle rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja selgitada, miks on tehnoloogiakasutus vajalik. Et arendusprojektis saaksid koolid üksteiselt rohkem õppida, tahame meeskonnakoolitustesse ka koole, kus tehnoloogiakasutus on paremal järjel. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. 

Teine oluline uus moment on eestvedajad, kellele tahaksime pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühmana näeme inimesi, kes on Eestis tehnoloogiakasutuses liidrid, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid liidritena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem.  

Uus suund HITSA tegevustes on senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas. Püüame kokku panna ekspertide paneeli. Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega.  

HITSA on tehnoloogia targema kasutuse eestkõneleja. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada.  Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada.  

Õpetajad on võtmekoht. Tehnoloogia kasutus ei ole õpetajale täiendav kohustus, tehnoloogia on abimees õpetaja aja kokkuhoidmisel ja töö lihtsustamisel. Kahjuks ei näe paljud õpetajad tehnoloogias võimalust oma tööd kergemaks muuta, ilmselt tuleb nende hoiakutega tegeleda. 

Kui tahame neid inimesi, kes on tegevad IKT-sektoris, rakendada ka õpetajate või ringijuhtidena, siis peame lähenema neile koolide kaudu. Seos ja huvi tekib kõige rohkem ikka siis, kui oma laps käib koolis. Inimeste puhul, kes põhitöö kõrvalt panustavad koolide hüvangusse, tähendab see kokkuleppeid tööandjaga. Loodan, et ettevõtted toetavad sedalaadi ettevõtmisi ning lubatakse oma töötajaid juhendajate ja õpetajatena koolides tegutseda. 

Jätkame järgmistel aastatel ka IT Akadeemia programmi ellurakendamist. Siin on uued momendid toetusmeetmete avamine digioskuste arendamiseks kutseõppeasutustes ning arvestatava toetusmeetme käivitamine IKT-teaduse eelisarendamiseks. IKT-teaduse osas on riik võtnud kohustuse toetada sektorit täiendavalt kolme miljoni euroga aastas kuni aastani 2022. 

Tehnoloogiaga on juba nii, et kuniks üks uus vahend koolidesse jõuab, on juba kümme uut välja mõeldud...

Meie töös on paratamatu, et jookseme tehnoloogiaga võidu, jõuame ühe vidina ära tutvustada, kui juba on sellest uus versioon väljas. Tuge pakub tehnoloogiatrendide üldisem seiramine; Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste uuemate tööde tutvustamine, mis aitab laiemalt tõsta inimeste tehnoloogiateadlikkust. Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased. 

HITSA töös on oluline komponent välisdelegatsioonidele Eesti kogemuse tutvustamine. Paljud väliskülalised küsivad, kuhu Eesti siis edasi teel on? Tahaksimegi kogukonnaga koos arutleda, missugune on Eesti IKT-tulevik. 

Strateegias on juttu IKT süvaõppest meie koolides. Mida tähendab IKT süvaõpe?

Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Jah, teame, et õpetajaid on vähe, õppematerjale on vähe ja raha ka vähe. Kuskilt otsast tuleb probleemipundart harutama hakata. Informaatika ainekava väljatöötamist veavad tunnustatud eksperdid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist ja Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist. Neid toetab töörühm, kus on palju õpetajaid. HITSA fookus peab olema informaatika ainekava rakendumisel üldharidus- ja kutsekoolides, et head mõtted ei jääks ainult mõteteks. 

Kas uus strateegia tähendab ka muudatusi HITSA koosseisus?

Püüame väga, et need asjad, mis kokku on lepitud, saaksid tehtud. Muidugi sõltume sellest, kas raha eraldatakse, kas Eesti parimad eksperdid on valmis meiega koos töötama – kriitilisi kohti on palju. Aga kui ei proovi, siis kohe kindlasti ei juhtu midagi. 

Laias laastus loodame strateegia ellu viia nende inimestega, kes HITSAs täna töötavad, lepingu alusel võtame inimesi konkreetseid ülesandeid lahendama. HITSA ongi organisatsioon, kus on aastas ligi 300 võlaõiguslikku lepingut ja need inimesed töötavad üle Eesti. Seda tahame jätkata. 

Kas HITSA nutiklass jääb tegutsema? 

Nutiklassi kasutame  kindlasti edasi koolituste ja uute seadmete testimise jaoks. Meil algavad varsti pilootkatsetused, kuidas on tehnoloogiavahenditega kõige parem sihtrühmani jõuda. Üks mudelitest on see, et kooliinimesed tulevad nutiklassi kohale neid katsetama. Aga nutiklass on väike, peame mõtlema ka teistsuguste lahenduste peale, oleme praegu natuke piiratud oma ruumis. Nutiklass kui niisugune on oluline, kindlasti peab olema koht, kus uusi vahendeid saab katsetada ja kasutama õppida. 

Kas tuleb muutusi väga populaarses ProgeTiigri programmis?

ProgeTiigris tahame tulevikus teha kahte liiki hankeid: ühed nendele koolidele, kes on robootikaga rohkem kokku puutunud, kes oskavad ja tahavad uusi asju proovida; teised nendele koolidele, kes robootikaga alles alustavad. Õpilaskonkurssidega tahame kindlasti jätkata, aga oleme mõelnud need teha kaheastmelisena – kõigepealt piirkondlik konkurss, et võimalikult rohkem õpilasi huvituks ja osa võtaks, ja siis üle-eestiline võistlus. Kui ei pea kohe suurde võistlusesse astuma, vaid saab kohalikul tasandil toimetada, annab see õpilastele osalemisjulgust juurde. 

Unistame natuke ka. Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

Kaks asja on aastaks 2020 muutunud – ma loodan, et informaatikaõpetus toimub reaalselt rohkemates koolides kui praegu, võimalus informaatikaõpetuse andmiseks on aga kõigis koolides. Et kui õpilased soovivad, siis informaatikaõppe võimalus on olemas ja nad saavad seda õpet. Ja teiseks, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, oleks jõudnud rohkema hulga õpetajateni. Loodan, et digipädevus kõige laiemas mõttes on ühtlasem kui see on meil täna ja HITSA eestvedaja, uuenduste maaletooja roll on kolme aasta pärast tugevam kui praegu on. 

Infosüsteemid ja taristu

HITSA strateegilistes tegevustes 2018–2020 on olulisel kohal ka infosüsteemide ja taristu arendus: HITSA tagab haridusasutustele õppimiseks, õpetamiseks ja töö korraldamiseks vajalikud IT-teenused; kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks vajaliku optilise magistraalvõrgu ja keskteenuste arengu ning stabiilse toimimise. Infosüsteemidega tegeleb HITSA infosüsteemide arenduskeskus, taristuga HITSA struktuuriüksus EEnet, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Mis muutub HITSA tegevustes infosüsteemide ja taristuga seotult ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: EENeti liitmine HITSA-ga on õnnestunud üle ootuste hästi ja värskelt valminud strateegia seab ühiseid eesmärke ning kohustusi, mida saab jagada kolme suuremasse gruppi.

Kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks optimaalse vajaliku optilise magistraalvõrgu areng ja keskteenuste tõrgeteta toimimine on esikohal. Nii riikliku kui rahvusvahelise koostöö olulisus on aastatega ainult kasvanud ja meie eesmärk on tagada teadusgruppide sujuvaks tööks vajalik taristu. See tähendab pikaajalise planeerimise väärtustamist, et vajalikud investeeringud ja areng oleksid tagatud. 

Maailmas, kus andmelekked ja identiteedivargused tingivad järjest suurema rõhuasetuse elektroonilisele identiteedile, mida oleks turvaline ja mugav kasutada, on EENetist välja kasvanud TAAT ja HarID hindamatu väärtusega. Turvalise ja mugava ligipääsu tagamine nii Eesti kui välismaisele õppevarale ja -keskkonnale laiendab kõigi võimalusi – teadusgruppe juhtivatest professoritest kuni referaate koostavate õpilasteni.

HITSA vastutab ka mitmete oluliste infosüsteemide toimimise eest, mis peavad olema kasutajatele kättesaadavad siis, kui nad neid vajavad, ja neile sobival viisil. Võimalikud probleemid ja küsimused tuleb kiiresti lahendada. Panustame järjest rohkem käideldavusele ja kasutajatoele, suutlikkusele pakkuda terviklikku ning mugavat teenust lõppkasutajatele, keda huvitavad selged ja kiired lahendused.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Strateegilised prioriteedid on esmalt seotud IT-teenuste tervikluse ja koostalitusvõime tõstmisega, mis eelkõige tähendab erinevate süsteemide liidestamist ja automaatse andmevahetamise loomist.

Teiseks pöörame oma vastutusalas tähelepanu teenuste ja kasutajaskonna laiendamisele, et rohkemad haridusasutused haridustasemete üleselt saaksid meie lahendustelt tõhusat tuge õppeprotsesside läbiviimiseks ja igapäevatöö juhtimiseks.

Kolmandaks peame tähtsaks kvaliteetsete andmete ja analüütika võimekuste arendamist tõenduspõhise otsustusprotsessi toetamiseks ning parimate praktikate levitamiseks.

 IT-teenused peavad toetama digipöörde elluviimist, olema kasutajasõbralikud ja seadmetest sõltumatud. Suuremahulised arendustööd on 2018–2020 eelkõige seotud haridustasemete ülese õppeinfosüsteemi (TAHVEL) täiendamise ja juurutamisega; repositooriumi ja digitaalsete õppematerjalide jagamise teenuse (sh e-koolikoti uuendused) loomise, täienduskoolituste infosüsteemi (JUHAN) ja autentimislahenduse HarID projektidega. Samuti jätkame sisseastumise infosüsteemi (SAIS), õpikeskkonna Moodle, plagiaadituvastuse tarkvara (KRATT), koolide veebilehe platvormi, konkursiveebi ja õppetöö salvestamiseks mõledud Echo360 parendamist. Jätkub välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi (VVIS) ja plagiaadituvastuse URKUND täisteenustena sisse ostmine. Koondame ja kirjeldame kutsekoolide õppeinfosüsteemi SISEVEEB arendusvajadused. Uute teenuste valmimisel on kavas järk-järgult sulgeda rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem (ÕIS1) ning e-õppe- ja Koolielu repositooriumid.

IKT baasteenuste konsolideerimine on eelkõige pikaajaline koostööprojekt HTMi haldusala asutuste IKT baastaristu korrastamiseks ja teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks. Selles protsessis näeme osalisetan ka kohaliku omavalitsuse haridusasutusi. Koostöös ühtlustatakse IKT-teenuste (funktsionaalsused, kättesaadavus, turvalisus) miinimumkvaliteedinõuded, tõstetakse asutuste IKT baastaristu sidusust ja haldamise efektiivsust ning IKT-teenuste kvaliteeti. Pakume asutustele ekspertteadmist ja võimalust osaleda ühishangetes, et vähendada vastavat töökoormust.

Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: Aastaks 2020 oleme kindlasti jõudnud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega enam kui poolteni Eesti koolidest. See tähendab, et terves koolis, mitte ainult arvutiklassis, saab ära kasutada internetiühendust, mille kiirus ulatub 1 Gbit/s. Seisame selle eest, et digitaalsete õppematerjalide ja -vahendite järjest kasvava rolli tõttu ei kujune võrgutaristu pudelikaelaks. 

Möödapääsmatu on ka mitmete pakutavate teenuste muutmine. Mõned teenused lõpetatakse (postkastid, HAVIKE jt), kuid mitmed muutuvad tänapäevasemaks. Kasvab nii meie teenuste kasutajamugavus kui võimalus teenuseid või nende elemente omavahel integreerida (arvutus- ja salvestusressurss). Lõppkasutaja lihtsuse ja mugavuse juures on palju planeerimist ja ühildamist, kuid selleks panustatud ressursid tulevad tagasi kasutajate poolt kokku hoitud ajana, võimaluses panustada rohkem aega just nende jaoks olulisele.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Loodan, et aastaks 2020 on meie hariduse tööprotsesse toetavate IKT-teenuste kasutajaskond 15% suurem ja nad 0,2% (5 palli skaalal) rahulolevamad võrreldes tänasega. Usun, et sellega on kaasnenud ressursside efektiivne kasutamine ning vähem käsitööd ja vigu andmete topeltsisestamisest mitmesse eri süsteemi. 

HITSA strateegiliste tegevustega aastateks 2018-2020 saab tutvuda siin.

Foto: Unsplash, Laurent Peignault

Tunnustust jagatakse 11 kategoorias: aasta noorsootöötaja, huvikool, noortekeskus, noorteühing või -organisatsioon, osaluskogu ja õpilasesindus, noortemalev, noortelaager, kohalik omavalitsus, noorsootööühing, toetaja noorsootöös, tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda.

• Nominentide tutvustus kategooriate kaupa

Noortevaldkonna tunnustussündmus toimub juba 12. korda. Tunnustuskonkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati

Kõrghariduses kasvas doktoriõppe lõpetajate arv.

Tõhusus gümnaasiumi tasemel haridust korraldada on paranenud: pinnakasutus õpilase kohta on muutunud väiksemaks ning õpilaste arv õpetaja kohta suuremaks. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul annab tõhusam hariduskorraldus võimaluse õpetajate palgatõusuks.

Kasvanud on haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal: 86% lasteaiaõpetajatest, 88% põhikooliõpetajatest ja 90% gümnaasiumiõpetajatest vastavad nõuetele.

Üldkeskhariduse lõpetanute hulgas on kasvanud õpilaste võõrkeeleoskus: enam on nii neid, kes saavutavad B1 kui ka neid, kes saavutavad B2 taseme.

Kutsekoolide lõpetajate arv on aastaga enim kasvanud IKT ja tervise ning heaolu valdkondades. Aune Valgu sõnul on töökohapõhise õppe populaarsuse kasv väga rõõmustav: „Kutsekoolide lõpetajatest juba 9,5% ehk peaaegu iga kümnes on õppinud õppevormis, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes.“

Kõrghariduses on kasvanud lõpetajate arv doktoriõppes, samuti on lõpetajaid rohkem IKT valdkonnas. Jätkuvalt kahaneb üliõpilaste arv, samas suureneb välisüliõpilaste hulk, kes moodustavad meie kõrgkoolide õppijatest 9,5% ja eelmisel aastal vastuvõetutest juba 12%.

„Edukus tööturul ehk lõpetajate hõive- ja palgastatistika näitab samuti positiivset trendi, sest palgad kasvavad,“ ütles Aune Valk ja lisas, et kutsehariduses on palgakasv olnud kiirem kui kõrghariduses. Kõrgeimat palka saavad kutsehariduses IKT, turvateenuste ja tehnikaalade lõpetajad, kõrghariduses lisanduvad neile transporditeenused, õigus, arhitektuur ja ehitus.

Haridus- ja Teadusministeerium on tulemusnäitajaid avaldatud kolm aastat. Näitajaid saavad kasutada haridusasutused, koolide pidajad, lastevanemad, õppijad ja kõik huvilised, kes soovivad tutvuda, kuidas koolid tegutsevad.

Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – kui palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi ning kui edukad ollakse järgmise haridustaseme omandamisel. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Lisaks iseloomustatakse õppeasutuste tegutsemise tõhusust ja eeldusi.

Näitajatega saab tutvuda: www.haridussilm.ee

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustes osales pea 20 000 vastajat
• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Veebiseminar „Uuendatud Moodle“

Moodle on saanud endale uue välimuse ning kasutajatel on sellega seoses palju küsimusi tekkinud. Argo Ilves HITSAst tutvustab uuenenud Moodle'it ning vastab kõigile juba varem ja ka veebiseminaril esitatavatele küsimustele. 

Aeg: 26.01.2018 14.00-15.00

Koolitaja: Argo Ilves (HITSA)

Registreerumise link

Veebiseminar „Lemmiktöövahendid 2017“

2017. aastal lõpus viisid HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit läbi uuringu "Parimad programmid ja töövahendid 2017", kus kõik haridustöötajad said hääletada oma lemmiktöövahendite poolt. Veebiseminaril tehakse tulemustest kokkuvõte ning võrreldakse, millised on erinevused aastaga 2016.

Aeg: 30.01.2017 19.00-20.00

Koolitaja: Ingrid Maadvere

Registreerumise link  

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• HITSA töötoas sai õpilugu selgemaks
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?
• Innovaatilised õpilood: 20. sajandi kunstivoolud

​

Räpina Aianduskool kutsub õppeasutuste gruppe ja rühmi osalema järjekordses taimekasvatusprojektis "Kurgisõbrad". 

Projekti käigus toimub hariliku kurgi (Cucumis sativus) ja mehhiko pisikurgi ehk kare pisimeloni (Melothria scabra) taimede seemnest võidukasvatamine. Lisaks ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipp, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik saak. Õpetusi jagavad ja tuge pakuvad nii aianduskooli õpilased kui ka õpetajad. 

Töökomplektid saadetakse osalejatele 12. veebruaril. 

Ühine kurgitaimede kasvatamine algab 19. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2018. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 31. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Regstreerimisankeet on leitav Räpina Aianduskooli kodulehelt. 

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

KURK - Koos Uuendustega Rikastame Keskkonda!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"
• Räpina Aianduskooli taimeprojekt tuleb jälle!
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul prognoositakse transpordi ja logistika juhtide ja tippspetsialistide ametikohtadele tulevikus kasvu. „Seoses tehnoloogia arengu ning tiheneva konkurentsiga kasvab strateegilise juhtimise tähtsus. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad," selgitas Leemet.

Uuringust selgub ka, et logistika ettevõtjad tunnevad puudust ostuspetsialistidest, keda Eestis ei koolitata. Liiga palju koolitatakse aga logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Kordades rohkem, kui neile tulevikus erialast tööd jätkub, koolitatakse mootorsõidukite ja keretööde tehnikuid. Uuringus tehakse ettepanek vähendada neil erialadel kutsehariduses koolituskohti ning koolitada rohkem liikurmasinate tehnikuid.

Transpordis, logistikas, mootorsõidukite remondis ja hoolduses kokku vajatakse aastas ligi 1300 uut töötajat, järgneval kümnendil tööjõuvajadus  tõenäoliselt veidi kahaneb. Suurim vähenemine ootab ees mootorsõidukite remondi ja hoolduse ametikohti (kokku 8%), kus vajatakse aastas 137 uut töötajat.

OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse tööjõu- ja oskuste uuring

OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Osaleda saab 15. jaanuarist 11. veebruarini 2018 veebiaadressil www.kyberpahkel.ee.

Uuringus soovitakse teada, missugused on inimeste käitumisharjumused digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Ka tahetakse teada saada, kes uuringus osalejate arvates vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.

Ankeedis on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30 kuni 45 minutit. Parima elamuse saamiseks soovitavad uuringu läbiviijad vastamise ette võtta pigem arvutiga. 10-12-aastastele vastajatele võivad küsimused olla keerulised, seega nad võivad vajada täiskasvanu abi terminite selgitamisel.

Koolidel on mõistlik ankeetimine läbi viia ainetunni raames arvutiklassis. Ankeedi linki saab jagada e-kooli, kooliveebi, kasutatava sotsiaalmeedia kanali kui ka e-maili kaudu vanematele ja õpetajatele.

Küberpähkel ootab kõiki osalema!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele
• Küberpähklit testima!

Samuti saavad tugispetsialistid alates käesolevast aastast taotleda lähtetoetust.
  
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.

Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta õpetaja gala“.

Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.

Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aaron Burden, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks