Koolielu: Uudised

Kuidas muuta klassiruumi

Madli Leikop — Mon, 08 Jan 2018 15:14:42 +0200

European Schoolneti võrgustik avaldas hiljuti oma kodulehel infomaterjali, kus antakse nõuandeid ja soovitusi, kuidas kohandada klassiruume nii, et neis oleks hea innovaatiliselt õppida ja õpetada. Raamatu autor on Diana Bannister Wolverhamptoni Ülikoolist.

Väljaande Guidelines on Exploring and Adapting Learning Spaces in Schools (vabas tõlkes „Juhised õpperuumide ülevaatamiseks ja kohandamiseks koolides“) initsiaator on European Schoolneti juures tegutsev interaktiivse klassiruumi töötühm (Interactive Classroom Working Group, ICWG).

Klassiruumi, laiemalt võttes õppimise ruumi ja õppimiskohtade kohandamine (õppida võib ka koolisaalis, koridoris, võimlas, laboris jm) muutub koolijuhtide ning õpetajate jaoks üha olulisemaks, sest see hõlbustab uute tehnoloogiate ja õpetamismeetodite kasutuselevõttu.

Selles materjalis toodud juhised ja praktilised näited pakuvad koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust kaaluda, kuidas füüsilist õpikeskkonda, tehnoloogiaid ja pedagoogilisi lähenemisviise ühendada koolikeskkonnas nii, et õppija huvid oleksid esikohal ning õpetus igati tänapäevane. Eriti head on konkreetsed näited eri riikide kooliruumidest koos rohke pildimaterjali ja selgitustega, mis eesmärke silmas pidades on klassiruum sisustatud, miks valiti just selline mööbel ja paigutus, mis on ruumi eelised, mis vanuses õpilased seal õpivad jpm.

Pilt Euroopa koolide õpperuumidest on mitmekesine ja vastuoluline. Mõnes riigis on tehnoloogia rakendamine tunnis õppetöö loomulik osa, see on osake riigi laiemast IT-strateegiast. Teises kohas pole see aga sugugi nii loomulik, vaid eelistatakse traditsioonilist klassiruumi, kus toolid-lauad reas ja tahvel seinal.

Materjalis keskendutakse peamiselt klassi füüsilisele keskkonnale ja sellele, kuidas teha muudatusi tulenevalt tehnoloogia kasutamisest; kuidas õppekohtade paigutus ruumis toetab aktiivseid õppemeetodeid.

Väljaanne Guidelines on Exploring and Adapting Learning Spaces in Schools on valminud Austria, Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Norra, Portugali ja Šveitsi koolijuhtide, õpetajate ning hariduspoliitika kujundajate koostööna. Väljaande valmimist toetasid Steelcase ja Microsoft kui tulevikuklasside (European Schoolnet's Future Classroom Lab) peamised tööstuspartnerid.

Mõned näited

Siinkohal mõned näited, missugust kasu tõid õpetajad välja klassiruumi sisustuse, paigutuse jms muutmisest.

- Koolid võivad füüsilisi muudatusi ühendada õppetöö arendamisega. Mõeldes, mida ja kuidas muuta, saab kool tervikuna teadlikumaks, kui eesmärgipäraselt üldse neil ruume kasutatakse.

- Muudatused klassiruumis aitavad tehnoloogia tundi tuua. Näiteks ei pea aineõpetaja minema õpilastega arvutiklassi lihtsalt sellepärast, et ta enda klassis ei ole vastavaid võimalusi.

- Õpetajad saavad õpilasi rühmitada vastavalt nende individuaalsetele vajadustele.

- Õppimine muutub aktiivsemaks, õpetajad julgustavad õpilasi liikuma ühe rühma juurest teise juurde, omandades nii uusi teadmisi.

- Õpilasel on tunnis aktiivne roll. Ta saab tunni jooksul ka mitu ülesannet lahendada, sest saab liituda erinevate rühmadega.

- Õpilastele meeldib paindlikkus, võimalus valida õppimiskohta (kas istun või seisan, eraldun või töötan rühmas jne), sest see on sarnane sellega, kuidas nad õpivad ja kasutavad tehnoloogiat väljaspool kooli.

- Vanemad on märganud, et õpilased tahavad meelsamini rääkida, mis nad õppisid ja koolis tegid.

Kuressaare Gümnaasiumi kogemust jagas Madli-Maria Naulainen

Eestist aitas materjali valmimisele kaasa Kuressaare Gümnaasium ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning haridustehnoloogi Madli-Maria Naulaineni eestvedamisel. „Kontakt meie kooliga leiti HITSA kaudu. Kogumiku autor Diana Bannister võttis ühendust ja leppisime kokku intervjuus, kus ta uuriski tausta kooli füüsilise ruumi ja selle kaasajastamise võimaluste ning vajaduste kohta. Meil olid parasjagu käsil logistilised muudatused, et vähendada arvutiklasside koormust. Saime ruumikitsikusele vaatamata sisse seada robootikaklassi ja see toodi ka juhtumianalüüsis välja. Samuti kaardistati intervjuu käigus üldist kooliruumi, küsiti, mis takistab arendusi, millised on soovid ja eesmärgid ning küsiti ka soovitusi, mida silmas pidada, kui arendusvajadus on olemas.

Mina tõin välja, et meie kooli puhul on mureks ruumipuudus, 1000 õpilasega koolis on kõik ruumid aktiivses kasutuses ja leida kohta, kuhu luua alternatiivne tänapäeva klassiruum ongi väga keeruline. Robootikaklassi jaoks kasutasime ühte õpetajate vaheruumi. Sinna mahub korraga pool klassiruumi. Aga terve klassikomplekti jaoks võimalust leida on praegu üsna keeruline. Ka on muidugi ressursid need, mis piiri ette panevad, suuremate ressurssidega oleks võimalik palju ära teha koridorides, avatud alades ja ka klassiruumides.

Soovitusena jagasin mõtet, et uued vajadused tuleks hästi läbi mõelda ja mitte muuta kiiresti ja uisapäisa. Et muudatused tõesti efektiivselt käiku läheksid, tuleb võtta aega ja vajadused rahulikult läbi mõelda ning teha kaalutletud otsuseid. Ehk soovitasin mitte kiirustada ,“ selgitas Madli-Maria Naulainen.

Lisainfot leiab European Schoolneti kodulehelt.

Foto: ekraanitõmmis.

Samal teemal:

Küberpähkli uuringu tulemused on selgunud

Madli Leikop — Tue, 02 Jan 2018 10:44:07 +0200

Küberpähkel 2017 viidi läbi 9. oktoobrist 11. novembrini 2017. Küsitluses osales 10 581 õpilast 4.-9. klassini. Küberpähkli eesmärk on anda ühiskonnale soovitusi, kuidas küberhügieeni taset Eestis tõsta ja arendada.

Uuring viidi läbi veebikeskkonnas www.küberpähkel.ee. Kutse uuringus osalemiseks saadeti kõikidele koolidele, kus õpetatakse 4.-9. klassi õpilasi. Kutse saadeti kahel korral kahel korral (küsitluse 1. ja 3. nädalal). Samuti jagati uuringu kutset sotsiaalmeedia kanalite kaudu nagu „Eesti Informaatikaõpetajad”, „Nutitund igasse kooli!” jt.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetas Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberpähkli eesmärk on anda ühiskonnale soovitusi, kuidas küberhügieeni taset Eestis tõsta ja arendada.

Uuringus oli 46 küsimust: 16 taustaküsimust ning 30 uuringu-testi küsimust. Uuritavad teemad olid privaatsus ja turvalisus, tehniline taiplikkus, küberkelmused ning tehnika ülekasutus.

Uuringus ja loosimises osales kokku 10 581 õpilast: neljandatest klassidest 1443, viiendatest klassidest 2385, kuuendatest klassidest 1849, seitsmendatest klassidest 2283, kaheksandatest klassidest 1715 ja üheksandatest klassidest 906. Kokku osales 200 kooli.

Uuringu sisuline aruanne ja soovitused koolidele ja kodule.

Koolielu toob siinkohal ära uuringu kokkuvõtva osa.

Õpilaste vastused näitasid algtaseme oskusi enda digitaalse maine haldamisel (postita positiivset, ära jaga isiklikku infot), kui aga mainet hakkab kujundama keegi teine, siis satutakse kimbatusse. Tänases maailmas on olemas mõningad abivahendid, loodud keskkonna või teenusepakkuja poolt. Kui viiruste puhul osatakse enamjaolt kirjeldada, kuidas seade võiks hakata nakatumise järel käituma, siis viirust nime järgi kindlasti ära ei tunta, samas nutiseadme äpi soovitustele ollakse immuunsemad kui arvutisse programmide (mängude) laadimisel. Probleemi ilmnemisel pöördutakse kõrgema institutsiooni - Politsei- ja Piirivalveameti (veebikonstaabli) poole ka siis, kui selleks tegelikult mingit põhjust pole. See näitab, et teoorias võidakse küll pakkuda sobilikud vastused, kuidas käituda, kuid praktikasse need pigem ei jõua. Tooksime paralleeliks olukorra, kus on vaja ületada teed reguleerimata ristmikul. Tee ületamiseks helistab õpilane politseisse, saadab sõnumi emale-isale, kirjutab e-kirja liikluskorraldusse – ja alles seejärel teeb ise otsuse, kuidas oleks sobilik ohutult teed ületada.

Tegelikus elus puutuvad õpilased pigem kokku kergete kelmustega – näiteks pettust sisaldav e-kiri, veebileht, äpp, WiFi võrk, mille kaudu infot kogutakse. Ei ole midagi uut selles, et nooremate klasside õpilased vajavad siin enam abi kui vanemate klasside omad. Väike vahe on suure ja väikese õpilaste arvuga koolidel, sest väike kogukond puutub statistiliselt pettuste ja kuritegudega vähem kokku.

Koolid vajavad selgemaid juhiseid, kuidas õpetada lastele digikasutuse juures tervise hoidmist (kui kaua seadmeid kasutada, kui kaugelt peaks ekraani vaatama jne). Koolides tehtav toetab pigem digivahendite kasutuse positiivset poolt (pausid, sisuline tegevus, digitehnika ära keelamine vahetunnis), samas on õpilased üksi kontrollimatult digiseadmetega väljaspool kooli, kus neil peaks tekkima samamoodi eneseregulatsioon (kaua, kuidas, mida tarbida). Samamoodi ei saa vaikida, et ka küberkiusamine on pigem Eesti laste hulgas lahendamata probleem. Tuleks tegeleda õpilaste enesehinnangu ja enesemääratlusega (tugevusega) vastu seista sotsiaalsele survele, oskustega käituda kiusamise ja mõjutamise olukorras. On vaja suuremat lapsevanemate kaasamist ja tuge, et aidata lastel tehnoloogia suureneva kasutamisega ohutult hakkama saada.

Arusaam turvalisusest ja turvalisest käitumisest kasvab vanusega (kogemus, kooliharidus). Üksnes teoreetilised teadmised sellest, mis on oluline ja kuidas peaks käituma, ei taga aga praktilisi oskusi ka vanemas astmes. Abi saamist eeldatakse õpetajatelt ja vanematelt, mitte nii väga klassikaaslaselt – see suurendab survet kõikide täiskasvanute poole, kes lastega kokku puutuvad, ning nad peaksid seetõttu olema ülesannete kõrgusel.

Allikas: www.kyperpahkel.ee. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Algatuse "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu kokkuvõte

Madli Leikop — Mon, 18 Dec 2017 07:04:10 +0200

"Nutitund igasse kooli" alustas 1.09.2016 ja ees on veel natuke üle kuu tegusaid toimetusi! Projektis on seni kokku osalenud 258 asutust, kes on teinud 2880 postitust. Terve Eesti tänab teid, et olete silma toonud sära lastele, kolleegidele ning näidanud, et digi on ühe aktiivse asutuse pärisosa!

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Kõik projektis osalevad haridusasutused leiate siit kaardilt.

Projekti peatoetajad on Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium, teised toetajad on Avita kirjastus, HITSA, Foxcademy, TeBo Õpiveeb, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus. Täname teid, et olete Eesti hariduselu uuendamisel meiega kaasas!

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi tegus toimkond tegi "Nutitund Igasse kooli!" algatusest ka väikse väljavõtte: üle 100 õpetaja loo, üle 200 nutitunni loo ja 8 videolugu on leitavad siit. Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud SA Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid".

Detsember

Postitusi tehti 270 ja osales 76 asutust (sh kaks uut). Tublimad postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus (29 postitust), Tartu Lasteaed Krõll 19, Tallinna Kristiine Gümnaasium 17, Tallinna Pae Gümnaasium 16, Põlva Gümnaasium 14, Tartu Tamme Kool 12, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium 12, Räpina Ühisgümnaasium 10, Elva Gümnaasium 9 postitust. Suur tänu teile!

Et kõik saaks rahulikult pidada jõule, viisime läbi loosimise 16. detsembri hommikul.
Telia Eesti auhinna Lenovo IdeTab 4 saab Audentese Erakool, Tiia Pällo. Palju õnne!

Tartu Linna haridusasutuste hääled on edastatud hääletuskotti. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 €. Häälekaimad Tartu postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus, 61 postitust, Tartu Tamme Kool 38, Tartu Lasteaed Krõll 28 postitust. Kokku saime teada 20 haridusasutuse nutitundidest. Oleme teie üle uhked!

Telia Eesti, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Birgy Lorenz soovivad teile kõikidele imelisi jõule, lõbusat aastavahetust ning indu uueks aastaks! Jätkame toimetamisega jaanuaris.

Projekti üldülevaade: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht

JUHIS OSALEMISEKS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Nutitunni e-raamat

Madli Leikop — Tue, 12 Dec 2017 14:59:07 +0200

Projekti "Nutitund igasse kooli!" raames on valminud Nutitunni e-raamat.

Lingist avanevalt veebilehelt leiate rohkem kui 100 nutiõpetaja lugu, üle 200 nutitunni lugu erinevatest ainetest ja maakondadest ning hetkel viis videolugu. Lood on kokku kogutud Nutitunni Facebooki kanalilt.

Tegijad: Maarja Kask, Kailit Taliaru, Taimi Dreier, Tiina Nõges, Mart Kimmel, Tõnu Soop, Karis Peetsalu, Tiit Helm, Dmitri Mištšenko, Petri Asperk ja Anneli Kesksaar. Projekti vedas Birgy Lorenz.

Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid."

Info edastas projekti "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Samal teemal:

OTSEÜLEKANNE: Võrgustik Võrgutab seminar "Nutikoolimaja"

Laura Vetik — Thu, 07 Dec 2017 09:31:12 +0200

10. aastapäeva tähistaval Võrgustik Võrgutab seminaril lahkame nutikoolimaja anatoomiat - mis teeb targast majast või kaasaegsest koolimajast nutikoolimaja. Juubeliseminari saab jälgida otseülekande vahendusel!

Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari teises pooles toimub paneeldiskussioon, kus koolijuht, IT-juht, haridustehnoloog ja vallavanem arutavad nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.

Vaata kava siit >>>

Vaata otseülekannet, mis algab kell 10.00 HITSA kodulehelt >>>

Soovitame otseülekannet jälgida Mozilla või Google Chrome'i veebibrauserit kasutades.

Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele

Madli Leikop — Tue, 03 Oct 2017 12:37:04 +0300

Septembris avalikustas Telia Eesti kampaania "Suurim julgus", milles kutsutakse märkama küberkiusamist ja sellele vastu seisma.

Teksti autor on Birgy Lorenz, algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja

Telliskivi Loomelinnakus VabaLaval Youtuberite üritusel tutvustasid noored, kuidas nende kuulsaks saamise teekonnal on ka mitmed neid, kes on võtnud vaevaks jagada halvustavaid kommentaare.

Küberkiusamine on mitmete laste päriselu osa, aga sellest ei tea keegi. Kiusatav ei julge küsia abi ja kiusaja tunneb ennast võimukana. Sedasi aga ei pea asi olema! "Suurim julgus" (www.suurimjulgus.ee) näitab ette nii veebilehena kui ka uue kaardi/lauamängu näol, mis sai eelmise nädala lõpus koolidele jagatud, et alati on pääsetee - selleks tuleb oma murest lihtsalt kellelegi rääkida.

Kaardimängust "Suurim julgus"

Kaardimäng loodi ekspertide poolt (Lastekaitse, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Telia Eesti ja teised koostööpartnerid) ja jagatakse koolidele Telia Eesti poolt tasuta. Mäng sai hoobilt üle Eesti nii kuulsaks, et tuli hakata tellima teist partiid. Huvi tundsid asja vastu nii lapsevanemad kui ka koolid andsid teada, et ühest pakist kooli kohta on ikka liiga vähe.

Kaardimäng sobib mängimiseks 10–14-aastastele noortele ja valikus on 11 juhtumit + mängijate vabalt loodav juhtum. Mängus on rolli: Tegutseja – inimene, kelle kaasabil juhtum ellu kutsuti; Kannataja – inimene, kes sai loos kannatada; Õhutaja – tegelane, kes astub Tegutseja poolele ja Lohutaja, kes toetab Kannatajat; Ükskõikne, kes näeb ja kuuleb, aga ei tee midagi, et asi laheneks; Sekkuja – tegelane, kes soovib, et probleem siiski laheneks; Kriitik – kes vaatab lugu eemalt ja nagu nimest aru saada, kriitiliselt; ning viimaks on ka Mõistuse hääl – kes kuulab kõik osapooled ära ja pakub lõpliku lahenduse, kuidas lugu võiks lõppeda, võimalusel siiski kõikidele osapooltele õnnelikult.

Usume, et mäng inspireerib koole ja õpilasi ka ise vastavaid juhtumeid välja mõtlema ning rollimängu sedasi omalt poolt edasi arendama.

Mängu on võimalik ka võita.
- "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuus loositakse välja üks mäng õpetajale, kes tutvustab, kuidas tema küberkiusamise vastu sellel kuul on õpilastega võidelnud. Reeglid ja juhised leiate siit: https://www.facebook.com/groups/nutitund/.
- Õpilased võivad mängu võita, kui nad osalevad Küberpähkli testis (digitaalse ohutuse alane test 4.–9. klassile toimub 9.10–5.11.2017 Info: www.küberpähkel.ee).

Kaardimängu hakkavad jagama ka Telia Eesti töötajad, kes võivad sattuda teie kooli mõnda nuti- või digitundi läbi viima, et tutvustada tulevikuameteid, rääkida digitaalsest ohutusest või muust innovaatikast tehnoloogiamaastikul.

Samal teemal:

Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele

Madli Leikop — Mon, 02 Oct 2017 10:16:40 +0300

Oktoobris toimub õpetajate lugude kogumise konkurss, tähelepanu pööratakse digitaalsele ohutusele ja küberkiusamise vastu võitlemisele.

Info saatis Koolielule "Nutitund igasse kooli!" algatuse eestvedaja Birgy Lorenz.

Projekti septembri statistika näitab, et nutitunnid on meie haridusmaastikul ikka sama au sees kui eelmisel aastal. Kogusime septembris ühiselt kokku 107 nuti-ideed, osales 45 astusust ja meiega liitus lausa 10 uut tegijat! Kokku on projektis nüüdsest osalemas 229 asutust ning tehtud on 1927 postitust.

Nutilaineharja eesotsas surfisid sellel kuul ja tegid postitusi Põlva Gümnaasium (13 postitust) Tallinna Kristiine Gümnaasium (7), Väike-Maarja Gümnaasium (7), Tallinna Liikuri Lasteaed (6). Hoidke lippu kõrgel, meile meeldib see, mida teete ja meiega jagate!

Auhinnaloosis oli seekord edukas Kristi Põdra Väike-Maarja Gümnaasiumist, kes toob oma koolile Telia Eesti kingituse - uhke uue projektori AIRXEL AX400, millega veel enam uurivaid ja ajaloolisi tegevusi koolis ette võtta ning loomulikult meiega jagada!

Oktoober on nutitunni projektis väga põnev kuu

Esimese asjana kuulutame välja õpetajate lugude kogumise konkursi. Kirjutage meile oma kooli ägedatest õpetajatest lugusid ja jagae seda meiega! Ka nutitunni projekt on suvel asjalikult õpetajate lugusid kogunud, seega iga päev avalikustame midagi huvitavat Eesti nutiloojatest. Soovime persooniloos teada õpetaja nime, ametit, tööstaaži; kuidas algas tema nutiteekond; kuidas digi on tema maailma muutnud ning kuidas tema meelest digi parimalt kollektiivis nakkab. Persoonilugude auhinna loosikotis on kolm akupanka Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Nutitunni järgmine suurem teema on digitaalne ohutus ja küberkiusamise vastu võitlemine. Loodan, et kõik on kursis Telia Eesti kampaaniaga "Suurim julgus" (www.suurimjulgus.ee), kus kutsutakse inimesi sõna võtma ja teada andma, et kiusamine ei ole normaalne ja see peab lõppema. Samuti kutsutakse üles hädasolijalt märkama ja teda aitama. Programmi raames jagati igale koolile välja kaardi/lauamäng (suunatud II ja III kooliastmele), aga selgus, et paljud tahavad ikkagi saada endale oma isiklikku komplekti. Nüüd ongi võimalus olemas! Tee oktoobris midagi digitaalse ohutuse teemal, aita küberkiusamist ja kiusamist vähendada ning anna sellest meile teada. Loosi läheb kampaania T-särk, kleepsud ning kaardi/lauamäng!

Lisaks loositakse välja Telia Eesti poolt ka 32 tolline LG LED-teler! Birgy Lorenz: "Ise IT-juhina olen näinud, et tänases koolis on lisaks projektoritele väga vaja ka televiisorit. Esiteks saab sellega teha väiksemat grupitööd suurel ekraanil, teiseks saab sellest luua infotabloo, millega näidata nii pilte, videoid kui esitlusi. Aga võibolla on televiisor väärtuslik lisand hoopis õpetajate tuppa, kus õpetajad saaksid olla kursis maailma asjadega, et seda uut ja toredat, mis uudistes või dokumentaalides pajatatakse, kohe ka õpilastega tunnis jagada."

Ülejäänud nutikate lugude vahel läheb loosi Calliope, mis on nii uus vidine, et ei osanud seda netist väljagi esimesel korral otsidat. Tegemist on mikroskeemiga, mis lööb hetkel laineid Saksamaa koolides: http://calliope.cc/en. Auhinnapaneb välja HTM.

Üks teadaanne on suunatud Tartu koolidele ja lasteaedadele. Tartu linnavalitsuse haridusosakond kutsub koole ja lasteaedu osalema projektis "Nutitund igasse kooli!" ning ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini tehtud postitused FB-kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund osalevad Tartu linnavalitsuse haridusosakonna lisaloosis, milles jagame välja põnevaid digipädevuste õpetamist toetavaid auhindu. Iga postitus annab ühe loosipileti - mida enam postitusi, seda enam pileteid. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 eurot.

Nautige digi ja nutiõpetajaks olemist, jagage seda meiega ja püüdke auhindu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Kõik projektis osalevad koolid leiate siit kaardilt.

Projekti üldülevaate: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"

Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"

Madli Leikop — Mon, 04 Sep 2017 12:41:39 +0300

Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts kutsuvad algatuse EV100 raames koole üles osalema projektis “Nutitund igasse kooli!”. Koole oodatakse digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab.

Info edastas Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Uus kooliaasta ongi käes! Ka Nutitund igasse kooli alustab oma teekonda EV100 sünnipäeva poole.
Septembris, kui kõik on uus, siis on paljudele ka uus pilveteenuste kasutamine. Ootame näiteid, kuidas õpilastega koostööd teete ja internetti oma teenustega enda heaks rakendate. Näiteks Telia soovitab, et kui lastel või endal ei ole veel e-maili või pilvepesa, siis Online.ee sobib selleks suurepäraselt.

Septembris loosime välja projektori AIRXEL AX400.

Et osaleda loosimises, postita meie FB gruppi https://www.facebook.com/groups/nutitund/ järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail, klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Hindame kõrgelt, kui jagaksite Nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest toredast projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine ning kommenteerimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

Ilusat kooliaasta algust!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

Madli Leikop — Mon, 08 May 2017 10:39:41 +0300

Aprillis tehti algatuse "Nutitund igasse kooli!" FB-lehele kokku 377 postitust, algatusega liitus 43 uut asutust. Kokku osales õpetajaid 106 asutusest.

Loo saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Suur tänu Tallinna Haridusametile, kes suunas Tallinna Nutikuu tegevused läbi meie. Tallinna postitusi oli kokku 234 ja osales rohkem kui 65 asutust. Oleme kõik tegijad!

Kõige enam postitusi teinud koolid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (41), Antsla Gümnaasium (18), Põlva Gümnaasium (15) ja Tallinna Kristiine Gümnaasium (15). Lasteadedest Tallinna Lasteaed Kirsike (13), Tallinna Lauliku Lasteaed (10) ja Tallinna Liikuri Lasteaed (10). Tore, et hoiate eestvedajate rolli!

Auhinnad:

- Telia Eesti pea-auhinna drooni võitis Sillaotsa Kool, esindaja Maiga Hallap.

- Loquizi ja 360.ee pea-auhinna (kaheks nädalaks tahvelarvutid ja Loquizi kasutusõigus) võitis Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, esindaja Sergei Sumin. Loquizi auhinnad (aastaks tasuta Loquizi kasutusõigust) said Pirita Majandusgümnaasium (Mirjam Hallingu), Põlva Gümnaasium (Marika Veiko), Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (Ljudmilla Roždestvenskaja), Tallinna Saksa Gümnaasium (Margit Teesalu), Viimsi Keskkool (Vilve Roosioks).

- Õpiveebi aastase Premiumi kasutusõiguse võitja on Heli Järve Roosna-Alliku Põhikoolist.

- Tallinna Haridusametile on edastatud kõik Tallinna koolide ja lasteaedade esindajate tulemused ning loosimised toimuvad Tallinna nutikuu lõpetamisel 20. mail.

Pildivõistlus innovaatilisest klassiruumist

Aprillis toimus ka innovaatilise klassiruumi pildikonkurss https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum - postitusi tehti mitme lehe jagu ja saate kõik sinna neid vaatama minna. Kui tunnete, et teie klassiruumi pilt peaks ka seal üleval olema, siis võite neid ikka lisada. Siis kõik teised näevad ka, et teie asutus on sama äge kui teiste oma.

Loosimise tulemused:

- Haridus- ja Teadusministeerium loosis välja: Rakke Kool (Leelo Ambos), Valgamaa Kutseõppekeskus (Eva Tšepurko), Eesti Rahvusvaheline Kool (Kadi Tomson), Pelgulinna Gümnaasium (Kaire Kukk). Auhinnaks esimesele kolmele akupangad ja viimasele joonlauad. Auhinnad saadetakse otse kooli.

- Eesti Teadusagentuur annab välja auhinnana teadusfoto, mille saab 21. Kool (Signe Hohensee), Väätsa Põhikool (Monika Kirss), Tartu Luterliku Peetri Kool (Õnne Ints) ja Haanja Kooli pere (esindajana Triinu Grossmann). Auhinnad saadetakse otse kooli.

- Rekato AS valis välja Pelgulinna Gümnaasiumi, Jüri Mäemati. Auhinnaks Ozoboti kaelakott ja T-särk.

- HITSA auhinnad saavad Abja Gümnaasium (Keijo Koort), Võru Kesklinna Kool (Koidu Süvaorg), Muraste Kool (Annika Hinn). Auhinnaks on HITSA meenekott. Auhinnad saadetakse otse kooli.

- Sertifitseerimiskeskus valis välja Põlula kooli, esindaja Sirle Taaksalu, ja Haanja kooli, esindajad Triinu Grossmann, Ülle Mõim, Evi Lestberg. Auhinnaks on koolile lauamäng "Ärihai". Auhinnad saadetakse otse kooli.

- Microsoft Eesti loosis välja: Tallinna Lindakivi Lasteaed (Irina Morozova), Tallinna Kuristiku Gümnaasium (Aivar Metsaveer), Südalinna Kool (Kerttu Mölder). Auhinnaks kruusid ja võtmehoidjad.

- Tallinna Haridusametile on edastatud kõik Tallinna koolide ja lasteaedade esindajate tulemused ning loosimised toimuvad Tallinna nutikuu lõpetamisel 20. mail.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Konkurss "Näita oma innovaatilist klassiruumi!"

Madli Leikop — Mon, 10 Apr 2017 09:53:09 +0300

Eesti Informaatikaõpetajate Selts kuulutas välja välk-konkursi õpetajatele. Konkursile võib saata pilte ja videoid innovaatilisest klassiruumist.

Info saatis Koolielule Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liige Birgy Lorenz.

Aprill on idanemise, kasvamise ja nooruse kuu, loodus pistab nina mullast välja - nii ootame ka õpetajaid näitama, millised on teie klassiruumid. Jagage infot kolleegidega teistest koolidest! Eesti Informaatikaõpetajate Selts kuulutab välja innovaatilitse klassiruumide piltide ja videote välk-konkursi, mis toimub ainult aprillikuu jooksul!

Idee oleme saanud DailyEdventures maailmaprojektist, kus õpetajad jagavad pilte oma töökeskkonnast.

Ootame põnevaid lahendusi, kuidas on lahendatud teie klassi õpinurgad, valgus õppija toetajana, seinad-põrand-lagi, vahendid klassis (digi, teadus) jne. Näiteks proovi kasutada mõnda huvitavat vaatenurka või panoraami, et saada pildile oma klass parimast küljest. Üllatage meid!

Juhend: lae üles üks pilt/video innovaatilisest klassiruumist (ilma inimesteta); lisa oma nimi, asutus, õpetatav aine ja vanusegrupp, kellele õpetate.

https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum

Teie pingutust kogemuse jagamisel hindavad ja nutikat klassiruumi toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, HITSA, Rekato AS, Microsoft Eesti, Sertifitseerimiskeskus, Eesti Teadusagentuur ja Tallinna koolidele on eriauhinnad Tallinna Haridusameti poolt.

Kõik üles laetud pildid/videod osalevad loosimises ning võitjate väljakuulutamine toimub 1. mail koos algatuse "Nutitundi igasse kooli!" aprillikuu tulemuste teatamisega FB kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Foto: Koolielu arhiiv. Nutikas klass HITSAs.

Samal teemal: